Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kinnis, säte, ettevõtja, aktsia, osanik, valdus, ausa, võlgnik, võlausaldaja, majandustegevus, kinnisasja, osaühing, ühistu, hankija, käesolev, aktsiaselts, asutamis, hankeleping, tegevusloa, aktsionär, üldkoosolek, äriregistri, eotud, registrisse, kinnistu, riigihanke, kinnistusraamat, lepingupool, kinnistusraamatu, äriregistris, taotlusneed kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). Ühingu tunnused: 1) eraõiguslik isikuteühendus; 2) rajanemine tehingulisel alusel; 3) ühise eesmärgi olemasolu 2. Loetle ja selgita näidete põhjal juriidilise isiku peamised tunnused Tunnused · Eristuv nimi;
kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. (TsÜS § 37 lg 1) Juhtorgani liikme vastutus üldreeglina vaid juriidilise isiku ees. NB! Erand: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. (TsÜS § 37 lg 2) Juriidilise isiku lõpetamine · Vabatahtlik lõpetamine (TsÜS § 39) ... üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega; ... isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik; ... seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; ..
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse
ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS, RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1). Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta
nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Üldkoosolek. Juhatus. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Organi pädevus nähakse ette põhikirjas, ühingulepingus või seaduses. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik. 19. Tehingud. 20. Tehingu vorm. 21. Tehingu kehtetus. 22. Esindamine. 23. Tähtaeg ja tähtpäev. 24. Asjaõigusseadus. 25. Asjad. 26. Valdus. Tegelik võim asja üle, õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte. 27. Omand. Isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 28. Vallasomand ja kinnisomand. 29. Äriseadustik
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused.
Imperatiivsus vs dispositiivsus Ühinguõiguses kehtib pigem põhimõte, et kõik on imperatiivne (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud). Kõik välissuhted on imperatiivsed, kuna välissuhetes ei ole võimalik pidada lepingulisi läbirääkimisi. Kui midagi on ühingus kokku lepitud teisti, st vastupidiselt sellele, mis seadus näeb ette, siis see peab olema nähtav. Üldisi reegleid võib muuta. Ühingu liikmeid koheldakse erinevalt: üks osanik saab kõik ja teine ei saa midagi. Kuid otsuseid tuleb teha häälteenamusega kõigi nõusolekut ei ole vaja, et midagi otsustada. Selleks peab olema vähemalt 2/3 hääli. Hääletuse tulemuseks ei tohi olla see, et kellegi õigusi rikutakse. Näide: Ettevõttel on kaks aktsionäri. Ühel on 90% aktsiaid ja teisel 10% aktsiaid. Dividende ei maksta kellelegi vastavalt enamuse häältele. Teine pool läheb kohtusse, kuna talle ei
1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist? 2.Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda? Kuidas taganemine toimub? 3.Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikult tagasi nõuda ettemaksuna tasutud 1000 eurot? Vastus: Tegemist on käsunduslepinguga VÕS § 619 mõistes. Lähtudes VÕS § 108 lg 2 p-st 2 ja p-st 3 (Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil) Justiitsministeerium ei saa nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist, kuna ta teatas, mõjutaval põhjusel ta ei saa täita kohustust, samuti Justiitsministeeriumil on võimalus tellida tõlge teiselt isikult. VÕS § 117 lg 1 alusel kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei
ÄS § 302 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg 3 kuud arvates otsuse vastuvõtmisest. 8 kaasus Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? Hüpotees: B esitab kohtusse hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja alternatiivselt tühistamiseks. § 170 lg 2, kvooruminõue. Lahendus: § 171 lg 6. Edasi § 172 lg 1. Aadressiküs 3-4-1-51-14 p 54 jj. § 182 lg 1. Kas selline tahteavaldus omab mingit tähendust, et saata meiliga, mitte postiga? Jah, osanik saab määrata ära, milliste vahendite kaudu temaga suhelda tuleb. Tegemist on olulise rikkumisega, sest ei saadetud sel viisil, kuidas osanik soovis. Sellist asja pole raske meeles pidada, kui ainult 3 osanikku on. 3-2-1-22-08 p 15: võib olla vastuolu HUP-ga, kui teatakse, et isikuid pole kohal. B peaks määrama esindaja, kuna on pmst kogu aeg ära. 1. Milles seisnes rikkumine: A rikkumine seisneb hetkel selles, et ta küll saatis koosoleku kokkukutsumise teated osanikele laiali, sh ka
oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik? Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus
oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik? Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus
võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik? Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle aktsiaseltsile aktsiaseltsi registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha. Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ 2 (3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle aktsiaseltsile, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks. (4) Kui aktsiaseltsi varast ei jätku aktsiaseltsi võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad aktsiaseltsi võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt aktsiaseltsi kohustuste täitmise eest ulatuses, milles aktsiaseltsi vara vähenes enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist aktsiaseltsile võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest. Tehingu tegi juhatuse liige, kas tal oli õigus enne ühingu registrisse kandmist teha tehing?
*Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne realiseerimise netokäive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis. 3. Miks tuleb läbi viia likvideerimismenetlus (mis on likvideerimismenetluse eesmärgiks) ning millised toimingud tuleb likvideerimise käigus läbi viia? Likvideerimine on menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse aktsiaseltsi vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel ning lõpuks kustutatakse aktsiaselts äriregistrist
oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saks sõlmitud. 3. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu v jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigust nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 4. Lepingu vormi nõuded Lepingu vormi valivad lepingupooled reeglina ise: suulise, kirjaliku või muu. Eestis võrdsustatakse lepingu kirjaliku vormiga ka elektrooniline vorm, välja arvatud juhud, mil seadusest tuleneb teisiti. Kui seaduses nõutakse lepingule kindlat vormi (näiteks kirjalikku), peavad pooled seda nõuet järgima - vastasel juhul ei loeta lepingut sõlmituks
Vastavalt ÄS § 33 (5,6) pole õigust registripidajal kande tegemisest keelduda, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Seega tuleb registripidajale kontrollida dokumentide sobivust ning juhul, kui nad on avaliku korraga vastuolus, keelduda kande tegemisest. Osakapitali suurendamist ja vähendamist reguleerivad § 1921, 196, 1971, 198 ja 200. ÄS § 2001 seletab kuidas toimub väljamaksed omanikele omakapitali vähendamisel. Järelikult saab teine osanik raha kätte mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest. Tuginedes ÄS § 196 (1;4) osakapitali tuleb sisse maksta enne avalduse äriregistrile esitamist. ÄS § 198 alusel võib öelda, et osakapitali samaaegne suurendamine ja vähendamine ei ole keelatud. Sellest lähtudes kohtunikuabi keeldumine kande tegemisest on ebaseaduslik. ÄS § 33 (5,6). Äriregistri kanne
1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule
esindada rohkem kui ühte, kuid mitte rohkem kui viit liiget. Juhatus: Juhatus on ühistu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühistut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga. Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik ega muu isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Nõukogu: Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate ühistu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe ühistu
ÄS § 391 järgi äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Seega saavad ÄS mõistes ühineda ainult äriühingud. ÄS § 2 lg 1 järgi on äriühinguks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seega ei ole FIE äriühing ÄS mõistes ning ei saa ka ühineda teise äriühinguga. FIE vara üleandmiseks OÜ-le tuleks kaaluda mittevaralist sissemaksu (ÄS § 142), kinget, müüki vms. 8. Olen osaühingus lihtsalt osanik, ei tööta. Soovin teha oma firma samal tegevusalal. Kas see on seadusega lubatud või on siin tegemist ebaausa konkurentsiga? Kas osaühing saab mulle mingeid ettekirjutusi, takistusi teha? Oma seisukohta põhjenda viitega õigusnormile. Osaühingu osanikule ei ole kehtestatud konkurentsikeeldu ega ärisaladuse hoidmise kohustust. Konkurentsikeelus ja ärisaladuse hoidmise kohustuses on soovi korral võimalik osanike vahel osanike lepinguga, põhikirjaga või muu dokumendiga kokku leppida
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.
47). Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); kohtu likvideerimisel; kohtunike arvu vähendamisel jm seaduses loetletud põhjustel. I ja II astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul.
suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus’a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille
suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus'a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
töövõtt jne), seejuures ka kohustused, mis tekivad lepingust taganemisel (VÕS § 189 lg 1) või tühise lepingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi. Kõige tüüpilisemaks vastastikuseks lepinguks on müügileping, millest tekib müüjal kohustus anda üle asi ja ostjal kohustus asi vastu võtta ja selle eest maksta. Müügilepingus on ostuhinna tasumise kohustus vastastikune (sünallagmaatiline) müüja kohustusega anda ostjale üle nii müüdud eseme valdus kui ka omand ning ostjal on VÕS-i § 111 lõigete 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega. 10 Tehingute liigitus. Tehingutest*üldiselt* Ühepoolsed* Subjek2de*arvu*järgi* Mitmepoolsed*
Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. Õiguste ja kohustuste täitmist tagab riik oma sunnijõuga. Võlasuhe loob isikutele õigussuhte, millest tulenevad ühele poolelel kohustused ja teisele poolele õigused. Võlasuhtes on üldjuhul 2 poolt: Kohustatud isik- võlgnik Õigustatud isik- võlausaldaja Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest
Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid. Loomad ei ole asjad, kuid neile kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid (neid saab omada, müüa, rentidajne). Asjad e. kehalised esemed jagunevad omakorda kinnis- ja vallasasjadeks. 7. KINNIS-ja VALLASASI (III osa) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), mille kohta peetakse kinnistusraamatus reistriosa. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. 3 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ
(näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt.) Pärimisõiguse (vt. Pärimisseadus) alla käivad kõik suhted, mis seotud pärimisega, pärijate ja pärandajatega. Võlaõigus (vt. Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine). Asjaõigus (vt. Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest. Tava ei saa muuta seadust.
Kui isik 2 nädala jooksul EI kiida seda heaks, siis loetakse see tehing kehtivaks ( TsÜS § 13 lg 3). Tuuakse selline eelis, kui isik on teinud endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta on otsusevõimetu. 2.4 Elukoht Elukoha mõiste on antud TsÜSi § 14 ja § 15: elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Tsiviilõiguslikult on elukoha määrang oluline tehingute täitmise seisukohalt ( kui miski tuleb täita nt võlausaldaja või kelle iganes elukohas). Kui asi läheb kohtusse, siis tuleb hagi avaldada kostja elukoha järgi. Siis on jällegi elukoha määrang oluline. Elukohta määratletakse tegelike asjaoludega, elukoht võib olla ka mitmes kohas. Kui on tegemist alaealiste või teiste piiratud teovõimega isikutega, siis on määratud see elukoht vastavalt TsÜSi § 15. Elukohast eristatakse tegevuskohta majanduse- või kutsetegevusega tegelevad inimesed. Tegutsemiskoht puudutab
nimetused. Societas europaea euroopa aktsiaseltsid. FIE on tavaline inimene, see ei tähenda isiku kahestumist. Blablabla Meil on neid 20 000 äriregistris. Tegelt tegutsevad vaid pooled. Täisühing ja usaldusühing on neid kokku 1100 Tulundusühinguid on ca 600. ALLIKAD Kolm põhiallikat saksa, holland, rootsi AS ja OÜ Tulundusühistu saksa seadus, osaühingureeglid üle tõstetud. MTÜ,sihtasutus kohapeal välja mõeldud. Täisühing saksa kohtupraktika 1.3 Ettevõtja ja ettevõtte mõiste Ettevõtja ÄS § 1 praktiline väärtus on kahtlane. - äriühing kõik äriühingud on ettevõtjad. - FIE faktiline suhe. Ettevõtja mõiste järgi eraõiguses on FIEks olemine faktiline suhe. Kui tegutsed, siis oled FIE, kui ei tegutse, siis pole. Maksuõiguses on teine regulatsioon FIE on see, kes on formaalselt FIE. Ettevõte ettevõtte üleminek VÕSis õiguste ja kohustuste üleminek. Ettevõtja on isik,
........................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja............................................................................................................11 Ärinime mõiste..............................................................................................................................12 Prokuura.........................................................................................................................................13 Äriregister.....................................................................................
müügi otsustamine enamusaktionäriga seotud isikule alla turuhinna). Kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada 3 kuu jooksul juriidilise isiku vastu. Hagi rahuldamise eelduseks on vastuväite esitamine otsusele otsuse teinud koosolekul. Organi otsuse tühisuse alused (TsÜS § 38 lg 2): a) seadus näeb selle otseselt ette (nt vorminõude järgimata jätmine); b) esineb vastuolu heade kommetega; c) otsus rikub võlausaldaja kaitseks või avaliku huvi katseks kehtestatud normi (nt keelatakse juhatusel pankrotiavalduse esitamine) d) otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda (RKTKo 08.04.2008.a. otsus nr 3-2-1-22-08, p. 11-13). Kui tühise otsuse alusel on tehtud kanne registrisse, siis ei saa tühisusele tugineda, kui möödunud on 2 aastat. Kui otsuse alusel kannet pole tehtud, ei ole otsuse tühisusele tuginemine ajaliselt piiratud.
võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted (objektiivne õigus- law).Eraõiguses ei tunta avalikule õigusele omaseid subordinatsioonisuhteid. Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb selles, et terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuste täitmist. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (ehk üks pool omandab õiguse nõuda võlgnikult teatud nõude sooritust). Võlaõigus
annaabi.ee 
