Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Armastusest isamaa vastu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luuletus, luuletuse, mainib, isamaale, kõla, salme, luuletustes, silmis, tuues, unele, muld, kaudselt, teeks, omaseks, vihkamine, kuuldud, väljend, armastan, võluv, peidab, lugedes, kodumaale, vahelt, tundsid, nais, olevates, tegelikkust, küsis, kodumaalt, healt, pisarad, rongiga, nägin, eestimaad, paiku, toonud, suhtumist, hoole, puhata, heidansügisteemalistele luuletustele. Need samastuvad vahel tema õnneküllaste kui ka kaeblike tunnetega: ,,Siin istun kase alla, / kuis enne istunud ma; / kui enne, tuul kisub puist lehti / ja keerutab nendega." Koidula käsitleb sügist vastandlikult Liivile. Sügis on kui kurb olevus , kes võtab üle sooja suve ilu: ,,Ei sa teadnud tänada / suve sooja! / Kui ta ilud tulid tooma sind." Kevadet kiidab Koidula mitmetes teostes, tuues ülistavalt esile kevadele iseloomulikke, kuid inimlikke tunnuseid: ,,Noor kevade ju jälle tulnud, / hulk õisi sulle kaasa toonud - / tal läki vastu õhinal! / ... / Et veel nii palju õnne näeksin, / nii palju õisi näha saaksin - / kes oleks seda uskunud!" Koidula laseb kevadet paista oma luules hea inimesena, kes ootamatult igal aastal koputab uksele, samas tuues kaasa sületäis lilli. Kevade on ärkamisaeg kogu elusloodusele, mis tirib oma veetlevusega kaasa Koidulat luuletama
üle õitsva Eestimaa, oh, kuis tahame tall' tänu, õis, siis vastu õhata! Luuletus ,,Miks sa nutad?" on üks Koidula varasemaid luuletusi, milles leidub isamaa-motiiv. Seda võib võrrelda Liivi poeemiga ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa", mis on samuti justkui ennustus eesti rahvale. Siin luules on Koidula kujutanud Eesti tulevikuõnne, tuues välja, et kunagi valitses muistne rõõmupilv, seejärel tuli tume aeg ja valuperiood, ning lõpuks tuli Koit uut õnne tooma jättes lõpu veidi lahtiseks ja lootusrikkaks. Ehkki seda poeemi annab võrrelda Liivi omaga, siis on ,,Miks sa nutad?" rohkem lootustandev ja unistav, kui reaalne ja sünge. Käesolev poeem pani aluse mitmetele teistele sarnastele, kus kujutatakse Eesti ajalugu metafooridena muistne rõõmupilv, pisarad ja hingevalu, uus hommik, Koit on saabunud isandaks.
................................................................... Kaunimad laulud sõnad................................................................................................ Tuljak sõnad................................................................................................................. Ta lendab mesipuu poole sõnad................................................................................... Mu isamaa on minu arm .Laulu on tehtud ümber luuletusest. Algne luuletus:............ Mu isamaa on minu arm sõnad.................................................................................... 2 Laulupeo ajalugu Esimene ülemaine üldlaulu pidu peeti 1896 aastal Tartus. Idee sai alguse "Vanemuise" seltsist eesotsas Johann Voldemar Jannseniga . Esimesest üldlaulu peost võttis osa 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit. Seitsme esimese laulupeo ajal mil eesti kuulus Venemaa kooseisu tuli
venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes 21 tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." (1869). 1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35-aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri Ugala nimi Muinaseesti
Suurt huvi pakub Kreutzwaldi kirjavahetus eesti «Emajõe ööbik», ). Ta on kirjutanud ka lastelaule. rahvusliku liikumise tegelaste ja noorema «Vanemuise» seltsis oma näidendeid (näit. kirjandusliku põlvkonna esindajatega. «Säärane mulk») lavastades pani ta aluse eesti Kreutzwaldi kirjad kujutavad enesest sageli teatrile. Koidula pühendas paljud oma luuletused ulatuslikke arutlusi ühiskondlike ja Isamaale, Eestile. Isamaaluules avaldub Koidula maailmavaateliste küsimuste, kultuurielu ning lüürika tuum ja tähendus. Patriootiliste kirjanduslike probleemide üle, kajastades oma aja luuletustega suutis ta eestlastele isamaa mõiste ja ideelisi võitlusi. Kreutzwaldi tähtsus: Tegevusel ja tähenduse teha tajutavaks ilmekate poeetiliste loomingul teedrajav tähtsus (eriti 1850-60ndail kujundite ja piltide kaudu. Luuletuskogu «Emajõe
Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! 18 Mu juurde voogas Betti Alver Mu juurde voogas sinu suurest särast helk laias voos ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast mu vaikses toas. Kuid sinu langust nähes kuumalt läbis mu südant pelg: kas püsib sirgena su kõrval häbis mu nõder selg?
Materjal K. Mihkla, ,,Lydia Koidula elu ja looming" LK 223-294, http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm ,,Koidula kroonlinnas 9 Luule Varasele surmale vaatamata oli Koidula eesti rahvusliku liikumise aja viljakamaid kirjanikke. Tema loominguline tegevus kestis 25 aastat (1861 1886), mille vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit ja 4 näidendit. Tema kirjutatud näidendid olid näiteks ,,Saaremaa onupoeg" ja ,,Säärane mulk". Lydia kirjanduslikuks kasvatajaks oli üheltpoolt saksa kirjandus, millega ta sai tutavaks pärnu tütarlaste koolis ja teiselt poolt meie oma kirjandus, mis pakkus talle huvi juba varases nooruses. Ta alustas luule kirjutamist 1865 aastal oma esimese luulekoguga ,,Waino- lilled". Lydia Koidula luuletused on lennukad ja kirglikud, mille taga on tunda
Kunagi. See hõõgab üle aja. 2) K. Mihkla, ,,Lydia Koidula elu ja looming" LK 223-294 5) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm 13 Luule Varasele surmale vaatamata oli Koidula eesti rahvusliku liikumise aja viljakamaid kirjanikke. Tema loominguline tegevus kestis 25 aastat (1861 1886), mille vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit ja 4 näidendit. Tema kirjutatud näidendid olid näiteks ,,Saaremaa onupoeg" ja ,,Säärane mulk". Lydia kirjanduslikuks kasvatajaks oli üheltpoolt saksa kirjandus, millega ta sai tutavaks pärnu tütarlaste koolis ja teiselt poolt meie oma kirjandus, mis pakkus talle huvi juba varases nooruses. Ta alustas luule kirjutamist 1865 aastal oma esimese luulekoguga ,,Waino- lilled". Lydia Koidula luuletused on lennukad ja kirglikud, mille taga on tunda
ehitamiseks, allkirjaga ,,Üks Eesti käsi ja süda''. Almberg reageeris sellele, saates otse Koidula pöördumisega ja küllakutsega üliõpilasmaja avamiseks sügisel. Nii tekibki ühiste huvide tõttu aastatepikkune elav kirjavahetus kahe hõimumaa väljapaistvaima tegelase vahel. Samuti suhtles Koidula ka F.J.Wiedemanniga, kes on meile tuntud kui eesti keele uurija akadeemik. Talle pühendas Koidula ka luuletuse ,,Minu armsale taadile F.J.Wiedemannile 16. septembriks 1880!". Kõik tema kokkupuuted ja kirjavahetused P.Blumbergi, J.Hurda, C.R.Jakobsoni ja Fr.R.Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt tema vaadete kujunemist ja loomingulist arengut. 60-ndate aastate teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja demokraatliku suuna patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja eesti luules ning see kõik ka tänu kirjavahetusele. Lydia Koidula luule
läikideaalid", ,,Kas olete näinud laeva, mis mastita". · Teema, nimega loodus, pealkirjad on: ,,Talve öö", ,,Järv", ,,Pikne", ,,Mets", ,,Tuul mängib pärna lehtedega", ,,Kullerkupp", ,,Lumelillekene". · Neljanda teema pealkirjad on: ,,Noorusaeg", ,,Vanaema teeb sängikest", ,,Aeg", ,,Ema ja tütar", ,,Las lapsed teevad". · Viienda teema pealkirjad on: ,,Valu", ,,Tühi", ,,Isakene, emakene,", ,,Hing lendab isamaa poole", ,,Ei näe enam", ,,Emale". 2. Milline luuletus köitis, milline mõte või tunne jäi meelde? Mind köitis luuletus nimega ,,Emale". See luuletus rääkis palju valust, hirmust ja kaotusest. Ka oskamatusest ja vaesusest. Seda luuletust lugedes tekkis tunne, nagu räägiks see luuletus sinuga. Nagu oleksid sina Ema. See rääkis ka kodumaast. Kui vaene ja abitu see on. Ja kuidas kodumaa Teda maha oli teinud. Ja kuidas kodumaa teda pilganud oli. 3. Millisena näeb autor a)inimsuhteid; b)armastust; c)elu mõtet;
tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni demokraatliku maailmavaate pooldaja. Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. 1.3. Ajakirjaniku-aastad Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toi- metuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Siin püüdis noor kirjanik oma puudulikke teadmisi täiendada ning omandada keskharidus. Õppemaksu Liivilt esialgu ei võetud ning elamiskulude eest tasus teadaolevalt "Virulase" toimetaja J. Järv. Treffneri eragüm-
alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte suurust, sõprust, armastust, looduse ilu ja vägevust. Luuletused: ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Mardi Luteruse päeval". Päevaraamat. Rõhutas eestlust väliselt ka. Pastoraalid: järgib eesti rahvalaulude keelt ja stiili. Karjuste idüllid (kujutab õnnelikku elu
kirjandusteaduslikud tekstid. Tingliku kolmanda kategooria moodutavad kirjutised erienvatel ühiskondlikel-poliitilistel teemadel. Ärkamisaja loodud luulekeel. Suitsu erilisus seisneb selles, et ta väga selgelt eemaldub 19.sajandi lõpu eesti luule keelest. Loomingus tugev isamaa kontseptsioon. Ärkamisaja naiivse ja primitiivse väljenduslaadi kõrval on Suitsu tekstides märgata vormitundlikkust ja ka erineva ainese süvendatuva käsitlus. Esimene luulekogu: „Elu tuli“. Luuletus „Vanemuise kannel“. Ärkamisajale järgnes ränk venestamisaeg, mida kirjeldatakse eesti kultuuriloos väga mustades toonides. Ühistunde järele küsimine on õigustatud. Osutus varasemale kultuuritunnetusele või traditsioonile? „Noored otsivad muinasjutukunglat“. Kujundeid kasutataske kahtluste tekitajana, põlvkondliku eristuse tekitajana. Terve raamatu tähendusvälja keskendavad teatud sümbolid. Sümbolid – meri, mõõgad, sõda, raud, maa, tuli, noorus, mehed, tuul, kisa.
Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. On kirjutanud ka esimese eesti keele grammatika (1637). Stahli käsiraamatutest alates võib hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Jutlustekogu "Leyen Spiegel" (I 1641, II 1649) peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära,annab vihjeid eestlaste eluolust, astub välja rahva ebausukommete vastu, mainib esmakordselt trükis nime Kalev, säilinud pole. Tema saksapärane kirjaviis kujundas kogu 17. sajandi eesti kirjakeelt - püüdis lohakat maakeelt saksa tingimustele vastavamaks painutada, seega esines vigu ja vastuolusid rahvakeelega. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 4 Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius (u1600-1645) - pani aluse lõunaeestikeelsele kirikukirjandusele. 1632
"Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala"
see on mu ema, mu kullake! J. Liivi iseloomustamisel on teda nimetatud kõige eestilikumaks luuletajaks ja usun, et tema isamaalise sisuga luuletused annavad selleks ka põhjust. Võib ka öelda, et tema tõi eesti luulesse realistlikuma vaate ja rahvaliku elutunnetuse. Liiv armastas oma isamaad ja kirjeldas seda oma luules palju reaalsemalt (ei idealiseerinud) kui varasemad lüürikud seda teinud olid. Luuletus ,,Eile nägin ma Eestimaad", mis praegusel hetkel muudetud (teksti)versioonina meenub meile kohe ansambel Ruja lauluna, jutustab meile toonaste talupoegade eluolust ja olukorrast Eestis. Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka- ja lepavõsasid!
paremale tasemele, tõstis raamatukujunduse taset, arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara, tutvustas eestlastele maailma filosoofilisi suundi. 44. Nimeta viis fakti J. Liivi elust ja loomingust. Juhan Liiv kannatas süveneva vaimuhaiguse all ning elas rasketes tingimustes, oli luuletaja ja proosakirjanik, töötas ajakirjanikuna ,,Virulases", ,,Sakalas", ,,Olevikus", astus üles ,,Noor- Eesti" albumites. 45. Iseloomusta J. Liivi luuleloomingut, lisa viis luuletuse pealkirja. J. Liivi luulelooming on isamaaline, autobiograafilistes eleegiates peegeldub luuletaja enda traagika, loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. ,,Eile nägin ma Eestimaad!", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Helin", ,,Üks suvepäev", ,,Rändaja". 46. Nimeta F. Tuglase sümbolistlikke novelle. ,,Siil", ,,Hunt", ,,Hingemaa". 47. Millist sõnumit kannab ,,Popi ja Huhuu"? See novell räägib koerast ja ahvist, kes on jäetud omapead. Popi, olles ise küll targem ja
diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula
põhjaeestikeel Joachim Rossihnius ,, Evangeeliumid ja epistlis kõigiks pühapäevadeks.." (1632) lõunaeestikeel 17 saj hakatakse asutama eestikeelseid rahvakoole rahvas peab õppima lugema piiblit. 17 saj lõpp B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits Esimene eestikeelne piibel 1739 põhjaeestikeeles. 17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused Käsu Hans 1708 ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale) Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald ,, Viina katk" (1840) Esimesed juturaamatud: "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" F.G Arvelius; ,,Juttud aj teggud.." F.W von Willmann (1782) räägiti peamiselt talurahvale õpetusi igapöevastes tegemistes, näpunäiteid ja manitseti jumalakartlikkusele "Sarema Jutto ramat" - J. W. L. Luce (1807 esimene osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena
Esimese ja nii mahuka eestikeelse "käsi- ja koduraamatuna" sisaldab see Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid ja epistlid, palveid jm tekste kiriklikeks talitusteks. H. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. Tema käsiraamatutest alates võime hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Stahli jutlustekogu "Leyen Spiegel" peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära, annab mõningaid vihjeid eestlaste eluolust, mainib esmakordselt trükisõnas nime Kalev (Kalliweh), aga Mülleriga võrreldes on need jutlused igavamad. Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius, kes oli mõnda aega õppinud teoloogiat ja pärit Saksamaalt, omandas kiiresti ja hästi eesti keele. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse aluste rajaja. Põhjaeestikeelseid käsikirjalisi tõlketekste arvestanud Rossihniuse käsiraamatul on kaks osa "Catechismus Herm D. Martin Lutheri" ja "Evangelia vnd Episteln"
Nipernaadi lahkub alati otsustaval hetkel, kuid tema lahkudes on naised jälle inimväärses elus, kuigi lahkumine murrab alati ka naiste südame. Lõpuks tuleb Nipernaadi enda naine talle järele ja viib mehe koju tagasi. Sõnum: Lõpuks jõuad ikka koju. Elu ei tohiks võtta nii tõsiselt. Probleemid: Kuninganna otsimine. Rutiin. Naiste ja vaest elu. Ilu märkamine ja mittemärkamine. Armastuse otsimine. Pilet 3: Marie Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Marie Under elas aastatel 1883 1980. Tema põline kodu asus Hiiumaal. Isa oli koolmeister, Marie oli pere teine laps. Varsti koliti Tallinna, kus Under läks 4-aastasena saksa väikelaste kooli. Selle tõttu ei osanud ta varsti enam eesti keelt. 1901, kui Under oli 18, sai kool läbi ning ta läks tööle ,,Teataja" toimetusse. Samas töötas ka Vilde, kellesse Under lootusetult armus. Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine
ka ilmaennustusi terveks aastaks päevade kaupa ette. Välimuselt väike, peopesasuurune kalendriraamat oli oma odava hinna ja suure trükiarvu tõttu kättesaadav. Pärisorjuse kaotamine Eestis. Talurahva seadused (1816 ja 1819) Eesti rahava ajaloo üks tähtsamaid sündmusi oli pärisorjuse kaotamine, mis Eestimaal toimus 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Pärisorjus oli tsaari otsusega küll kaotatud, aga sellele järgnes teoorjus, mis polnud eelnenust parem, paljude silmis isegi hullem. Talupoeg polnud uute seaduste silmis enam mõisniku pärisomand (nagu kinnisvara või kariloomad), aga maad tal ka ei olnud. Muude eriõiguste kõrval oli mõisnikul õigus talupoega peksta ilma kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, see tähendas orjana mõisapõldudel töötama. Järelvalvajateks olid kupjad sakslaste eestlastest abilised
osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium
Oluline on koostöö eri rühmade vahel (koolmeistrid õpetavad Kalevipoega, ajalehed levitavad mõtteid jne..). Oluline ka mobiilsuse kasv, rongiliiklus jne. Meie vs nemad vastandus jätkuvalt. J. Hurt vaimu olulisus, kehtestamine, aluseks haritlaskond. Jakobson kultuuritegevusel peab olema poliitiline raam. Oluline on majanduslik areng. Kirjanduses kujundite süsteem, mille pinnal luuakse rahvuslust. (rahvusliku mineviku idealiseerimine Kalevipoeg, isamaa kõnede tsükkel). Jannsen luuletus ,,Kus on mo armas isamaa" tõlge saksa keelest, eestistatud saksa romantismi kogemus. Eestlus kujuneb tugevate saksa rahvuslike liikumiste mõjul. (NB:U. Masing eestlaste õnnetus on tema ärkamisaeg laenud konstrueerimine, dekonstrueerimine, jne .. eestluse rajamine võõrastele ideedele!). Rahvus maa-ala (minevik fantastiline, olevik reaalsus). Oma vs võõras (võõrsilolek, süvendab isamaa ilu, tagasituleku tahe, isamaa igatsus nt Koidula Kroonlinnas). Kodukoht
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Süda, kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan, püha Eesti isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin. Sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin. Minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa Eestimaa mu tööd, mu laulu, sul neid tulin rääkima. Oh ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame! Sinu rüppe tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa. Eesti muld ja Eesti süda kes neid jõuaks lahuta. Elu armastan sind Georg Ots Elu armastan sind, sulle kuulub mu kiindumus ammu. Elu armastan sind, ikka uuesti sinusse armun! Tuhat tuld süütas linn töölt ma väsinult koju nüüd suundun. Elu armastan sind Ning ma soovin, et kaunimaks muutud. Palju mull antud head: õitsev sünnimaa, merede hingus... Ning ma ammugi tean, mis on väärt siira sõpruse kindlus.
Kõigest hoolimata ei kaotanud haava kõrge eani loomis tahet. Oma seitsmendal ja kaheksandal elukümnendil avaldas ta luuletuskogud ,,Siiski on elu ilus " (1930), ,,Laulan oma eesti laulu" (1935) ja koostas mahuka memuaaride käsikirja ,,Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest". Pühitsedes 1954. aastal oma 90ndat sünnipäeva, lisas poetess juubeliks ilmunud ,,Luuletustesse." Uue tsükli kahe viimase aastakümne värssidest, mis sisaldab ka nõukogudeaegset loomingut. Tema viimne trükitud luuletus kannab pealkirja ,,Veelgi hinges nagu laulu ". Juubilarile anti Eesti NSV rahvakirjaniku nimetus ja 1957. aastal orden ,,Austuse märk". Anna Haava suri 13 märtsil 1957 ja maeti kümnete tuhandete saatjate osavõtul Tartu Raadi kalmistule. Anna Haava värsiloomingus, mis läbib peaaegu seitse aastakümmet, võime eraldada põhiliselt kahte järku. Nende piir langeb ühte sajandi künnisega. Sinna poole jääb noore poetessi laulukevade ,,Luuletuste"
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu kui zanr peab paratamatult oma üles
tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920). aktsentueeriv värsisüsteem vt rõhuline värsisüsteem. akrostihhon luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel.
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19
Opitzi ideed jõudsid Eestisse saksa autor Paul Flemingi kaudu. Fleming peatus mitu korda Tallinnas üsna pikalt, kus ta suhtles Brocmanni jt toonaste haritlastega, ennekõike Tallinna gümnaasiumi ümber koondunud õpetlaste ja õpilastega. Pulmalaulud peegeldavad kõrgema seisuse meelelaadi, kombeid ja eluviisi – külluslik ja toretsev elulaad. Pulmalauludes olid kinnisteemad või järgisid kindlat struktuuri – igas laulus pühendati ühele teemale teatud luuletuse osad. Kohe I stroofis pöördutakse jumala poole: mainitakse eluõnne ja sündmuse raames ka jumalaidee. Ometi ei puuduta pulmalaulud sügavalt religioosseid teemasid, vaid pigem on pühendatud ilmalikke. Pärast jumala mainimist pöördutakse II stroofis peigmehe poole. III stroof räägib esialgu pruudist, kuid rohkem keskendutakse isale ja pruudi kaasavarale – materiaalne tasand. Toonane
kuhu Carmen neile sõnumeid saadab, kuna ja millal saab tema võrgutatud rikkaid mehi rüüstama tulla. Üsna pea lähevad don Jose ja Carmeni nn abikaasa tülli ning don Jose tapab ta. Armukadedus on don Jose hullumise äärele ajanud. Carmen oli talle ustav väga lühikest aega, samas, kui don Jose teda igal sammul jumaldas ja tema nimel kõigeks valmis oli. Mõne aja möödudes armub Carmen härjavõitlejasse. Ta lahkub pidevalt don Jose juurest, et teda vaatama minna, tuues ettekäändeks mustlasasjade ajamise. Kui don Jose teda ühel päeval jälitab ja näeb, kuidas ta härjavõitlejaga flirdib, viib ta Carmeni linnast kaugemale ning küsib tema käest, kas ta armastab teda ja kas ta jääb temaga kokku. Carmen vastab kangekaelselt, et ta ei armasta don Josed enam ning ei taha temaga enam koos olla. Don Jose on löödud ning vihane. Ta ähvardab Carmeni tappa, kui ta temaga koos ei ole. Carmen vihastub ning karjub ei
Põhijoonteks lüürilisus, kriitilisus, kuid samas ka koomika ja fantastiline liialdus. Teosed: novellikogud ,,Vastu hommikut" ja Ristisõitjad", romaanid ,,Toomas Nipernaadi", ,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor" Pagulusaastatel mõtiskleb eestluse teemadel. Romaanid ,,Üle rahuti vee", ,,Kas mäletad, mu arm?" ja ,,Leegitsev süda" 3. PILET ANTIIKTEATER TEKKIMINE , LAVASTUSLIK JA KORRALDUSLIK KÜLG , SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" G. SUITSU ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Vanakreeka teatri esimene etendus, mille lavastas Thespis, toimus väidetavalt 534 eKr. Vanakreeka teater kujunes välja viljakuse- ja veinijumal Dionysose auks korraldatud pidustustest (dionüüsiatest). Esialgu oli teater pigem tegevusest jutustamine kui tegevuse kujutamine. Komöödiad ja tragöödiad olid tekkepäralt kultuslikud-rituaalsed, kuid ajapikku omandasid esteetilise, meelelahutusliku funktsiooni.
annaabi.ee 
