50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristiina moosel
Õppematerjali autor
Laenutingimuste erisused LHV, SEB ja Swedbankis, era- ja ärisektori näidetel. Millised on laenu saamise võimalused ja kulud? SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1LHV, SWEDBANK JA SEB ERASEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD....................4 1.1Väikelaen...........................................................................................................................4 1.2Arvelduslaen......................................................................................................................5 1.3Õppelaen............................................................................................................................5 1.4Autoliising ja autolaen.......................................................................................................6 1.5Kodulaen ja kodukapitalilaen....................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Raha ja pangandus LAENUTOOTED ÄRIETTEVÕTETELE, MIDA PAKUTAKSE NING MILLEKS SOBIVAD? Uurimustöö Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.SWEDBANK................................................................................................................................4 1.1.Lühiajaline laen......................................................................................................................4 1.2.Investeerimislaen...................................................................................................................5 1.3.Tehnoloogialaen..........................................................................................................
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR XXX Eestis kasutatavad pangakaardid Referaat Õppejõud: Diana Tandru Mõdriku 2010 SISSEJUHATUS Peaaegu igapäevaselt kasutame me pangakaarte, et ühe või teise ostu eest maksta. Enamikes poodides ja asutustes, kus me saame mingit teenust või kaupa osta on kaardimaksevõimalus. Klienditeenindajad ei pööra eriti suurt tähelepanu, missuguse kaardiga kliendid maksavad, ometigi on olemad üsna palju erinevaid pangakaarte. Pangakaardid jagunevad automaadikaartideks ja maksekaartideks, millest maksekaardid veel omakorda deebetkaartideks ja krediitkaartideks. 1 AUTOMAADIKAARDID Automaadikaarti saab kasutada pangaautomaadist sularaha välja võtmiseks ja saldo kontrollimiseks. Poes automaadikaardiga maksta ei saa. Enamikest automaatidest saab raha välj
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põ
Mille põhjal teha valikuid? 1. Sissejuhatuseks vaata reklaami aadressil http://www.youtube.com/results?search_query=p%C3%A4ikeselaen&aq=f Ja päike paistabki, käes on kooli lõpp. Jürgen, tüdinenud kohustustest, väsinud eksamitest, tahaks lihtsalt olla, puhata, sõpradega ringi rännata. Sügisel ilmselt tuleb tööle minna, aga sinna on veel aega. Suvel puhkan kolm kuud järjest, otsustab Jürgen, ja eks siis paistab, mis edasi saab. Jürgen ei ole rumal ega vastutustundetu poiss. Ta kalkuleerib veidi ja otsustab, et suudab sügisel, kui tööle läheb, kindlasti täita endale võetud kohustused ja võtab 200 eurot kiirlaenu. Ta kirjutab alla kiirlaenulepingule (laenuleping lisa 2). Ülesanne 1: Millised kohustused võttis Jürgen? Analüüsi tema otsust. Too välja põhjused, miks ta nii otsustas (negatiivsed ja positiivsed küljed). Kas ja kuidas mõjutas tema otsust reklaam? Jürgen võttis endale kohustuseks pärast suve tööle minna, et saaks võetud laenu tagasi maksta.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
VÕLAÕIGUS. SEMINAR Seminar I - Võlasuhte tekkimine lepingust ja lepingueelsetest läbirääkimistest KAASUS 1 Eesti King OÜ (ostja) näeb Internetis reklaami, milles Scarpa OÜ (müüja) teatab, et müüb kvaliteetseid Itaalia kingi „Ferrare“, 100 eurot tk. Ostjal tekib kohene huvi ja ta soovib neid kingi osta. Ostja kirjutab reklaami juures olevale e-posti aadressile järgmise kirja: „Tere! Kirjutame Teile Eesti King OÜ-st. Ostame teilt 100 paari Itaalia kingi „Ferrare“, ostuhind seega 10 000 eurot (100 tk x 100 eurot/tk = 10 000 eurot). Kohale toimetada aadressile Pärnu mnt 27, Tallinn, Eesti. Lugupidamisega Peeter Küla Juhatuse liige“ Müüja vastab ostjale järgmiselt: „Tere! Tänud kirja eest. Rekvisiidid raha ülekandmiseks leiate meie kodulehelt. Samuti leiate käesoleva kirja manusest meie tüüptingimused. Lugupidamisega Müüja tüüptingimustes on mh järgmine punkt 10: „Müüja ei vastuta lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest.“
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid