Marie Underi armastuslaulud Marie Under on üks eesti luule säravamaid ja kunstiküpsemaid esindajad, kelle looming on inspireerinud eesti kirjandust, kunsti ja muusikat. Marie Under kirjutas palju armastustest, väljendades ennast julgelt ja sensuaalselt, millega eesti kirjandus ei olnud toona veel harjunud. Tema isiklik ja koguni ka robustne väljendusviis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Sonett ,,Ekstaas'' räägib kirglikust armastusest ning milliseks see armunu muudab. Luuletuses kõneleb armastav naine, kes on tundeline ja kannatamatu kohtuda oma armastatuga. ,,Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd,/ ma iial polnud kaaluv ega kaine.'' Read kajastavad, kuidas armunu muutub just kui joobunud olekusse, ei tee mõistlikke otsuseid, võtab
Maidla Põhikool Marie Under Referaat Koostas: Neenu Täpsi 9.klassi õpilane Maidla 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Marie Under on üks silmapaistvamaid Eesti nais luuletajaid. Selles referaadis tahan ma teada saada nii tema isiklikust elust, kui ka tema teostest ja elutööst. Eesti ühest kuulsaimast naiskirjanikust oleks tore midagi rääkida ka osata, kui küsitakse. Lapsepõlv ja haridus Marie Under sündis 27.märtsil 1883.aastal Tallinna Alimanni uulitsas, mida tänapäeval tuntakse kui Koidula tänavat. Underi vanemad olid Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under (neiupõlve nimega Kerner). Mõlemad Marie vanemad olid kirikuõpetajad. Enne Marie sündi elas perekond Hiiumal, kuid kolis hiljem Tallinnasse. Perekonnas oli kokku viis last, kellest M
· 20ndatel eluaastatel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. · Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all "Postimehes". · Ta saavutas luuletajamaine esikoguga ,,Sonetid" (1917a) · Marie kuulus rühmitusse ,,Siuru" · ,,Siuru" liikmed olid August Gailit (asutaja), Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. · ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Under ja Adson lahkusid ,,Siurust" · Under kuulus ka Tarapitasse · ,,Tarapita" liikmed Friedabert Tuglas(,,Tarapita" toimetaja), Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
südameid ei murra." Ilmselt pidas Visnapuu siinkohal järjekordse õnnetu armastuse puhul idioodiks ennast uskudes, et naissugu südameid murda ei suuda. Paraku pidi mees aga teistpidist tõdema ning lõpetas oma tundeavalduse väga julmal toonil, lausudes: ,,Ma vihkan, nean sind, oo, nilbe madu! Oo, surmgi pole väärt siin ilus luua. Oo, kõlbaks ennast vast veel üles puua, et raipeist haiseks jumalate padu." Kolmekümnendate alguses väljendas Marie Under oma luuletuses ,,Puhastus" Visnapuuga sarnaseid tundeid, kuid tegi seda tunduvalt naiselikumalt ja pehmetoonilisemalt ning ei materdanud oma ajutisi kaaslasi ülearu teravate sõnadega, vaid pigem proovis nad heaga unustada. Samas võisid Underi read olla ajendatud ka abieluprobleemidest, kuna luuletuse ilmumise ajaks oli naine juba kuus aastat olnud abielus luuletaja Artur Adsoniga. Viskasin ära selle ja tolle:
Kuulates südame mõtteid Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusluule võrdlus Inimtundeid on millegipärast alati südamega seostatud, kuigi tegelikult need ju otseselt seotud pole. Siiski tähendab südame kuju usku, lootust ja armastust ehk kolme levinumat tunnet inimeste seas. Armastus on miski, mida päris täpselt sõnadesse panna ei saa, kuid mida siiski juba sajandeid teha on üritatud. Oma panuse andsid ka kaks 20. sajandi suurkirjanikku, Under ja Visnapuu. Üks siiramaid ning enim kirjeldatud tundeid on kindlasti mehe ja naise vaheline armastus. Sajandite vältel on seda tehtud üpriski erinevalt, kuid 20. sajandi eesti luules, mil tunnetest võrreldes eelnenud aegadega eriti julgelt ning avameelselt räägiti, tõusid Marie Under ja Henrik Visnapuu armastusluules esiplaanile, kuna nad olid sügavalt isikupärased, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga. Mõlemal autoril oli armastusest palju luuletusi, kuid eriti häs
Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last - Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988). Dagmari ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa Marie Under suri 25.09.1980. aastal Stockholmis. Marie Under on avaldanud järgmised luulekogud: Sonetid (1917), Eelõitseng (1918), Sinine puri (1918), Verivalla (1920), Pärisosa (1923), Hääl varjust (1927), Rõõm ühest ilusast päevast (1928), Õnnevarjutus (1929), Lageda taeva all (1930), Kivi südamelt (1935), Mureliku suuga (1942), Sädemed tuhas (1954), Ääremail (1963). Ekstaas Ah!Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine.
Marie Underi luuletuste analüüs: Luuletus "Ema laul" Antud luuletuses on juttu ema soojusest ja hellusest oma järglase vastu.Laps on sündides nii abitu ja vajab veel vanemate hoolt.Meil kõigil on esimesel eluperioodil väga oluline turvatunne ja tasakaalukus,mida suudavad pakkuda ainult pereliikmed.Luuletus toob minus esile nostalgilisi meeleolusid ja mõtteid oma varasemast lapsepõlvest.Kui oleme noored,elaksime justkui läbi oma vanemate.Nemad proovivad meile õpetada tähtsamaid elutarkusi ja iseseisvust
Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi. Suurim probleem oli sealtalunik Tõnu kehv majanduslik seis. Mõisnik
Seetõttu pidigi ta kohtuma kuradiga, kes tahtis saada mehe pattud omale ehk karistas seda meest. 4. Sõnasta korrektse sisutiheda väitlausega ballaadi sõnum. Ballaadi sõnum oli see, et kõik pattud jäävad su hingele ning pattudest lahti saamiseks pead sa tegema midagi head. 5. Kuidas mõista seda tänapäeva kontekstis? Kirjuta vähemalt 150-sõnaline arutlus. Minu jaoks kõneleb see lugu teise inimese nahakogujast, kui tänapäeva poliitikutest. Kel samuti on rõõm elada tänu teistele. Kui meie lihtsad inimesed, ei töötaks nagu töösipelgad, ei saaks ka nii öelda otsustajad kuskil mugavalt istuda. Tänu alamklassile on võimalik ka kõrgklassi tekkimisel. Kuid kui järgime seda lugu, siis me teame, et need, kel endal südant pole, lähevad põrgusse. Siin puhul ma mõistakski seda just nii, et nende hinged ei pääse igavikku, vaid nad peavad siia maapeale ekslema jääma ning proovima oma halbadest
arendada. Sütiste kirjutab rohkem retoorilist vabavärssi kui keegi teine tol ajal Eestis. Ta esindab klassikalise vormi põhja paigaltnihutamise katset. Tema retooriline luule on etlemiseks hea, kõlav. Tema kirjutamisviisil metafoorsus väheneb, narratiivsus suureneb, seega mingil määral läheneb proosale, kuigi proosaga segamini veel ei lähe. Tal on proletaarne identiteet, ta on lihtne inimene, mida hakkab lausa deklareerima, nt luuletuses „Vaevamägede mailt“. Sütistest saab arbujate suurim kriitik. Lihtsa inimese seisukohalt on arbujate tegevus talle vastuvõetamatu. Eriti kriitiline on rafineeritud Alveri ja Talviku vastu, veidi leebem Merilaasi suhtes. Kui ta pannakse Saksa ajal vangi, kirjutab vangis edasi ja tema sonetitsükkel liigub arbujate saksa suunal, olgugi et kritiseerib arbujaid, kirjutab ka armastusest. Sütiste arbujate kriitikat kasutati ära – tema 2-lehelisest artiklist sai alustekst kriitikaks
Kuna äralõigatud jalgu enam tagasi ei saa panna, siis saadetakse ta põrgu väravasse ratsa valgel hobusel. · Koidula elu ja kirjanduslik tegevus, isamaaluule 1843-1886. luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta ,,Perno Postimehe" juures, kus töötas isa abilisena. Kodiula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kunstnikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletuses völjenduv ehe isiklik tunne. Luulekogud ,,Vainulilled"(luuletused ,,Kodu") ja ,,Emajõe ööbik"- sisaldavad neist ainult väikest osa. Jakobson pakkus Lydiale luuletajanime Koidula ning avaldas tema luuletused ,,Sind surmani!" ja ,,Mu isamaa on minu arm!". Mõlema luulekogu pealkiri räägib tema isikust kui ka tema ajast. ,,Vainulilled" viitab luuletuse rahvuspärasusele: need luuletused on lihtsad nagu aasal kasvavad lilled, aga oma lihtsuses rahale lähedased ja arusaadavad
loenguid. Leiti, et kirjandus peab vabanema külaainestikust, peab leidma uusi teemasid, näiteks linna. Oldi rahvusuhked, kuid kirjandus pidi olema vaba poliitilistest sundustest. Looming pidi olema isikupärane. Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitas August Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam". Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid
(30ndad)realistlik "Pirnipuu" , sümbolistlik "Pähklikoor". Jutustav ja lüüriline alge põimuvad Alveri loomingus pidevalt. Luule on ülesehituselt selgete piirjoontega , võib rääkida suletud vormist või suletud komponisatsioonist. Luuletuse lõpp alati tugev, lõpeb puändiga. ("Maalija lõvipuuris"). Oluline luuletuse lõpp " Alguses oli lõpp".30ndate luule põhiteemat võib kujundlikud nimetada küsiva inimlapse looks või legendiks ("Titaanid"). Alveri maailmapilt väljendub ilmekalt luuletuses " Maailma saatust alati". Püüd vaimse kõrguse poole . Dramaatline konflikt on 30ndtae aastatele väga iseloomulik. ("Must madonna"). Ta on leidlik puhaste riimide kasutaja. Tema looming ei paista kuuluvat naiskirjanikule,tema varaseamt luulet on nimetatud arukaks , mehelikuks, puuduvad naiselikud õrnused , intiimsused noorusluules.Luule on tema elu , elamise viis ja võimalus.1930-40 - teisenes keelekasutus , kujundlikkus ja veidi ka temaatika. Algul kasutab nö
enam asja ega talitajat, jääd pineval hetkel tukkuma ja nõnda libisebki saak sinu küüsist? Ekke laskub allapoole, ühelt oksalt teisele kui orav kergelt ja sujuvalt. Nii, nüüd on ta alumisel oksal, nüüd vaid kätega kinni hoida, ja jalad ongi maas. Juba tunnevad varbad kuuma liiva kõditust. Nüüd vaid jalgadele tuld, hüpata kas või sauna katusele ja sealt hüüda, kuni vanainimene ärkab. Vaene memm, ei saa sinust täna karistajat, see üllas rõõm jääb sul nägemata! "Hei, sa koerapoeg, või arvasid mind magavat!" hüüab äkki Neenu püsti karates, ning roovik käib kärmesti üle poja selja. Rohkem küll ehmatusest kui valust langeb poiss pikali. "Või hiilib nagu kass vargsi alla," hüüab raevunud ema, "ning arvab, et ega ma ei märka midagi! Vaata, see on sulle käo kukkumise eest, ja see on Enekeni eest, ja see
ühtesulamise ja kokkukuulumise iha. Juba oma olemuselt on see ainult ühele suunatud; võimalik, et tegemist on kõige petlikuma armastuse vormiga üldse. Pärast seda, kui oleme võõrast intiimselt tundma õppinud ning pole enam takistusi, mida ületada, ei saa ka enam ootamatut lähedust leida. ,,Armastatud" inimene saab meile niisama tuntuks, kui oleme 9 iseenesele. Paljudele tähendab intiimsus peamiselt seksuaalvahekorda. Kuna nad kogevad teisest eraldatust põhiliselt füüsilises mõttes, siis tähendabki neile füüsiline ühendus eraldatusest ülesaamist. Eraldatuse ülesaamiseks räägitakse oma isiklikust elust, lootustest ja muredest, näidatakse end lapselikuna või lapsikuna kõike seda tehakse eraldatusest ülesaamise huvides. Intiimsuse näitena tuleb arvesse isegi viha, vihkamine, keeldude täielik puudumine. Igasugune sellist
ning nägin näkineitsite laulu.. müütilised, muinasjutu, eepose tegelased. - kalevipoeg, kui kalevipoeg läks maailma lõppu otsima .. Oled ainut inimene. Inimene võib armastada ainult inmest. Hiiglase armastus on inimese surm... 6. B. Kangro panus eesti kirjandusse. ,,Jäälättete" unenäoline maailm, tartu hinge poeesia. Üks tegelane. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Aastatel 1940 - 1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Alguses ei teinud Kangro ülikoolis eriti eksameid, vaid keskendus erinevate
mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimeest aidata, kui tal mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et seda auhind ähvardab. Teisiti saab asjast aru Vestmann, kes ei taipa, et Piibeleht püüdis kruntide abil Laurat, mitte Laura abil krunte. Nii pole põhjust näha Piibelehes ärimeheks ümbersündivat luuletajat, vaid kõigepealt leidlikku kosilast. Sellest
Katoliiklus kaotas esialgu positsioone, nüüd asus vastupealetungile. Puhkes Euroopas kolmekümneaastane sõda 1618-48. See oli võitlus katoliikluse ja protestantismi vahel. Hõlmas suure osa Euroopa juhtivatest riikidest. Samal ajal lõppes siinsetel aladel Poola-Rootsi sõda. Eesti alad läksid Rootsi koosseisu. Eestisse saabus stabiilne ja rahulik aeg. 30 aastane sõda oli eriti Saksamaale eriti karm. Selle aja jooksul Saksa rahvaarv vähenes drastiliselt. Seetõttu oli Eesti paljudele haritud meestele omamoodi pelgupaik, kuhu tulla sõjapakku. Loodud soodsad tingimused selleks. Kui eesti sattus Rootsi võimu alla, pidas Rootsi kuningas vajalikuks tugevdada haridust. Tulemuseks oli, et siis 1631 asutati Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasium ja 1632 Tartu Ülikool. 1634 asutati Tallinnasse ka trükikoda. Varem asus lähim Riias. Siia tulid õppeasutustesse Saksamaalt nii mõnedki õpetlased - sõjapakku, aga õppeasutustele oli kasulik, et nad siia tulid. Rahvaharidusele pandi 17
Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust- Kunsti sünd. Kunst on puhas kui laps, "kellele veel miski pole püha"- Ilus õde. Looja nig kunsti suhe- Maalija lõvipuuris: looja täielik pühendumus, milleta ei sünni tõelist kunsti ja selles mõttes ongi kunst looja vastu halastamatult nõudlik. Kunst ületab argipäevasuse- Peegel. Teine teema hümn tunnetusele. Olemise suurte mõistatuste üle ei saa juurelda ennast ületamata, vanast loobumata, julge riskita- Ekstaas. Ometi ei loo ta pinnatuid illusioone, sest taotletust võib saavutada vaid osakese- Tige valgus. Samas suhtub irooniaga kesise kunstiga rahuldujaid- Pahed. Räägib ka armastusest, aga seoses kunstiga- Raugad. II 1940ndad nn. Vaikiv periood: Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.
ühiskonnaga, IV võitlus iseendaga ja õnne püüdega, V märgib resignatsioon. Kõige selgem seos on I ja V osa vahel. Algab tegevus Vargamäel, siis kolib tegevus linna ning lõpuks tuleb tagasi maale Vargamäele. Romaanisarjal peategeleast pole, aga kõige lähemal sellele positsioonile on Indrek Paas. MOTO: ,,Imelises tundlikkuses mõõtmatuseni avardatud iga tühisem lapsepõlve mure, iga väiksemgi rõõm saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda ette teaks," Baudlaire. Hilisemad tõlgendajad on rõhutanud, et romaan projitseerub taaskord piiblile. Psühholoogiline realism, psühholoogilisus tuleb selgemalt välja armastuslugudes, eriti II ja IV osas. Tegemist liikuvate ja muutuvate tegelaskujudega, nt Indrek enda kolimistega. Armastuslood on ikka haiged, ja ei ole küsimus mitte ainult
mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimeest aidata, kui tal mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et seda auhind ähvardab. Teisiti saab asjast aru Vestmann, kes ei taipa, et Piibeleht püüdis kruntide abil Laurat, mitte Laura abil krunte. Nii pole põhjust näha Piibelehes ärimeheks ümbersündivat luuletajat, vaid kõigepealt leidlikku kosilast
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi ve
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimeest aidata, kui tal mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et seda auhind ähvardab. Teisiti saab asjast aru Vestmann, kes ei taipa, et Piibeleht püüdis kruntide abil Laurat, mitte Laura abil krunte. Nii pole põhjust näha Piibelehes ärimeheks ümbersündivat luuletajat, vaid kõigepealt leidlikku kosilast
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kogu filosoofia tarkuses. (H. F
Luuletused räägivad armuelamustest, erootikast. Palju kasutab lilli, lõhnu, värve. Tema looming on impressionistlik. 20-ndatel tuleb luulesse muudatus. Domineerib ajaluule, esile kerkivad sotsiaalsed teemad, ühiskondlikud probleemid. Luule muutub filosoofilisemaks. Under püüab lahata inimese vastuolulisust. Tugev ekspressionistide mõju. Underi luulet on palju tõlgitud, tema keelekasutus on tippkvaliteetne. Lisaks paljudele muudele keeltele, on teda tõlgitud ka esperanto ja jaapani keelde. Teemad mitmekesised. Ka Under ise tõlkis palju saksa ja prantsuse luuletajate töid. Domineerivad teemad ja märksõnad Underi luules: ootus ja igatsus isamaa vastu; pagulus; sõjavastasus; koduigatsus; värvikad kirjeldused; väga elurõõmus, aga ka väga masendav ja negatiivne; huvitavad väljendid. Tuglase elu ja looming 1886-1971 Elu:
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raamatute kirjastamisel, rek
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
pärinevad tolleaegsest külaühiskonnast, kus peremehe -ja omandiõiguse pärast tõusid inimeste vahel teravad vastuolud. Silmapaistvaim teos on tragöödia "Libahunt" (1912). Ainestik on folkloorne, pärit rahvamütoloogiast. Libahundipärimust on kirjanik kasutanud omapäraselt: tragöödia tegelased usuvad sellesse, kuid kogu näidendi sündmustik ja ideestik näitab libahunditsemise võimatust. Tegevus toimub pärisorjuse lõppjärgul, põhikonflikt hargneb sellest, et orjuses elama harjunud talupoegade mentaliteedi vastu hakkab ootamatult protesteerima noor sõltumatu naine. "Libahunt" on tugev psühholoogiline ideedraama, Kitzbergi parim teos. Samal aastal esietendus "Vanemuises" karakterdraama "Kauka jumal", kus põhiprobleemiks rahakire hukutav mõju. Peategelane Mogri Märt on mammona ori rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tunded ja südametunnistuse.
Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimees aidata, kui tal mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et seda auhind ähvardab. Teisiti saav asjast aru Vestmann, kes ei taipa, et Piibeleht püüdis kruntide abil Laurat, mitte Laura abil krunte. Nii pole põhjust näha Piibelehes ärimeheks ümbersündivat luuletajat, vaid kõigepealt leidlikku kosilast
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
nad lihtsalt ei pööranud tähelepanu Kas vallalehe toimetaja ameti mahapanek on seotud üldise trendiga (kiirelt vahetuvad vallaametnikud) või olete lihtsalt liiga hõivatud? Nägin, enne oli see küsimus pikemalt. Vallaametnikke on tõesti palju vahetunud ja ka minu soov lahkuda on paljugi seotud selle üldise trendiga, ja ma olen ka üsna hõivatud, aga hetkel ma tunnen, et võin vallalehte teha küll. See jama läks õnneks üle, tänu paljudele toetavatele sõnadele ja muule. Milline teie luuletustest teile endale kõige rohkem meeldib? Keda peate oma lemmikluuletajateks? kõige rohkem meeldib 7 suusamütsi tutt on umba vinge tema rippumine läheb mulle hinge ja haikud meeldivad, nii enda omad kui võõrad. Lemmikud Runnel, Trubetsky, Kivisildnik, Vanapa, Rahman, Ruitlane, Ilves. Jaan Tätte, Sven Kuntu, Inboil ja lõpmatuseni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
