PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni.....................
Majanduskriis lemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon Ü Ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aastast kuni 1933. aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus: mis võimendas majandusliku languse katastroofini
Suur Depressioon Toomas Veromann Seda väga laiaulatuslikku ja kauakestvat majanduskriisi, mis arvatavasti sai alguse 1929. aastal USAs, nimetatakse Suureks Depressiooniks. Suur Depressioon haaras peaaegu kõiki maailma riike. Arenenud riikides jäi kokku töötuks umbes 30 miljonit inimest. Maade finantsolukord oli väga halb. Lõpetati välismaiste laenude tasumine. Paljude riikide valitsused ei suutnud pikka aega leida tõhusaid meetmeid, mis oleksid toonud murrangu paremuse poole. Suure Depressiooni põhjustes ei olda üksmeelel. Kindel on see, et Suur Depressioon oli majanduskriis, mis oma ulatuse ja tagajärgede poolest ületas kõik ajaloos varem aset leidnud kriisid.
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid
Ülemaailmne majanduskriis - Eesti aastatel 1929-1933. Majanduskriisi põhjused, tagajärjed & mõju põllumajandusele. Eellugu. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused. Suur majanduskriis maailmas sai alguse põllumajanduses tekkinud olukorrast. Maad, mis tootsid enim vilja (USA, Kanada, Austraalia, Argentina) said väga head saaki ja põllumajandustootjaid ähvardas viljahinna langus. USAs üritati hindu üleval hoida, ostes farmeritelt kokku nende toodangut. 1929. a. lisandus maailmaturule veel suures koguses Kanada vilja. Euroopa riigid kaitsesid oma põllumeeste huve ja hakkasid rakendama tollitõkkeid. 1929. a. oktoobris toimus New Yorgi bösil järsk aktsiahindade langus
Seega peitub vastus küsimusele, miks puhkes selline üle-euroopaline sõda, milles kõik suurriigid olid osalised, just kahes üksteisega konkureerinud riikide blokis. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace- Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria- Ungarit
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.
Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise. Desarmeerimiskonverentside algus. 193 Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine. F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193 K
.......................................................................5 1.4Kaubandusvõrgu killustumine...........................................................................................5 1.4.1Karistused eeskirjade rikkumiste eest.........................................................................6 1.5Majandusministeeriumi kaubandusosakond......................................................................6 1.6Börsikrahh ja majanduskriis aastal 1929...........................................................................7 2EESTI VÄLISKAUBANDUS 1918-1940................................................................................9 2.1Ostujõud.............................................................................................................................9 2.2Struktuur.............................................................................................................................9 2
· 1928 · Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
Nõukogude Venemaa jaoks praktiliselt ainsaks väliskaubanduse aknaks ning sealt saadi hulgaliselt tellimusi). - Eesti Pank andis kergelt laene uute ettevõtete loomiseks. - Kaupade puudus siseturul ja sõjaajale järgnenud tarbimisbuum lõi eeldused uute ettevõtete loomiseks, mis pidid rahuldama kasvavat sisetarbimist. - Head põllumajandusaastad ja õnnestunud maareform. 2. Majanduskriis 1923 1924: 1923 algas Eestis majanduse langus, mille põhjusteks oli: - 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. - See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. - Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline. - Tegu oli klassikalise ületootmiskriisiga (kaup jäi ladudesse seisma;
Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. 1928 Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. 1929 Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
.................................................................................... 4 1.2. Kuldsed kahekümnendad ................................................................................................ 4 2. TEKKEPÕHJUSED .............................................................................................................. 6 3. TAGAJÄRJED ...................................................................................................................... 7 3.1. Suur Depressioon ............................................................................................................ 7 3.2. Euroopa ........................................................................................................................... 7 3.3. Inimeste igapäevaelu ....................................................................................................... 8 4. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT................................................................................
oodatud tulemusi. Iseseiva Eesti alguses olid eestlastel juba head poliitikategemise ja sõjapidamise oskused, ent rahanduses puudusid kogemused täielikult. Tsaaririigi keskpanga rahapoliitika- emissiooni ja intressimäärade juhtimine- oli aga Eestis ja eestlastest väga kaugele jäänud. Paraku ei olnud võimalik otsustega pikemalt venitada, sest riigi rahandus oli täielikus kaoses. Konsulteerida polnud kellegagi. Kui Eesti Riigikassas olevat raha oleks saanud vahetada tugevama valuuta, näiteks dollarite vastu, siis oleks kogu riigikassa mahtunud rahandusminister Juhan Kuke taskutesse. Maailmasõja ajal oli Venemaa oma kasvanud väljaminekud korvanud katteta paberraha emissiooni ligi kahekordse suurendamisega. Tsaarirublade trükkimist jätkas ka Vene AjutineValitsus, lisades omalt poolt ringlusse duumarublad ning kerenskid. Pärast oktoobripööret andsid bolsevikud raha funktsiooni veel mitmesugustele võlakohustustele, laenutähtede kupongidele ja obligatsioonidele
sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi,
3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 1923. a. Kriis euroopas · 1923.a. algas esimene sõjajärgne majanduskriis ja tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. · Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, siis hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). · Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga - toodeti rohkem kui tarbida suudeti, seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. Kriisi põhjused:
sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 3. Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud) Aeg: 1929 okt.-1934 Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s: Põhjused USA-s: · Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine · Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil (,,must neljapäev" ja ,,must
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused:
Selle tagajärjel tekkis maffia, kes hakkas alkoholi ise salaja valmistama ja levitama. Kuid kuna majanduse kasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele, riikide vahel olid keerulised laenusuhted, mis muutsid riigid üksteisest sõltuvaks, st et iga riikidevaheline ebakõla võis tuua kaasa kriisi. Majandukasv tugines ka tegelikult rohkem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. 5. Ülemaailmne majanduskriis (1929-1933): miks ja kus see alguse sai? mida see endaga kaasa tõi? Roosevelti new deal Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses, sest seal toimus ületootmine (hinnad langesid); väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitikast, kuid kui valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas maailmaturule suure koguse alandatud vilja, varises seegi lootus kokku. Probleemid põllumajandustoodanguga tekitas ebakindlust Ühendriikide aktsiaturul. 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika
Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on maailma kõigi viletsuste allikas. Esialgu tagas selline poliitika ka edu. Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga "õitseng" - "Prsosperity." 3. SUURBRITANNIA SISEPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel sai Inglismaast üks Euroopa eeskujulikuma demokraatliku mõttelaadiga riike. Juba 1918. a. laiendati siin valimisõigusi - meestele üldine valimisõigus alates 21 eluaastast ilma varandusliku tsensuseta, naistele 30 eluaastast alates. Valimisõiguslike kodanike hulk kasvas selle reformi tagajärjel 8,7 miljonilt 21,4 miljonini. 1900.-1906. aastail välja kujunenud Briti Tööerakonna (tekkis kutseühingute pinnal) poolt
Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida. 3. Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932 Keeruline olukord pärast sõda maailmakaubandus ei elavnenud, ebakindel olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus ja inflatsioon. Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
majandusteadlased, et koloniaalvõimu hoidmine ja tugevdamine toob Inglismaale pigem kahju kui kasu. 1906. aastal pääses võimule Liberaalide Partei valitsus eesotsas David Lloyd George'iga. See valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga iraani pärast ning Saksamaaga Türgiga seotud küsimustes. Nn valgete kolooniatega (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) hakati suhtlema föderatiivsetel alustel, mistõttu Briti impeerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. 1911. aastal surus Lloyd George läbi home rule seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia. Tolle aja inimestele oli see murettekitavate muudatuste aeg. Lõppes kuninganna Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg ning koos sellega ka nn viktoriaanlik ajastu, mis Inglismaa oli selline, nagu seda kujutas oma romaanides Charles Dickens: väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda
1920. aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase. Avanesid võimalused uuteks investeeringuteks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. SUUR KRIIS Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas rahulolematus senise riigikorra vastu. Paljuski oli suur kriis põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist. Majanduskriis 1929. aasta lõpul USAs alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Eesti jaoks enneolematult ränk ja kõikehõlmav kriis. Peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, seega tabas kriis esmajoones põllumehi. Alates 1930. aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult. Tollimaksud tõusid samas kiirelt. Toiduainete hinnad hakkasid langema ka riigis sees. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud tootmist piirama. Sagenesid oksjonid, paljud talud läksid pankrotti.
valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Esimeses maailmasõjas kaotanud riigid pettusid Versailles` süsteemis, kuna riigipiiride kehtestamisel ei arvestatud paljude riikide ja rahvaste huve. Tulevaste diktatuuririikide rahva rahulolematus parteide paljususe suhtes oli heaks ettekäändeks, et kehtestada ühe partei süsteem. Kui maailma tabas majanduskriis, püüdsid tulevased diktaatorid oma rahvast veenda, et nende valitsemisajal ei pea keegi millestki puudust tundma. Peamised diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid NSVL, Saksamaa ja Itaalia. Venemaa diktatuuririigiks muutumise üks ajenditest oli majanduslik kaos. Sealne tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921. aastal oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, ,ille tõttu suri ca neli miljonit inimest. Selleks et näljahäda
USA annab Saksamaale laenu; Saksamaa maksab laenu Inglismaale ja Prantsusmaale; osa neist rahadest jõudis tagasi USAsse (Inglismaa ja Prantsusmaa maksid USAle tagasi laenu, mida oli võetud sõjapidamiseks). Plaan Saksamaa aitamiseks ei olnud altruistlik, vaid pigem omakasu eesmärgil. 1920ndate aastate teises pooles koostati uus plaan Yaungi plaan, millega Saksamaa reparatsioone veelgi vähendati. Saksamaa pidi lõpuks maksma 34,5 mlrd kuldmarka; ajaks jäi endiselt 1988. 1929 puhkes majanduskriis, mis sai alguse USAs ning see mõjutas väga tugevalt ka Saksamaad. Kui seni oli USA tugevalt Saksamaasse investeerinud, siis nüüd tõmbas USA kogu kapitali sealt välja. 1931 kehtestas toonane USA president memorandumi vms, millega katkestati kõikide maksute maksude maksmine. 1932 toimus Lausanne'is rahvusvaheline konverents, kus öeldi, et Saksamaa enam reparatsioone ei pea maksma. Saksamaa arvutas lõpuks, et maksis kokku 53 miljardit, Antant 20 miljardit. Vahe tuli kaupade erinevast
kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks" · USA leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta · Suurbritannia Saksamaad tuleb ,,õiglaselt" karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel · Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud Versailles'i rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a
Saksamaa majanduse kõikumine on põhjustanud üle maailma sõdu ja muutnud paljude riikide riigikorda. Käesolevas referaadis on kirjeldatud Drittes Reich´i majanduslikku seisu ja ka tänapäeva majandust. DRITTES REICH Drittes Reich ehk Kolmas Riik oli Saksamaa kujundlik nimetus aastatel 19331945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik riigikord. 1932. aastal saavutas haripunkti eriti rängalt Saksamaad tabanud ülemaailmne majanduskriis: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45% töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40%. Adolf Hitler viis Saksamaa riigikantslerina läbi edukat sisepoliitikat, mis võimaldas leevendada majanduskriisi tulemusi ning saavutas suure toetuse Saksamaa elanikkonna seas. Saksamaa välispoliitika oli 1930. aastatel suunatud Saksamaale kahjuliku Esimese maailmasõja lõpetanud Versailles' rahulepingu revideerimisele. Rahulepinguga püüdsid sõja
Põllumeestele tehti ettepanek vähem toota ja kahjud hüvitas riik. Arendati välja sotsiaalhoolekande süsteem. Ameerikale keelduti reparatsioone lõpuni maksmast, Ameerika ei nõustunud sellega. Ainus riik, kes tasus kogu võla I maailmasõjast oli Soome. Võeti vastu neutraliteediseadus, mis keelas relvade müümist sõjaseisukorras riikidele. Tunnustati NSVL. 11. Lääneriikide majandus 1920. aastatel. I ms järgne majanduskriis oli lühiajaline ning 1924. aastaks olid kõik riigid sellest juba väljunud või väljumas. Tööstuslik tootmine kasvas kiiresti, kiiresti arenesid uued tööstusharud nagu auto-, elektri-, keemiatööstus ja sünteetiliste materjalide tootmine. Suure tõusu järel ilmnes Krahh ehk suur majanduskriis (1929-1933), mis algas aktsiakursside katastroofilise langusega. Probleem seisnes selles,
Itaallaste välispoliitiliseks eesmärgiks oli kolooniate loomine Aafrikas. USA võitles demokraatia eest ja diktatuuri vastu Lõuna-Ameerikas. 2. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. I maailmasõda – keskriigid vs Antant. I maailmasõja puhkemise põhjused: 1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5. imperialistlik poliitika 6. natsionalism (rahvuslus), šovinism, militarism (sõjakas poliitika), kultuurierinevused Sõja ajend – 28. juunil 1914. aastal tappis Gavrilo Princip Sarajevos Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja
Ettevõtted säilivad iseseisvatena. Sündikaat-iseseisvate ettevõtete ühendus, kus kaupade turustamist teostab omaette kontor. Trust- monopol, kõikide ettevõtete omand on ühendatud ning nende omanikud on muutunud osanikeks, kes saavad kasumit neile kuuluvate aktsaite järgi. Kontsern- ühe tööstusharu ettevõtete, kaubandusfirmade, pankade, transpordi ja kindlustuskompaniide ühendus. Uute tööstusharude teke 20. sajandi algul Jätkus tööstuse areng ja kiiresti arenesid uued tööstusharud: elektrienergia- ja keemiatööstus. Nende baasil tekkisid omakorda uued tööstusharud, nt keemiliste värvide tootmine.Kiiresti arenes autotööstus. See omakrda andis tõuke nafta- ja kummitööstuse arendamisele(esialgu osati teha seda looduslikust kautsukist). Euroopa põllumajanduse aeglasema arengu põhjused võrreldes tööstusega Põllumajanduse areng oli aeglasem, kuid siingi toimusid muudatused. 19. sajandi lõpul haaras Euroopa maid agraarkriis
sajandi esimesel poolel vedas Saksamaa välja peamiselt põllumajandusprodukte, sajandi teisel poolel domineerisid tööstustooted (metalltooted, nahktooted). Pärast 1848. aasta revolutsiooni asus Saksamaa kapitalistliku arengu teele. See oli tööstuspöörde periood, mis muutis Saksamaa agraarmaast industriaalmaaks. 15. Industrialiseerimine USA-s (tähtsamad leiutised) · kiires tempos arenes rasketööstus · arenes ka kergetööstus ja toiduainetööstus · uued tööstusharud: elektrotehnika, naftat hankiv ja töötlev tööstus, loodusliku gaasi tootmine, autotööstus · laienes elektrivalgustusvõrk · indust hiljem kui Inglismaal, kasutati nende kogemusi · geograafiline asend · puudus feodaalne maavaldus · tsunftisüsteemi puudumine põhjas · töökogemus immigrantidelt · 1893. aastal võeti ühes tekstiilivabrikus kasutusele elektrimootor · Õmblusmasin, elektromagnetine telegraaf ...