Riigikorraldus Ateena ja Sparta näitel. Võtame aluseks Sparta ja Ateena riigikorraduse ja võrdleme seda Eesti omaga. Arutleme ka, mis oli head ja mis halvad küljed Ateena ja Sparta riigikorralduses. Arutleme ka seda, millele pööras rohkem tähelepanu Sparta riik ja millele Ateena riik. Ja samas, kuidas said riigid sellest kasu, et nad just sellist tegevist pooldasid rohkem. Spartas riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, järelikult ei valitsenud Sparta riiki ainuvalitseja.. Ateenas kuulus võim atistrokraatia hulgast pärinevatele riigiametnilele ja nõukogule. Alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja
tunnen, kuidas kõht juba uuesti tühjaks läheb. Järelikult on käes lõunaaeg. Lõunaks valin samuti imelise trahtri. Siin on palju rahvast ning uksest sisse astudes kutsutaks mind kohe teiste kaupmeeste juurde lauda. Pakutakse õlu ja veini ning viisakusest võtan loomulikult vastu. Sööme ja jooma seal rahulikult ning siis liiguvad kõik omas suunas edasi. Mina sean oma sammud jälle sadama poole. Kapten on selle aja peale juba kauba maha laadinud ning ootab mind. Arutleme veidikene, kus seda kaupa kõige parem maha müüa oleks ning selgub, et lähedal on praegu suhteliselt atraktiivne kauplemiskoht. Saadan siis oma selle asja uurima ning natukese aja pärast tuleb poiss tagasi rõõmustava uudisega. Leidis meile kauplemiskoha ning kauba saaks seal kohe maha müüa. Liigume siis kaubaga sinna ning saame oma väikesest kaubakogusest suhteliselt kiiresti lahti. Kui kaup müüdud on arutleme, mida edasi teha.
osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed pingi peale istuma ning loen neile juttu Raamat, kuivatatud SISSEJUHAT sipelgad raamatust ,,Sipelgad ei alistu" O. Sekora. Peale jutu lugemist US küsin, kellest jutt oli. Näitan lastele kuivatatud sipelgat. Arutleme teemal, kas lapsed on sipelgaid näinud. II PÕHIOSA Vaatleme lastega raamatust sipelgate ja nende pesa pilti. Pildid sipelgatest, paberid, Lapsed hakkavad joonistama sipelgaid. värvipliiatsid III LÕPETAV Kirjutan laste töödele nende nimed ning panen tööd OSA näituseks seina peale
" Mõmmi astuski paa rsammu eemale. · Vaatame, kelle moodi me häält teeme, kui ütleme hääliku S. Kõik koos susistame häälikut S. Võimalusel kasutame peeglit, et näha huulte asendit. · Nöörist S tähe moodustamine nagu uss, saame siduda eelneva ülesandega üheks õppemänguks. · Millise kujuga on S? Kas me leiame rühmaruumist veel sarnase kujuga asju? Lapsed lähevad otsivad rühmaruumist sarnase kujuga esemeid, objekte. · Maalime ussi ja arutleme selle kuju üle (kuju kinnistamiseks). · Voolime lastega plastiliinist O või rõnga ja lõikame pooleks ning meisterdame S. · Kuidas me S kirjutame? Käsi jookseb nagu mööda teed. 5-6 a võib anda valged paberid ja sinna peale pliiatsiga laineid joonistada (ülevalt paberi servast alla). S · Joonistame päikesele kõveraid S tähe kujulisi kiiri.
Tritikale Eesti Maaülikool, Tartu 2015 1 Sissejuhatus • Esitlus kirjeldab hübriidkultuuri Tritikale • Arutleme antud teema üle • Kogume teadmisi • Anname teadmisi edasi 2 Ajalugu • Eestis hakati kasvatama 2001. • Hübriid nisu-st (triticum) ja rukkis-t (secale). • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Levinud eelkõige USA-s (väike kiudainesisaldus-kuivaines 2,7 % )
struktuure ja institutsioone. Kapital Pärast kahte aastat majandusalaste materjalide läbitöötamist Briti Muuseumis ilmus lõpuks 1867 esimene osa "Kapitalist". Meie käsitleme "Kapitali" kolmes osas: 1. kõigepealt vaatame, milline on kapitalismi olemus, seega Marxi arusaamu tööliste ekspluateerimisest 2. edasi vaatame kapitalismi juhtivaid jõude, mis on määratud hävingule 3. ja kolmandaks arutleme kapitalismi psühholoogilise kulu üle Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Mar x http://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Mar x http://www.historyguide.org/intellec t/marx.html TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Oma kogemusest tean, kuivõrd tekitab stressi ja langetab motivatsiooni kui juht ei leia aega sind ära kuulata, sest sellisel juhul jääd oma probleemiga üksinda. Ebameeldiv on ka olukord, kus töötaja teeb pakkumise kuidas saab töökorraldust paremaks muuta, aga tööandja ütleb, et see ei ole hea idee ja isegi ei kuula lõppuni. Mina kindlasti väldin selliseid olukordi. Iga töötaja arvamus on minu jaoks tähtis. Igakuiselt toimuvab iga töötajaga eraldi tulemusvestlused, kus arutleme tööprotsesse, plusse ja miinuseid. Alati kiidan töötajat, selle eest et ta on head tööd teinud ja toonud ettevõttele kasumit ning aidanud ettevõtte eesmärgi saavutada. Samuti arutleme, mis võiks teisiti olla ja otsime koos põhjuseid, miks mõned näitajad on langenud. Tähtis on leida tegurit, mis pärsib töötaja arengut. Selleks võib olla nii ebapiisavad teadmised, halvad suhted kolleegidega, motivatsiooni langus ning kindlasti ka isiklikud probleemid
,,Kevade" tegelaste prototüübid tänapäeva koolis Järgnevas kirjandis arutleme selle üle, kas tänapäeva koolis leidub ka sarnaseid tegelaste prototüüpe nagu oli Oskar Lutsu ,,Kevade"-s. Minu arvates leidub tänapäeva koolis küllalti neid prototüüpe nii õpilaste kui õpetajate seas. Alustan Joosep Tootsist, kes on rahutu, vallatu, kaval, kuid samas ka väga sõbralik ja nutikas. Toots on pärit vaesemast perest, tal on heledad juuksed ja tugev keha. Kui nii mõtlema hakata, siis ei leia küll täpselt samasugust isikut, kuid sarnasus on
ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame" Mis on filosoofia? on iseenesest juba filosoofiline küsimus Mis on tõde? Kuidas või miks määratleme me lauseid kas tõese või väärana, ja kuidas me seejuures arutleme? Kas teadmine on võimalik? Kuidas me teame, et me teame? Kas moraalselt õigete ja väärade tegude (või väärtuste, või institutsioonide) vahel on erinevus? Kui jah, siis milles see seisneb? Millised teod on õiged ja millised väärad? Kas väärtused on absoluutsed või suhtelised? Üldiselt ja konkreetselt - kuidas peaksin ma elama? Mis on reaalsus ja milliseid asju võib kirjeldada reaalsetena? Mis on selliste asjade loomus? Kas mõned asjad eksisteerivad sõltumatult meie tajust
Organiseerimine Õppetöö toimub alates hommikuringist kuni õue mineku ajani. Tegevuse käik: Tegevu Abi- ja se osad, Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted ja nende näitvahendid tegevus edastamiseks kasutatavad meetodid, mängulised võtted - liigid I Kutsun lapsed hommikuringiks vaibale ringi istuma. Arutleme lastega teemal Luuletus SISSE- "Talv ja lumi". Küsin lastelt, et mida saab talvel nii õues kui toas teha ning "Mõtteid JUHA- mis neil veel talvega seotstub. Edasise õppetöö jaoks haaran laste tähelepanu talvest" TUS luuletusega "Mõtteid talvest". Seejärel palun lastel jutustada, millest äsja Reinhold kuuldud luuletus rääkis. Kamsen
Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esitama lastele küsimusi, et kaasata nad tegevusse. Nt. Kellel on kodus koduloomi, tõstke käsi? Millised koduloomad teil on? (Kõik saavad vastata.) Milliseid koduloomi te veel teate? Võtan selja tagant pildid koduloomadest (lisa 1). Näitan lastele. Küsin kas nad neid loomi piltidelt ka ära tunnevad? Ütlen nende loomade nimed keda nad ei tunne. Küsin mitu looma on pildil. Arutleme mida nad söövad, mis värvi nad on ja mängime läbi nende häälitsused. Lõpuks küsin kas keegi on oma kodulooma kääst naksata kaa saanud? Mainin ära et loomadega tuleb ettevaatlik olla, sest nad võivad kas hammustada või kriimustada. (10 min.) Siis loen neile ette luuletuse kassist (lisa 2), ning proovime selle pähe õppida. (10 min.) Võrdlemine ja arvutamine (20 min.) Eesmärgid: Eristab suuremat hulka väiksemast ja vastupidi. Teeb vahet suuremal ja väiksemal.
ja kujundada õigeid hoiakuid, arusaamaks mis on õige ja mis vale. Selleks jagame laiali 2 värvi lehekesed (punane ja roheline), kui on rohkem vaba ruumi teha ühte klassi otsa punane nurk ja teisele poole roheline nurk, mille ka vastava värvusega ära märgiks. Seejärel esitame erinevaid väiteid ja lapsed peavad otsustama kas nad valivad punase või rohelise lehe, või kuhu klassi otsa nad suunduvad. Peale iga väidet arutleme ka selle üle pikemalt, miks noored nii arvavad ja vajadusel anname lisaselgitusi väidete kohta. On olnud ka olukordi, kus lapsed on olnud hüperaktiivsed või käitumisraskustega, ega soovi üheski tegevuses osaleda, siis me anname kätte joonistusvahendid või plastiliinid, et nad kasvõi oma antud hetke meeleolu vooliks/joonistaks. Seega on oluline hinnata lapsi ja olukordi erinevalt ning omakorda igale sihtgrupile lähedale jõuda, erinevaid meetodeid kasutades. 3
leidmiseks vajalikud valemid. Variatsioonideks n elemendist m kaupa nimetatakse selliseid ühendeid, milledest igaüks sisaldab m elementi, mis on võetud antud n erineva elemendi hulgast ja mis erinevad üksteisest kas elementide endi või nende järjestuse poolest (loomulikult ei saa m olla suurem kui n). Kõigi erinevate variatsioonide arvu n elemendist m kaupa tähistatakse sümboliga m Vn (vahel ka m An ). Arvu m Vn leidmiseks arutleme näiteks järgmiselt. Variatsiooni esimese elemendi valimiseks on n võimalust (nii palju on üldse erinevaid elemente). Kui see element on juba välja valitud, siis teise elemendi valimiseks jääb n - 1 võimalust, sest nii palju on nüüd veel vabu elemente. Seega variatsiooni kahe esimese elemendi valimiseks on kokku n(n - 1) erinevat võimalust. Edasi näeme, et variatsiooni kolmanda elemendi valimiseks on n - 2 võimalust, neljanda elemendi valimiseks n - 3 võimalust jne kuni lõpuks
pidulikku ilmet. Linnas on palju kauneid purskkaevu ning sildu . Õhtusöök on meil pealmine söögikord, kus käivad tavaliselt ka külalised nig see kestab mitu tundi . Kergele eelroale järgnevad tavaliselt praad, magustoit ja ka puuviljad. Toidu kvaliteet on mulle tähtis ja ma olen selleeest nõus palju maksma. Seetõttu on mul ka oma kokk, kes valmistab maitvaid roogi. Sööme me näppudega, ning sageli tuleb ruumi teha toidule oksendades. Lauas kanname me ette ka luulet, ning arutleme ja väitleme.Ühiskondlikus elus käin ma gladiaatorite võitluseid vaatamas. See on verine ning vägivaldne võitlus. KA teatrietendused ei puudu mu elust.Käin Colosseumis, mis on ovaalse plaaniga ehitis ning neljakorruseline. Need on humoorikat, ning tihti väga ropud ning ebaviisakat. Seal kujutatakse tavaliselt igapäevaelu ja inimmeste erinevaid stereotüüpe , mis mulle väga meeldib. Mõnikord satun ka hobukaariukte võidusõite vaatama, kuid see ei ole mu suur kirg
Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Vanemaks saades vaatame kõik tagasi elatud elule. Arutleme, kas valikud, mida tegime ja otsused, mis täide viisime, olid ikka õiged. Mida oleksime võinud või pidanud teisiti tegema. Kas meie elu oli elamist väärt. Kas ja kuidas saame elada nii, et lahkudes saaksime enda üle uhked olla? Milline on õigesti elatud elu? On see üldse olemas? Harva mõtleme, kuidas ja millest koosneb meie elu. Tähtsad on haridus, karjäär, pere, kodu ning üleüldine hakkamasaamine. See kõik kokku moodustabki meie elutee. Teod, mida
Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Arutleme veel ühe tõsise globaalprobleemi üle, selleks on happevihmad. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Atmosfäär ei
Saksamaa tee II Maailmasõtta Selles arutluses arutleme selle üle, kuidas Saksamaa valmistus II Maailmasõjaks ning kuidas ta kindlustas teed endale. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938,
Hiljem vaatame koos filmi täispikana ning arutame, kas meie variandid oleksid samuti sobinud. Vaatame lastega hääleta multifilmilõiku ning juurde kuulame erinevat muusikat. Rõõmsat, kurba jne. ning arutame seda, kuidas mõjutab hääl seda, mida tegelikult näidatakse. Vaatame mõnd multifilmi, kus on hea jälgida hea ja halva erinevusi. Kuidas käituvad, kuidas riietuvad, kuidas räägivad. Lastega koos matkida nende liigutusi ja arutleme selle üle, kuidas nende matkimine tundus, milliseid tundeid meis tekitas. Vaatleme ja uurime lastega erinevaid ajakirju (nt. Täheke, Tehnikamaailm, Pere ja kodu, Kodu ja Aed, Naisteleht jms.) Vaatleme ajakirjades olevaid pilte ja reklaame, erutleme, mis on just seda toodet just selles ajakirjas reklaamitud. Mida nende piltidega öelda tahetakse, kes on sihtgrupp jne? (Vinter, 2010) 6. (Kirjanduse kasutamine ja viitamine 3 punkti) Kasutatud kirjandus:
õppematerjalide alla püstitatud iseseisva töö juhendis toodud situatsioonülesanded (vt ülesanndeid allpool), lähtudes oma elukogemusest ning iseseisvalt läbi töötatud Esmaabi õppematerjalist. 3 Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonülesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4 Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan esmaabisse, kontrolliksingi pulsi, kui ei ole, siis hakkan elustama ja vaatan kas hingamisteed on avatud, üritaks saada aru, mis juhtub. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust,
See on inimisiksuse "loomalik" osa, milles tegutsevad niisugused tungid, millest meil endil pole sageli kuigi palju aimu. Siiski on võimalik alateadvustki tundma õppida, näiteks nii, et püütakse lahti mõtestada oma unenägusid ja lapsepõlvemälestusi. Sellega tegelebki Freudi rajatud psühhoanalüüs. Alateadvus järgib naudinguprintsiipi - seda, mida himustab, tahab ta silmapilk omada. Keskse osa inimisiksuselt moodustab ego. See on teadvuslik tasand, millel arutleme ja mõtleme, sageli üpriski arukalt. Siin toimib reaalsusprintsiip: olgu küll, et tahan kohe ja praegu, aga nii võin veel kõik ara rikkuda... hoopis tõenäolisemalt jõuan sihile siis, kui suudan hetkel oma soove talitseda... Ego on seega alateadvuse kontrollija ja vaoshoidja. Kolmas tasand on superego, see on kujunenud vanemate käskudest ja keeldudest, millest on arenenud meie enesekontroll. Superego kaks alasüsteemi on süüme (karistab meid, kui
3.kuuluvuse näitamine: eestikeele oskajana peame ennast eestlaseks ning kui emakeel on nt prantsuse keel, näitab see, et oleme prantslased. 4.emotsioonide väljendamine: saab teatada teistele oma vihasest olekust, rõõmsast tujust jms, ilma kehalisi vahendeid kasutamata, st nt pekstes, jookstes hüpates vms tegemata. Öeldes vaid sõnadega nt ,, Ma olen nii õnnelik praegu" 5. mõtlemisvahend: Teistele välja ütlemata, vaid oma peas asju mõeldes, arutleme sageli endaga justkui sõnadeta rääkides, see tähendabki mõeldes, mida tehakse tihtipeale emakeeles, kuid ka võõras keeles, kui viibitakse pikemat aega kusagil välismaal. Ma arvan, et neist funktsioonidest on kõige vajalikum kommunikatsioon, ehk teiste inimestega suhtlemine, sest inimene on nö karjaloom ja vajab teiste inimeste seltskonda, nende suhtlemist, nendega asjadega üle arutlemist jne,
aastakümnete jooksul ainult kasvanud, siis suur hulk arenenud inimkonna energiakuludest moodustavad tehislikud valgusallikad. Üha enam üritatakse luua valgusallikaid, mis vähese energiakulu juures suudavad toota palju valgust. Selle töö eesmärk on võrrelda erinevate valgusallikate tootlikkust ja säästlikkust. Toome välja eri liiki lampide eeldused ja puudused. Uurime, kuidas inimesed igapäevaselt valgusallikaid kasutavad ja mida nad neist teavad. Arutleme, kuhu võiks tulevikus edasi areneda. 2 1. VÕRRELDAVAD VALGUSALLIKAD Võrdlemisele kuuluvad hõõglamp, LED-lamp, halogeenlamp ja päevavalguslamp,mis on enimkasutatavad tehislikud valgusallikad majapidamistes. Toome lisaks eraldi välja suurima loodusliku valgusallika, päikese. 1.1 Hõõglamp Hõõglambis annab valgust hõõgniit, mis helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutamisel
Avalik elu Eraelu Süsteem Poliitika Majandus Elavik Avalikkus Intiimsfäär (perekond) Teeb sarnast tööd Foucault'ga (uuris võimu). Avalikkus tekkis, kui oli huvi kokku saada ja millegi üle arutleda, kodaniku mõiste teke. Räägib, et süsteem tungib elavikku koloniseerib. Avalik arvamus vs mitteavalik arvamus avalik avalikkus: arutleme, kas suudame ratsionaalselt arvamusi esitleda (arutlev demokraatia); mitteavalik avalikkus: PR, manipuleerimine, eesmärgi nimel sõnumi moonutamiseks, ratsionaalsust ei ole (institutsioonid teostavad oma süsteemseid eesmärke). Sotsiaalne kapital Robert Putnam populariseeris selle termini (Bill Clintoni abiga). Seda mõistet kasutas ka urbanist Jacobs (Youtube) mis hoiab linna meeldiva kohana? Ka Bourdieu puudutas
Klassikaline materialism Vana-Kreeka atomistid väitsid, et on vaid aatomid ja tühjus. Ka hing koosneb aatomitest (Demokritos ja Epikuros). Ei eitanud, et hing on olemas. Inimesed mõtlesid hinge välja seepärast, et ei teadnud sündmuste põhjusi (Paul Holbach). Materialismi põhiseisukoht, et on olemas ainult materiaalne maailm ja midagi vaimset ei ole. Ei väideta et on olemas hing kui asi. Holback ,,Mida enam me asja üle arutleme, seda rohkem veendume, et hing ei ole midagi kehast erinevat, et hing on seesama keha, vaadelduna tema teatud funktsioonide või teatud olemisviiside ja tegevuste aspektist, milleks keha on võimeline, kuni elab." Omane on süüdistada kõike neid, kes usuvad et on olemas vaimud/hinged, süüdistada neid selles, et nad teadmatust varjavad igasuguste sõnade taha. Kui ei osata seletada siis öeldakse, et vaimud/hinged.
õppematerjalide alla püstitatud iseseisva töö juhendis toodud situatsioonülesanded (vt ülesanndeid allpool), lähtudes oma elukogemusest ning iseseisvalt läbi töötatud Esmaabi õppematerjalist. 3. Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonülesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2
kontseptsioonidest. Kuulumisel Venemaa koosseisu olid välispoliitilised vaated selged. Taasiseseisvumisel 1990ndatel aastatel sai aga alguse uus ja vaba Eesti, mis tähendas ka kõikide seniste suhete, poliitikate ja prioriteetide ümbersätestamist. Järgnevas töös on vaatluse all Eesti taasiseseisvumise perioodil kõneall olnud problemaatikad ning sellel ajastul tehtud otsuste mõju tänasele Eestile ja välispoliitikale. Arutleme, missugused on Eesti tänased suunad välispoliitikas ning missugusteks võiksid need kujuneda tulevikus. Mõjutajad Eesti välispoliitilise suuna valikutel Eesti on teinud valikud riigi kursi osas ning sellega sesoses ka välispoliitika suunas juba sellest hetkest, mil toimus Nõukogude liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine. Sellest alates on toimunud rida sündmuseid, mis on tugevalt mõjutanud seda, missugusel positsioonil maailmakaardil Eesti täna on
.... 12 Pakendi tähtsus ettevõtte toodete edukaks müügiks 3 SISSEJUHATUS Tänapäeva tarbimisühiskonnas mängib pakend üha tähtsamat rolli. Inimesed otsutavad esimese mulje järgi ning uus ja innovaatiline pakend on märksõna, milele iga tootja peab rohkem tähelepanu pöörama. Käesolevas referaadis käsitleme pakendi olemust, arengut ja tulevikku. Anname edasi näiteid ja arvamusi erinevate ettevõtete nägemustest ja ootustest. Arutleme pakendiga seotud probleeme, mis on tingitud nii ettevõtete finantsolukorrast, aga samuti ka tarbijate harjumustest. Pakume välja lahendusi ja edastame mõtteid tuleviku trendidest. Töö koosneb neljast osast, esimeses osas räägime turundusest, et mõista pakendi müügiga seotud vajadusi. Teises osas keskendume pakendi olemusele ja pakendamise tähtsusele. Kolmandas osas arutame pakendi kujunemise üle, milliseid probleeme see tekitab ja kuidas neid võita
..12 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 13 Võim, vormid, allikad 3 SISSEJUHATUS Tänapäeva ühiskonnas käivad juhtimine ja võim käsikäes. Vaatamata nii negatiivsetele, kui ka positiivsetele hinnangutele, ei tulda juhtimisel võimuta toime. Käesolevas referaadis käsitleme võimu olemust ning selle vajalikust. Anname edasi näiteid ja arvamusi. Arutleme võimuga seotud probleeme ja seletame lahti võimu eelised. Töö koosneb neljast osast, esimeses osas räägime võimu olemusest, samuti avalikest ja varjatud võimu külgedest.Teises osas keskendume võimule organisatsioonis. Kolmandas osas arutame võimu allikate üle, millised on erinevate allikate head ja vead. Neljandas osas käsitleme võimu avaldumisvorme, milliseid meetmeid kasutatakse organisatsiooni käitumise mõjutamiseks.
lahendamiseks. Näiteks puudutab õlle joomise probleem lubatavust (valikülesande standardne variant), seega toob ta esile meile sisseharjunud oskuste üle mõelda. Samasugusel loogikaülesande tähtede ja arvudega (Wasoni katse) pole aga igapäevase arutlusega mingit nähtavat seost, seega pole meil strateegiat ning me ei saa sellega hästi hakkama. Mõlemate tõlgenduste kohaselt sõltub arutluse käik mentaalsetest representatsioonidest, mille üle arutleme. Lisaks rõhuavad mõlemad pragmaatilisi kaalutlusi- ühel juhul on tarvis õigesti arutleda valetamise ja petmise puhul (Wason), teisel aga lubamise ja kohustamise puhul (lihtsustatud). 4. Millised on algoritmide ja heuristikute abil mõtlemise puhul kummagi plussid ja miinused? Kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? Newell & Simon (1972) eristasid 2 probleemilahendusstrateegi : Heuristikud ja Algoritmid.
esinemist. Teema valik tulenes sellest, et õppida rohkem nartsisstlikust isiksusehäirest. Kuidas selline inimene mõtleb ja kuidas tegutseb. Tihti esineb just liidritel ja juhtidel sellele isiksusehäirele vastavaid tunnuseid, et nendega toime tulla, siis valisingi vastava teema. Käesolevas referaadis käsitleme nartsisstilku isiku olemust. Anname edasi näiteid ja arvamusi erinevate psühhoanalüütikute nägemustest. Arutleme nartsisstliku isiksusehäirega seotud probleeme, mis on tingitud nii lapsepõlvest, aga ka keskkonnast. Töö koosneb neljast osast, esimeses osas räägime üldiselt isiksusehäiretest, et mõista erinevaid isiksushäirete tüüpe ja sellega kaasnevat. Teises osas keskendume juba konkreetselt nartsisstlikule isiksusehäirele, kuidas tuleb see isiksus toime ühiskonnas ja millised on selle isiksuse äärmuslikud jooned. Kolmandas osas arutame nartsisstliku isiksusehäire kujunemise üle
Teoreem kehtib muidugi vaid siis, kui kõik H-O mudeli eeldused on täidetud. Eriti oluline on kaubandustõkete puudumine ja juurdepääs tehnoloogiatele. Näiteks, Euroopa Liidus võib rääkida sellest, et kaubandustõkete kõrvaldamine on tõepoolest toonud kaasa sissetulekute ühtlustumise liikmesriikides. Stolper-Samuelsoni teoreem - tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit. Arutleme: algselt on tööjõuvaeses riigis töötasu kõrge, kuna seal napib tööjõudu. Kaubavahetuse tekkides peab see riik konkureerima nendega, kus tööjõud on odavam ning see surve hakkab töötasu alla suruma. Kapitali aga hakatakse intensiivsemalt kasutama ja rent selle kasutamise eest tõuseb, niisiis võib siin näha selle teguri soosimist. Teoreem selgitab, miks majanduses võib alati leida huvigruppe, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu. Leontiefi paradoks 7
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue
oli kõrge ja palgataseme tõusu seal, kus ta enne oli madal. Teoreem kehtib muidugi vaid siis, kui kõik H-O mudeli eeldused on täidetud. Eriti oluline on kaubandustõkete puudumine ja juurdepääs tehnoloogiatele. Näiteks, Euroopa Liidus võib rääkida sellest, et kaubandustõkete kõrvaldamine on tõepoolest toonud kaasa sissetulekute ühtlustumise liikmesriikides. Stolper-Samuelsoni teoreem - tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit. Arutleme: algselt on tööjõuvaeses riigis töötasu kõrge, kuna seal napib tööjõudu. Kaubavahetuse tekkides peab see riik konkureerima nendega, kus tööjõud on odavam ning see surve hakkab töötasu alla suruma. Kapitali aga hakatakse intensiivsemalt kasutama ja rent selle kasutamise eest tõuseb, niisiis võib siin näha selle teguri soosimist. Teoreem selgitab, miks majanduses võib alati leida huvigruppe, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu. Leontiefi paradoks 7
(hulga elementidest valitakse välja teatud arv elemente (k elementi) ning esitatakse nende väljavalitud elementide kõikvõimalikud järjestused) Näiteks Laual on kaardid tähtedega M U A R I T E L Väikesel Maril lastakse valida 4 tähte ning asetada need üksteise järele. Kui suur on tõenäosus, et ta laob välja oma nime. Lugeda ta veel ei oska. Lähtume klassikalisest valemist. Kõikide võimaluste arv n leidmiseks arutleme järgmiselt. Esimese tähena võib olla ükskõik milline 8 tähest. Teise tähe valikuks jääb siis võimalusi 7, kolmanda tähe jaoks 6 ja neljanda jaoks viis. Kokku on kõiki võimalusi: n = 8 · 7 · 6 · 5 Soodsaid võimalusi on vaid üks (see, kui valitakse tähed M A R I) 1 1 p(A) = = Tõenäosus: 8 7 6 5 1680 Arvutusvalem variatsioonide arvu leidmiseks: Vn = n(n -1)(n - 2) ... (n - k +1)
Passiivne agressioon maskeerunud pahameel, vastupanu, vaenulikkus, teisi ärritaval viisil käitumine, teiste kahjustamine, neile mure ja piinlikkuse tekitamine. Projektsioon oma isiklike ebameeldivate soovide, tundmuste, püüete ülekandmine teistele (halva hinde pannud õpetaja on halb). Eitamine reaalsed põhjused eiratakse ja neid ei teadvustata. Intellektualiseerimine emotsionaalne äng suunatakse mitte-emotsionaalsele, intellektuaalsele alale. Näiteks petetud naine hakkab arutleme pettmise plusside ja miinuste üle. Vastandreatksioon alateadvuslik tunne väljendatakse selle vastandinda. Näiteks väljend ,,ma vihkan sind" võib sageli tähendada armastust. Identifikatsioon kujuteldakse end kellegi teisena, eitatakse omaenda olemust.
Tõepoolest – valguse peegeldumise kohta on teada, et mistahes langemisnurga α korral on peegeldumisnurk β temaga võrdne: β = α. Val- guse murdumise korral nii lihtsat matemaatilist seost nurkade vahel pole. Piirdume siinkohal teadmisega, et mida suurem on langemisnurk, seda suurem on ka valguse murdumisnurk. Teeme nüüd mõttelise katse. Uurime valguse levimist õhu ja vee piiril. Suurendame sujuvalt valguse langemisnurka ja arutleme, mis saab siis, kui langemisnurk läheneb 90 kraadile. 1. Suuname valguse õhust vette. Vette tunginud valguse levimissuund muutub. Kuna vesi on optiliselt tihedam kui õhk, siis on murdumisnurk alati langemisnurgast väiksem, st valgus murdub pinna ristsirge poole. Katsed näitavad, et alati osa valgusest peegeldub veepinnalt õhku tagasi. Mida suurem on langemisnurk, seda rohkem valgust peegeldub ja seda
väljenduskliseesid. Dialoogi repliigid voolavad otsekui iseendast. Dialoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus, ärgas või pinev õhkkond ning vastastikune loominguline stimulatsioon. 3) Sisekõneks - Midagi kavatsedes, otsust kaaludes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusesse. Keele ja mõtlemise uuringud on näidanud et sisekõne toimub mingeis universaalseis, kultuurist ja rahvusest sõltumatuis ühikus. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt- ja vastuargumente, noomime ning julgustame ennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemülesandega. Huvitav on märkida, et sisekõne ajal võib hoomata vaevumärgatavaid artikulatsioonielundite )huuled, keel) liigutusi
Siseenergia on 0 : mw 2 3 U = U kin = N = NkT , kus k on boltzmanni konstant 2 2 Reaalgaasidel Kineetilise ja potentsiaalse siseenergia summana: U = U kin +U pot 18. Termodünaamika I seaduse sõnastus ja matemaatilised avaldised. Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse seaduse erijuhtum, mida rakendatakse ainult soojuslikel juhtudel. Termodünaamika I seaduse matemaatilise kuju saame siis kui arutleme järgmiselt. Olgu meil gaas: mahuga V, massiga M, rõhuga P, temperatuuriga T. Juhime gaasile juurde mingisuguse elementaarse soojushulga dQ siis temperatuur tõused dT võrra, suureneb maht dV ja suureneb siseenergia dU. Paisumisel on gaas võimeline tegema tööd dL. Ehk dQ->dT->dV->dU->dL, järelikult kulub siseenergia suurendamiseks ja töö tegemiseks. dQ=dU+dL ,[J] (jagades selle M massiga) saame dq=du+dl ,[J/kg]
ajaühikus nim: Soojusvooluks ja tähistatakse Q aga ühik [J/s]=[1W]. q=Q/A [W/m2] q soojusvoog (soojuskoormus). (Soojus ja töö ei ole mitte iseseisvad energia liigid vaid nad on erinevad energiaülekande vormid. Keha siseenergia ülekande vormid). 11. Termodünaamika esimene seadus (sõnastus ja matemaatiline avaldis) Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse ja muundamise seadus. Termodünaamika I seaduse matemaatilise kuju saame siis kui arutleme järgmiselt. Olgu meil gaas: mahuga V, massiga M, rõhuga P, temperatuuriga T. Juhime gaasile juurde mingisuguse elementaarse soojushulga dQ siis temperatuur tõused dT võrra, suureneb maht dV ja suureneb siseenergia dU. Paisumisel on gaas võimeline tegema tööd dL. Ehk dQ->dT- >dV->dU->dL, järelikult kulub siseenergia suurendamiseks ja töö tegemiseks. dQ=dU+dL , [J] (jagades selle M massiga) saame dq=du+dl ,[J/kg]
(mida õppisime, kes olid tublid, hindan oma tunnitööd) Kodutöö: miks teeme, mida teeme, mida saavutame. 4) Kriisid. Konspekt igale klassile eraldi, et oleks meeles, mida pean meeles pidama. Võin 4värviga visuaalselt selle paremaks/märgatavamaks muuta. Ninaverejooks- määran klassist kellegi kaasa. Politseiauto maja ees- lähen ka vaatan ja kommenteerin ja nüüd võime oma tunniga edasi minna. Vaatame, arutleme, lahendame olukorra. Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus: 1) Käitumine segab õppeprotsessi- mul on õigus õpetada. 2) Kellegi käitumine segab teiste õigust õppida. 3) Psühholoogiliselt või füüsiliselt ohtlik- solvav käitumine ja vägivald (asjade loopimine, vara rikkumine). 4) Kahjulik kellegi varale- asjal võib olla emotsionaalne väärtus. Ebakohase käitumise 4 ekslikku eesmärki: 1) Tähelepanu saamine- isikliku küsimuse esitamine nt
Siseenergia on 0 : mw 2 3 U U kin N NkT , kus k on boltzmanni konstant 2 2 Reaalgaasidel Kineetilise ja potentsiaalse siseenergia summana: U U kin U pot 18. Termodünaamika I seaduse sõnastus ja matemaatilised avaldised. Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse seaduse erijuhtum, mida rakendatakse ainult soojuslikel juhtudel. Termodünaamika I seaduse matemaatilise kuju saame siis kui arutleme järgmiselt. Olgu meil gaas: mahuga V, massiga M, rõhuga P, temperatuuriga T. Juhime gaasile juurde mingisuguse elementaarse soojushulga dQ siis temperatuur tõused dT võrra, suureneb maht dV ja suureneb siseenergia dU. Paisumisel on gaas võimeline tegema tööd dL. Ehk dQ->dT->dV->dU->dL, järelikult kulub siseenergia suurendamiseks ja töö tegemiseks. dQ=dU+dL ,[J] (jagades selle M massiga) saame dq=du+dl ,[J/kg]
Diaoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus. Dialoogi kõne tunnused: · Ulatuslik tagasiside. · Kokkusurutud · Kasutab suhtlejate ühismälu · Vähese organiseeritusega · Voolab otsekui iseendast · Sisaldab ohtarsti küsimusi · Kõrge ekspressiivsusega 7. Sisekõne ja kirjalik kõne. Sisekõne midagi kavatsedes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusse. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt ja vastuargumente, noomime ning julgustame iseennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemiga. Huvitav on märkida, et sisekõne ajal võime märgata kuidas inimene liigutab oma kuuli või keelt.
Diaoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus. Dialoogi kõne tunnused: Ulatuslik tagasiside. Kokkusurutud Kasutab suhtlejate ühismälu Vähese organiseeritusega Voolab otsekui iseendast Sisaldab ohtarsti küsimusi Kõrge ekspressiivsusega 7. Sisekõne ja kirjalik kõne. Sisekõne- midagi kavatsedes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusse. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt- ja vastuargumente, noomime ning julgustame iseennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemiga. Huvitav on märkida, et sisekõne ajal võime märgata kuidas inimene liigutab oma kuuli või keelt. Endaga mõttes nõu
„kuidas saab öelda et suitsetamine põhjustab vähki? Mu 82-aastane tädi suitsetab, aga on igati hea tervise juures.“ Kaksikprotsessi teooria – teooria, mille järgi otsuste langetamisega kaasneb kahte tüüpi mõtlemist; kiired ja tõhusad, kuid mõnikord ekslikud strateegiad ning aeglasemad ja töömahukamad, kuid vähem riskantsed strateegiad. ← parim tulemus saadakse kahe kombinatsioonil. Arutlusoskus sõltub sellest, millest arutleme = oluline on probleemi sisu. Kaks võimalikku seletust – evolutsiooniline ja kogemuslik. Inimesed eksivad arutlustel 80-90% ajast. Teadlased arvavad, et kõiki valikuotsuseid langetatakse samal viisil, kasutades samu protsesse. Raamistuse mõju. ● Selle teooria kohaselt tuleb kaaluda iga valikuvõimaluse tagajärgi ning valida soovitud variant. ● Valiku tegemisel tuleb kaaluda ka riske, et lõpuks valikut tehes saades seda, mida väärtustatakse.
2. Moraaliarutluse võimatus - Kui emotivism oleks paikapidav, siis peaksid eetika ja moraaliargumendid siis olema võimatud. Aga meil on ju tõsiseid argumenteerivaid vaidlusi tegutsenud moraalselt, kuigi pealtnäha on mõlema teo moraalsus laitmatu. Kant on ratsionalist: Moraali ei saa rajada tunnetele jms (sest need on ebakindlad ja igal inimese erinevad), vaid moraaliprobleemide üle – st me arutleme, ega väljenda üksnes emotsioone. Järelikult on emotivism ekslik. Emotivismi kriitikud ütlevad, et siis poleks üldse võimalik kõlbluse üle arutleda. Emotivismi mõistusele. b) Teo motiiv on Kantile tähtsam kui tagajärg. Kui tahan päästa kukkuvat last, aga kukutan ta ise, siis on mu tegevus moraalne
aitama eakaaslastega suhtlemise raskustes. · EAKAASLASTE TUGISÜSTEEMID KOOLIS sellesk et luua struktuur, milles prosotsiaalset käitumist saaks etendada on paljud koolid loomas eakaaslaste tugisüsteeme, et täiendada personali tehtavat hooldamisalast tööd. Moraalse arutlemise areng · Moraalne arutlemine tähendab seda, kuidas me arutleme või otsustame, kas tegevus on õige või määr see erineb moraalsest käitumisest. Loomulikult juhindume sageli oma moraalsest arutlemisest, kui me otsustame, mida teha. · MORAALSE ARENGU VALDKONDLIK KÄSITLUSVIIS erinevalt Piaget ja Kohlepergist arvab Turiel, et laste mõtlemine organiseerub juba varases eas moraalsuse ja sotsiaalse tava valdkondades.
järku kriitiline punkt. Kui läbides seda punkti funktsiooni teine tuletis muudab märki, siis on P = (x1, f(x1)) joone y = f(x) käänupunkt. Oletame kõigepealt, et f(x) on suurem nullist punktist x1-st vasakul ja väiksem nullist punktist x1 paremal. Siis teoreemi 5.5 väidete 1 ja 2 põhjal on joon y = f(x) nõgus punktist x1 vasakul ja kumer punktist x1 paremal. Seega x1 korral nõgusus asendub kumerusega, mis tähendab et P = (x1, f(x1)) on käänupunkt. Analoogiliselt arutleme juhul, kui f(x) on väiksem nullist punktist x1-st vasakul ja suurem nullist punktist x1 paremal. Siis on joon y = f(x) kumer punktist x1 vasakul ja nõgus punktist x1 paremal. Punktis P = (x1, f(x1)) asendub kumerus nõgususega, seega on P =(x1, f(x1)) käänupunkt. 32. Joone asumptoodi definitsioon. Vaatleme tasandil xy - teljestikus joont y = f(x). Sirget l nimetatakse joone y = f(x) asümptoodiks, kui joone y = f(x) jooksva punkti eemaldumisel lõpmatusse selle punkti kaugus sirgest l l
Et alati ei ei pea õiget otsima ülesannetes, vaid ka valet peaks laskma otsida. OLEMA- tegusõna võib raskusi valmsitada., sest see ju muutub on-ks Psühholoogia seisukohalt saab rühmitada kõneakte nii: 1) toimingu etapp: *planeeriv kõne (mida mis järjekorras tegema hakkab; tegevus, ülesanne on planeerimata, laps ei tea miks asja teeb)* toimingu sooritamine viis (teksti analüüs on verbaalne,) * kontrolliv kõne (arutleme, mida tegime ja tulemus on see, mida tahtsime) 2) motiivi kujunemise: *spontaanne kõne (räägin siis kui tahan) * kontekstikõne (toetuma kaaslaste repliikidele) *situatiivne kõne (olukorras sobiv"anna mulle ka") 3) Ütluse funktsioon: kontakti loomine või katkestamine, teabevahetus, palve jne. Ise suudaks funktsioone sobivalt täita ja ka lastele õpetada. Keeleteaduse seisukohalt (ehk kõnesegmentide lingvistiline rühmitamine):
Õpetaja läheb tekstis tehti)? Kas teete oma koolis vahet ropendamise „erisustel“ või „tüüpidel“? Milline õpilaste juurde ja tervitab neid tavapäraselt. on teie kooli sisekord inetu kõnepruugi ja ropendamise suhtes? Kuidas me laiemalt seda teemat tõstatame või õpilastega selle üle arutleme? Ja nelja silma all? „Kuidas läheb?“ 148 149 Märkused 3. Õpetajate ahistamist õpilaste poolt käsitletakse hiljem 8. peatükis (lk 229-239). 1. Ühes suures uurimustöös (H. Rudolph Schaffe’i poolt läbi viiduna) tuuakse välja, et „
P¨ ustitame k¨ usimuse: millistel piisavatel tingimustel on teist j¨arku kriitilises punktis funktsiooni graafikul k¨a¨anupunkt? Oletame k~oigepealt, et f (x) on suurem nullist punktist x1 -st vasakul ja v¨aiksem nullist punktist x1 paremal. Siis teoreemi 5.5 v¨aidete 1 ja 2 p~ohjal on joon y = f (x) n~ogus punktist x1 vasakul ja kumer punktist x1 paremal. Seega x1 korral n~ogusus asendub kumerusega, mis t¨ahendab et P = (x1 , f (x1 )) on k¨a¨anupunkt. Analoogiliselt arutleme juhul, kui f (x) on v¨aiksem nullist punktist x1 -st vasakul ja suurem nullist punktist x1 paremal. Siis on joon y = f (x) kumer punktist x1 vasakul ja n~ogus punktist x1 paremal. Punktis P = (x1 , f (x1 )) asendub kumerus n~ogususega, seega on P = (x1 , f (x1 )) k¨a¨ anupunkt. Kokkuv~ottes saame formuleerida j¨argmise teoreemi: Teoreem 4.7 (K¨ a¨ anupunkti piisav tingimus). Olgu x1 funktsiooni f teist j¨ arku kriitiline punkt
annaabi.ee 
