lepingutele mittevastavus (kaupade kogused, sortiment, värvus, kvaliteet jne.) Kaupade lähetamisel ostajale kirjutab kauba müüja välja (faktuur)arve, täites selles ettenähtud andmed. Kaup väljastatakse ostjale volituse alusel. (so. dokument, kellele on õigus kaupa väljastada. Väljastatud müüjale ostja ettevõtte poolt. Müüjatel on ükskõik kuidas arveldused toimuvad, kas sularahas või sularahata arvelduste korras kuid eelduseks on, et klient oleks maksevõimeline. Ettevõtete tuluallikaks on kaupadele tehtud juurdehindlused. Aruande perioodi tegelikuks tuluks on sellel samal perioodil müüdud kaupade juurdehindlused. Kaupade ettevõttesse tarnimist nimetatakse sisseveoks. Kui ettevõte ostab kaupa, võivad transpordikulud olla lülitatud kauba hinna sisse või maksab ettevõte nende eest täiendavalt. Valitud moodust tuleb ettevõttes rakendada alati ühte moodi. Näiteks: ettevõte ostab kaupa
sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise
KMS § 8 lg-s 3 nimetatud juhtudel. (KMS § 8 lg 2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et: (KMS § 8 lg 5) - käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või (KMS § 8 lg 5 p 1) - ta oli edasimüüja kolmnurktehingus. (KMS § 8 lg 5 p 2) 10. Millal on kauba käibe tekkimise koht Eesti? Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui: (KMS § 9 lg 1) 4 - kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis,
Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot ning bilansiline jääkväärtus 2000 eurot (6000 - 4000 = 2000) Põhivara müügihind käibemaksuta on: a) 3000 eurot; b) 1000 eurot; c) 2000 eurot. a) põhivara müügihind ületab tema tegeliku jääkmaksumuse (müügihind on 3000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 3600 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Kasum põhivara müügist 1000 K Käibemaks 600 b) põhivara müügihind on alla tema tegelikku jääkmaksumust (müügihind on 1000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 1200 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 D Kahjum põhivara müügist 1000 K Põhivara 6000 K Käibemaks 200 c) põhivara müügihind on võrdne tegeliku jääkmaksumusega (müügihind on 2000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 2400
1100 – Nõuded ostjate vastu 2102 – Tõnu Tõru 1101 – Kapsas Juss 2200 – Võlad tarnijatele 1102 – Lepp Triinu 2201 – OÜ Maailm 1103 - Orav Jüri 2202 – OÜ Deebet 1200 – Varud 1201 – Tooraine ja materjal 2300 – Maksuvõlad 1202 – Valmistoodang 2301 – Käibemaks 1300 –Materiaalne põhivara 2302 – Sotsiaalmaks 1301 – Masinad ja seadmed 2303 – Üksikisiku tulumaks 1302 - Maa 2400 – Pikaajalised laenud ………. 2500 – Osakapital nimiväärtuses 2600 – Jaotamata kasum 3-TULUDE KONTOD 3100 – Müügitulud 3101 – Müügitulu omatoodetud toodangust
arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara võetakse arvele ostudokumendi või üleandmisakti alusel. Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm. Kanded pearaamatus: 1. Masinate ja seadmete soetamine ostuarve alusel: D 1830 Masinad ja seadmed D 1514 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks K 2310 Võlad tarnijatele 2. Põhivara soetamine kapitalirendi tingimustel ja vara arvele võtmine lepingu järgi: D 1830 Masinad ja seadmed K 2130 Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed järgm.perioodil K 2830 Pikaajalised kapitalirendi kohustused 6.3. Materiaalse põhivara kulumi arvestus 13
kliendile saadud ettemaksu kohta. Bilansikirjetel kajastamine: (a) ettemaksed teenuste eest; (b) – kaupade eest; (c) – materiaalse põhivara eest; (d) – immateriaalse põhivara eest. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis, kui tehakse reaalne raha ülekanne või sularahamakse. Müügiettemaksete arvestus: Nõutav ettemakse summa fikseeritakse, kas lepingus, müügipakkumisel, müügitellimusel või väljastatakse kliendile ettemaksuteatis, mille alusel sooritab klient ettemakse. Hüve pakkuja registreerib laekunud ettemaksu oma raamatupidamises alles siis, kui laekumine on toimunud, mitte aga siis kui ta on ettemaksuteatise ostjale esitanud. Siinjuures tuleb tähele panna, et raamatupidamises on aluseks kassapõhise arvestusprintsiibi järgimine, olgugi, et ettevõte rakendab oma igapäevases arvestuses tekkepõhist arvestusprintsiipi. Tegemist on ühe erandiga mõnest üksikust, mida tekkepõhise arvestusprintsiibi rakendajad peavad arvestama
(kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arve esitaja: AS Ehitaja Registrikood: 11055068 Aadress: Muru 11, Tallinn 10115 KMKR nr: EE 11111111 Arveldusarve: 22 543 543 5454, Swedbank ARVE Nr.1 02. november 2012.a. Maksja: Varblane OÜ, Kaktuse 4, Tartu 55624 Artikkel Kogus Ühiku hind Käibemaks Summa 20001 Üldehitustööd 5 tundi 5 100 20 % 500,00 EUR Summa: 500,00 EUR Käibemaks: 100,00 EUR
käibemaksuseadust ja teavet internetist. 1. KÄIBEMAKSU AJALUGU 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna Lisandunud väärtuse maks, mida meie Eestis tunneme käibemaksuna, on uuema aja nähtus, mille võidukäik jääb 20. sajandi teise poolde. Kui võrrelda käibemaksu ja tulumaksu arengut, siis osaliselt on see toimunud paralleelselt. Selle põhjuseks on see, et maksustamine on alati käinud kaasas ühiskondliku korraldusega ning tänapäevane tulu- ja käibemaks nõuavad administreerimiseks üsnagi suurt haldusaparaati ning kontrollivõimalusi. Enam ei piisa sillal seisvast relvastatud sõduritest, kes möödujatelt raha nõuavad. Just selliselt on toimunud algselt maksude kogumine. Vanimate maksude hulka kuuluvad tollid ning nende jäljed ulatuvad vanasse Egiptusesse ja Idamaadesse kolmandasse aastatuhandesse e. Kr. Maksudest ei saa mööda ka piibel. Näiteks Moosese 3. raamatus (3 Mo 27, 3-32) 13. saj. e. Kr
kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 eurot pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 eurot, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot. Kandeavalduse koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele.
1. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse võrdlus. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises. *Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 13, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist. *F�
· majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid saab registripidajale esitada ka notari kaudu elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. Tähele tuleb panna asjaolu, et nimetatud varianti saavad kasutada ettevõtjad, kes koostavad majandusaasta aruande aruandeperioodi kohta, mis algas 2009. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud notariaaltoiming maksab 400 krooni, millele lisandub ka käibemaks. MTÜ Mittetulundusühing 1. Notar on ühingu ja kohtu registriosakonna vahendaja. Notar informeerib ühtlasi, kui palju tuleb maksta riigilõivu. · Mittetulundusühingute seaduse kui üldseaduse kõrval tuleb ühingu liigist olenevalt arvestada ka eriseadustega (korteriühistuseadus, ametiühinguseadus, erakonnaseadus, kirikute ja koguduste seadus, maaparandusühistul maaparandusseadus, loovisikute ja loomeliitude seadus jne).
põhikäikudest selles ettevõttes. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 4.3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete üles võtmiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on 4 Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180 N2:Ostuarve: NB D: ladu/kulu 1000 D: käibemaks 180 K: võlad tarnijatele 1180 3. Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot. Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB D: aruande perioodi kasum 1000 D: tulumaksu kulu 500 K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2
Anname nõusoleku vastava järelepärimise tegemiseks Maksu- ja Tolliametile või muule õiguspädevale institutsioonile. Märkused: ______________________________________________________ Pakkuja seadusliku või volitatud esindaja nimi: _____________________________ Allkiri: ______________________ Kuupäev: ______________________ 8. LISAD 38 9. KOKKUVÕTE Projekti maksumusest kujunes 1983025,84 eurot, kuhu juurde on arvestatud käibemaks. Firma kasumiks kujunes 103906,47 eurot, mis arvetati materjali kulust. Eelarve koostamisel on kasutatud Eke Nora andmebaasi. 50 VIIDATUD ALLIKAD 1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet arhiiv, „Pärnu mnt 153 projekt’’. [Külastatud 26.02.2015] 2. Eke Nora andmebaas. [Kasutatud15.04.2015] 3. Google, [Võrgumaterjal]. Availeble: http://www.google.com/imgres?um=1&hl=et&biw=1280&bih. [Kasutatud14.04.2015] 4
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Koostaja: Piret Suursild Töö vastab lõputöö kohta kehtivatele miinimumnõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Juhendaja: Siiri Luts SISUKO
kuna inimesed helistavad mulle ja küsivad, kas mina juba töötan. Kuna elutempo on kiire ja kui tekib vaba hetk, tahab inimene üldiselt kohe aega saada, kui ta helistab. Otepääl on konkurentideks ReeDe Villa, Pühajärve Spa ja fie Maire, kes tegeleb maniküüri ja pediküüriga. Pühajärve hinnad on tavainimese jaoks väga kõrged. Kui minu pediküür maksab 15, siis seal on hinnad 34-42 vahel. ReeDe Villas geelküünte maalinguga hooldus on ligi 40 eurot, minul 20. Paljud inimesed käivad Tartusse tööle, kuid seal on samamoodi hinnad kõrged ning neil on soodsam kohalikus salongis käia. Konkurent Pakutav teenus Konkurendi hind Pühajärve Spa Pediküür 34 Maniküür lakiga 25 Näohoolitsus 30 Parafiinihoolitsus 10 Geellakkimine 27
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõt
3.2. Müügihinna tõstmine või alandamine saab toimuda ainult kirjalikul käsundiandja ja maakleri kokkuleppel. Hinna tõstmine või alandamine ..... % alghinnast võib toimuda ilma käsundiandjaga kooskõlastamata. 3.2. Müügiobjekti notariaalse müügilepingu vormistamisel vahendaja poolt esitatud ostjale, tasub käsundiandja maaklerile tasu ..... % müügilepingus sätestatud tehingusummast (ostu- müügihinnast. Nimetatud tasule lisandub käibemaks, kui maakler on käibemaksukohustuslane. 3.3. Kui lepingu kehtivuse ajal maakler ostjat ei leia, tasub käsundiandja maaklerile maakleritasu .....% müügilepingus sätestatud tehingusummast, tingimusel, et maakler esitab dokumendid, mis tõendab tema poolr ostja leidmiseks tehtavat tööd. Eelnimetatud maakleritasu sisaldab ka maakleri poolt tehtud kulutuste hüvitamist ning viimatinimetaud kulutusi täiendavalt ei hüvitata., juhindudes LS paragrahvitest 664 ja 667. 4
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
3.2.2 Toodangu või teenuste kirjeldus Ülevaade firma pakutavatest toodetest ja / või teenustest. Peatükk peaks sisaldama järgmist infot: · toote/ teenuse peamised tunnusjooned; · toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas tegemist on tooraine, komponendi või valmistootega; · kas tegemist on toote/ teenusega, mida juba turul pakutakse või uudistoote/ teenusega; · põhitoodetele/ teenustele pakutavad lisatooted või - teenused (kujundus, transport, konsultatsioon, hooldus, remont, tagavaraosad vms); · kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid vajadusi; · kuidas kavatsetakse toodet/ teenust tulevikus edasi arendada; · kaubamärgid, patendid, toodet/ teenust puudutavad seadused ja määrused; · hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega. 3.2.3 Senine äritegevus Antakse lühiülevaade ettevõtte senisest arengust. Kui äriplaan on seotud uue ettevõttega,
D 4600 (Transpordikulud ostul) 51,70 D 5120 (Väheväärtuslik kontoriinventar) 1 340,35 D 5230 (Internet) 21,19 D 5510 (Autokütus) 4 448,64 D 5520 (Auto hooldus ja remont) 3 403,55 D 1510 (Sisendkäibemaks) 2 045,81 K 1333 (Aruandev isik [Muu] ) 15 603,19 5. Tuha Talu OÜ varude arvestus Kuna Tuha Talu OÜ on oma põhitegevuselt piimaveise karja pidaja ja müüja ning söödapiirete vahendaja, siis tekivad varusid neil ei ole. Küll kantakse ostetud söödapiirded jooksva arvestuse
Mille põhjal teha valikuid? 1. Sissejuhatuseks vaata reklaami aadressil http://www.youtube.com/results?search_query=p%C3%A4ikeselaen&aq=f Ja päike paistabki, käes on kooli lõpp. Jürgen, tüdinenud kohustustest, väsinud eksamitest, tahaks lihtsalt olla, puhata, sõpradega ringi rännata. Sügisel ilmselt tuleb tööle minna, aga sinna on veel aega. Suvel puhkan kolm kuud järjest, otsustab Jürgen, ja eks siis paistab, mis edasi saab. Jürgen ei ole rumal ega vastutustundetu poiss. Ta kalkuleerib veidi ja otsustab, et suudab sügisel, kui tööle läheb, kindlasti täita endale võetud kohustused ja võtab 200 eurot kiirlaenu. Ta kirjutab alla kiirlaenulepingule (laenuleping lisa 2). Ülesanne 1: Millised kohustused võttis Jürgen? Analüüsi tema otsust. Too välja põhjused, miks ta nii otsustas (negatiivsed ja positiivsed küljed). Kas ja kuidas mõjutas tema otsust reklaam? Jürgen võttis endale kohustuseks pärast suve tööle minna, et saaks võetud laenu tagasi maksta.
toote/ teenuse peamised tunnusjooned; toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas tegemist on tooraine, komponendi või valmistootega; 8 Äriplaan kas tegemist on toote/ teenusega, mida juba turul pakutakse või uudistoote/ teenusega; põhitoodetele/ teenustele pakutavad lisatooted või - teenused (kujundus, transport, konsultatsioon, hooldus, remont, tagavaraosad vms); kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid vajadusi; kuidas kavatsetakse toodet/ teenust tulevikus edasi arendada; kaubamärgid, patendid, toodet/ teenust puudutavad seadused ja määrused; hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega. 3.2.3 Senine äritegevus Antakse lühiülevaade ettevõtte senisest arengust. Kui äriplaan on seotud uue ettevõttega, siis seda osa ei ole vaja kirjutada
Peab kirjeldama klientide kui ka oma firma finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogudega. 2.2 Finantsarvestuse põhimõtted ja meetodid 2.2.1 Raha arvestus Kassa arvetus on loodud sise-eeskirja kaudu, kassakontod on loodud raamatupidamisprogrammi, neid koostab tööline ning kontrollib juhataja, pakutavatele klientidele koostatud rahakassasid kontrollib omakorda klient ise üle. Raamatupidaja kirjendab dokumendil oleva majandustehingu kahekordse kirjendamise põhimõttel deebet-ja kreeditkontodel. Raamatupidaja tasub arveid ise ja jälgib arvel toodud tähtaegu. Müügiarveid väljastab ja kohale saabumist kontrollib raamatupidaja, kes on ühtlasi ka firmas juhatuse liige. 2.2.2 Põhivara arvestus Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse teenuste osutamisel ning mida plaanitakse kasutada pikema
perioodikuludeks. Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid. tootmise otsekuludeks on vahetult toodetele kulutatud tooraine, materjal, pooltooted, kütus, elekter, vesi, tööliste palgakulu koos sotsiaalmaksuga jm. tootmise üldkulud on kõik muud tootmisega seotud kulud, kaudsed materjalikulud, tootmishoonete rent, kindlustus, hooldus, remont, tootmises töötavate inseneride, meistrite, koristajate, laohoidjate jne. palga- ja sotsiaalmaksukulu jm. Perioodikuludeks on: - turustuskulud (kõik müügiga seotud kulud); - üldhalduskulud (kõik haldamisega seotud kulud); - arengu- ja uurimiskulud; - intressikulud. Raamatupidamise sise-eeskirjadega määratakse kindlaks kuluarvestuse täpne korraldus lähtudes valitud kasumiaruande skeemist ja ettevõtte juhtimisraamatupidamise eesmärkidest.
3.1. Ajalugu ja taust 3.2. Põhiväärtused, missioon ja visioon 3.3. Konkreetsed taktikalised eesmärgid missiooni ja visiooni täitmiseks 3.4. Juhtkond ja personal, meeskond 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 5. Tooted ja teenused 5.1. Toodete/teenuste kirjeldus 5.2. Tootmisprotsess 6. Klient, turg ja konkurents 6.1. Tüüpkliendi profiil 6.2. Turg 6.3. Turundus- ja jaotuskanalid 6.4. Konkurents 6.5. Konkurentsieelised 6.6. Hinnapoliitika 6.7. SWOT-analüüs 6.8. Turundus 7. Tegevusplaan 8. Riskianalüüs 9. Finantsplaan 9.1. Stardikapital, investeeringud ja rahastamine 9.2. Müügitulu ja müügikulu
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuv
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention to their appearence to become more competitive. Research is also needed for beauty treatment area, service- and sales corporations, who have many competitors in Estonia, and who needs tips for further survival or accomplishment of company. The goal of the final paper is to figure out the consumption habits in clothing, makeup and hair care among Estonian women. To accomplish the paper’s goal, following research tasks are brought up: 1) establish a theoretical framework about the consumer, their habits, preferences and their alternation;
Algatajaks alati külaline, oma soovi või päringuga. Koguda potensiaalse kliendi kohta võimalikult palju hotellile vajalikku infot ning selgitada välja, kas vajalik toatüüp on soovitud ajavahemikul vaba. Kui see on kontrollitud, siis vastuvõtutöötaja võib tellimuse kas kinnitada või ära öelda.(kui soovitud toatüüp ei ole küsitud kuupäevadel vaba; hotell on täis tellitud; külastaja on musta nimekirja klient.) Täidetakse tellimuse vorm ( nimi, saabumiskuupäev, lahkumiskuupäev, orienteeruv saabumise kellaaeg, ööde arv, toa tüüp, tubade arv, inimeste arv, toa hind, tellimuse tegija nimi, .ettevõtte nimi, aadress, e-post, telefoni nr, maksmisviis, garanteeritud või garanteerimata tellimus, krediitkaardi nr, lisateenused, märkused, erisoovid, ) kliendile öelda tellimuse kinnitus nr . vastuvõtutöötaja kirjutab kuupäeva oma nime ja allkirja. Tellimuse detailne ettelugemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
