arvelduslaen, õppelaen, autoliising ja autolaen, aodulaen ja kodukapitalilaen. Esmalt tooksin välja väikelaenu, mille laenusumma ulatub Swedbankis 500 – 20 000 Euroni, LHV-s 200 – 10000, SEB-is alates 600 – 6400, kui laen ületab 6400 euro, peab keegi laenu käendama, ehk kolmas isik peab vastutama, Lisaks maksimaalne laenusumma sõltub SEB-is kliendi sissetulekust ja olemasolevatest kohustustest. laen tuleb kohe kontole ning tagatist pank kliendilt ei nõua. Päris niisama laenu ei anta, üksik eraisiku sissetulek peab olema Swedbank kliendil vähemalt 300 eurot, SEB kliendil 320 eurot ja LHV kliendil ei ole seda ette antud. Swedbank-is kahekesi võttes peab sissetulek ulatuma vähemalt 700 Euroni, LHV-s pole seda mainitud ning SEB-is ei ole seda samuti mainitud. Väikelaen sobib hästi näiteks ettevõtlusega alustamiseks, kodutehnika ostmiseks, kodu remondiks, ravikulude katmiseks.
................................................................4 1.2.Investeerimislaen...................................................................................................................5 1.3.Tehnoloogialaen.....................................................................................................................5 1.4.Väikelaen...............................................................................................................................6 2.SEB PANK....................................................................................................................................8 2.1. Lühiajalised laenud...............................................................................................................8 2.1.1. Arvelduslaen..........................................................................................................................8 2.1.2.Käibekapitalilaen...........................................................
investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
Deebetkaardiga saab tasuda kliendi kontol oleva rahaga. Krediitkaart võimaldab kliendile panga poolt krediiti, mis on põhimõtteliselt protsendita laen, mis nõutakse kliendilt hiljem välja. 2.1 Deebetkaart Deebetkaart on lihtsaim ja levinuim pangakaartide liik. Deebetkaardi kasutajal on ööpäevaringne juurdepääs oma pangakontol olevatele vahenditele. Kaubandus ja teenindusettevõtetes kaupade ja teenuste eest kaardiga tasumisel broneerib pank pangakontol tehingu summa ning peab selle tehingu sooritamise õigsuse kinnituse saamisel kinni. Sularaha saamiseks sularahaautomaadist tuleb jälgida ekraanile ilmuvaid juhiseid ning sisestada PIN kood, mis on deebetkaardi personaalne identifitseerimisnumber ja mille pank väljastab koos kaardiga. Sularahaautomaat võimaldab saada konto väljavõtet pangakontol olevate vahendite kohta ning saada teavet varem broneeritud summade kohta.
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks
Kaja on välja uurinud, et tal on vaja vähemalt 1000 eurot ja ta planeerib selle säästa. Kuna Jürgen peab oma kiirlaenu teenindama, ei tule säästmine kõne alla. Aga ta ei heida meelt, sest kavatseb võetud laenu selleks ajaks tasuda ja uue võimaluse otsida (krediitkaart, väike- või kiirlaen). Ülesanne 2: Analüüsi, kumb noortest tegi õigema otsuse. Miks? Kasuta Finantsinspektisooni infoveebi www.minuraha.ee finantsteenuste võrdlustabelit. Kui palju peab Kaja ühes kuus säästma (6 kuu vältel)? Minu arust tegi targema otsuse Kaja, kuna tema sai puhata suvel, mitte küll võib-olla nii hästi kui Jürgen. Samas saab ta aga hoida oma närve kokku selle pealt, kuidas USA-sse sõiduks raha kokku saada, kuna Kaja ei pea lisaks reisi raha kogumisele tasuma tagasi kiirlaenu. Kaja peab säästma vähemalt 167eurot. Sügisel on Jürgen tööle asunud ning oma sissetulekutest maksab ta igas kuus 65 eurot laenu
jäägiks ca 180 MEUR ehk 25% tarbimislaenude kogujäägist. 3 1000 800 600 400 200 0 Kinnisvara tagatisel Käendus, garantii, muu tagatis Tagatiseta Joonis 2. Krediidiasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenude jääk tagatiste lõikes (mln EUR). Allikas: Eesti Pank 1.3. Intressid ja krediidikulukus Kommertspankade poolt antud tarbimislaenude intressimäärad on viimasel kolmel aastal jäänud vahemikku 13-22%. Reguleerimata turu kohta agregeeritud intressiinfo puudub, kuid üksikute näidete baasil võib julgelt väita, et see on palju kõrgem. Swedbank on hinnanud kiirlaenu- ja muud tüüpi tarbijakrediidi-ettevõtete intressitaseme vahemikuks 10-730%
Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ettevaatlikkusega. Kardetakse jääda raskustesse arvete tasumisega. Selle probleemi lahenduseks on pangad välja töötanud arvelduskrediidi võimaluse, mille abil saab kindla limiidi ulatuses minna arvelduskontoga miinusesse. Loomulikult kaasneb toodud võimalusega ka intressikulu. Raha juhtimine seostub optimaalse rahakonto suuruse määramisega. Raha hoidmisega kaasneb loobumiskulu investeerides raha väärtpaberitesse, on võimalik teenida oluliselt suuremat tulusust kui deposiitides, rääkimata lihtsalt raha hoidmisest arvelduskontol. Samas kaasnevad lühiajaliste väärtpaberitehingutega tehingukulud. Oleks vaja leida optimaalne tee. Selleks on
kohut jätta hagi rahuldamata. Millise otsuse teeb kohus? Arvan, et kohus otsustas võtta uueks kostjaks linnavalitsuse ning rakendas järgmisi seaduseid: võla põhiosa suhtes: Tuginedes VÕS § 101. (Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral) lg. 1 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kusjuures viivise intress määratakse vastavalt § 94. lg. 1 (Intress võlasuhtes) Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Saamata jäänud tulu osas: VÕS § 161 lg 2 Kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu
Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress
rahaomanikule lisapreemiat, mille võrra ta saab tulevikus rohkem tarbida. Inflatsioon vähendab raha väärtust ja tulevikus ostetavad kaubad kallinevad. Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. Raha tänase väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi rahavoogusid vähendatakse diskonteerimismäära ehk kapitali alternatiivkulu abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas
*nõudmiseni ja tähtajata krediit 3. Tagatiseta olemasolu *tagatisega krediit *tagatiseta krediit 4. Tagasimakse järgi *osamaksetena tagasimakse *kogu summa korraga 4. Laenude lühikirjeldused Ettevõtluslaen Ettevõtted vajavad lühiajalist laenu, et jooksavaid kohustusi täita. Nagu näiteks materjali ja tooraine ostmiseks ja ka palkade maksmiseks. Tihti ei pruugi laekumised ja väljaminekud oma vahel ajaliselt ühtida. Ettevõttelaenu andmisel lähtub pank sellest, milleks ettevõte laenu vajab ja ettevõtte reputasoonist. Pank vaatab ka üldfinantsseisundit ja pangakonto keskmist käivet. Ettevõttelaenu tagastatavus ja tähtajalisus oleneb üldjuhul varade käibe kestusest. Arvelduslaen Lühiajalinelaen, mis on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse e. miinusesse. Üldjuhul ei piira pank arvelduslaenu kasutamist, klient võib võtta arvelduslaenu alati, kui tal tekib käibekapitali puudus
(Ideaalse) raha omadused: · Stabiilsus raha väärtus peab täna olema sama mis homme · Äratuntavus · Kulumiskindlus vastupidav materjal · Kaasaskantavus väike ja kerge · Ühtlus nimiväärtusega raha on sama väärtusega · Jagatavus peab saama osadeks jagada (1 = 100 senti) · Turvalisus raske võltsida EESTI PANK Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Ülesanded: · Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; · ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; · maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine; · maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine;
võimalik teha veel 2015. aastani; Haanja vallavanem Juri Gotmansi sõnul tingib hinnatõusu otseste kulutuste kasv ning kuna valla eelarvest ühisveevärki ei doteerita, on Haanjas Võrumaa kõige kallim ühisveevärgiteenus. Gotmansi sõnul peaks uuringu järgi ühe kuupmeetri vee ostu ja kanaliseerimise hind olema valdades 80 krooni ja rohkem ning madal hind teistes valdades näitab, et ühisveevärki pole kas investeeritud või toetatakse seda valla eelarvest. Eesti Pank annab oma töötajatele salajase intressiga laenu 18.12.2008 www.tarbija24.ee Kuigi Eesti Panga nõukogu kinnitas teisipäeval tarbimislaenu intressid oma töötajatele, ei taha pank seda numbrit nimetada. Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja Livia Kulmi sõnul on laenu intressid võrreldavad teiste sarnaste laenude intressidega, kuid ta ei andnud võimalust reaalseid numbreid võrdlema hakata, kirjutab Õhtuleht.
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s
Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti, kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus ainult keskpangal. I revolutsiooniline pööre panganduses pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev o klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav o raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad t
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga, kel
Ta paneb oma Facebooki lehele kuulutuse: „Annan laenu soodsa protsendiga. Helista tel xx xxx xxx või kirjuta [email protected].“ Varsti võtab Tarmoga e-posti teel ühendust Aksel, kes soovib laenata 1000 eurot kolmeks kuuks, tagasimaksetähtajaga 01.10.2019. Tarmo on esialgu ettevaatlik ning pisut kahtleval seisukohal, sest küsitav summa on tema arvates päris suur. Kuid Tarmo kahtlused hajuvad, kui Aksel pakub vägagi mõistlikke lepingutingimusi: intress 10% kuus ning lisaks kolmanda isiku poolt antav tagatis. Aksel ütleb, et tema hea sõber Valdur on kindlasti nõus tagatist andma. Järgmisel päeval peale laenulepingu tingimuste läbirääkimist saadab Aksel Tarmole e-kirja, millele on lisatud pdf-fail pealkirjaga „laenutagatis“. Tarmo avab faili ning leiab sellest skaneerituna järgneva teksti: Garantii/käendus. 15.07.2019, Kalamaja Mina, Valdur Mesilane (IK: ...
..." (What if analysis). Simuleerimismudeleid kasutatakse, kui optimeerimismudeleid pole võimalik konstrueerida. Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. NÄIDE 1.1. Lõppkapitali arvutamise mudel Härral X on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta pärast. kui aastane intress on 9%? Võtame kasutusele järgmised tähistused Seos lõppkapitali arvutamiseks algkapital K0 ' 12 000 kr K1 ' K0 % r K0 ' K0 (1%r) aastaintresss r ' 9 % lõppkapital K1' ? Leiame lõppkapitali väärtuse K1 ' 12000 (1 % 0,09) ' 12000 @ 1,09 ' 13080
1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. Näide 1-1 Lõppkapitali mudel Näide 1-2 Toodangukasvu mudel Isikul on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 Aasta algul oli tehase toodang 12 000 toodet kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta kuus. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt suu- pärast. kui aastane intress on 9%? rendab tootlikkust 9%. Kui suur on kuu toodang peale tehnoloogia uuendamist? Võtame kasutusele järgmised tähistused: algkapital K0=12 000 kr Võtame kasutusele järgmised tähistused: aastaintress r=9% esialgne tootmismaht q0=12 000 lõppkapital K1=? tootmismahu suurenemine r=9%
(kostja) vastu 72 000 krooni ja viivise saamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale tegema plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1 Kas intressimäär muudeti ära? VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist – Hageja võib kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 Lepinguga ei ole ettenähtud kõrgemat intressimäära – viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja välja kirjutatud arves kostjale oli uus intressi määr Rasdovski võttis selle
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa
Ei ole tegelt investor) Et majandus toimiks normaalselt, peab raha liikuma säästjatelt ehk investoritelt võimalikult probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi hõlbustamiseks võib kasutada finantsvahendajate teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud ületavad kulusid neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga. Finantsvahenduse kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid:
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhte
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast
(1) Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. (2) Maksuhalduri ülesanded on: 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; 3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 1 RP089 (2009/2010)
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
Tiina Mikk SEMINAR I Teemad: Esitamise aeg: 26.02.2020 kell 17.00 ● Sugulus ja hõimlus ● Vanemate kindlaksmääramine 1. Kaasus “Kes on kes?” Mart (M) ja Niina (N) on abielus, neil on tütar Täheke (T). Mardi vanemad on Marta-Elli (ME) ja Margus-Int (MI). Mardi ämma nimi on Nataly-Emilia (NE) ja äia nimi Nathan-Isidor (NI). Mardi venna Vaabiani (V) poja nimi on Prometheus (P). Niina õe nimi on Õie (Õ). Täheke on abielus Valteriga (VM). Mardi ja Niina lapselapse nimi on Laura-Lota (LL), tema isa ei ole tema ema abikaasa, vaid ema juhututtav Juhan (J). 1. Kes on kelle sugulane? 1.1. Kes on Tähekese ülenejad sugulased?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
