SISUKORD Osaühingu loomine on kerge SISSEJUHATUS Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Seda tüüpi äriühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et
Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud aktsionäridest. Osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus (kirjalikult või elektrooniliselt ettevõtjaportaalis) ja aktsionäride lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga. Osaühing lõpetamise otsus ja avaldus Likvideerimine Osaühingu lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele järgneb likvideerimine, mille jooksul on teil oluline jälgida kindlat tegevuste järjekorda. Likvideerimine koosneb järgmistest etappidest: 1. likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse; 2. teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine; 3. osaühingu lõppbilansi koostamine ning varade jagamine; 4. likvideeritava osaühingu raamatupidamise korraldamine ja maksude tasumine.
ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. · Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid. · Ühinevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühinemiseks sõlmivad ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 397 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb märkida: 1) ühingute ärinimed ja asukohad; 2) ühingute osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse;
arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad
Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseaduslik (ÄS, RT I, 2005, 63, 481; 2009, 30, 178). Äriseadustiku üheks põhieesmärgiks on vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis.Selle eesmärgi saavutamisks kehtestab seadus tugeva finantsmajandusliku kontrolli piiratud vastutusega äriühingute (osaühingute ja aktsiaseltside) tegevuse üle. Seaduses on selgelt piiritletud ka äriühingute juhtimisstruktuuride omavaheline pädevus ja kehtestatud juhtorganite liikmete vastutus oma tegude eest. 4 Seadus aitab kaasa majanduskuritegevuse vähendamisele ja teiselt poolt annab tegutsevatele firmadele selged reeglid ja õiguslikud garantiid, kaitstes neid ühtlasi äripartnerite võimaliku seadusvastate tegevuse eest. ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus
... Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2137/85 «Euroopa majandushuviühingu kohta» rakendamise seadus Avalik-õiguslik juriidiline isik Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (TsÜS § 25 lg 2) Asutada saab ainult konkreetse isiku kohta käiva seaduse alusel. Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest. Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Juriidilise isiku õigusvõime Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (TsÜS § 26 lg 1). Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks. Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.
1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule
füüsilise kehata moodustis. juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks, - see tähendab, et juhatuse liikme õigus juriidilise isiku nimel tehinguid teha tuleneb asjaolust, et ta on juhatuse liige ning talle ei pea väljastama mingit volikirja (mis seondub tehingulise esindusega nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ. üldkoosolek, mis on juriidilise isiku kõrgeim organ (kuid ei ole juhtorgan), koosneb juriidilise isiku osanikest või aktsionäridest (mittetulundusühingu puhul liikmetest), juhatuse ja nõukogu liikmed aga ei pea ise olema osanike või aktsionäride ringi kuuluvad isikud; 3) eraldatus oma liikmetest, mis väljendub nii eelpool mainitud põhimõttes, et juriidilise isiku vara ei kuulu tema asutajatele 4) iseseisev varaline vastutus, mis väljendub selles, et juriidilisel isikul tekkinud varaliste
kontrollib oma huvides raha liikumist. 16. Tegevuspoliitika määravad liikmed, 16. Tegevuspoliitika määravad teenuste kasutajad oma eesmärke silmas aktsionärid, sisuliselt aktsiate pidades. kontrollpaki omanik. 5. Tulundusühistu liikmed. Ühistu liikmeks võib astuda füüsiline isik või juriidiline isik. Ühistu võib uusi liikmeid vastu võtta pärast äriregistrisse kandmist. Ühistu liikmeks astuja esitab kirjaliku avalduse, mille kohta teeb ühe kuu jooksul otsuse kas üldkoosolek, nõukogu või juhatus, olenevalt sellest, kuidas otsuse vastuvõtmine on põhikirjas sätestatud. Lahkuda saab ühistust kas liikme kirjaliku avalduse alusel või arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks on igal ühistu liikmel üks hääl. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. 6
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine
puudub vajadus omada partnerit; 2. odavus FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest; 3. lihtsus äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad; 4. kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 16 000 eurot, võib FIE-ks registreerida kohalikus maksuametis; 5. ettevõtlustuludest saab maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud. FIE-na tegutsemise miinused: 1. FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga; 2. sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel. FIE asutamine FIE asutamiseks on vaja esitada avaldus äriregistrile. Eelduseks on äritegevuseks sobiva
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest
nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Äriühingu nimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit: AS, OÜ jne. Lühendites kasutatakse ainult suuri tähti. Füüsilisest isikust ettevõtja FIE
omased; 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. Selleks, et oma õigusvõimet realiseerida, on juriidilisel isikul vaja füüsilistest isikutest koosnevaid organeid. Organite olemasolul on võimalik juriidilise isiku kui iseseisva üksuse tahte moodustumine ja selle väljendamine. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 31 lg Seadus võib ette näha ka nõukogu olemasolu. Eristatakse juriidilise isiku juhtorganeid ja muid organeid. Juhtorganid on juhatus ja nõukogu ning nende liikmeteks (erinevalt üldkoosoleku liikmetest) saavad olla vaid füüsilised isikud. 3) eraldatus oma liikmetest, juriidilise isiku vara ei kuulu tema asutajatele, kui ka selles, et
OSAÜHING referaat Koostaja: Oma nimi Kursus Juhendaja: Tema nimi Valga 2015 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................2 1. Seadused...................................................................................................................................3 2. Osaühing...................................................................................................................................4 3. Ärinime nimi ja kontroll...........................................................................................................5 4. Osaühingu asutamiseks vajalik informatsioon.........................................................................6 5. Vajalikud toimingud osaühingu asutamisel.................................................................
Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). Ühingu tunnused: 1) eraõiguslik isikuteühendus; 2) rajanemine tehingulisel alusel; 3) ühise eesmärgi olemasolu 1.1.2. Ühinguõiguse seos kaubandusõigusega
ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine), sise- ja välissuhted, esindus ja vastutus. A leping B. Lepingu rikkuminenõue (sisu, õiguslik alus) Ühinguõiguse keskpunkt on ühing, st kehtib ühingu huvide prioriteetsuse põhimõte osanike, aktsionäride või ühingu liikmete huvide lahknevuse korral seatakse esiplaanile ühingu huvid. Ühing Ühing (lai tähendus) hõlmab lisaks eraõigusliku isikute ühenduse liikidele ka
ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus Kui OÜ maksab palka, peab ta esitama järgneva kuu 10
Õigusemõistmise funktsioon Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15) Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt (nt tekitatud kahju), on kohtute ülesanne see õigusrikkumine tuvastada ning teha õiglane otsus. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused (PS § 22) Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute kui sõltumatute organite ülesanne on tagada erapooletu ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele. Kohtute eripädevused Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all
vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemkase ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusühing on lähedane täisühingule, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. 3. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osühingu kohustuste eest, osaühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täisja ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot. Osaühingu sisulised erinevused
.........3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing .................................................................................................................................................. 5 Osaühing .........................................................................................................................................................5 Aktsiaselts .......................................................................................................................................................7 Tulundusühistu ............................................................................................................................................... 9
1. Seltsing on a) üld- või b) vaikiv seltsing. 2. Juriidilised isikud a)MTÜ-d ja b) äriühingud. - isikuühing *täisühing * usaldusühing - kapitaliühingud * osaühing - SEP * aktsiaselts - SE - tulundusühistu - SCE Vahe on eesmärgis. Mtü annab käibemaksueelised teatud ürituste korraldamisel. Vormi järgi ei tohi kunagi kellelegi anda mingeid soodustusi, tuleb neid anda tegevuse järgi. Kapitaliühing võetakse investeerimiskohustus. Ida-India Kompanii oli üks esimesi aktsiaseltse. OÜ (saksa k GmbH) oli esimesena loodud saksamaal 19. saj.
notar.ee. 1.2. Elektroonselt registreerimine Kui on soov kasutada elektroonilist asutamist, siis tuleb veenduda, et on olemas vastavad seadmed ja sertifikaadid digiallkirjastamise õnnestumiseks. Täiendavat infot loe www.id.ee. · Lihtmenetlus Ettevõtte registreerimiseks ettevõtjaportaalis on toodud detailne juhend: https://ettevotjaportaal.rik.ee/help/help_est.html Endal on vaja koostada vaid ettevõtte põhikiri (vt OÜ asutamiseks vajalikud dokumendid). · Kiirmenetlus Kiirmenetluse puhul saab vastuse ettevõtte registreerimise kohta hiljemalt järgmisel tööpäeval ning seda on võimalik teha portaalis https://ettevotjaportaal.rik.ee/. Elektroonilise registreerimise puhul puudub vajadus kasutada notari teenuseid, sest kiirmenetluses kasutatakse andmeid, mille tõendamine toimub olemasolevatest andmebaasidest/registritest automaatselt. Kiirmenetlusse saab kandeavalduse esitada, kui: 1. kõik kandega seotud isikud on kantud Eesti registritesse; 2
KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse
juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus. Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Minimaalne osaühingu kapital on 2500 eurot. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtud töö. Osaühingule avatakse pangaarve. Arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse. Mitterahalise sissemakse kohta peab olema hindamisakt, kui sissemakse väärtus ei ületa 2500 eurot ja ei moodusta üle poole osakapitalist. Kui mitterahaline sissemakse on suurem, peab selle hindamist kontrollima audiitor. Alates 01.01.2011 on lubatud alustada OÜ tegevust 0-kapitaliga, kuid Te peate määrama, mis ajaks viite kapitali suuruse nõutuga vastavusse. Kõik asutajad peavad olema oma osa eest täielikult tasunud enne osaühingu äriregistrisse
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Referaat Osaühing ja FIE Gretel Rõuk Juhendaja: Elo Kadastik Paide 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 OSAÜHING.............................................................................................................. 5 Tegevusload ja majandustegevusteated.............................................................5 1
kustutati. Sellel alusel ei saa nõudeid esitada ning välissuhe on ammendunud. Kas juhatuse liikmel oli õigus sel kuupäeval leping sõlmida? Jah. Kui poleks õigust olnud lepingut sõlmida, siis leping ikka kehtiks, aga saaks nõuda kahju hüvitamist, kui lepingu sõlmimisega tekitati kahju. Kahju hüvitamine ÄS § 187?? või VÕS § 115 lg 1. Juhul, kui sisesuhe puudub, saaks nõuda deliktiõiguse alusel (harva ka käsundita asjaajamine). Kas osaühing saaks lepingust vabaneda? Leping tuleks kohtus vaidlustada, kuna juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne). Kanne on deklaratiivne, sest seaduses ei ole kirjas, et see on konstitutiivne. Juhul, kui kohtule saab teatavaks osaühingu juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab ta arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega.
välja arvutada. Äri loetakse käivitunuks siis, kui rahakäive on positiivne ja ettevõte on kasumlik. ETTEVÕTLUSVORMID Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvormid erinevad teineteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). AKTSIASELTS
a ettevõtlus suuruse järgi) 2016. aasta alguses võeti kasutusele uus ettevõtete liigitus. Eestis kasutatakse Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot (Pallas, 2016). Mikroettevõtja osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot (Nõmmiste & Greenbaum, 2015). Keskmise suurusega ettevõtja äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi
................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu takistus ning samal ajal pole tarvis kusagilt kohe välja võluda 25 000 eur aktsiakapitali. Kui kõik tegurid algavad sõnaga “väike”, pole mõtet hakata
Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
