Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüpotees, aktuaalsus, pesur, kogemustele, jansen, rahvuseks, identity, vahtre, lühiülevaade, kvantitatiivne, viinud, rahvakultuuriKohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Siimu Pesur 11. kl Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Uurimistöö Koordinaator Alla Rubtsova Kohtla-Järve 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg................................................
ajaloolaste kui ka asjaarmastajate teadmised, oskused ja huvi. 1922 hakati välja andma Ajaloolist Ajakirja. Tutvustati üldisi probleeme, sisaldas informatsiooni uudiskirjanduse kohta ja infot ettevõtmistest. Ajaloo ring pakkus teadushuvilistele üliõpilastele võimalust valmistada ettekandeid ette, teha referaate ja nendega esineda. Igal kevadel konverentsidel esinemine. Kindla meelsusega inimeste ühinguks kujunes. Ajaloo ringi juhatajateks olid popimad õppejõud Sulev Vahtre ja Helmut Piirimäe. Vahtre koostada Eesti mõisate nimekirja ja eesti ajaloo ilmunud kirjanduse bibliograafia. Linnart Mälli orientalistika ringi kuulus pool Ajaloo ringist. Ring jäi väiksemaks kui sotsiaal jne ringid, siis muutus Eesti ajaloo mõju suuremaks. Erifond eesti ajalugu ilmus, kirjandus, mida peeti ebasoovitatavaks ka välismaal. Üliõpilased sinna, kui Ülikool andis kirja kaasa, mille jaoks neid materjale vaja. Kuidas 1919- 1940 kirjutati, selgus Erifondist
..........12 Meetodid.......................................................................................................13 4.4. Soovitusi uurimuse kavandamiseks...............................................................13 II TÖÖ KOOSTAMINE...............................................................................................16 1.1. Töödele esitatavad sisulised nõuded............................................................. 16 Uudsus ja aktuaalsus.................................................................................... 16 Objektiivsus..................................................................................................16 Tõestatavus...................................................................................................16 Süsteemsus................................................................................................... 16 Selgus..................
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt majanduse kultuuriajalugu, poliiti
teoreetilised mudelid, sisaldamata ilmtingimata põhjuslikke seoseid • Mudeleid ei saa ümber lükata - nad võivad olla hästi konstrueeritud või halvasti konstrueeritud. Näide kausaalmudelist Näide teoreetilisest mudelist Näide teoreetilisest mudelist Hüpotees • Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide võimuutujate vahel on teatud tüüpi seosed. • Näitab seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. • Enamasti on hüpotees formuleeritud: – Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem…on üks muutuja, seda kõrgem/madalam/suurem/väiksem… on teine muutuja. – Nt. Mida kõrgem on kodaniku haridustase, seda suurema tõenäosusega ta osaleb valimistel. – Nt. Mida etniliselt killustutum on ühiskond seda väiksema tõenäosusega tekib seal hästitöötav demokraatia • Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei Teaduslik uurimistöö: põhiloogika
Ülejäänud 5 juhtu võivad moodustada erandi. KONTSEPSIOON. Teaduskirjanduses käsitletakse seda valdavalt käsitlusviisi või vaadete süsteemina, mis oma ulatuselt üldises tunnetuslikus plaanis väiksem, võrreldes teadusliku hüpoteesi või teooriaga. Käsitlusviis, mida saab pidada kontseptsiooniks, võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Samuti võib kontseptsiooni määratleda suhtumise kaudu konkreetsesse hüpoteesi või teooriasse. TEADUSLIK HÜPOTEES. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
Et töö ei valguks laiali, tuleb arutleda ka selle üle, mida töö ei käsitle, mis töö mahust välja jääb. See aitab õppijal hiljem teema piirides püsida. Kava koostamine. Kui huvipakkuv teema on leitud, selle tarvis vajaliku materjali olemasolus veendutud ning materjaliga tutvutud, tuleb koostada uurimuse kava õpetaja ja 55 õpilase koostöös sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees, lepitakse kokku, missugustest osadest peaks töö koosnema ja kui mahukad need osad peaksid olema, mõtestatakse lahti töö kirjutamise etapid ning kooskõlastatakse nende järjekord. Uurimuse koostajale on toeks, kui lepitakse kokku täpne ajakava ning konsultatsioonide intervallid. Kohane on nädalaplaanide kasutamine. Liiga pikad intervallid kohtumiste vahel vähendavad õpilase innukust ning huvi. Töö õnnestumiseks on õpetajal mõistlik igal kohtumisel koos õpilasega
ehitamiseks ja läbiviimiseks, ning kogemuse teadustöö tegemiseks. Mait Rungi [email protected] Kursuse korraldus Kodutöö · Kodutöö 50% Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · ·
44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad 1987-91 Vaimse vabanemise aeg Lähiajaloo piirid: Mart Laar pakub, et alguse võiks lükata 1816/19 aastatesse, sest siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab, et ikka hilisemast ajast. Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945.
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvusvaheliselt tuntud ame
Amatöörteadus on pooleldi libateadus, sest amatöörlikutele teadustöödele on iseloomulikuks need, et neid pole võimalik edendada ja ega teaduse allagi liigitada. On veel ääreteadus ja alternatiivteadus 2229 – siia kuuluvad need, mis asuvad teiste libateaduste liikide äärealal ja ka see, mis on teaduse ja pseoduteaduse vahel; natuke professionaalsem kui amatöörteadus. Pilke-libateadus - Kuidas tunda ära, kas tegemist on teadusega? 2230. Falsifitseeritavus- hüpotees jm muutub siis teaduseks kui ta on põhimõtteliselt ümberlükkatav. Libateaduses ei lükata midagi ümber. Tõenduskatsete reprodutseeritavus ja statistiline usaldusväärsus – Katseid saab teha üha uuesti ja sellest areneb välja statistiline usaldusväärsus. Libateaduses aga toetutatakse üksikjuhtumitele. Selgelt näidatud kehtivuspiirid ja kooskõla fundamentaalsete loodusseadustega – libateadus piiranguid ei pea. Libateaduses ollakse kinni vanades dogmades ja
nõudmine naistele, hariduse omandamine, iseseisvalt uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt töötamine ja elamine); Marksistlik (peamine probleem on mõjutatud, kuid ise ta ühtegi teist muutujat ei mõjuta. kapitalism, kus on vajalik naiste tööjõud); radikaalne 2.Hüpoteesi püstitamine (kõige uuem, naiste probleemide peamine põhjus on Hüpotees -uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates mees. Mehed tahavad domineerida naiste üle, nii asjad on. Hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. majanduslikult kui ka seksuaalselt). Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist seost. Nt. inimese haridus(sõltumatu) omab
Uuringud laienesid ärivaldkonda, humanitaarteadustesse, õigusteadustesse jt valdkondadesse. Mitmed olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemi lahendamisest. Teedrajavad publikatsioonid: · B.C.Brookes The fundamental problem of information science · W.Goffman Information science: discipline or disappearance? · A.Debons Information science: search for identity. jt. II ETAPP 1980ndad aastad Keskendumine: kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub, toimub uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke. Tooni annavad Nicholas Belkini, Karl Popperi ja Bertram C. Brookes'i artiklid. Karl Propper (Brookes) kolm maailma: Maailm 1 (füüsiline maailm) loodus ja inimesed, füüsilised tehisasjad, Maailm 2 (psüühiline maailm) on ,,subjektiivne teadmus"
Keskenduda tuleb eelkõige ajaloole, kuna lühiajalised kultuuriprotsessid ei suuda maastikule uurimisväärset jälge jätta. Kogu angloameerikalik inimgeograafia tegeles kas tema teooria pooldamisega või kritiseerimisega. Hartshorne- väitis, et regioonid on niivõrd omapärased, et neid ei õnnestu omavahel võrrelda ega nähtusi üldistada ning seetõttu on geograafia pigem kunst kui teadus. Edaspidi eesotsas Hägerstrandi, Bunge ja Seattlei koolkonnaga püüti geograafiat matematiseerida- kvantitatiivne revolutsioon. Humanistlik suund- tekkis 1970 a. Eesotsas Tuani, Relphi ja Lowenthaliga. Niinimetatud uus kultuurigeograafia. Geograafia päästeti liigsest matematiseerimisest. Kultuuriline pööre- Eestis toimus see 2001 aastal, ingliskeelses geos paarkümmend aastat varem. Algas humanistliku geo tekkega 1970 ja jätkus 1980 uue kultgeo sünniga. Uues kultuurigeos pöörati suurt tähelepanu mõistetele: tähendus, identiteet, reflektiivsus, keel ja representatasioon. Uurijad eestis:
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF)
Ajaloofilosoofia Prof Eero Loone loengu konspekt Tartu, 2000 2 Sisukord 1 Ajaloo mõiste 7 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Nt vanus - Sõltumatu muutujua muutuja, mis omab uurija arvates teisele muutujale mõju (põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga
likvideeriti, hakkas tegutsema lähiajaloo kateeder, juba 1989. aastal taastati Eesti ajaloo, etnoloogi, arheoloogia tegevus ja uue üksusena loodi arhiivinduse õppetool. Ning nende organisatsiooniliste muutuste taustal oluline ka see, et kui varem oli teadlikult välditud 20. saj uurimist, siis nüüd tuleb see tõsisemalt päevakorrale. Peaaegu kõik need tollased ajaloo osakonna õppejõud, kes varem olid varasema perioodiga tegelenud, hakkavad tegelema ka uuema perioodiga, nii professor Vahtre, Ligi jne. Loomulikult toob see kaasa selle, et tulevad uued inimesed, kes hakkavad lähiajalooga tegelema. Teine moment on seotud publitseerimisvõimaluste avardumisega. Ajaloo teema muutus keskseks teemaks mitte ainult jooksvas ajakirjanduses, vaid ajaloolastel tekivad võimalused avalduda oma töid kirjanduslikes väljaannetes. Lisaks Loomingule lisaks on oluline ka mitme ajakirja sünd - ajakiri Vikerkaar, mis üsna palju ajalootemaatikat
muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta. SÕLTUMATU MUUTUJA SÕLTUV MUUTUJA 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse 2. Hüpoteesi püstitamine. Hüpotees on uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad maailmas on; hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja seost. Näiteks hüpotees: inimese haridus (sõltumatu muutuja) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv muutuja). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine – selgitamine kas hüpotees vastab tõele või mitte. 3. Andmete kogumine. Selleks et hüpoteesi testida, tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. Sotsioloogias esineb küll tihti
Näiteks WebCT või IVA. Loodav konspekt peab olema kasutatav eelpool mainitud ja kõikides teistes õpihaldussüsteemides. Seepärast ei ole plaanis konspekti koosseisu lisada kommunikatsioonivahendeid, ülesannete üleslaadimise võimalust, õpilaste ja õppetöö tulemuse haldamise vahendeid. Rõhk on õppematerjalide ülevaatlikkusel, kasutamislihtsusel ja ühilduvusel erinevate õppekeskkondadega. Lähtudes magistritöö eesmärgist on püstitatud järgmine hüpotees – õpitegevuste hierarhiline analüüs ja õpiobjektide meetaandmetega kirjeldamine lihtsustab erinevatele sihtgruppidele sobivate konspekti läbimisteede loomist. See tähendab, et sama õppematerjali põhjal saab koostada erinevaid sisukordi: 1. ülikoolile – täielik konspekt projekti faaside lõikes; 2. gümnaasiumile – valik kergematest lõikudest ja olulisematest teemadest; 3. algajale – kergemad (sissejuhatavad) lõigud; 4
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Iseloomustab: 1) suurenenud ainevahetus 2) kiirenev hingamine, südametalitlus ja vereringe 3) teatud lihaste (nt kaela) toonuse alanemine Kui REM une faasis ärkame, mäletame unenägu. Mida unes nähakse? Hall (1951, 1966): 34% unesid sisaldavad liikumist (jooksmine, kõnd, ujumine jms), seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18% rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga Miks me unenägusid näeme? Evolutsiooniline hüpotees Õppimise hüpotees – kuskil oli aga mis seal täpselt kirjas oli, ei mäleta Unustamise hüpotees – ununeb see, mida aju arvab, et tegelikult vaja pole Kõrvalprodukti hüpotees – ajurakkude juhuslikud loomingud Uneuuring Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid.
Iseloomustab: 1) suurenenud ainevahetus 2) kiirenev hingamine, südametalitlus ja vereringe 3) teatud lihaste (nt kaela) toonuse alanemine Kui REM une faasis ärkame, mäletame unenägu. Mida unes nähakse? Hall (1951, 1966): 34% unesid sisaldavad liikumist (jooksmine, kõnd, ujumine jms), seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18% rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga Miks me unenägusid näeme? Evolutsiooniline hüpotees Õppimise hüpotees kuskil oli aga mis seal täpselt kirjas oli, ei mäleta Unustamise hüpotees ununeb see, mida aju arvab, et tegelikult vaja pole Kõrvalprodukti hüpotees ajurakkude juhuslikud loomingud Uneuuring Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid.
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Probleem peaks ideaalis tulenema varajasemast teadmisest. Muutuja need nähtused, mida uurija kavatseb mõõta, mille kohta hakatakse infot koguma. Paika on vaja panna paika muutujad. Sõltumatud muutuja mõjutavad sõltuvat muutujat. Sõltuv muutuja on mõjutatud millegi poolt. Konstandid nöhtused mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Hüpotees kuidas asjad maailmas uurija arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Pole alati ka kohustust hüpoteesi sõnastada. Andmete kogumine neid ei ole vaja alati isiklikult koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt v arem kogutud andmeid. On näiteks erinevaid avalikke andmebaase. Siiski on see endiselt empiiriline uurimus. 3
annaabi.ee 
