Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ärisuhtlus- ja läbirääkimised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlemine, elamussapoole, autentsus, ärisuhtlus, identiteet, talk, goleman, tajub, smart, pine, leppiman, emotsioon, kehtestav, lahuta, isiklikku, esmamulje, sümpaatia, ilmast, valiv, tajul, stereotüübid, käitumuslik, emotsioonid, mõjustamine, elamusmajandus, klient, intelligentsusriginaal, suruv, liitvad, struktureeritud, parima, läheneminemürakindlalt suhtlevad pooled on võimelised vahetama üksteisele vajalikku teavet. Infovahetuse kulgemise ajal tehakse järeldusi partneri kui isiksuse kohta ja mõjutatakse vastastikku üksteist. Teabe vahetamist mõjutavad tegurid: · Tähendus on inimestes, mitte sõnades. Tähendus sõnadele tekib siis, kui neid kasutab konkreetne inimene. Seepärast on igal sõnal väga palju tähendusi. · Suhtlemine ei ole täiuslik. Ebatäiuslikkus on tihedalt seotud müraga, mille hulka kuulub ka sõnumi tähenduse mõju; · Suhtlemine on pöördumatu ning kordumatu, sest toimub alati teatud tingimustes ja teatuid ajahetkel, mida pole võimalik peatada. Isegi mingist hetkest tehtud videosalvestuse vaatamine ei muuda suhtlemist korratavaks, sest aja möödudes saavad inimesed uut teavet ja koos sellega muutub ka nende suhtumine. Uued paradigmad ärisuhtluses:
distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will) 35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs. meeleheide (tarkus) E. Erikson (1968) Mõtlemise areng 0 1,5 sensomotoorne (siin ja praegu domineerib, tekib objektipüsivus) 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega mõtlemine) 4 7 eeloperatsionaalne (intuitiivne mõtlemine, egotsentriline)
· Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialiseerunud funktsioonidega. Suhtlemine on inimu üks põhitegevusi, täiskasvanul aga üks tegevusi paljudest. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust. Komponendid:
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma
* PARTNERI MÄRKAMINE * OMA SEISUKOHTADE VÄLJENDAMINE * PARTNEREID ÜHENDAVA MÕTTE VÕI TEGEVUSE VÄLJENDAMINE KEHTESTAVA KÄITUMISE PÕHIMÕTTEID: o kasutage neutraalset, mitte purustavat keelt 13 o olge teiste suhtes avatud, vastuvõtlik, koostöövalmis o veenduge, et mitteverbaalne suhtlemine oleks kooskõlas sõnadega o olge tagasisides ja kriitikas täpne o ärge ajage tühja juttu ega segage sõnumit " täitesõnadega " o ärge laske enda ega teiste hinda alla LÄBIRÄÄKIMISED o On protsess, milles on kaks või rohkem osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vastandlikud huvid, nad väljendavad ja kaalutlevad võimalikke lahendusi LÄBIRÄÄKIMISTE FAASID
ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis
· Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga)
lahendusi kaaluda ja järele proovida võib tekitada sõltuvust või vastupanu 5. LOOGIKA KASUTAMINE/ ARGUMENTEERIMINE Sa eksid, sest.... Jah, aga mõtle loogiliselt... kutsub esile oma seisukohtade katismist ja vastuargumente teine in. ei kuula sind enam võib tekitada alaväärsuse tunnet 6. HINNANGUTE ANDMINE/ KRITISEERIMINE, SÜÜDISTAMINE See on lapsik mõtlemine Sa oled lihtsalt laisk .... Ise oled süüdi .... vihjab teise ebakompetentsusele, rumalusele, otsustusvõimetusele suhtlemine katkeb kuna kardetakse negatiivset hinnangut hinnanguid võetakse sageli tõe pähe 7. KIITMINE, NÕUSTUMINE Sa oled nii tubli ju, küll sa saad hakkama Asi ei ole sugugi nii hull oht näidata üleolekutunnet, mis tekitab teises alaväärsust võib tunduda manipulatsioonina, et esile kutsuda soovitavat käitumist ka tulevikus võib põhjustada ärevust, juhul kui teise in. arusaam iseendast ei lähe kiitusega kokku 8. SILDISTAMINE/ NAERUVÄÄRISTAMINE Sa oled tõesti saamatu
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
Tõhusa eneseväljenduse reeglid Sõnum peab olema otsekohene Esimene nõue: mitte eeldada, et inimesed teavad, mida tuntakse, tahetakse või vajatakse. Otsekohene suhtlemine välistab oletused. Samuti on ohtlik kolmanda osapoole kaudu suhelda, sest sõnum võib olla moonutatud või ei taheta seda lihtsalt kuulata. Sõnum tuleb edastada kohe Kui ollakse haavunud, vihane või on tekkinud vajadus midagi muuta võib vestluse edasilükkamine vaid negatiivseid tundeid süvendada ning sellest saab krooniline ärritaja. Hakatakse end väljendama edaspidi passiivsel-agressiivsel moel (vihjed, kaudne negatiivne käitumine), mille põhjused pole mõistetavad
organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine – kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine – allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine – isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. Suhtlemine – inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi Tippjuhid – firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, eeskätt juhtide tegevuse suunamine. (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) Keskastme juhid – tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade
18. Vajaduste motivatsiooniteooriad Vajadused ja eneseteostus - vajadused on liigitatud vastavalt nende olulisusele. Füsioloogilised vajadused(söök, jook, õhk), turvalisusevajadus, teiste tunnustus, enesehinnang, eneseteostus - Maslow vajaduste hierarhia. Erinevate inimeste puhul võib vajaduste järjekord olla erinev, sest inimesed väärtustavad erinevaid vajadusi. Alderfer kohandas Maslow püramiidi töötajatele vastavaks - eksistents(põhivajhadused), seotus(sotsiaalne suhtlemine, tunnustus, lugupidamine), kasv(eneseteostus, iseseisvus, edu). Erinevad vajadused võivad olla aktuaalsed ühel ajal.Saavutusvajaduse teooria - McCellandi teooria - kolm põhilist vajadust, mida inimene püüab elu jooksul saavutada - *saavutusvajadus, *ühtekuuluvusvajadus, *võimuvajadus. Enamus tähtsustavad ühte kolmest vajadusest 19. Motivatsiooni mõjutavad tegurid Positiivne kinnistus - edu sünnitab edu· Positiivsed ootused - inimene saab oma käitumist muuta,sest talle on antud
Efektiivse suhtlemise eelduseks SI teooria järgi on sarnane olukordade ja rollide defineerimine. Biheivioristlik vaatenurk suhtlemisoskuste (ka nt. suhtlemisstiili) kujunemisel: tasud ja karistused käitumise tagajärgedena. Vastus reageeringule omab olulist rolli käitumisviisi kordumisel tulevikus. Sotsiaalse vahetuse teooria abil saab seletab suhete püsimist ja muutumist tulude ja kulude terminites. Investeeringud Mina-pilt ja suhted Mina-pilt, minakontseptsioon, identiteet Suhted vormivad mina-pilti. Mina-pilt juhib käitumist läbi eri suhtlemissituatsioonide. Arusaam sellest, kes ollakse, mõjutab kontaktide loomist ja nende kestmist. Teadmine, hinnangud (ja rahulolu). · sotsiaalne võrgustik ja suhtumine endasse (oluliste teiste hinnangud ja suhtumine endasse) · muutused suhetes mõjutavad hinnanguid endale ja arusaamist endast · teiste arvamused ja hinnangud kui "poolik" informatsioon, mille abil konstrueeritakse
teiste heakskiitu inimsuhete ja tunnete · lähtub enda · väldib vastutust keskel vajadustest nii nagu · jätab oma vajadused on paindlik oleksid need kõigi tagaplaanile · jagab vastutust omad · austab enda ja teiste vajadusi HIND: TULEMUS: HIND: · oma elu jääb elamata · tajub e u huvitavana · isiksus · kutsub teistes esile · võib olin väliselt dehumaniseerub ärritust ja haavatav avatuse · uute karistuste ja agressiivsust tõttu tasude * kibestumine kuhjub « ümbritsevad väljamõtlemise vaev inimesed · pole sügavaid suhteid võivad c Ila esialgu · hirm, süütunded · tervis halveneb rahulolematud kuhjuvad
1.1 Konfliktiga toimetulekuoskused Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või
TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: o kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; o vigade kuhjumise vältimiseks; o kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: o omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust 2. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Xxx 3. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsus
Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmises (veenmine) Indiviid à Indiviid Indiviid à Grupp Grupp à Indiviid Grupp à Grupp Ühiskond > mõju> indiviid > mõju > ühiskond Sõnumite heterogeensus Psühholoogilise mehhanismi kujunemine Reaktsioonide kontrollimine, suundade valik (sotsiaalne roll, identiteet jne.) Sotsiokultuuriline mõju ja selle märkamine Sotsiokultuuriline ruum ja sõnumid mõjustamise kontekstis Sotsialiseerimine ja normide internaliseerimine; sotsiaalne norm kui väärtuste väljendaja ja inimest suunav tegur; kirjeldavad ühiskonnas aktsepteeritud mõtteid, tundeid, käitumisviise; Keskkond pakub materjali, mis ütleb, kuidas tuleb tunda, mõelda, käituda mis on õige ja vale Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (nt
· Erialateadmised Puudused: · Iseseisvus ja vastutus on allasurutud · Tööst võõrandumine · Innovatsioon pidurdub Henry Fayol Sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: Planeerimine Organiseerimine Valitsemine Koordineerimine Kontrollimine Fayoli sild ametliku struktuuri piiride ületamine, et saada tööks vajalikku infot. Töötajate omavaheline suhtlemine, vajalik meeskonnatööks. II Inimsuhete koolkond · Keskmes on inimene ja tema erinevad vajadused · Lisaks juhi vaatenurgale arvestati sotsiaalset aspekti kui olulist tootlikkuse suurendamise tegurit · Organisatsiooni efektiivse toimimise seisukohalt olulised töötajate motiveeritus, usaldamine, iseseisvus, avatus III Organisatsioonikultuuri koolkond 3
· Tegevus veenda teine pool tegutsemise vajalikkuses. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnalised. Tahtlikud, mis on ette mõeldud ja siis välja öeldud või tahtmatud, näiteks vihahoos välja vupsatavad sõnumid. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Kehakeel, näoilmed, zestid, prokseemika ehk ruumikasutus, puudutused, pilk, miimika, välimus, riietus, nn signaalid jne. Neid ei öelda välja, kuid teine siiski tajub neid. Võib tekitada arusaamatusi ja neid sõnumeid on märksa raskem kontrollidaMitteverbaalsete sõnumite saatmine võib sagedasti olla mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid esinevad enamasti paralleelselt ning võivad olla teineteisest sõltumatud. Mitteverbaalsed sümbolid lähtuvad sageli emotsioonidest. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast
oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus
elamuustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta. · Meeleolu põhjusteks võivad olla: inimese füüsiline seisund, enesehinnang, enesetunne, elulise faktorid, loodus, ilm, aastaaeg, teised inimesed, kunst jne. · Afekt lühiajaline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik emotsionaalne reaktsioon, mis haarab inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda kontrollida. · Afektiivne sokk afektiseisundile järgnev rahunemine, väsimus, apaatia. · Ärevus emotsionaalne seisund, mida tekivad võimalikud või tõenäoliseks hinnatud ebameeldivused ja mis väljenduvad kartuses, kartlikkuses, ärevuses, erutuses, rahustuses, himus. · Kirg tugev ja püsiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema
(Kirs 2012). Järgnevalt selgitatakse elamuse mõiste sisu ja käsitlusi, mis on abiks elamusel põhineva turismitoote arendamisel. Peatüki lõpus on juttu sellest, mis muudab ühe toote ihaldusväärseks. Filosoofilise terminina on sõna ,,elamus" kasutusel juba 16. sajandist elu ja elu sisu tähenduses (Väyrynen 2010, 2125, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel). Tänapäeval kasutatakse sõna laialdaselt nii turunduses kui meeldivate kogemuste kirjeldamisel. Käesoleva töö autor tajub elamust kui midagi erilist ja ihaldusväärset, midagi, mille eest inimesed on valmis maksma ja mis muudab hetked meeldejäävaks. Tarssanen & Kylänen (2009: 9, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel) räägivad, et elamus sünnib kogemuse ajal. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab ,,kogemus" elus, tegevuses kogetu põhjal omandatud teadmist või oskust. Elamust seletatakse kui kogetavates tajudes, muljetes või üleelatavates tundmustes väljenduvat erilist psüühilist seisundit
kõrge kvaliteet • Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näiteks töösse suhtumine, suhtlemisviisid Näide: töötaja, kes väärtustab häid tööalaseid saavutusi – tal on hea tööeetika ja ta on korrektne, töötab oma lõppeesmärgi suunas. 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22
saavutused, töö kõrge kvaliteet Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näiteks töössesuhtumine, suhtlemisviisid N: töötaja, kes väärtustab häid tööalaseid saavutusi tal on hea tööeetika ja ta on korrektne, töötab oma lõppeesmärgi suunas. 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22
Käitumisviiside kinnistumine läbi biheivioristliku seletuse Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja
Käitumisviiside kinnistumine läbi biheivioristliku seletuse Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete
silmsidet. Tunda ära "näha" teise emotsioone) ja sooritamisoskused(kasutada sobivat kehakeelt, silmsidet ja emotsionaalset reaktsiooni. Kuulata teisi, vestelda, olla teadlik nende seisukohast, mitte domineerida). NB! Suhtlemist õpetab lapsele rohkem tema vanemate käitumine kui vanemate rääkimine käitumisest. Martti Paloheimo (2002) väidab, et laps õpib ja areneb just selle kaudu, mida ta emotsionaalselt tajub ja kogeb. Miks mõned ei taha suhtlemist õppida? Isiksuse iseärasuste tõttu + Arvatakse ekslikult, et mingis ametis edukas olemiseks pole oluline mitte niivõrd oskus suhelda kui head teadmised või ametipositsiooni kõrgus. Suhtlemiskompetentsus - oskus sobituda juba kehtivatesse suhetesse ning seega kohaneda ümbritsevaga, s. t. võimet käituda viisidel, mis on ümbritsevate poolt aktsepteeritud & indiviidi võimet enese eest seista, mis
(nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata. Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist
Tarbijakäitumine 1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Süüdistuskok
võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet. 7. Suhtlemisdistantsid (4) 1)intiimne distants – kuni 46cm, kuni 15cm armastajate vahel räägitakse sosinal, peale 15cm-46 otsest kehakontakti ei esine 2)personaalne distants on lähim ruum kuhu võõrast laastakse. Tavaliselt suheldakse sellelt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe 3)sotsiaalne suhtlemise distants – ametialane suhtlemine, enamasti umbisikuline näiteks teenindusvaldokonnas u 120 cm, oluline on ka silmside 4)avalik distants – esinetakse suuremale publikule, ku nt klassiruumis siis kõvema häälefa, kui juba suuremad alad siis liialdatud liigutused ja žestid rägitakse aeglasemalt ja arusaadavamalt. 8. Monokrooniline ajakäsitlus – puhul tehakse üht asja korraga, erinevad sündmised tulevad üksteise järel, igaüks omal ajal. Aega planeeritakse väga täpselt ette
See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu.
annaabi.ee 
