50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maazuu
Õppematerjali autor
Debitoorse võla juhtimisega seotud probleeme ei tohi ettevõte alahinnata. (tavaliselt moodustab debitoorne võlg ettevõtetes kuni 25% ettevõtte varadest ja üldlevinud, et pikad maksetähtajad tekitavad suurema % tasumata arvetest) FAKTOORINGTEHINGUD Et ettevõte debitoorse võlaga kahju ei saaks, võib riski vältimiseks kasutada faktooringtehingut. Faktooringut kasutatakse rohkem kaupade kui teenuste juures. Ostja on enamasti teadlik faktooringtehingutest ja arve maksetähtaja saabudes peab ta kandma raha faktori arveldusarvele. Faktooring ei eelda lisatagatise olemasolu. Tagatiseks on vaid rahalised nõuded ostja vastu. Faktooringul on kolm osapoolt- müüja, ostja ja faktooringufirma. Tihti kasutatakse faktooringufirmaks panka. Müüja saab kokkulepitud osa umbes 70-90% kohe kätte ning võib paigutada raha uutesse tehingutesse. Faktooring on kasulik eelkõige firmadele, kellel on suur osa vahendeid tasumata arvete all
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (ots
5. Kes peavad maksma käibemaksu? Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. (KMS § 3 lg 3) Käibemaksu peab maksma ka: (KMS § 3 lg 6) - võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) tähenduses; (KMS § 3 lg 6 p 1) - maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma; (KMS § 3 lg 6 p 2) - maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja arvatud KMS § 39 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist; (KMS § 3 lg 6 p 3) - maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes
Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt: D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Tarnijate arve tasumine arvelduskontolt D Võlad tarnijatele K Arvelduskonto Ostutehingute puhul tuleb periodiseerida õigesti tekkinud kohustus. Pikaajalisi tarnevõlgnevusi kajastatakse bilansikirjel Muud pikaajalised kohustused. Ostutehingute analüütiliseks arvestuseks avatakse eraldi iga tarnija kohta analüütiline konto kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumine
2. Tootmisprotsessis kasutatakse materjali (1000.-) ning toodangu valmimisel võetakse arvele valmistoodang tootmiskulude maksumuses. Nõue osaniku vastu 2 500 Materjal 1500 – 1000 = 500 Võlad tarnijatele 1500 Osakapital 2 500 Kulu 1 000 Valmistoodang +1000 Kokku 4 000 Kokku 4 000 3. Müüakse pool valmistoodangust, ostjatele esitati arve (900.-). Nõue osaniku vastu 2 500.- Nõuded ostjate vastu + 900 Võlad tarnijatele 1 500 Materjal 500 Valmistoodang 1000 – 500 = 500 Osakapital 2 500 Müügitulu 900 Müügikulu 500 Kasum + 400 Kokku 4 400 Kokku 4 400 ETTEVÕTTE FINANTSSEISUND
1. Laenu laekumine SEB Panka: D 1025 Pank SEB K 2110 Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2. Igakuised tagasimaksed SEB Panka: D 2110 Lühiajalised laenud ja võlakirjad K 1025 Pank SEB 7.2. Arveldused tarnijatega, ostureskontro 16 Arveldusi tarnijatega peetakse raamatupidamisprogrammi moodulis Ostureskontro., kus registreeritakse algdokumendina arve kuupäev, kande kuupäev, hankija, tasumistingimus, summa, vastav kulukonto ja käibemaksukood. Kui arve kinnitatakse ja salvestatakse koostab programm automaatselt kande pearaamatusse. Ostuarvete alusel tehtud kulud peab kirjalikult aktsepteerima juhataja, kuna tema märgitud täpsustav kulukoht dokumendil on alus kuluarve kirjendamiseks raamatupidamises. Võlgnevuste tasumisel tuleb kinni pidada tarnija maksetingimustest. Kui ettevõtte
FINANTSINVEST Aktsia- EERINGUD (osa-)kapital, -MATERIAALNE reservkapital, - jaotamata IMMATERIAALN kasum, E aruandeaasta kasum VARA=KAPITAL Sealhulgas kapital koosneb: VARA=VÕÕRKAPITAL (kohustused) + OMAKAPITAL Omakapital = vara – võõrkapital (kohustused) Bilansi põhivarem on järgmine: VARA=VARA SOETAMISE ALLIKAD=KAPITAL Arvele esitatavad nõuded (KMS järgi): Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamisel tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid: 1. Arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2.Maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number (s.o KMKR nr); 3. Kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4.Kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel ; 5. Kauba või
andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arve esitaja: AS Ehitaja Registrikood: 11055068 Aadress: Muru 11, Tallinn 10115 KMKR nr: EE 11111111 Arveldusarve: 22 543 543 5454, Swedbank ARVE Nr.1 02. november 2012.a. Maksja: Varblane OÜ, Kaktuse 4, Tartu 55624 Artikkel Kogus Ühiku hind Käibemaks Summa
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid