Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvustus Anna Verschik Plekktrumm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emakeel, joonas, tänases, esivanemad, arvustus, keeleteadlane, valima, mainis, emakeelt, nõustun, sureb, pida, näided, unustada, kodumaad, positiivseks, segab, segamine, segamise, piire, väided, uuendusi, teemadest................ 18 LISAD............................................................................................................. 19 Lisa 1 Ankeetküsitlus........................................................................................ 19 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutamine eesti keeles Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi vanema astme õpilaste hulgas. Teema valisin, sest mulle on alati huvi pakkunud eesti keel ja et emakeel ka tulevikus säiliks. Töös on kaks peatükki ja viis alapeatükki. Töö teoreetilises osas vaadeldi eesti keele korrektse kasutamise teemat: miks kasutatakse ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, kuigi on olemas vastavad eestikeelsed sõnad ja väljendid ning kas sellel kõigel on eesti keelele positiivne mõju. Praktilise osa tarbeks koostasin ankeetküsitluse Google Docs`s (vt LISA 1) Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilastele. Ankeetküsitlus koosnes 13 küsimusest.
esmamulje, milline on olukord ja põhjused, kus kohtutakse jne. Kui kohtuvad erinevast keele- ja kultuuriruumist pärit inimesed, tekib paratamatult ka keeleküsimus: kas suhtluspartnerid räägivad üht või mitut ühist keelt? Kui mitut, siis milline neist valida? Ja mis saab siis, kui ei ole ühtegi keelt, mida nad mõlemad oskaksid? Vaatleme neid võimalusi ükshaaval. Ühekeelne keskkond Kui vestlejatel on ainult üks ühine keel, siis suure tõenäosusega on see ühe osalise jaoks emakeel ja teisele (esimene) võõrkeel. See eeldab mõlemalt kohanemist ja kompromisslahendusi emakeele kõneleja tuleb enamasti partnerile vastu selles osas, et ei kasuta oma kõnes keerulisi idiomaatilisi väljendeid, räägib aeglasemalt, selgemalt ja lühemate lausetega. Uuringutest on selgunud, et emakeele rääkijad teevad oma kõnes sageli selliseid korrektuure, kui räägivad inimestega, kelle jaoks on tegemist võõrkeelega ent harvemini siis, kui neil on vestluspartneriga ühine emakeel
asesõna (mina, sina, nemad), väiksed arvsõnad (üks, kaks, kolm, Uurali algkodu Peter Hajdú järgi neli) ning üksikud tegusõnad (nt neelama, tulema, tundma). Hajdú hüpotees sündis peamiselt viie sõna põhjal, millel on vasteid enamikus tänapäeva uurali keeltes ja mis kõik tähistavad mõnda puud. Nende alusel oletas Hajdú, et meie uurali esivanemad elasid oma lahknemiseni alal, kus tol ajal (um bes 6000 aastat taga Uurali keelte eripära eesti 14
vastavalt isikule. Nii kuuleb laps iga keele õiget kõla ja hääldamist, mis on keeleõppimise seisukohast väga tähtis. Lapse kakskeelseks kujunemine on keerukas protsess, mis sõltuvalt lapse individuaalsusest võib areneda väga erinevalt. Keele omandamiseks on oluline, et laps viibiks keskkonnas, kus teist keelt räägitakse, see tähendab, et ta kuuleb õiget keelt, selle kõla ja intonatsiooni. Keeleõpe on eluaegne protsess ning ükski keel, ka mitte emakeel, ei saa kellelegi kunagi lõpuni selgeks. Ülle Rannut rõhutab, et kakskeelse õpetuse eesmärk on lapse identiteeti säilitav mitmekultuursus. Emakeele ja sellele vastava kultuuri normidele ning väärtustele lisatakse teise keele kultuuri normid ja väärtused, mille tulemusena saavutatakse sotsiolingvistiline pädevus mõlemas keeles ja kultuuris. Identiteedi areng on protsess, mille käigus laps kujuneb ühiskonna, kooli ja perekonna väärtushinnangute ning normide mõjul
aastaist alates märgatavalt suurenenud. Paraku saab välismaal elavate eestlaste koguarvu välja selgitada vaid umbkaudselt, sest rahvastikustatistika koostamise põhimõtted ning välispäritolu elanikkonna määratlemise alused on riigiti erinevad. Elanikkonna rühmade defineerimisel ja identifitseerimisel lähtutakse sellistest kriteeriumidest, nagu kodakondus (citizenship), sünniriik (birth-country), enesemääratlemine (self- identification) ja emakeel (mother-tongue). Eesti diasporaa-uurijate esitatud ametlike andmete alusel elab tänapäeval võõrsil vähemalt 130 000 eestlast, neist idas 40 000 ja läänes 90 000. Tõenäoliselt on välismaal elavate-töötavate-õppivate eestlaste (kogu)arv ametlikest arvandmetest suurem. (Praakli,Viikberg 2010: 11) Lõuna-Ameerika suurim riik Brasiilia (8,5 mln km2), mis laiub peaaegu sama suurel territooriumil kui kogu Euroopa, oli 1870.aastatest kuni 1930.aastateni väljarändajate
Keeled on tähtsad Väga-väga ammustel aegadel kasutasid meie esivanemad üksteisega suhtlemiseks ning ennast teistele arusaadavaks tegemiseks viipeid ja häälitsusi. Vaikselt hakkasid sellisest suhtlemisest välja arenema sõnad ning lõpuks suudeti juba rääkida normaalsete lausetega. Erinevates maades kujunes välja isemoodi kõnepruuk ning väljendusviis. Kuid miks on oluline õppida teiste maade keeli? Miks nende omandamine nii tähtis on? Kõige suurem võõrkeelte tundjate eelis on see, et neil on vabadus, suuremad valikuvõimalused
Infovahetuse seisukohalt oleks parim, kui kogu maailmas oleks eripära. vaid üks keel. Kõik saaksid kõigist raskusteta aru ja ühistege- vust oleks kergem korraldada. Kuid paraku on maailmas keeli Igale rahvale on kõige Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab, tuhandeid. ilusam tema emakeel. siis sa kõnetad ta mõistust. Kui sa kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad sa tema südant. Sellel on aga oma kindel põhjus: lisaks info vahendamisele toi- Paul Ariste Nelson Mandela mib keel ka kõneleja identiteedi väljendajana
Samas õpivad nad kasutama igapäevaseks õpetajate ja teiste õpilastega suhtle-miseks vajalikku sõnavara. Teiste sõnadega õpilased õpivad teist keelt igapäevase suhtlemise ja teiste ainete õppimise käigus. Ainetundides aitavad keelekümblusõpetajad lapsi mitmel viisil teist keelt paremini mõista (vt tabel 2). Suheldes zestikuleerivad nad palju, kasutavad näitlikustamist ning õpetavad vahetu ja praktilise tegevuse kaudu. Võrreldes emakeelt kõnelevate klassidega on siin kõne aeglasem, rohkem kontekstiga seotud ja grammatiliselt lihtsam. Õpetajad aitavad keeleõppele mitmel viisil kaasa: (a) kasutavad keelt korrektselt, (b) sõnastavad ümber, (c) laiendavad õpilaste ebatäpseid, lõpetamata või ebakohaseid ütlusi või (d) asendavad need õigete ja asjakohaste ütlustega. Nad seovad teise keele kasutuse igapäevase suhtlusrutiiniga koolis üleriiete panekul riietehoidu,
Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Struktuuri alusel eristatud keeled: Isoleeriv ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud
Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Struktuuri alusel eristatud keeled: Isoleeriv ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel
või ei ole – identiteedi küsimus. Kaht keelt perfektselt võrdselt õppida ei suudeta, sest inimesed kasutavad keeli eri ümbruses ja eri asjadest rääkimisel. Emergentsionistlikud lähenemised: keel pole kaasasündinud, ent on tekkinud aeglaselt evolutsiooni käigus. Emakeel ja teisena omandatud keel (L2) kasutavad samu võimeid. Generativistlikud lähenemised: keel tekkis mingi sündmuse tagajärjel äkitselt ja hiljem. Kui inimene ei omanda teatud vanuseks emakeelt, ei omanda ta emakeelt perfektselt ega ka muid keeli. Weinreich 1968 kakskeelsuse liigitus: A) koordinatiivne – tähendused hoitakse lahus, nt koer ≠ dog B) segatüüp – tähendused on ühised, nt koer = dog C) subordinatiivne – üks keel teise kaudu, nt keeleõppimisel õpid, et üks sõna tähendab teist. Weinreich: kakskeelsus tekib eri olukorrast. Koordinatiivne tekib, kui keeli kasutatakse eri keskkondades, nt vene perest pärit laps käib eesti koolis
Keskaja Euroopas Ülikoolides eristusid trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsee arutlustena.. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) Grimmid lõid 1822 omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Germaani keeled. Humboldt (18-19 saj) oli filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte struktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktsionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Liigitas keeli tüpoloogiliselt (struktuuri alusel eristatud keeled) 1. isoleeriv (puudub morfoloogia väikseimate üksuste U), 2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust),
Kui tähtis on õppimiseks vaja tunda psühholoogiat? Inimesed õpivad kogu oma elu, kas siis teadlikult või teadmatult. Kool on ainult üks etapp ja see, et me õpime koolis teadlikult, ei tähenda, et enne või pärast seda enam õppimist ei toimugi. Teadmiste ammutamine ja maailma mõistmine algab juba väga varajases eas ning sageli ei nimeta me seda üldse õppimiseks,vaid hoopis mängimiseks. Sellest õppimisest aga sooviks ka häid tulemusi saada. Kas selleks,et õppida, on meil vaja ka midagi enda aju talitlusest, mälust ja tunnetusest, ning millisel määral aitavad need teadmised meil saavutada paremaid õpitulemusi? Kõige esimeseks õppimisetapiks on lapseeas omandatavad teadmised ja oskused. Üheks selliseks teadmiseks on keel. Laps ei sünni keelt osates, kuid nutmine ja häälitsemine on esimesed ilmingud keele õppimises. Kuigi keeleorganid on need, mis võimaldavad meil ära õppida keele (Allik jt, 2006) on tähtis siiski ka see, kui palju saavad l
Meediatekstide analüüs. Ma olen sündinud ja elanud terve elu Narvas, mis asub Eestis, aga see liin on täesti vene keelne. Siin on vähe kooli, kus võib eesti keelt ära õppida, poodides ja teistes kohtades räägitakse vene keeles ning see keerustab paljude õpilaste ja üliõpilaste keele õppimist, elu. Kuna ma olen üliõpilane, mind huvitavad kõik teemad, mis on seotud haridusega ja keele õppimisega. Need on põhjused, miks ma valisin just need tekstid. Valisin 2 teksti ajalehest "Põhjarannik", millest üks on intervjuu, aga teine on uudis. See on nende esimene vahe. Need meediatekstid on: · (1.) Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane (intervjuu) siin küsitleti üht ungarlast, kelle nimi on Szilard Tibor Toth, ta räägib oma riigist, rahvast, keelest ning kuna ta on eesti keele õpetaja, räägib ta ka sellest, mida ta arvab eesti keele õppimisest Ida-Virumaal. · (2.) Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmis
hääldus polegi nii raske, kui esmapilgul võib täheldada. Meie rahvast kõige rohkem iseloomustavateks märksõnadeks peavad nad laulupidu ja ülemaailmselt tuntud muusikuid ja heliloojaid, nagu Arvo Pärt. Samuti on Toronto Ülikoolil sõprussuhe Tartu Ülikooliga, võimaldades ka õpilasvahetust. 11 KOKKUVÕTE Eesti keelsed koolid erinevates riikides ja linnades on väiksed, kuid tähtsad. Usun, et on tähtis tunda kultuuri, kust esivanemad pärit on. Parimad kultuuripärandi säilitajad ongi igasugused haridusasutused. Kuigi see võib tihti osutuda raskeks, arvan, et see on vaeva väärt - kas või lisakeele tundmise uhkuse pärast. Inimesed, ja arvan, et just eestlased, on äärmiselt kohanemisvõimeline rahvas, kes suudab uues ühiskonnas kiiresti sulanduda, kuid seal elades võiks meeles pidada ka rahvast, kellest pärinevad nende vanemad ja vanavanemad. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 Summary..............................
1. deskriptivism (Bloomfield 1933, USA): sõnastada reeglid võõra keele jaoks 2. generativism (Chomsky 1957) d) Noam Chomsky 1. 1957 ,,Süntaktilised struktuurid" (,,Syntactic Structures") 2. Generativismi põhiteesid: 1. keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. 2. keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni. 3. süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4. keeleõppimise võime on pärilik. 4. Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika · Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga.
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünk
Kõik asjad mida me saame öelda ühes keeles, saame seda öelda ka teistes keeltes. Loovuse potentsiaal on samasugune · Struktureeritud (structured), reeglid-piirangud (strukturaalsed ja ettekirjutavad) Reeglid ja piirangud,. Mis ehitavad üles keele, ja misssuguseid foneeme keel kasutab,. Kuidas saab neid kasutada ja kombineerida, ning kuidas mitte. Kombinatsioonide muutmine- võib viia uute tähendusteni. Reegli rikkumise kaudu tunneme ära, et keel ei ole emakeel. Lause struktuur on teistsugune kui teistes keeltes. Ettekirjutatavad reeglid- emakeele tunni reeglid. Eesti keeles ei alustata lauset sidesõnaga- samuti!! oli nii- lause pole ilus :D:D. Igapäevaelus pole probleemiks kui alustan lauset ja vms sõnaga · Mõtestatud Keeles olevatel sõnades on tähendus. Me eeldame, kui keeles kasutatakse erinevaid sõnu, siis peavad nad midagi tähendama. Tähendus võib viidata erinevate asjadele ja meenutada meile eri asju. Kiil- parmusööja-
või 1. klassis), mille järel järk-järgult suureneb emakeeles õpetamise maht, ulatudes 20% teise või kolmanda aasta lõpuks ning jõudes umbes 50% põhikooli kolmandas kooliastmes. Keelekümblusele on omased teatud põhimõtted, mis on kokkuvõtlikult järgmised: 1. Õpetus toimub teises keeles, mis tähendab, et õpetuskeeleks on teine keel, ja kui mingit õppeainet õpetatakse selles keeles, siis õppijate emakeelt tunnis ei kasutata. 2. Keelekümbluse õppekava kattub emakeelse õppekavaga. 3. Kool toetab emakeele arengut, mis tähendab, et emakeeleõpetus on õppekavas. 4. Õppijatel kujuneb rikastatud kakskeelsus. See tähendab, et oma keelelises, aga ka sotsiaalses arengus nad mitte ei kaota, vaid võidavad, kuna omandavad teise keele justkui lisaväärtusena. 5. Teise keele kasutamine piirdub suuresti tunniga. See tähendab, et õppijatele ei suruta peale,
annab elu teisele, nooremale keelele, mis aja jooksul astub tema asemele. Keelel, nagu 5 inimeselgi, on sugupuu, st ühine esivanem, millest on arenenud arvukad järglased nagu puu harud. Võimalik rekonstrueerida üksteisest eraldunud sugulaskeelte varasemaid algkujusid e algkeeli, millest moodustuvaid ahelaid nimetatakse keelepuuks (Stammbaum). 19. sajandi keskpaiga ilmselt mõjukaim komparativist keeleteadlane - teoorias: lingvistiline naturalism: keel on nagu elusorganism - keelekirjelduses: ,,keelepuuteooria" (sks Stammbaumtheorie) - (indoeuroopa) algkeele rekonstrueerimine - keeletüpoloogia arendamine : isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad keeled ja nende seos keelte arenguastmetega : kristallid, taimed, loomad; morfoloogiline klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka haaramise
vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) autor. Pānini grammatika kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale – hääldus!). Koosneb 8 raamatust. • Veedade periood – 1300 – 800 eKr
Rosenplätneri arvates oli uusi sõnu võimalik saada laenates murretest ja liites omavahel sõnu. Viimase variandina pakkus ta välja sõnade laenamise mõnest teisest keelest kui soome keelest. Sealt oli lubatud laenata. Tänu beiträgele toimus areng ka eesti keele teadusliku kirjeldamise vallas. Peterson oli esimene, kes kirjutas käänetest. Kuna Beiträges puudutati ka eesti ortograafiasüsteemi, siis tõi Masing esimest korda kasutusel Õ. 4. Eduard Ahrens. keeleteadlane, eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja. Ta on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor Pani ette üle minna vanalt, saksa keele eskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus)- kasutas selles uut kirjaviisi- ainestik oli rahvakeeln, keelekirjeldusmall oli laenatud soome keele grammatikatest, eesti
Sõnavara laius ja mitmekesisus on oluline, sest sellest sõltub see, kui hästi hakkab lapsel koolis minema, kui kiiresti ta õpib lugema ja kirjutama. Ka maailma asjadest arusaamiseks on vaja küllalt laia sõnavara. Jutukal inimesel on lihtsam oma arvamusi, tundeid, mõtteid ja soove teistele arusaadavaks teha (samas:14). Lapse igakülgse arengu esmaseks tingimuseks on, et temaga tegeletaks sünnist alates. Et laps üldse kõnelema hakkaks, on vaja temaga rääkida. Emakeel on see keel, mida inimene õpib esimesena, mida ta peab valdama kõige paremini. Nii luuakse eluks kindel alus, mis aitab lapsel edasi jõuda. See kuidas väikese inimesega suheldakse ja tegeletakse, on 8 määrav tema intellektuaalses arengus. Vastavalt sellele arenevad ka lapse kõne ja keel. Mida rikkalikum ja korrektsem on lähikondlaste kõne, seda arenenum on lapse kõne(samas:83).
• Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Generativismi põhiteesid: • Keeleteaduse tuum on • Keelt esitatagu rangelt sünkrooniline keele uurimine. defineeritavate reeglitesüsteemina, • Keele struktuuris on mis genereerib ja seletab kõik antud süntagmaatilised keele grammatilised (õiged) laused (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised • Keeleteadlane võib usaldada oma suhted. intuitsiooni. • Keelestruktuur on tasandiline • Süva- ja pindstruktuuri eristamine. – (süntaks) • Keeleõppimise võime on – morfoloogia kaasasündinud – fonoloogia 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel). Keele päritolu. Keelekontaktid
Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast. Üldlevinud arvamus on siiski, et Eestis elava kahe suure rahvuse omavaheline läbisaamine on halb, esineb palju omavahelisi probleeme ning
Kõik asjad mida me saame öelda ühes keeles, saame seda öelda ka teistes keeltes. Loovuse potentsiaal on samasugune Struktureeritud, reeglid-piirangud (strukturaalsed ja ettekirjutavad) Reeglid ja piirangud; mis ehitavad üles keele, ja misssuguseid foneeme keel kasutab; kuidas saab neid kasutada ja kombineerida, ning kuidas mitte. Kombinatsioonide muutmine- võib viia uute tähendusteni. Reegli rikkumise kaudu tunneme ära, et keel ei ole emakeel. Lause struktuur on teistsugune kui teistes keeltes. Ettekirjutatavad reeglid- Igapäevaelus pole probleemiks kui alustatakse lauset ja vms sõnaga Mõtestatud Keeles olevatel sõnades on tähendus. Me eeldame, kui keeles kasutatakse erinevaid sõnu, siis peavad nad midagi tähendama. Tähendus võib viidata erinevate asjadele ja meenutada meile eri asju. Kiil- parmusööja- kiil- mida lüüakse asjadele vahele. Kassid söövad hiiri- hiired söövad kassi- sõnadel
asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 15. Strukturalismi edasiareng USA-s, Bloomfield Bloomfield: tugevad Pnini mõjud. Keele kohta (üldse inimtegevuse kohta) saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. · Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi annavad fleksioonikeeled nagu kreeka, ladina ja sanskrit). Boas: pani 20
jms. Kirjeldused täienduseks sõnaraamatule sõnaraamatus ei olnud võimalik kirjeldada kõiki mõisteid nii põhjalikult. On kirjeldanud sünni, surma, kosimise, pulmadega seotud kombeid ja laule,majanduse ja põlluharimisega seotud tavasid, ilmaennustusi ja tähtpäevade tähistamist, rahvameditsiini ja nõidumist. 6. Mihkel Veske. Tõi Eestisse võrdleva keeleteaduse. Esimene kõrgharidusega eesti keeleteadlane, kes valdas ka teoreetilist keeleteadust. 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" (,,Uurimusi soome keelkonna võrdlevast grammatikast"): doktoriväitekiri, noomenite käänamine läänemeresoome keeltes ja n- käänded kõigis soome-ugri keeltes 1879 ,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutamise viis": esimene eesti foneetikaõpik, esimene eestikeelne keeleteaduslik uurimus, esimene sõnatüvest lähtuv grammatika. Häälikuvälte mõiste
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
teatava aja, annab elu teisele, nooremale keelele, mis aja jooksul astub tema asemele. Keelel, nagu inimeselgi, on sugupuu, st ühine esivanem, millest on arenenud arvukad järglased nagu puu harud. Võimalik rekonstrueerida üksteisest eraldunud sugulaskeelte varasemaid algkujusid e algkeeli, millest moodustuvaid ahelaid nimetatakse keelepuuks (Stammbaum). 19. sajandi keskpaiga ilmselt mõjukaim komparativist keeleteadlane - teoorias: lingvistiline naturalism: keel on nagu elusorganism - keelekirjelduses: ,,keelepuuteooria" (sks Stammbaumtheorie) - (indoeuroopa) algkeele rekonstrueerimine - keeletüpoloogia arendamine : isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad keeled ja nende seos keelte arenguastmetega : kristallid, taimed, loomad; morfoloogiline klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba
annaabi.ee 
