Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ärieetika vajalikkus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eetika, ärieetika, inimlikkus, lähtu, petta, tammsaare, kasude, kahjude, vahekorda, põhimõtetest, temaatika, situatsioonides, eetilised, valitsemisega, moraalsed, organisatsioonid, reeglist, keskkonnakaitse, säästlikkus, vastutustundlikpartneritega kui ka töötajatega. Eetika ettevõttes Mitmed ettevõtted on sõnastanud väärtused ja reeglid, millele tuginedes korraldatakse tööd firma sees, klientide ja äripartneritega suhtlemist ning oma tegevuse sobitamist ümbritsevasse keskkonda. Eetiline juhtimine Juhtimine on suur väljakutse ja vastutus Juhtimine tähendab mingi eesmärgi nimel tehtavat tegevust, kus on paika pandud reeglid Juhtimise märksõnad- koostöö, vastutus, eetika Näitejuhtumid Klient soovib firmalt mingisugust toodet või teenust, kuuldes hinda, teatab, et selline hind ei ole talle vastuvõetav. Firma töötaja teab, et sama teenust on kliendil odavamalt võimalik saada konkurendilt. Kas firma töötaja peaks rääkima kliendile konkurendist või mitte? Firma on uhke oma teenete alusel sisseseatud palgamaksmise süsteemi üle. Üks töötajatest on teinud terve aasta tublit tööd ja vajab igati tunnustamist
eelkõige inimeste jaoks. Ka kõiki tooteid ja teenuseid, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove. Ärieetika hõlmab endas mitmeid erinevaid aspekte, on oma olemuselt vastuoluline ning ärieetikas ei eksisteeri üheselt mustvalgeid vastuseid. Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja eetika, kus: · äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus ja · eetika on kõlblusõpetus, mis annab juhiseid tegemaks valikuid õige-vale ja hea-halva vahel Iga töötaja individuaalne panus on ettevõtete arengus ääretult oluline ning väga paljud organisatsioonid tõstavad esile parimaid saavutusi ja tublimaid töötajaid. Eetika norme teadmine ja eetiline käitumine on organisatsioonis igal ajal aktuaalne. Heast käitumisoskusest
Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega.
.............................................................................................3 1.EETILISE JUHTIMISE OLEMUS..............................................................................................4 1.1Juhtimiseetika tüübid ja lähenemisviisid................................................................................6 2.ÄRIEETIKA.................................................................................................................................7 2 Eetika erineb valdkonniti..........................................................................................................9 3 Ärieetika näited.......................................................................................................................10 3.JUHI ROLL EETIKA KUJUNDAMISEL.................................................................................11 KOKKUVÕTE......................................................................................................
Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EETILINE JUHTIMINE Referaat õppeaines Juhtimine (TMO0010) SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu ettevõtted sellest saavad. Mõistmaks mis on eetiline juhtimine oleme alustanud mõiste defineerimisest. Eetiline
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5
tekiksid tulud pangaarvetele. Pereprobleemid Teie abikaasa on abiellunud ettevõtjaga mitte mõne teise inimesega. Ja ta ei tule teid õpetama, hoiatusi ja vasturohtu jagama. Katsuge oma peret kaasata oma ärisse küsige abi, arvamust ja koostööd. See võimaldab teil tugevdada mitte ainult oma perekonda, vaid ka äri. Rein Ruubel juhtimisvaldkonna konsultant Finantsplaneerimise OÜ Mis on ärieetika Ärieetika on üks kõige olulisematest, kuid samas ka kõige vähem mõistetud teemadest tänapäeva ärielus. Ärieetika valdkond tegeleb küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad. Näiteks, kas müügimees võiks kliendile korraldatud tootepresentatsioonil välja jätta faktid toote nigelast ohutusstandardist? Kas raamatupidaja peaks andma teada auditi käigus välja tulnud ebakorrektsustest, teades, et seda tehes tõenäoliselt klient lõpetab koostöö firmaga? Kas
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
See näitab, et iga inimene on oma olemuselt erinev ja kordumatu ja kindlat prototüüpi liidrile pole. Seega edukas liider on see, kes suudab rakendada oma isiksuseomadusi ning neid oskuslikult kasutada, juhtides nii ennast kui töötajaid. 9 1.3 Liidri tüübid Eri tüüpi liidrid kasutavad väga mitmesuguseid juhtimisvõtteid. R. Maccoby eristab nelja peamist juhtimistüüpi, kes juhinduvad erinevatest põhimõtetest ja omavad seetõttu ka erinevat juhtimisalast potentsiaali: spetsialist, võitleja, patrioot ja mängur. 1) Spetsialist mõtleb ratsionaalselt, ta on liider, kes taotleb töö efektiivsust ja kvaliteeti. Ta on tasakaalukas, aus, otsustav, praktiline, asjalik ja sihikindel. 2) Võitleja on olemuselt radikaal, kes muretseb ka töötajate heaolu ja edu pärast. Peamine eesmärk on tegutseda. Võitleja tahab hävitada vastase ning on selle üle uhke, et sisendab konkurentidesse hirmu.
JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne: o Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on eesmärgipärane protsess,
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
Üldiselt mõeldakse karjääri all juhi ametialast kasvu, ametiredelil ülespoole liikumist, millega kaasneb kõrgem prestiiz ja sissetulek. Praktika näitab et edasipüüdlejad on võimelised saavutama ja enamasti saavutataksegi keskmine tase, kuid kõrgematele ametikohtadele õnnestub jõuda vaid vähestel (võtame lähtealuseks keskmised ja suuremad ettevõtted). Miks see nii on? Juhtide edukat karjääri käsitlevates raamatutes räägitakse sageli kolme liiki põhimõtetest: · eriettevalmistus; · isikuomadused ja kogemused; · organisatsiooni vajadused, õnnelik juhus. Eeltoodu peab paika ikkagi vaid juhul, kui inimene tahad karjääri teha. Käesoleval juhul ei vaata me juhtumeid, kus kõrge ametikoht saadakse näiteks pärandusena, st et ametikoht tuleneb omandiõigusest. Erialast haridust tõendav diplom on küll tähtis tegur, kuid karjääriredelil tõusmiseks läheb tarvis mitte ainult
Läbirääkija 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad. Sotsiaalsed oskused konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, ... Meeskonnatöö oskused grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, ... Enesearendamisoskused ajajuhtimine, initsiatiivikus, juhtimise õppimine, ... · Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada; · Meeskonna- ja koostöö oskused; · Suhtlemise, sh. kuulamisoskused; · Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras ja perspektiivitunne. 8. Juhtimisteooria arengu mõjurid ja peamised teooriate grupid (k.a millal olid aktuaalsed)
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................
Kõneleja rollis annab juht infot ka neile, kes organisatsiooni ei kuulu 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad. Sotsiaalsed oskused konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, ... Meeskonnatöö oskused grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, ... Enesearendamisoskused ajajuhtimine, initsiatiivikus, juhtimise õppimine, ... Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada; Meeskonna- ja koostöö oskused; Suhtlemise, sh. kuulamisoskused; Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; Otsustus ja vastutusvõime; Tasakaalukus kriitilises olukorras ja perspektiivitunne. 5 Järeldus: muutustest tulenevalt nõutakse 21.saj juhilt uusi kompetentse (ehk: oskusi + teadmisi + võimeid)8. Juhtimisteooria arengu mõjurid ja peamised teooriate grupid (k
edukas juht olla. Seetõttu on iga juhi jaoks ülioluline kujuneda ka liidriks, mis eeldab eestvedamise teooria ja tehnikate tundmist (abiks on loomulikult ka kaasasündinud isiksuseomadused). Hea eestvedaja/juhi tunnuseks on ka oma mõjuvõimu jagamine töötajatega ehk töötajate võimustamine (empowerment). Juhi muudavad liidriks tema teatud isiksuseomadused ja oskused Yukli alusel (Türk 2001:106): · Osavõtlikkus, inimlikkus ja usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada; · Meeskonna-, koostöö- ja suhtlemisoskused; · Suhtlemisoskus, s.h. kuulamisoskus; · Oma mõtete ja ideede edastamise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras ja perspektiivitunnetus. Juhid ja liidrid jälgivad maailma läbi teatud prismade, olles rohkem või vähem oma kogemusel põhinevas ja piiritletud maailmas (prismas) kinni. Organisatsiooni nägemise
või turundusagentuuride teenuseid kasutades. Tavaliselt püütakse ühendada mõlemaid. Viimase variandi puhul peab valima ja kaaluma teenusepakkujat, sest need erinevad võimaluste, töö kvaliteedi, teenuse mahu ja hinna poolest. Agentuuride teenuseid oleks soovitav regulaarselt kontrollida. · Krediidi ja finantsasutused aitavad firmal tehinguid finantseerida ning kaupade ostu ja müüki kindlustada kahjude korral. Enamik firmasid ei tule toime enda tehingute katmisega ainult enda rahaga. 12. Mikrokeskkond: huvigrupid Välised ja sisesed huvigrupid jõud, kellele firma edukus on tegelikult või potensiaalselt tähtis ja kes mõjustavad seda. Huvigrupp võib firma tegevust soodustada ja takistada, selle järgi jagatakse need 3 gruppi: · Heategev grupp heategevuslikel eesmärkidel (nt annetaja) · Otsitava grupi korral firma taotleb huvitatust (massikommunikatsioon)
o erafirma / riikliku organisatsiooni teenused. Kliendi ja teenindaja suhtlus sisaldab järgmisi koostisosi: suhtlus personaliga (oleneb teenindajate käitumisest); vahekord teenuse tarbimiseks vajalike füüsiliste ja tehniliste ressurssidega (töövahendid, masinad, dokumendid); vahekord süsteemidega (nt ootesüsteem); suhtlus samaaegses protsessis osalevate teiste klientidega. Turundaja peaks jälgima kliendi ootuste ja seniste kogemuste vahekorda, st kas ootused on: tasakaalus kogemustega; suuremad kui kogemused; väiksemad kui kogemused. Enamasti on parimaks variandiks esimene, kuid mõnikord töötab hästi ka see, kui kliendile pakutakse üle tema ootuste, kui klienti üllatatakse millegi meeldivaga. Teenuse trumbiks on lisaväärtus. Teenuse edukaks turundamiseks tuleb: defineerida firma missioon tarbijakasu mõistetega; võita poolehoidu tippjuhtide pikaajalistele kohustustele;
kahtlevad projekti mõttekuses, kuid ei näita seda välja? Stacey (1994) on veendunud, et traditsiooniliste kontrollimehhanismide kasutamine on mõttetu ja tihti võimatu muutliku keskkonnaga, uudsete projektide puhul. Suurte ja oluliste, kuid suhteliselt ebaselge ning täpselt prognoosimatu lõpptulemusega projektide puhul on oluline jätta paljud asjad projektimeeskonna liikmete enesekontrolli ja üksteise kontrolli hooleks. Seega on projektijuhil vaja lähtuda järgmistest põhimõtetest: Analüüsida projekti ja selle keskkonda koos nn. suure pildi silme ees hoidmine aitab ette näha potentsiaalseid probleeme ning varakult silmata võimalusi; Olla teadlik ning koguda ,,kõva" ja ,,pehmet" informatsiooni paralleelselt; Lubada meeskonnaliikmeil enesekontrolli formaalse kontrolli kasutamise asemel. Ilmselt on neist põhimõtteist kõige keerulisem rakendada informaalse kontrolli
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See räägib s
edasisele logistika ja tarneahela juhtimise kiirele arengule: revolutsioon infotehnoloogias, perso- naalarvutite ulatuslik kasutuselevõtmine, turgude globaliseerumine, kvaliteedijuhtimise ilosooia omaksvõtmine ja levik, logistikateenuste väljasttellimise (outsourcing) kasude mõistmine ja koos sellega outsourcing’u laiaulatuslik kasutuselevõtmine veonduses ning laonduses. Alates 1990. aastatest on leidnud aset olulised muutused eri maade transpordialastes õigus- aktides, eelkõige USA-s ja Euroopa Liidus, mille tulemusena on loodud soodsad tingimused trans-
) VARJATUD TUNDMATU TUNDMATU Iseendale teada, teiste eest avaldub uutes, ootamatutes, varjatud (kontrollitud ekstreemsetes olukordades käitumine) Joon.7 Johari aken Johari aken peegeldab spontaansuse ja maski vahekorda. Igal inimesel on olemas tegelik olemus, samas ta varjab sellest teatud olulisi asju ja selleks kannab maski. Teeninduses on maski kandmine küllaltki tavaline. Olete kõik kuulnud väljendeid nagu ""klient on kuningas", "teenindaja peab alati tasakaalukas olema", "teenindaja peab alati naeratama". Tegelikkuses on küllaltki raske olla keegi teine. Suhtlemissituatsioonides kontrollime me tegelikult ainult avatud ja
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
kahekojaline parlament, milline valimissüsteem sobib paremini), kõik vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem. Poliitiline teooria ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane? kas viib ellu rahva tahet? Need arutlused rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis (ja miks?) on vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised voorused, poliitiline osalus, poliitiline kohustus. Suur osa sellest poliitilisest filosoofiast on eetika arutlused rajanevad väärtusotsustustele. Poliitikafilosoofia1 arutlus pole nii suures osas empiiriliselt kinnitatav kui poliitiline teooria. Suur osa poliitilisest filosoofiast tegeleb hea ja halva põhjendamisega. Reaalselt taandub tihti selline arutlus ka küsimusele inimesest ja sellest tulenevatele küsimustele: Milline on inimese loomus? Mis on inimõigus, loomuõigus, sünnipärased ja võõrandamatud õigused, miks ei või inimene ise end orjusesse müüa
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
siis, kui esiteks ühiskonna või grupiliikmed seda järgivad ja teiseks siis, kui norm pälvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ning normi eiramine toob kaasa hukkamõistva reaktsiooni: · Õigusnormid · Õigusvälised normid Õigusvälised jagunevad veel - tava - religioon - moraalinormid - korporatsiooninormid - jne jne jne, nt veel eetika ja esteetika ja majandus jne õigusnormid on oma olemuselt tüüpilised sotsiaalsed normid Sotsiaalsete normide karakteristikud: · Kasulikkus (ühiskondlik vajadus)- peab olema õigesti orienteeritud (ja diferentseeritud) ajas, ruumis ja adressaatide (so sotsiaalsete gruppide või üksikisikute) osas ning muutuma vastavalt inimeste elutingimuste muutumisele. Ainult ajas, ruumis ja adressaatide osas õigesti orienteeritud sotsiaalsed normid
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
germaani au ehk feodaalau. Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine. Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda ülistamine. Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletisi" inimesi, kes ei arvesta teistega. Uusaegne aadliau Mandeville'i järgi: "Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neile mistahes jama. Aadlimees ei tohi kunagi vahetada oma religiooni välja kasu pärast, kuid võib olla nii jumalakartmatu oma käitumises kui vähegi tahab..
kas viib ellu rahva tahet? 1 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Need arutlused rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis on vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised voorused, poliitiline osalus, poliitiline kohustus. Suur osa sellest poliitilisest filosoofiast on eetika arutlused rajanevad väärtusotsustustele. Poliitfilosoofia arutlus pole nii suures osas empiiriliselt kinnitatav kui poliitiline teooria. Suur osa poliitilisest filosoofiast tegeleb hea ja halva põhjendamisega. Reaalselt taandub tihti selline arutlus ka küsimusele inimesest ja sellest tulenevatele küsimustele: Milline on inimese loomus? Mis on inimõigus, loomuõigus, sünnipärased ja võõrandamatud õigused, miks ei või inimene ise end orjusesse müüa? Kas indiaanlased on inimesed
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
annaabi.ee 
