LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä14 KÕ Triin Erismaa ÄRIEETIKA Seminaritöö Õppejõud: Diana Tandru, MA Mõdriku 2015 Vastused neljale küsimusele 1. Kuidas Te suhtute ütlusesse: ,,kõik, mis ei ole keelatud (seadusega), on lubatud ? Meie elus on olemas teatud normid ja mõistlikkuse piirid, millest tuleks rohkem lähtuda, kui ütlusest: ,,Kõik, mis ei ole keelatud seadusega, on lubatud". Igale asjale elus ei saa olla seadus, aga olemas on teatud piirid, mida ei tasu ületada
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
b. "Tänan pakkumast, aga ma ei suitseta." c. Panete suitsu põlema ja pahvite seda, sest ei taha teistest kehvem välja paista. d. "Ma praegu ei taha. Just tegin ühe suitsu." e. "Tahate ennast ära tappa? Jätke suitsetamine kohe maha." Merlecons ja Ko OÜ 19 GRUPIKÄITUMINE Tööleht Pigem Pigem Mida arvate alljärgnevatest väidetest? Täiesti õige vale Täiesti õige kui vale kui õige vale 1. Kui grupis on lahkarvamusi, siis on tähtis, et välditaks näitamast oma tundeid. Selle asemel tuleks rangelt toetuda faktidele. 2. Grupp peab valima esimehe, kes suudab tööd juhtida, vajaduse korral katkestada mittevajaliku diskussiooni ja teha kokkuvõtet arutlustulemustest. 3
selle kirja.» Ta oleks võinud niisamahästi ka kakskümmend tuhat öelda, aga teatud nooruslik ujedus hoidis teda tagasi. Lennutades kuradeid, kuid sellest hoolimata mitte midagi leides, läbis korraga äkiline valguskiir peremehe aju. «Kiri pole üleüldsegi kadunud!» hüüdis ta. «Ah!» ohkas d'Artagnan. «See on varastatud.» 21 «Varastatud! Kes varastas?» «Eilne aadlimees. Ta käis köögis, kus rippus teie vammus. Ta jäi sinna üksi. Vean kihla, et just tema varastas.» «Kas arvate?» küsis d'Artagnan kaheldes, sest ainult tema teadis selle kirja puhtisiklikku väärtust ja ei näinud selles midagi, mis oleks võinud kedagi teist ahvatleda. Ükski teener, ükski reisija ei oleks selle paberi omandamisega midagi võitnud. «Te ütlete, et kahtlustate seda häbematut aadlikku,» jätkas d'Artagnan. «Olen selles täiesti kindel,» vastas peremees, «kui ma talle ütlesin, et isand on härra
3.1. Tööstusharu ülevaade Kirjeldatakse üldiselt milline on tööstusharu. Tuuakse ära: - turu maht - kas on tegemist areneva, stabiilse või kahaneva haruga - tulevikunägemus - olulisemad tegijad (konkurendid) 3.2. Sihtturg Sihtturu osas kirjeldatakse täpsemalt, millises piirkonnas asutakse tegutsema (tänav, linnaosa, linn või riik) Kui on täpsemalt paigas tulevikuplaanid, tuleb kirjeldada ajaliselt kus alustatakse ja millises järjekorras uutele turgudele edasi liigutakse. 3.3. Klient Siin kirjeldatakse täpsemalt oma klienti: - kas eraisik või ettevõte - sissetulek/käive - ettevõtte puhul töötajate arv - eraisikute puhul harjumused - muu oluline klienti kirjeldav informatsioon 3.4. Turundusstrateegia Kirjeldatakse, kuidas viiakse info oma kaubast ja kaup klientideni: - milliseid kanaleid kasutatakse reklaamiks (TV, ajalehed, internet, otsepostitus vms.) - milliseid müügikanaleid kasutatakse (isiklik müük, oma kauplus, letid supermarketites, postimüük vms.)
Ainult tema endaga... No mis te ütlete selle kohta? Mina peaks oma habeme enne maha ajama, kui pole saand proovidagi, kas ma õppida tahan või mitte. Sest kust sa seda asja tead, mis sa ilmaski pole katsunud. Ei, härra Maurus, ütlesin mina. Mina habemest ei lahku, ennem müün rahvale kasulikku toitu ja jooki edasi, pealegi kus ma ei tea, kas õppimisest ongi miskit kasu. Hää küll, ma saan tudengiks. Noh, ja siis? Mis ma selle tudengiga teen, kui mul pole enam habet! Või arvate, et tudeng maksab sama palju kui minu habe? Te peaks kuulma, mis naised sellest arvavad, nimelt minu habemest. Kümme tudengit ei saa minu ühe habeme vastu, kui on naised. Veel praegu müüks ma oma krempli maha ja läheks ühes teiega Mauruse juurde, kui poleks seda sindri habet. Oleksime teiega koolivennad. Aga ühte ütlen ma teile, noormees, ja seda pidage meeles: hea habe maksab siin ilmas sagedasti rohkem kui suur tarkus ja muud niisugused asjad. Sellepärast hakkaski mul
mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat. Tema uurimus kiire kasvu kohta aitas tal määratleda mõned muutuste protsessi olulised tunnused. Ma lubasin endale Gladwelli esialgsete käsituste suhtes veidike vaba voli ja kasutan nendest oma tõlgendusi, et kirjeldada kolme tegurit, mis muutustele kaasa aitavad. 1. Mõjukad inimesed Muutused olenevad inimestest. Teatud inimestel on selliseid isikuomadusi ja nad võtavad enesele rolle, mis võimaldavad neil muutuste protsessis veenvad ja mõjukad olla. Mõelge, millised on mõjukad inimesed teie elus. Mis neid teistest eristab? Olles selle küsimuse esitanud ja võimaluste üle mõtisklenud,, koostasin ma mitu erinevat kirjeldust
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1
Eetika eesmärgiks pole mitte teadmised vaid käitumine. Eetika ei anna nõu, kuidas käituda vaid täpsustab, kuidas mõista ja hinnata käitumist; kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada. Eetika on: väärtushinnangute ja nende mõtteliste konstruktsioonide filosoofiline refleksioon. (mõtlemine väärtustest, normidest...) Professionaalne eetika; kutse-eetika; Eetikakoodeks Eetika kriis Julian Huxley "Evolutsiooni eetika" Ärieetika business ethics (USA-st) Kitsas ärieetika (narrow b.e.) Lai (broad b.e.) Ettevõtluseetika Majanduseetika Rakenduseetika (kutse-eetika eeskirjad, koodeksid; hõlmab ka ärieetika) Mõtlemiseks: 1. Milles seisneb minu kutsetöö eetilisus? 2. Millist ebaeetilist käitumit olen kogenud ... ärimaailmas; teeninduses....jne 3. Millised iseloomujooned, käitumine iseloomustab minu valdkonnas töötavaid eetilisi inimesi? 3 Referaadid: 1
• omandanud (võimalikult rohkem) võõrkeeli ja täiendab end neis • sõbralik, viisakas, elurõõmus, käitumiselt korrektne ja ennast valitsev Peab alati meeles, et • ei tugine organisatsioonile osakssaanud usaldusele, vaid võidab selle iga oma kliendi puhul uuesti • ei luba endale iial tagarääkimist ja hoiab kuuldud saladused vaid enda teada • olemasolevatest teadmistest ja oskustest ei piisa, neile tuleb pidevalt lisa hankida • klient soovib suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega • tema hoiak, käitumiskultuur ja professionaalsed teadmised on ettevõtte ja tema enda arengu garantiiks Hoidub alati • ebamäärasusest, kõhklemisest ja argusest • kahjustamast oma organisatsiooni mainet • liigsetest emotsioonidest, lobisemisest ja upsakusest • eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest ja väldib rangelt igasugust kahemõttelisust nii sõnades kui ka tegudes
pooleliolev töö ja tervitada. · Auväärse külalise saabudes tõuseb sekretär tervitamiseks ja väljub laua tagant. Sekretäri näoilme, estid, poos ja hääl peavad väljendama viisakust kohtumisel, huvi kuulamisel, vastutulelikkust suhtlemisel ja taktitunnet kriitika puhul. Suhtlemisel peab jääma mulje, et külaline on teretulnud. Tuleks hoiduda küsimustest: Mida te soovite? Mis teil vaja on? · Kui aga siseneb ärritunud klient, tuleb talle pakkuda kõigepealt istet ja paluda olukorda selgitada. · Külastajate vastuvõtud planeeritakse juhi kalenderpäevikus ja kooskõlastatakse sekretäri poolt juhiga. Külastajate vastuvõtuaegu ei jaotata päeva peale laiali. Võiks kasutada ebaharilikke aegu (näiteks 14.10; 15.20). Sellega antakse mõista, et juhi aeg on väga limiteeritud ja ei tohi hilineda. Külastajate registreerimisel tuleb kirja panna: ? Küsimus, probleem, millega soovitakse juhi poole pöörduda.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
Firma üritab võimalikult põhjalikult uurida tarbija vajadusi ja soove ning nende järgi talitada. 5. SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on ühiskond, fookuseks tarbija, st ühiskonna liikme vajadused, vahendiks 4P mudel ja ühiskondlik vastutus ning eesmärgiks kasum ühiskonnaliikme rahulolult ja eelistustelt. Selle kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. 6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on klient, fookuseks on kliendi vajaduste tundmine, vahendiks turundus vastavalt kliendile ja eesmärgiks kasum kliendi säilitamiselt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tarbija on asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist, mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne. 7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on firma omanik, fookuseks väärtuse loomine, vahendiks turundus varade
Firma üritab võimalikult põhjalikult uurida tarbija vajadusi ja soove ning nende järgi talitada. 5. SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on ühiskond, fookuseks tarbija, st ühiskonna liikme vajadused, vahendiks 4P mudel ja ühiskondlik vastutus ning eesmärgiks kasum ühiskonnaliikme rahulolult ja eelistustelt. Selle kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. 6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on klient, fookuseks on kliendi vajaduste tundmine, vahendiks turundus vastavalt kliendile ja eesmärgiks kasum kliendi säilitamiselt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tarbija on asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist, mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne. 7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on firma omanik, fookuseks väärtuse loomine, vahendiks turundus varade
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Meelis Zimmermann süstemaatilisus – uuringu planeerimine, detailne kavandamine ja sellest tulenevad järeldused; objektiivsus - uurimisülesande täitmisel jäetakse kõrvale emotsioonid, eelarvamused ja poliitilised mõjutused. Turundusuuringu tõhusus oleneb ennekõike uuringu tellija (otsuse tegija) oskusest määrata probleemi olemust. 4P Turundusjuht Väärtuste vahetus Kliendid Tarbijakäitumine, rahulolu, lojaalsus g Ae Joonis: Turundusuuringute roll turundussüsteemis
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa. Reklaam võib olla suunatud tootele või tootjale. Tootereklaam on tootja või turustaja sõnum toote toetamiseks, millega tuuakse esile
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
mulje madalajärgulisest, kehva toitu ja teenindust pakkuvast asutusest. Kohates esimest töötajat, saadakse kohe mulje ka teenindusest. Haigutav, loppis näoga ainult oma asjadega tegelev töötaja loob mulje firmast, kes pole huvitatud klientide teenindamisest, tekitab tunde, et teenindajad on ebameeldivad ja järelikult ka teenus, mida nad pakuvad, on kesine. Sellele järgnevalt pole ime, kui klient norib, pole rahul ja väljendab oma pettumust restoranist ka teistele tuttavatele. Muuseas positiivne info jagatakse vähematele inimestele kui negatiivne - ühtede andmete järgi läheb negatiivne info laiali vähemalt 22!!! Inimesele. Esmamulje efekti on raske muuta. Nimelt mõjutab esmamuljel tajutu edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat
struktuuriüksuste ülesanded ja õigused puudub kontrollivõimalus. asjaajamistoimingute teostamisel. Ei ole määratud asutusesisest ametnike Dokumendid ei pruugi jõuda vajalike ringi, keda tuleb erinevate dokumendiliikide töötajateni või jõuavad seda mitte vajavate puhul loodud või saadud dokumentidest töötajateni. teavitada. Tabel 1 Asjaajamiskorra pidamisel tehtavad vead ja nendest tulevad riskid 12 Lidia Feklistova Asjaajamiskorda tuleb muuta, kui muutub õiguskeskkond või muutuvad asutuse tegevused dokumentide haldamisel. Otstarbekas oleks asjaajamiskorra ülevaatamine selle eest vastutava töötaja poolt kord aastas. Korra muutmine ja uue korra kehtestamine võiks võimaluse korral toimuda alates uuest asjaajamisperioodist.
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 6 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
Üksikisikut tutvustatakse grupile Kui teid esitletakse või tutvustatakse, siis võtke käed taskust välja, seiske korrektselt, pange kinni pintsaku nööbid (va viimane) ja olge tähelepanelik See, keda esitleti peaks ütlema: "Väga meeldiv!" "Väga rõõmustav!" "Meeldiv tutvuda!" Ärimaailmas tuleb tervitamisel, tutvumisel ja esitlemisel pidada silmas järgmist: Tervitage esimesena kehtib nii büroosse siseneja kui ka teenindaja kohta Tutvumisel ja esitlemisel öelge alati esimesena kliendi nimi, olenemata sellest, kas ta on mees või naine Tutvustamisel kasutage alati ees- ja perekonnanime Ärivestluses kasutage inimese nime võimalikult sageli, sest miski ei paelu partneri tähelepanu rohkem kui tema nimi Kui vestluse ajal astub tervitamiseks juurde keegi kolmas, siis pole tema tutvustamine ilmtingimata vajalik. Sellega annate delikaatselt märku, et soovite jätkata vestlust nelja silma all.
Ehk siis eelistada info (ja kõige muu) puhul kvaliteeti kvantiteedile – inimeste vastuvõtuvõime on piiratud, nii et kõigi eelduste kohaselt on 10 nad enamikul juhtudel rõõmsad, kui jagate nendega vaid tõesti uudisväärtuslikku infot ja teete seda paar korda nädalas, mitte paar korda päevas. Lõpuks loeb eelkõige sõnum, see, mida ja kuidas te oma organisatsiooni esindajana ütlete. Kui eesmärk on see, et teie klient oleks õnnelik ja teil endal oleks ka hea elu, siis tuleb lihtsalt leida üles need kanalid, kus teie klient aega veedab ja ennast hästi tunneb, ning temaga seal soojalt ja sõbralikult suhelda. Ja vaadata, et see kõik oleks kooskõlas organisatsiooni üldiste eesmärkidega ja organisatsiooni kommunikatsioonis kehtivate põhimõtetega, ning järgida ka lihtsalt universaalseid ilusaid põhimõtteid stiilis “käitu teistega nii, nagu sa tahaksid, et sinuga käitutaks”. 1.3
sobivate pedagoogiliste lähenemisviisidega. Holokausti käsitlemisel tuleb arvestada eri kontekste Holokausti teemat tuleb käsitleda nii Euroopa kontekstis tervikuna kui ka kohalikku ajalugu, sealhulgas Eesti ajaloo traagilisi sündmusi arvestades. Tähtis on arusaamine ja eetiline suhtumine Ei ole olemas ainuõiget teed ühegi aine õpetamiseks ega ideaalset metoodikat, mis oleks sobiv kõigile õpetajatele ja õpilastele. Kindlasti peab teemat käsitledes silmas pidama, et mõisted tuleb lahti seletada ja paigutada toimunu konteksti. Eetiliste küsimuste käsitlemisel on oluline õpetajapoolne suunamine. Õpilastele ei tohiks maalida ainult õuduspilte, tuleb analüüsida ka inimeste (ohvrite, kõrvalseisjate ja täideviijate) valikuvõimalusi. Tähtis on silmas pidada, et inimelu on unikaalne väärtus, ei saa võrrelda, kelle kannatused olid suuremad. Samuti tuleks juhtida õpilaste tähelepanu sellele, et teabeallikatesse, eriti aga
” Nõustaja: “Või nii. Mida siis teised teevad?” Klient: “Nad pole mind kordagi enda juurde koju kutsunud kogu selle aja jooksul, mis ma seal töötanud olen.” Nõustaja: “Järelikult siis see tõsiasi, et keegi pole sind enda juurde koju kutsunud, tähen dab seda, et sa kellelegi ei meeldi?” Klient: “Jah, ma arvan küll.” Nõustaja: “Proovime vaadata sellele asjale teise külje pealt. Mida sina teed, kui inimene sulle meeldib?” Vahel on väga tähtis, et klient hakkaks vaatama teatud sündmusele teise nurga alt. NÄIDE: “Sa oled nüüd välja toonud terve rea selle asjaga seonduvaid aspekte, aga kas neid võiks veel rohkemgi olla?” Kui klient näeb põhjuse ja tagajärje vahel valesid seoseid, võib nõustaja püüda küsimuste abil asjasse selgust tuua. 30 Karjäärinõustamine NÄIDE: “Sa ütlesid, et on olemas seos … ja …. vahel, kas sa oled selles kindel?” “Kuidas sa võid kindel olla, et asi on just nii?”
hinnangutega, selleks viiakse läbi turundusalaseid uuringuid. Turundustööd analüüsitakse ja kontrollitakse pidevalt. Turustuskonseptsiooni eesmärk on kasumi kasv müügimahu suurendamise kaudu, turunduskonseptsioonis tuginetakse seevastu tarbijate vajaduste ja nõuete väljaselgitamisele ja rahuldamisele. Turunduskonseptsioon kaasab turundusjuhi töösse juba tootmistsükli alguses. Turu-uuringud annavad teada, mida klient antud tootes soovib nähe ning kus, millal ja millise hinnaga on ta nõus seda ostma. Turundus tähendab: · Suunitlust tarbijate vajadustele · Organisatsiooni kõikide tegevusalade integreerimist nende vajaduste rahuldamiseks · Pikaajalise kasumi saamist tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu Eelarvelistes organisatsioonides keskendutakse tarbijate vajaduste rahuldamisele, kuid
tegevus. Ta on kahes tähenduses kommunikatsioon sissepoole: suhtlus organisatsiooni liikmetega (st sisemiste sihtgruppidega) ning info kogumine väliskeskkonnast, sisemiste otsuste hõlbustamiseks. Organisatsiooni edu seisukohalt on sisene suhtlus väliste sihtgruppidega heade suhete loomise ja hoidmise teenistuses. Entusiastlik, oma firmast lugu pidav ning hästi informeeritud kollektiiv on kahtlemata parem klienditeenindaja kui tüdinud ning oma organisatsiooni mitte usaldav töötaja. Organisatsiooni kollektiiv tuleb suhtluse seisukohast jaotada rühmadeks, kellega kommunikeerutakse eri kanalite vahendusel ning kellele mõeldud sõnumid on mõnevõrra erinevad. Jaotada võib sisemisi sihtgruppe erinevate kriteeriumite alusel olenevalt püstitatud eesmärkidest ning sõnumite iseloomust. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
