Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äri ja kunsti suhted Pisuhännas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, kumb, piibeleht, pisuhänd, huvidega, vestmann, kuulsaks, tõestama, vilde, pannud, kahtlematta, ülikond, sokid, halvem, ütlema, sealne, sugugi, piibelehePisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli
Näidend ,,Kummitused", ühiskonnadraama ,,Ragva vaenlane". Hilisemasse loomingusse sugeneb järjest enam sümbolismi. Kirjanikku huvitav tõe ja vale ning õiguse ja kohustuse probleemide üldinimlik aspekt, tähtsal kohal eetika- ja humanismiküsimused, suurte ideaalide ja väikekodanliku piiratuse vastasseis. ,,Metspart" sügavalt pessimistlik, räägib tühistest inimestest, kelle mandumist sümboliseerib maja pööningul elav lennuvõimetu metspart · Realismi tulek eestisse, E. Vilde looming Novell ,,Sõber", ,,Read". Peamiselt põnevus ja naljalood. Kriitlise realismi esikteos ,,Külmale maale". Veendus, et inimene ei ole oma elu kujundaja vaid olude ja süsteemi produkst või ohver- tema saatuse määrab keskkond. Ajaloogiline triloogia ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohver Maltsvet". Peategelaseks on üks paar kummastki leerist. ,,Mäeküla piimamees". Näidend ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd" · E
Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett
Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". PILET NR.4 1.EDUARD VILDE ,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" ,,Mäeküla piimameest" peetakse Vilde tugevamaks teoseks. Romaanile on omane realistlik kujutluslaad ja sügav psühholoogiline vaatlus. Romaani võib nimetada psühhioloogiliseks romaaniks. Põhisisu on ühe perekonna lagunemine mõisniku süü läbi. Raamat algab sellega, et mõisnik von Kremer käib oma krunte üle vaatamas ja peatub karjamaade juures. Ta käis kõndimas alati üksi. Ta otsib oma ellu vaheldust, et mitte kibestuda ja sõlmib seetõttu
elamist see aga toob kaasa piinu ja ängistuse. 16. "Pisuhänd" kui silmapaistev Eesti komöödia Komöödias "Pisuhänd" on vaatluse all tõusikkodanlus nii oma majandusliku kui ka kultuuriliste ambitsioonide ja spekulatsioonidega, kusjuures tähelepanuväärne on see teos ka mitmete spetsiifiliselt komöödiapäraste väärtuste poolest, alates intriigist ja karakteritest ning lõpetades dialoogiga. Selles komöödias käsitles Vilde taas kunsti ja kodanliku seltskonna vahekordi, mille kõrval on kõne all ka majandusliku spekulatsiooni nähtused. "Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeruva ülistamise nõude.
.................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"................................................................+9 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming
Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5. Stsenaarium- Elmo 5. Kõnekäänud: sajab nagu 5. Eleegia (kurblaul)- Nüganen "Tõde ja oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda
Tuglase novell ,,Jumala saar". Kogumik Suitsu luuletusi. III ALBUM (1909) sensatsioon. Stiililiselt ja vormiliselt lööb lahku vanast traditsioonilisest eesti kirjandusest. Selgelt näha, et keskendub kitsale haritlaste ringile, pole mõeldud kõigile lugemiseks. Eemaldub ühiskondlikest probleemidest, keskendub kunstile. Oluliseks saab kuidas, mitte mida kirjutatakse. Tsükkel Petersoni luuletusi kommentaaridega. Novell ,,Ruth", autoriks märgitud Randvere =J. Aavik. Vilde novell ,,Kuival" toob välja selle kui tihti ostab mees naise keha; räägib, et prostitutsioon on levinud probleem ning kuidas see mõjutab naist. Tuglase essee, kus lahkab Vilde loomingut. Tõlked prantsuse luulest, 6 luuletaja loomingut tõlgiti. Baudelaire ,,Raibe" vapustab (see on eeskujuks H. Talviku ,,Laip rannal"). IV ALBUM (1912) ilukirjandusliku poole pealt on oluline Suitsu luuletus ,,Värisevate haabade all" esimene eesti klassikalise vaba värsi näide
Rühmitus andis välja ajakirja "Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. "Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4. Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised
kolm aastat kestnud kohtu alusena ,,Rohtukasvanud radades". Estetism. Oscar Wilde (1854 1900) 19. sajandi lõpuks olid impressionism ja sümbolism minetanud oma esialgse hiilguse. Nende mõjul või asemel tekkisid uued ilmingud, millest üks olulisemaid oli dekadents. Dekadents (pr decadence langus) ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis. Dekadents annab vaba tee sümbolismile, kuulub selle juurde. Ta on seotud estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Estetismi eesmärgiks oli iluideaali kummardamine. "Me raiskame kõik oma päevad elu mõtet otsides. Teadke siis ometi, et see mõte on kunstis!" O.Wilde Oscar Fingal O´Flahertie Wills Wilde on iiri päritolu inglise kirjanik. Tema vanemad olid säravad ja ja ekstsentrilised isiksused. Isa oli tuntud silma- ja kõrvaarst, kelle teaduslik ja rahvaluulealane
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Sanna Vahter AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: Liina Puusepp Pärnu 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Tähelepanelikkus. Üksteise kohtlemine......................................................................................4 Usaldus. Olulisim põhimõte........................................................................................................6 Uhkustunne. Ühine jõud.............................................................................................................8 Teistega arvestamine. Viis printsiipi........................
korralid emajões - ""Karda kiitust" , "Lootus". Tema luuletajahoiak esindab vaimuinimest, loojat , vaba kunstnikku. Luulet läbib eetiline nõudlikkus , mis tõstab esile inimese ausust , äraostmatust, endaksjäämist. Sõnavara on äärmiselt rikas , vorm täiuslik. Luuleraamatuid - "Lugu valgest varesest"(1931) , "Tolm ja tuli" (1936) , ""Tähetund" (1966) , ""Eluhelbed"(1971) , "Korallid Emajões" (1986). Käsikirja jäi luulekogu "Elupuu" (1943) PILET NR.7 - EDUARD VILDE DRAAMALOOMING + "MÄEKÜLA PIIMAMEES", 2NÄIDENDIT 1865- 1933 Sündis , kasvas Virumaal;Romaanikirjanik , draamakirjanik, proosa- ja näitekirjanik. Produktiivne kirjanik. Ainult 3 näidendit - "Side " , "Tabamata ime" , "Pisuhänd". Oli ajakirjanik , aktiivne revolutsioonidest osavõtja. Alustab kriminaalsete("Musta mantliga mees") ja humoorikate (Ärapõletatud peigmehed") lühijuttudega. Öeldakse , et ta pani eesti rahva lugema
Mõned inimesed õpivad selgeks ameti, mis neile meeldib ja alustavad tööd kellegi alluvuses. Leidub ka neid inimesi, kes tahavad olla iseenda peremehed ning alustavad äritegevust ettevõtjana. Kas tänapäeva ühiskonnas on keeruline olla ettevõtja ja kas mina tuleksin toime ettevõtjana? Tänapäeval on väga lihtne alustada oma äri, kui on piisavalt ressursse. Riik toetab ka omaltpoolt, kui oled suuteline neile ära tõestama, et just sinu äriplaan on see, mis on vettpidav ja väga hästi läbimõeldud. Riigi poolt on ette nähtud ka professionaalset nõustamist üks tund tasuta, millest on kindlasti väga palju abi igale inimesele, kes tahab äritegevust alustada. Tänapäeva ühiskonnas, kui kõik ärivaldkonnad on raskes seisundis jäävad ainult tugevamad ellu ja suudavad raskest olukorrast välja tulla. Alustades ise äritegevust, peab kõik otsused
Paljud ettevõtjad arvavad, et nad peavad ise juhtima oma ettevõtet. 90% ettevõtjatest ei saa kunagi headeks juhtideks ja nad ei tohiks seda isegi proovida see sisaldab endas liiga palju stressiainest. On olemas kaks lahendust kas luua igapäevaste küsimuste lahendamiseks oma meeskond või suhtuda ettevõttesse kui omandusse, mida te võite, pärast käivitumist, müüa maha kellelegi, kes sellega tegeleda sooviks. Müümine ei ole läbikukkumine, see on hea äri ja võimaldab paljude huvidega inimesel tegelda mitmete ideedega. Nii on võimalik pöörata oma tunnetatud nõrkus oma tugevuseks. Läbikukkumise kartus On halb, kui ettevõtja tunnetab äri luhtumist kui läbikukkumist või oma võimete peegeldust. Ka edukaks ettevõtjaks õpitakse läbi ebaõnnestumiste. Seda saab kirjeldada õppimiskõverana, mille jooksul ettevõtja õpib oma nõrkusi kompenseerima delegeerimise, outsourcingu, täiskasvanumaks muutumise või uute oskuste omandamise teel. Üleliigne optimism
rahvaluule alusel looma uut kirjandust, mis pidi tõendama rahva kultuurivõimelisust. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste alg materjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Arsti, eesti keele uurijat ja kauaaegset Õpetatud Eesti Seltsi esimeest Fr. R. Faehlmanni ei saa pidada kirjanikuks selle sõna otseses tähenduses. Tema looming luuletused, jutud ja kunst muistendid on napp ja juhuslikku laadi, see sünnib eeskätt praktilistel vajadustel ning seostub tema tegevusega ÕESis. Kummutamaks baltisaksa haritlaste hulgas tol ajal levinud seisukohta, et eesti keel on arenematu ja vaene ning sureb välja koos oma kultuuritu kõnelejaskonnaga, rõhutas ta eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Faehlmann on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust, oodi ,,Suur on, Jumal, su ramm" ja
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer ETTEVÕTTE ESIMENE AASTA AS BALTIC PACK EST NÄITEL Uurimustöö Secunda aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Algteadmised ettevõtlusest......................................................................................................... 6 1.1 Ettevõtluse erinevad vormid............................................................................................. 7 1.2 Riiklik abi ettevõtluses....................................................................................................10 Ettevõtte es
Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870 Eduard Vilde "Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol" 1894 August Kitzberg "Püve-Peetri riukad" ja "Püve talu" tegelane S pärit Peeter Hans Leberecht "Valgus Koordis" 1953 sai Stalini preemia Kraavihall- saare mehed kaevasid mandril väikese raha eest kraavi. Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel. Esimesed Saaremaalt pärit kirjanikud olid balti-saksa päritolu kirikuõpetajad.
Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine, funktsioon ja eesmärk on uurimisobjektiks. Üldisus – filosoofia ei küsi konkreetset vastust mingile küsimusele, vaid
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko
distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle otsustab see, mis on tema sees. Luges sisemine ja vaimne kontroll. Ideed romantismist: Kunsti idee on originaalsus Kunsti pole vaja millekski praktiliseks - idee kunsti kasutamisest, et kunsti pole vaja. Kunst on olemas, kuid kunst on kasutu. Kunst elas argilisusest kõrgemal. Kultuuri ja kunsti nähtused pidid valitsema arglisuse üle. Rahvas on romantismis teatud kollektiivse puhtuse sümbol. Tsivilisatsioon (kultuur siis? vist mitte) hävitab selle puhtuse. Inimene on algselt puhas romantismiideede järgi (pärispatukontseptsiooni vastand). Kõik on hästi looja käes, halvasti inimese käes. Rahvas ise oma kultuuri üle otsustada ei tohi. Arnold eristab inimese "tavalist" ja
Seejärel võeti kõik need eelised ära. Üllatuslikult suurenes tööviljakus veelgi (!). Järeldati, et tööd mõjutab motivatsioon. Eksperimentide läbiviimine andis alluvatele mõista, et juhtkond huvitub neist. Teine katse. Küsitleti 1000 töötajat. Teisel küsitlusringil väitsid nad, et töötingimused on muutunud paremaks, kuigi midagi ei olnud muudetud. Eksperiment konveieritöölistega: konveieri taha pandi inimesed, kes on omavahel sõbrad -> tootlikkus tõusis Need uuringud said kuulsaks nad tõid välja, et väga tähtsad on töökohtadel sotsiaalsed vajadused. Leiti, et mitteametlikud organisatsioonid, mis põhinevad sõprusringkondadel ja nende mitteplaneeritud koostöö võivad eksisteerida kõrvuti ametlike organisatsioonidega, mille tegevusplaani on koostanud organisatsiooni juhtkond. Uuringud näitasid üsna selgelt, et töö tegevust mõjutab sama palju inimese loomus kui ka ametlik kavand. Organisatsiooni
inimesi oma orjapõlve armastama ja teevad neist nii-öelda tsiviliseeritud rahvad. Teadustele ja kunstidele võlgnete selle peene ja rafineeritud maitse, millega te kiitlete; selle iseloomupehmuse ja lihvitud kombekuse, mis teeb teievahelise suhtlemise nii õdusaks ja hõlpsaks; ühesõnaga, kõikide vooruste välised tunnused, ilma et teil ühtegi neist voorustest oleks. Just niisuguse viisakuse poolest ületabki meie sajand kõik teised ajad ja rahvad. Enne seda, kui kunst vormis meie käitumise ja õpetas meie kired kõnelema lihvitud keelt, olid meie kombed lihtsad ja loomulikud; ja ülalpidamise erinevus andis juba esmapilgul märku iseloomude erinevusest. Inimloomus iseenesest ei olnud parem, aga inimestele andis turvatunde see, et nad üksteist nii kergelt läbi nägid; ja see eelis, mille väärtust meie enam ei taju, säästis neid paljudest pahedest. Tänapäeval, kui rafineeritumad maneerid ja peenem maitse on surunud meeldimiskunsti
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas
Kui hinged kehasse seotakse, siis unustavad nad, mida ideede maailmas nägid. Unustatud ideid on võimalik meeleliste elamuste ja suunavate küsimustega meelde tuletada. Tuleb omandada ka teadmisi, mille abil saab ideid meelde tuletada. Näiteks võib tuua inimese, kes läheb arsti juurde valuga kõhu piirkonnas. Arsti suunavate küsimuste läbi jõuab valu konkreetse põhjuse tunnetamiseni. 12. Selgitage, millist rolli peab Platoni ideaalses riigis mängima kunst. Kunst mängib Platoni ideaalses riigis väga olulist rolli. Kunsti kasutatakse valitsejate ja sõjameeste kasvatamisel. See pidavat muutma neid vaprateks ja teotahtelisteks. Samas ei tohi neile näidata ka igasugust kunsti. Kasutada tohtis vaid kõlbelist kunsti, mis oli riigi poolt heaks kiidetud. 13. Aristotelese seisukohalt on tekkimine üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Selgitage seda mõtet. Aristotelese kohaselt on asjade vorm võimalikkusena olemas selle asja valmistamiseks
Kui hinged kehasse seotakse, siis unustavad nad, mida ideede maailmas nägid. Unustatud ideid on võimalik meeleliste elamuste ja suunavate küsimustega meelde tuletada. Tuleb omandada ka teadmisi, mille abil saab ideid meelde tuletada. Näiteks võib tuua inimese, kes läheb arsti juurde valuga kõhu piirkonnas. Arsti suunavate küsimuste läbi jõuab valu konkreetse põhjuse tunnetamiseni. 12. Selgitage, millist rolli peab Platoni ideaalses riigis mängima kunst. Kunst mängib Platoni ideaalses riigis väga olulist rolli. Kunsti kasutatakse valitsejate ja sõjameeste kasvatamisel. See pidavat muutma neid vaprateks ja teotahtelisteks. Samas ei tohi neile näidata ka igasugust kunsti. Kasutada tohtis vaid kõlbelist kunsti, mis oli riigi poolt heaks kiidetud. 13. Aristotelese seisukohalt on tekkimine üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Selgitage seda mõtet.
Peirce, Charles S. USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid. Pani aluse filosoofia suunale pragmatism. Radcliffe-Brown, Alfred Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria. Sapir, Edward ameerika antropoloog ja keeleteadlane; oli USA juhtivaid strukturaallingviste; hüpoteesi Sapir-Whorf üks autor. Saussure, Ferdinand de sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Spengler, Oswald saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Sai kuulsaks teosega ,,Õhtumaa allakäik". Võrdles kultuuri elus organismiga. Tsivilisatsioonil on ka oma eluiga. Toynbee, Arnold inglise ajaloolane. Kirj mahuka teose ,,Uurimus ajaloost", kus püüdis kõiki ajaloo sündmusi selgitada tsivilisatsiooniteooriaga. Weber, Max saksa sotsioloog ja majandusteadlane. Võttis kasutusele sõna ,,legitiimsus". Samuti peetakse üheks sotsioloogia loojaks. Whorf, Benjamin Lee ameerika keeleteadlane. Põhiliselt uuris pärisameeriklaste keeli.
see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik" meeldib kõigile? 2) Pop.kult vs. Kõrgkult nende vastandudes on kõrg ülejääk, mis ei kuulu päriskult sisse. Kõrge ja madala hierarhiline jaotus. Kõrgkult eristamine nauding, mis saadatakse. See ei tohi olla füüsiline vaid lükkub edasi. Naudingut tuleb edasi lükata. Nt. Disco puhul on vaja naudingut kohe, tõelise kunsti puhul peabki see olema keeruline. Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni. 3) Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi. Päriskunst = individuaalne looming (romantism geeniuse kunst) Massikultuur = kollektiivne hüsteeria Pop
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming „Väikese printsi“ lähivaatlus 1900–1944 Elu: Pärit Lyonist. Peres viis last. Isa kandis krahvi tiitlit, kuid väärtust polnud. Töötas kindlustusinspektorina. Ema tegeles maalimisega, sealt ka E. huvi ja anne. Saatuslikuks said lennundus ja kirjandus. Temast sai lendur: rahu =>postivedu, sõda =>lahingulendur. Õppis põhjalikult arhitektuuri. Võttis osa Hispaania kodusõjast ja oli II ms luurelendur. Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. „Inimeste maa“ – „Väikese Printsi“ kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist t�
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
Samal ajal suhestub indiviidi maitse ka teiste indiviididega. Süsteem ei ole paigas, vaid liikuv ja kujunev sotsiaalses suhtluses. Veelgi enam - erinevad habitused soovivad üksteist mõjutada oma domineerimissoovi pärast. Kõige olulisem väli, kus võitlus toimub, on haridus. Laste kool laste maitse. 16. Kuidas on kritiseeritud Bourdieu klassidesse jagamist maitse-eelistuste alusel? Maitse kartograafia ei toimi mitte ainult kõrgkultuuri vallas - muusika, kunst jne. See on väga hästi nähtav k atarbimises. Võin eristada kaks peamist klassi - valgekraed ja töölised. Esimestel on abstraktne, formaalne, distantseeritud; teistel sensoorne, füüsiline, kohene. Kui vaadata, mida need klassid tarbivad, siis tuleb välja, t tooted on omavahelistes seostes. Erinevatel klassidel on erinevad elustiilid - Le Monde vs tabloid, hiina toit vs piknikud jne jne Seega maitse on sotsiaalne
Ka meie professor ei julenud lubada tudengile järelmaksu võimalust. · Samas kogu moodne majandus elabki tootlikust koostegevusest. Midagi ei ole viljakamat kui koostöö. · Seetõttu tegeleb ka ökonoomika eelkõige küsimusega, kuidas koostegevuses peituvaid võimalusi kõigi huvides ära kasutada, ilma et keegi peaks kartma enda alttõmbamist. · Indiviidide koostegevuses on meil pidevalt tegemist nii ühiste kui ka vastandlike huvidega. · Ühised huvid tekivad koostöökasusid tõotava koostegevuse baasil, vastandlikud huvid aga oma panuse andmisel koostöökasude genereerimisse ja lõpuks kujunenud koostöökasude jaotamisel. · Sellises olukorras vajame me hoopis teistsugust teooriat, kui ühe üksiku indiviidi otsuste uurimisel. · Ainult ühiste huvide eeldus jätab vaatlusest välja võimalikud huvikonfliktid. Ometigi on need sageli põhjuseks,
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
annaabi.ee 
