Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus (0)

Sisukord
Sissejuhatus 2
1 Ergonoomika 3
2 Arvutiklassi ehitus 4
1.1 Arvutiklassi asend 4
1.2 Pindala 4
1.3 Siseviimistlus 4
1.4 Arvutiklassi valgustus 4
1.5 Tehnokommunikatsioonid ja sisekliima 4
1.6 Klassi korrashoid 5
3 Arvutiklassi sisustus 6
3.1 Õpikohtade paigutus 6
3.2 Laud ja tool 6
4 Õpitegevus 7
4.1 Nõuded 7
5 Näidisharjutused silmadele 8
5.1 Esimene harjutus 8
5.2 Teine harjutus 8
5.3 Kolmas harjutus 8
6 Õppija kehaasend ja näidisharjutused kätele, õlavöötmele ja seljale 10
6.1 Õige kehaasend istudes : 10
6.2 Täiendavad nõuded kehaasendile: 10
6.3 Näidisharjutused 10
7 Kokkuvõte 12

Sissejuhatus

Nagu on teada, mõjutab pidev arvuti taga töötamine just kõige rohkem silmi ja erinevaid lihaseid. Selles töös olen ma ära toonud punktid, kuidas peaks olema ehitatud arvutiklass , et tagada arvutikasutaja heaolu ning samuti olen ma välja toonud erinevad harjutused silmadele ning lihastele.

Ergonoomika

Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele.
Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele.
Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid , pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö.
Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad , koolid, haiglad . Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni.

Arvutiklassi ehitus

1.1 Arvutiklassi asend

Arvutiklass projekteeritakse akendega põhjasuunas 270°–90°. Arvutiklass ei või paikneda keldri- või poolkeldrikorrusel.
Arvutiklass ei või külgneda ruumidega, kus tekib müra ja vibratsioon (võimla, töökoda), aga samuti ruumidega, kus paiknevad jõuseadmed ( alajaamad , elektrimootorid) võimsusega üle 10kW.
Ruumi piirdekonstruktsioonid ja suletud aknad peavad tagama arvutiklassis taustmüra taseme mittetöötavate arvutite puhul alla L pAmax 35 dB.

1.2 Pindala

Arvutiklassis peab olema vähemalt 4 m2 põrandapinda ühe õpikoha kohta.

1.3 Siseviimistlus

Seinad peavad olema heledates toonides kergestipuhastatavast materjalist. Seinad ja lagi peavad olema viimistletud mitteläikiva materjaliga .
Arvutiklassi põrand peab olema kaetud niiskelt puhastatava antistaatilise materjaliga.

1.4 Arvutiklassi valgustus

Arvutiklassis peab olema loomulik valgustus. Valgusallikate värvustemperatuur peab olema vahemikus 3000–4200°K ja värviedastusindeks Ra vähemalt 80. Valgusallikas ei või peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida tajutavalt. Ruumi kunstlikul valgustamisel peab kasutama üldvalgustust.
Kunstliku valguse puhul peab töölaua ja klaviatuuri valgustatus olema vähemalt 400 lux'i, kuvari ekraanil alla 300 lux'i ja tahvlil vähemalt 500 lux'i.

1.5 Tehnokommunikatsioonid ja sisekliima

Arvutiklassi õhutemperatuur peab olema 20°C ± 2°C ja suhteline õhuniiskus mitte alla 40%. Õhuniiskuse suurendamiseks tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid.
Ruumis peab olema olmetermomeeter.
Vähemalt 1/3 arvutiklassi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad.

1.6 Klassi korrashoid

Ruumi peab tuulutama vahetunni ajal ja iga päev koristama niiskelt.
Arvutiklassi aknaklaaside välispinda pestakse mitte harvem kui üks kord poolaasta jooksul ning sisepinda vähemalt üks kord kvartalis .
Kuvari ekraani, klaviatuuri ja teised arvuti osad hoiab arvutiõpetaja ning arvuti avaliku kasutamise pakkuja puhtana, kasutades selleks asjakohaseid puhastusvahendeid.

Arvutiklassi sisustus

Õpikohtade paigutus

Arvutid paigutatakse õpikohas valgusallikate suhtes selliselt , et vältida otseseid või kaudseid peegeldusi kuvari ekraanil ning otsest ja kaudset pimestamist.
Õppija istekoht peab olema vähemalt ühe meetri kaugusel teistest arvutitest.
Õpikohtade paigutamisel võib tulenevalt ruumi iseärasustest kasutada ridade kombineeritud variante , kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuded. Puudega õppijale tuleb õpikoht kohaldada puudest tingitud erivajadusele.

Laud ja tool

Laud peab olema ühekohaline ning võimaldama kuvari, klaviatuuri ja hiire sobiva paigutuse ning toetuspinna kätele.
Kuvar peab asetsema istuva õppija ees otse.
Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 60–70 cm.
Arvutiklassis peab laua kõrgus olema õppija kasvukohane.
Laud peab olema ühetooniline ja mati tööpinnaga.
Õpikohal peab olema poolpehme istmega ja püsikindel tool , millel on keha profiili jälgiv seljatugi.
Tooli parameetrid (kõrgus, seljatoe asend) peavad olema reguleeritavad õppija kasvu kohaselt.
Tooli seljatugi peab ulatuma abaluude alumise osani. Tooli istme kattematerjal peab olema õhku läbilaskev ja mitte elektriseeruv.

Õpitegevus

Nõuded

Õpitegevus alg- ja põhikoolis ning gümnaasiumis korraldatakse õpilaste vanusest lähtuvalt. Pideva õpitegevuse käigus ekraani jälgimise kestus ei tohi ületada:
1.–3. klassini 15 minutit;
4.–7. klassini 25 minutit;
8.–12. klassini 30 minutit.
Arvutiõpetaja selgitab õppijatele õige kehaasendi, õpitegevuse pauside ja harjutuste vajalikkust ning jälgib nende täitmist.
Pärast pidevat töötamist arvutiga tehakse harjutusi silmadele lisas 1 toodud soovituste järgi; kätele, õlavöötmele ja seljale tehakse ülekoormuse vältimiseks lisa 2 punktis 3 toodud näidisharjutusi.
Arvutiga töötamisel peab õppija teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Samuti peab töötama õiges kehaasendis, mille kirjeldus on toodud lisa 2 punktides 1 ja 2. Vähemalt 30 minuti järel tehakse töötamispaus u 3–4 minutiks, mille jooksul tehakse näidisharjutustes toodud erinevaid harjutusi.

Näidisharjutused silmadele

Esimene harjutus

Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1–4, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1–6. Tee seda 4–5 korda.
Vaadates ninaotsale loenda arve 1–4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1–6. Tee seda 4–5 korda.
Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi üles–paremale–alla–vasakule ning vastassuunas üles–vasakule–alla–paremale. Seejärel vaata kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4–5 korda.
Pead liigutamata suuna pilk üles, samal ajal loenda arve 1–4; suuna pilk otse, loenda arve 1–6. Seda harjutust tee samalaadselt ka alla–otse, paremale–otse ja vasakule–otse.
Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 1–6. Tee seda 4–5 korda.

Teine harjutus

Pilguta silmi silmalihaseid pingutamata, loendades arve 10–15.
Pead pööramata vaata suletud silmadega paremale, loendades arve 1 kuni 4, seejärel otse, loendades arve 1–6; seejärel samalaadselt vasakule–otse, alla–otse, üles–otse. Tee seda 4–5 korda.
Vaata silmadest 20–30 cm kaugusele sirutatud nimetissõrmele, loendades arve 1–4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1–6. Tee seda 4–5 korda.
Tee avatud silmadega keskmises tempos 3–4 ringliigutust ja kinnita pilgu suund paremale; tee ringliigutusi vastassuunas ja kinnita pilgu suund vasakule, seejärel lõõgasta silmalihaseid vaatega kaugusesse, loendades arve 1–6. Tee seda 2–3 korda.

Kolmas harjutus

Mõlema käe nimetissõrmega masseeri ringjate liigutustega silmade ümbrust kulmude kohalt meelekohale ja sealt õrnemate liigutustega piki alalaugu sisemise silmanurgani.
Vaata 40 cm kauguselt sõrmeotsale, seejärel lähenda sõrm silmadele, sõrme pidevalt jälgides. Korda 5–6 korda.
Vaata aknast kaugusse, seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 5–6 korda.
Vaata vaheldumisi üles–alla, paremale–vasakule. Tee seda 5–6 korda.
Tee silmadega ringliigutusi. Tee seda 6–7 korda.
Sule silmad, kattes need 10 sekundiks peopesaga. Tee seda 3–4 korda.
Pane suletud silmadele jahe või külm kompress 2–3 minutiks.
Masseeri õrnalt meelekohti 10 sekundit.

Õppija kehaasend ja näidisharjutused kätele, õlavöötmele ja seljale

Õige kehaasend istudes:

Reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt; istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem; käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°; selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5–7°); jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90°; mõtteline joon, mis ühendab kahte õlga, peab olema paralleelne pealaetasandiga.

Täiendavad nõuded kehaasendile:

Õppijale sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama õppija kasvule; kuvari ekraani vertikaalasendi puhul peab õppija silmade tase olema ekraani keskpunktis või 2/3 selle kõrgusest; pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle hälve võib olla +10°; kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgusuuna mõttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45°.

Näidisharjutused

Tee u 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ette–taha, ringita õlgu.
Tee 3–4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul tee harjutusi istudes:
tõsta õlgu ja langeta neid, ringita;
käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otseasendisse; lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole;
siruta sirged käed külgedel alla põranda suunas, siruta kaela ette ja üles, hoia asendit ja pinguta hetkeks ning lõtvu;
tõsta käed küljelt üles, samaaegselt sügavalt sisse hingates (pea jäta käte vahele), hoia hetkeks asendit ja lõdvestu – langeta käed ja pea;
toeta küünarnukk lauale, suru otsmik tugevasti vastu peopesa, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu; seejärel otseasendist toeta käsi vastu kõrva, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu ning korda sama teise käega.

Kokkuvõte

Nagu ma töös välja tõin, on kõige tähtsam, et klassiruum oleks nii ehitatud, et sinna pääseks piisavalt valgust, et silmadel hea oleks. Samuti on ka tähtis istumisviis, kuna vale istumisviis võib tekitada tulevikus tõsiseid probleeme seljal.
Kasutatud kirjandus

https://www.riigiteataja.ee/akt/27096 (01.12.2012)

http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.ht m (06.12.2012)