Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arutlev kõne meedia tsensuurist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsensuur, meediat, asjal, osanikud, osakondi, infoallikad, sugugi, faktorid, mõtleme Vastulausega on õigus parandada avaldatud materjali vigu. Ebaõige info korral tuleb avaldada parandus. 6 Reklaam- reklaamida toodet vms vaid siis kui see on põhjendatud; selgita, kuidas tehti toote valik ja kuidas tooteid testiti jne. Ajakirjandust on nimetatud demokraatia valvekoeraks, rahva kui kõrgeima võimu kandjate huvide eest seisjaks. Nii trükiajakirjandus, raadio, televisioon kui ka internet on väga paljude inimeste esmased infoallikad. Seega on ajakirjanike vastutus rahva ees suur, ootused nende suhtes kõrged ning eetiliste normide järgimine ülioluline. Põhimõte: ei tohi põhjustada kellelegi asjatuid kannatusi. Ei tohi seaduseid rikkuda 2. Pressinõukogude roll eneseregulatsioonis. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. (mapping media) Ära hoida riigi liigset sekkumist meediasse. Samas suurt rolli hakkavad mängima eraisikud, omad huvid mängus. Läbipaistvus
informeerimisest üle läbirääkimiste püüeteni manipuleerida ja kontrollida. 18. Meediavõim Massimeedia võimu aspektid: · avalikkuse tähelepanu köitmine · veenmine ning arvamuste ja uskumuste kujundamine · käitumise mõjutamine · reaalsuse määratluste korrastamine · staatuse ja legitiimsuse kinnistamine · kiire ja laiaulatuslik informeerimine. Küsimused seoses meediavõimuga: · Kes kontrollib meediat ja kellehuvides? · Kelle versiooni maailmast (sotsiaalset reaalsust) esitatakse? · Kui efektiivne on meedia valitud eesmärkide saavutamisel? · Kas massimeedia suurendab või vähendab võrdsust ühiskonnas? · Kuidas on korraldatud juurdepääs meediale? Vastandlikud mudelid: Domineeriv meediat nähakse allumas teistele omavahel seotud institutsioonidele. Selle kohaselt on meediaorganisatsioonid väikese mõjuvõimsa grupi omandis või kontrolli all ning sarnased.
probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid, miks organisatsiooni ning tema sihtgruppide vaheline suhtlus (või selle mingi osa) ei vasta organisatsiooni ootustele. Kui soovitakse olemasolevat olukorda säilitada, tuleb identifitseerida, mida on seni hästi tehtud st millised faktorid on soodustanud organisatsiooni positiivse imago kujunemist. Üldjuhul ei saa olla tegemist nii täiusliku situatsiooniga, niivõrd positiivse suhtumisega, et enam midagi parandada ei saa
Mõned valdkonnad käivad väiksemas lehes mitte iga päev. Selline ilmumine peab olema korrapärane. 2. Lehes peavad olema pidevalt kajastatud leslsed uuiste valdkonnad. Ei saa jätta välja olulisi valdkondi mõnest numbrist välja. 3. Eri tüüpi lehed panevad rõhke erinevalt. Nt tabloidid kirjutavad meelelahutusest jne. kohalikud lehed kirjutavad vähe välisuudistest jne. 4. Leht ei tohiks püüda kõiki teemasid, osakondi, uudiseid rangelt ette ära lahterdad. Peab olema oodatuid uudised ja üllatavaid uudiseid. 5. Leht peab otsustama oma prioriteetsed valdkonnad ja eraldi oskonnad vastavalt oma lugejaskonnale ja olukorrale ühiskonnas. Kui ühiskonnas on keerukad ajad, siis lugejad tahavad neid lugeda jne. 6. Eri osakondades on olulised erinevad uudisväärtused. Iga osakond peab tegema endale oma uudisväärtuste hierarhia. 7
põhjendatud elementidena arvesse: 1) tootmise tehnoloogia ja majanduslikud tegurid 2) poliitilised tegurid (sõna- ja trükivabadus ühelt poolt ning ajakirjanduse seotus poliitiliste jõududega teiselt poolt) 3) zurnalism e ajakirjanduses kasutatavad spetsiifilised võtted info vahendamiseks ja lugejate mõjustamiseks. Periodiseerimise võimalused Mida periodiseerimisel aluseks võtta? Periodiseerimisel saab aluseks võtta poliitiliste süsteemide muutumisi. Kui mõtleme sel viisil Eesti näite läbi, siis võiks ju jaotada tsaari-aegseks, revolutsioonide aegseks ja nende vahepealseks, iseseisva riigi, okupatsioonide aegseks ja järgseks ajakirjanduseks. Tsensuurioludest lähtudes saab vaadelda eesti ajakirjandust eeltsensuuriga ajakirjanduse perioodiks (algusest kuni 1905. aastani), järeltsensuuriga perioodiks (1906-1917), sõjatsensuuri aeg oli I MS ja Vabadussõda, praktiliselt vaba ajakirjandus oli 1920. aastate Eestis, siis tuli 1930
" 18 Nende erandite lubatavuse osas tuleb hinnata mitmeid asjaolusid. Piirangu aeg Arvamuste vaba leviku eelnev piiramine enne arvamuste adressaadini jõudmist, näiteks artikli tsenseerimine või raamatu kõrvaldamine levist enne selle avaldamist nõuab erilisi põhjuseid. Adressaatidel peab olema võimalus kujundada selle kommunikatsiooni kohta oma arvamus. Põhiseaduse §45 lg 2 kohaselt tsensuur puudub, kuid selles sättes mõistetakse tsensuuri all riiklikku eelnevat arvamusavalduste tsenseerimist. Eelnevaid piiranguid võib olla teisigi, mis alluvad § 45 lg 1 teises lauses toodud tingimustele. Näiteks tuleb kõne alla teise isiku nõudmisel teose avaldamise keeld väidetava autoriõiguste rikkumise tõttu. 15 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" lk 316 16 PS § 45 17 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstioon. RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 18
(nii nagu see ka reaalsuses oli), kui arutatakse, milliseid sanktsioone võiks Venemaa ette võtta,3 rõhutatakse Euroopa Liidu distantseerumist ning seejärel üteldakse "tänaval märatsesid pätid", siis loob see vildakalt küll meie ette pildi, nagu oleksid kõik umbes 5000 inimest, kes 26. aprilli ööl Tõnismäele kogunesid, olnud "vene pätid, kes hävitavad Tallinna". Reaalsuses on praegu, aasta hiljem, lõhkumise eest kohtu alla antud sadakond inimest, kes sugugi mitte kõik pole venekeelsed inimesed. Tõepoolest, juba kolm-neli päeva pärast juhtunut hakati siiski mainima, et "lojaalseid venelasi on ka, need, kes 26.27. ap- rillil kodus olid". Antud hetkel see tõesti vähendas rahvuskonflikti eskaleerumise võimalust, kuid samas propageeris mõtteviisi, nagu vene rahvusest kodanikud ei võikski kasutada oma põhiseaduslikku õigust avalikele kogunemistele. Baltimaad või Balkan? Seega "pronksiööle" järgnes meediakampaania arvamusartiklitena ja
ümbrus (vanemad, sugulased, õpikud, massimeedia), bioloogia ja inimese enda valikud ning arusaamad soost. Massimeedia mõju soo sotsialiseerumisel mis on naine ja mis on mees? Kui poiss jookseb ja on enda eest väljas, siis saab positiivse tagasiside, kui on leebe ja mängib nt nukkudega, peetakse teda memmekaks. Soorolli kujundamisel mängivad olulist rolli inimese enda arusaamad heast ja halvast käitumisest ning kuidas need võiksid olla seotud naise või mehega. Alati ei pruugi sugugi tegu olla soole sobivate rollide õpetamisega, vaid bioloogia, isiksuse ja kultuuriga või ka teiste kultuuridega seonduvalt. Tänapäeva ühiskonnas püüavad vanemad kasvata võimalikult nn "soo" vabalt, kuid sellest hoolimata on see poiste ja tüdrukute puhul erinev kasvõi riiete värvivalikul eelistatakse poiste puhul sinist vms ja tüdrukute puhul roosat, kollast jne värve. See, mida ühiskond peab normaalseks soole ehk kehale ja sugupoolele ehk muudele omadustele, on
kui ka telekanalid. Näitena BBC ja ETV kasutatav kella 21 piir, mis tähendab, et enne seda kellaaega tuleb arvestada võimaliku lastest vaatajaskonnaga, aga pärast seda kellaaega on saated mõeldud täiskasvanutele. Samuti on on Raag märkinud, et lapsele tuleb võimaldada juurdepääs ainult sellele meediale, mida ta suudab analüüsida. See omakorda tähendab pidevat tööd lapse kui meediatarbija kriitikameele arendamiseks. Suuremas osas tulevadki probleemid lapse suutmatusest seostada meediat ja tegelikkust. Laps võtab lavastust tegelikkuse pähe. (Aaremäe, 2009, 59.) Reklaami nägema hakkavad lapsed juba varakult, ehk siis paarikuuselt, kui vanematega mööda poode ringi käiakse. 2-3 aastaselt oskab laps ära tunda tuttava pakendi ning tegelased mänguasjadel ja riietel. Reklaami hakkavad lapsed mõistma ja eraldama teistest telesaadetest 5-7 eluaasta vahel. Kahe-kolmene suudab juba logo ära tunda ja sellega vanemate käest neid tooteid nuruda. (Aaremäe, 2009, 60.)
eest. DSN psüühhika häirete diagnostika käsiraamat. See on väljaanne, mida kasutavad psühhiaatrid patsiendile diagnoosi panekuks. Tänapäeval kasutatakse DSN-i IV-t väljaannet. Aga mõned aastad tagasi ja võrreldi Ii ja III väljaannet nendes oli erinevusi. Homoseksualismi nt III-s ei olnud. ühiskondlikud hoiakud/väärtused muutusid see polnud enam probleem. Probl pole ka see, et kuivõrd mõjutatavad on teadlased. Seega kteadlased ei ole sots probleemide käsitlemisel sugugi erapooletud. Kolmandaks nõudlejateks on massimeedia. Toimetajad, reporterid jne. valivad välja probleemid ja siis kes neid arutama hakkavad. Eestis nt Mida teie arvate. Puutepunkt, pealtnägija, ärapanija, avameelselt, võsapets. Seega sotsiaalsete liikumiste aktivistid, vedajad, ametühingu liidrid, teadlased ja massimeedia kõige tavalisemad näited nõudlejate kohta. Inimeste kohta, kes püüavad avalikkust veenda, et mingeid tingimusi tuleks käsitleda sotsprobleemina ja nendele
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
probleemidega. Teiselt poolt vaadatuna võib kriminaalse käitumise ja kurjategija isiksuse teaduslik uurimine toimuda krimaalse käitumise kurjategija isiksuse teaduslik uurimine toimuda krimonoloogia ühe paradigma – psühholoogilise kriminoloogia – raames. Kuritegevusega tegelev kriminoloogia ehk teadus, on juba rohkem kui sajandivanune, kuid selle teadusdistsipliini aine, uurimisvaldkonna ja meetodite suhtes ei olda sugugi üksmeelsed. On väidetud, et kriminoloogia ei olegi üks konkreetne teadus, vaid rokem interdistsipliinaarne uurimis- ja rakendusvaldkond, mis rajaneb paljudel teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel. Kriminoloogia puhul on seetõttu ka nenditud, et see on ikka veel tundmatu ja sageli vääralt mõistetav teadus, mis oli kaua aega õigusteaduse ja psühhiaatria varjus. (Saar, 2007, lk 11) 1.9.1 Kriminaalpsühholoogia kuuluvus
Lugemise tähendus tekib teksti ja lugeja suhtlemise, nendevahelise dialoogi tulemusena. Hermann Hesse oma essees ,,Raamatute lugemisest" räägib kolmest lugemismudelist. Esimene neist raamat juhib, lugeja järgneb. Ainestikku võetakse objektiivselt, tunnustatakse kui tõelust. Teine lugeja järgib oma loomust, temast saab laps ja ta hakkab asjadega mängima, leivast saab mägi, millesse tunnelit puuritakse , voodist urg, aed ja lumeväli. See lugeja teab, et igal asjal võib olla varuks kümneid ja sadu tähendusi. See lugeja ei järgne kirjanikule nagu hobune kutsarile, vaid kui jahimees jälgedele. Kolmas lugeja on nii väga isiksus, on nii väga tema ise, et suhtub lektüüri täiesti vabalt. Ta mängib kõigega. Õnnestavaim, jaatavaim mõte võib tekkida mõnest täiesti 11 T. Tüür, Aforismid. Tallinn: Sõna, 2005, lk 5. 15
19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul hakkasid ettevõtted palkama inimesi, kelle ülesandeks oli ettevõtte huvide kaitsmine ajakirjanduse ja riigi ees. 1930-ndate lõpul hakati Suurbritannias avalikkuse analüüsimist ja tema vajaduste uurimist tunnistama eraldi uurimisvaldkonnana. Pärast II maailmasõda loeti avalikeks suheteks igasugune ettevõtte ja selle väliskeskkonnaga seotud tegevus, millega ei kaasne reklaami ostmine. 1950-ndatel lõid reklaamiagentuurid enda juurde avalike suhete osakondi. Ameeriklased jagavad sellel sajandil toimunu 6 etapiks: 1.1900-1917 algusaastad. Uuriva ajakirjanduse populaarsuse kasv, poliitikute oskus ära kasutada avalikke suhteid reformide läbiviimisel. 2.1917-1919 I maailmasõda. Kogemused inimeste patriootlikkuse mõjutamisel ja suunamisel. 3.1919-1929 Kahekümnendate kasvuaastad. Kuidas viia tarbijateni uuel tehnoloogial põhinevad tooted, heategevuse arenemine. 4.1930-1945 Majanduskriisi periood ja II maailmasõda
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjutama (Gerald de Goot
perspektiivis ära. 24 Usalduse loomist on uuritud tõsiselt Stanfordi Ülikooli Persuasive Technology Labi poolt. Sellest uuringust tulid välja mitmed väikesed ja suured asjad, mis võivad asja sinu kasuks või sinu kahjuks pöörata. Näiteks kirjavigade sage esinemine tekstides võib sinu usaldusväärsuse kiirelt põhja viia. Uuringust tuli välja, et kõige olulisemad usaldust mõjutavad faktorid on järgmised: kiire vastamine klientide päringutele täielik ja selge informatsioon ettevõtte ja toodete kohta veebilehe omaniku täielikud kontaktandmed on selgelt esitatud privaatsuspoliitika on selgelt inimestele arusaadavalt välja toodud veebilehel on otsingumootor külastaja on enne näinud veebilehe reklaami kuskil veebilehel on teemakohased reklaamid professionaalne kujundus
ja piiratut. Habitat, IKEA - poed, mis tegelevad sellise elustiiliostmisega. IKEA - 7000 nimetust kaupa küünaldest köögimööblini. Pigem suunatud madalamale keskklassile, kes tahavad ka moodsat elustiili näidata. Oluline: elustiil ei ole seotud klassiga selles mõttes, mis Weber või Veblen silmas pidasid, kuid sissetulek ja positsioon tootmishierarhias ikkagi mõjutab tarbimist. Ilmselt ka muud faktorid: demograafilised faktorid: sugu, rass, vanus, seksuaalsus jne 15. Mida peab Bourdieu silmas habitus'e all? ,,Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust ning võimaldab toimetada erinevaid asju läbi analoogiate edastamise" (1977:83) Võimaldab sihipäraselt tegutseda ilma et seda teadlikult sihipäraselt tehtakse. Kuid Habitus ei ole neutraalne
Kursusetöö autori eesmärgiks on leida seos ühiskonna stereotüüpide ja noorte seksuaalelu vahel. Uurimustöö ülesandeks on selgitada ühiskonna ja noorte seksuaalelu vastastikkust seost. Lisaks on töö eesmärgiks selgitada, millised stereotüübid mõjutavad seksuaalelu identiteeti ja kuidas noored satuvad nende mõju alla. Töö uurimusprobleem tänapäeva maailmas on selles, et ühiskonna stereotüübid on kõige enam mõju avaldavad faktorid inimvajaduste rahuldamisel, sealhulgas seksuaalrahuldamine. Kursusetöö koosneb ühest osast, mis jaguneb viieks alapeatükiks. Kursusetöö teoreetilises osas käsitletakse seksuaalsuhtlemist noorte seas ning ühiskonna stereotüüpide mõju sellele. Esimeses alapeatükis käsitletakse ühiskonna ideoloogia ja soo- ning sugupoolesüsteemiga seotud problemaatikat. Edasi uuritakse seksuaalkäitumise norme. Järgmises alapeatükis käsitletakse noorte
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista
“Vabadus, võrdsus ja vendlus ning liberaaldemokraatliku riigi üleilmastumine” Leif Kalev “Prantsuse revolutsiooni juhtmõtted vabadus, võrdsus ja vendlus on kujunenud tänase poliitilise korralduse harjumuspärasteks alusteks. Siiski on toimunud mitu olulist teisenemist..” http://www.vikerkaar.ee/archives/12522 Söömiskäitumine Inimese söömiskäitumist mõjutavad lisaks füsioloogilistele aspektidele veel: 1. situatsioonilised faktorid 2. emotsioonid 3. impulsikontroll 4. pikaajalised eesmärgid (nt kaalulangetamine) Stress ja söömine Akuutne stress on seotud põgene-või-võitle (flight-or-fight) seisundiga, millega kaasnevad muutused füsioloogilisel tasemel (glükoos vabaneb vereringesse, mis pärsib isu). Stressile tekkiv füsioloogiline reaktsioon sarnanaeb täiskõhutundega. Seega on söömise mahasurumine tavapärane bioloogiline reaktsioon. Emotsionaalne söömine
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia. Definitsioonile heideti aga et
Vanemate roll Jääda toetavaks Lasta võimalikult palju otsuseid teha teismelisel ise, ainutlt kui näete, et vabker hakkab kraavi minema, siis sekku. Tihti vanemad hakkavad tegema otsuseid, nii ja nii. Noored tahavad ise. Tuleb õpetada vanemaid natuke tagasi tõmbuma, nad nagunii jäävad domineerivaks. Näidata ette õigeid käitumismustreid Säilitada head suhted Võimalusel lasta neil eraldi elada (kasvõi oma tuba) Teismeliste rasedate nõustamine Õpetada toimetulekut Info ja infoallikad, emotsionaalne tugi Otsustamisprotsess, mida teha? Ta peab teadma kaua saab lapseootust katkestada, peab kähku otsustama. Alternatiive peab kaaluma ja sobivama välja kaaluma, ja kas on kindel. Tihti lükkavad edasi, aga siin on ajafaktor. Ennetustöö- saame noortele rääkida, mida nad teavad, tuleb harida, tuleb nõuda, uskuda neisse, et saavad hakkama, panema raskemaid arutlusülesandeid, et nad ei rahulduks allikatega, mis internetis. Münhausen- ema kasutab lapsi ära 23.11
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.......................................................... 3 1. Ärikommunikatsioon................................................. 4 2. Suhtlemisprotsess........................................ 5 3. Kuulamine................................................................. 6 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus... 6 3.2 Kuulamise tähtsus organisatsioonides................
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
Rõivamoe mõtlesid välja toodete reklaamijad: ei osteta uusi riideid, sest need kuluvad, vaid mood muutub. Kui keegi müüb moodsamat ja mugavamat elu, on lõpmatu turg – tuleb seostada, et heaolu käib selle toote kaudu. Lingvistilised tunnused: Reklaam sisaldas lugusid – kinnistunud narratiivid, jäljendatud vestlused Kuvand sõltus müüdava objekti asendamisest mini muu ahvatlusega (raadio pesuvahendi vastu) Reklaamid kasutasid uut meediat (raadio, koomiksid), aga viisid edasi ka trükireklaame, muutes nende keelekasutust. Hulk tänapäevareklaame lähtub sellestsamast strateegiat. Tootjad ahvatlevad ja ähvardavad sotsiaalsete argumentidega: „Sa pole moekas/sa ei kuulu seltskonda, kui sa ei kasuta …“. Uudsus on mittevana ja samas ka uus oma tähenduses, moodsus, kaasaegsus. Potentsiaalset ostjad kiidetakse ja meelitatakse („Kui hangid meie kauba, siis erined massist!“) või hirmutatakse („Kui
kadumine positsiooni ja staatuse ees. On tuvastatud, et kõrget seisundit omavad inimesed ei domineeri elektroonilises grupisuhtluses nii palju, kui otseste kontaktide puhul. Võib väita, et arvutite vahendusel kommunikeerudes on kõik grupi liikmed võrdsed, nad saavad ja suudavad osaleda võrdsetel alustel. Elektroonilise suhtluse puhul on kasvanud suhtluse kiirus, kuid ilmtingimata ei jõuta kiiremini konsensuseni. Mõned faktorid isegi pidurdavad konsensuseni jõudmist. Üheks huvitavaks effektiks on see, et grupp jõuab tunduvalt ektreemsematele positsioonidele, kui seda olid grupi liikmete seisukohad enne kohtumist. Inimesed lähevad ka kergesti põlema. Selle jaoks on koguni kasutusel eritermin inglise keeles - flaming, mille all mõeldakse impulsiivset, eriti emotsionaalset ja ebaviisakat käitumist. Seda juhtub harvem otseste kontaktide puhul. Elektrooniliste dikussioonide puhul võib ka täheldada tendentsi rohkem
- Anonüümsus ja deindividualisatsioon – anonüümsuse korral käitub inimene agressiivsemalt - Erutusseisund – tähelepanu aheneb, agressiivsus kui dominantne reaktsioon - Alkohol suurendab agressiivset käitumist o 50% vägivaldsete kuritegude sooritajates tarbinud alkoholi o Alkohol pole otsene põhjus – vähendab enesekontrolli, eneseteadvust, pidurdab eksekutiivseid funktsioone Indiviidikesksed faktorid Isiksus - Psühhopaatia: proaktiivne agressiivsus - Nartsissism – agressiivsemad kui enesehinnang on ohus - Vilets enesekontroll – suures korrelatsioonis vägivaldsete kuritegude sooritamisega Psühhopaatia ei ole 1:1 seotud kuritegeliku käitumisega. Küll aga suurem osa kinnipeetavatest on düssotsiaalse isiksushäirega, vaid veerand psühhopaadid - Naiskinnipeetavatest 10-20% düssotsiaalse isiksusehäirega Bioloogilised korrelaadid
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad ja altimad internetis varitsetavate
· Keskkonnasõbralikud märgid · Keskkonna väärtustamine ja sellest hoolimine · Näited loodussõbralikest ja edukatest firmadest VI põhjus: omanike positiivne suhtumine Peale investeeringute tõhususe ja kaitstuse huvitab omanikke eelkõige ettevõtte maine Meie 2004.a. uuringutest (Kooskora 2004, Kooskora jt 2005) on ilmnenud, et Eesti ettevõtete omanikud peavad olulisimaks avalikku arvamust, meediat ja ettevõtte mainet. Vastutustundlik käitumine ja tegevus aitab oluliselt parandada organisatsiooni mainet talle oluliste huvigruppide silmis. Ettevõtte juhti peetakse oluliseks tonaalsuse andjaks tervele organisatsioonile, juhi suhtumine, tema tegevus, otsused, nende läbipaistvus mõjutab oluliselt kogu ettevõtte tegevust, selle mainet ja usaldusväärsust
3. INDIVIDUAALNE JA ISIKUTEVAHELINE KÄITUMINE Töötajate hoiakud Töötajate hoiakud on ilmselgelt organisatsioonile olulised. Kui hoiakud on negatiivsed, tekitavad need organisatsioonile raskusi. Töötajate negatiivsete hoiakute tulemusena võib oluliselt väheneda organisatsiooni konkurentsivõime. Positiivsed hoiakud, teiselt poolt, on juhtkonna poolt soovitud, sest on seotud paljude positiivsete väljunditega, mida juhid ootavad. Töötajate rahulolu koos kõrge tootlikkusega on hästi juhitud organisatsiooni kvaliteeditunnus. Hoiakute olemus Hoiakud on hinnangulised seisukohad - kas soodus või ebasoodus - suhtumine objektidesse, inimestesse või sündmustesse. Need peegeldavad seda, kuidas inimene midagi tunnetab. Kui inimene ütleb, “Mulle meeldib mu töö”, väljendab ta oma hoiakut töö suhtes. Hoiakud on tunded ja tõekspidamised, mis suures osas määravad ära selle, kuidas töötajad tajuvad oma keskkonda, pühenduvad tööülesannetele ja lõpuks üldse kä
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, kuidas inime
annaabi.ee 
