Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ARHUSI KONVENTSIOON". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konventsioon, alase, rhusi, keskkonnainfo, keskkonnateabele, alaste, asjus, üro, toimimine, sõltumatus, erapooletus, organis, muret, arhusi, kaebeõigus, peatükki, järgnevat, taanis, keskkonnapoliitika, muust, printsiipi, asjast, varajases, staadiumis, ebaseaduslikult, vastuolus, käsitletud, vaidlustamine, diferentseeritud, tõhustamine, niisiisAastal 1998 loodi Taani väikelinnas Århusis rahvusvaheline kokkulepe ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide vahel - Århusi konventsioon, selle eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. [1] ,,Konventsiooni põhinõue on, et riigid rakendaksid meetmeid, mis tagavad võimude tegevuse avalikustamise ja aruandekohustuse. Århusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele." [1] 1
organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioone on mitmeid: näiteks a) keskkond on nii õhk, vesi kui ka pinnas (Ühendkuningriigi 1990 a. keskk.kaitseseadus); b) keskkond on kui elus ja eluta loodus- ressurss, nagu õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted/ vastastikune mõju; vara, mis moodustab osa kultuuripärandist; maastiku iseloomulik element (Lugano keskkonnaalase tsiviil-vastutuse konventsioon a.1993). Järeldus: keskkonna mõistesse haaratakse kõik loodusressursid, keskkonnapoliitika rakendamine peab olema terviklik; keskkonna-kaitses on oluline osa ka inimtervise kaitsel; üldiseks suundumuseks on keskkonna mõiste sisu avardumine ja üha uute valdkondade lülitamine keskkonnakaitse sfääri. Keskkonnakahju ja selle liigitus- Keskkonnakahju kõige levinum liigitus oleneb sellest, milliseid kaitset vajavaid õigusi ja hüvesid on kahjustatud. Keskk.ohtliku tegevusega võib
ARHUSI KONVENTSIOON ÜLIÕPILANE · Konventsioon loodi 1998 aastal 25. juunil Århusis Taanis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmete poolt · Eesti liitus konventsiooniga samal kuupäeval. · Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. · Eesti ratifitseeris konventsiooni 6.juunil 2001 aasta. · Põhinõudeks võimudele on aruannete koostamine ning tegevuse avalikustamine. KONVENTSIOONI KOLM PÕHIÕIGUST 1
alusel. *Mida detailsem on seire väljundile seatud eesmärk, seda detailsemalt on vaja andmeid salvestada. *tuleb arvesse võtta metaandmeid, mille talletamine on vajalik andmete võrreldavuse tagamiseks, vaja leida optimaalne seireparameetrite kogum. *Minimaalne säilitatavate andmete kogum andmerea puhul: Seirejaama nimi ja selle juurde kuuluv metainfo Parameetri definitsioon ja selle juurde kuuluv info Mõõdetud väärtused 26. Mis on Århusi konventsioon ja milline on selle roll keskkonnaseire andmete avalikustamisel? *Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon ehk Århusi konventsioon. Allkirjastati 1998. aastal Taanis Århusis. Allkirjastajateks olid ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid. Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 30. oktoobril 2001. aastal.
41. Põhiseadus ütleb ka, et Eestis riigikirikut ei ole. USA välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja töö büroo on avaldanud rahvusvahelise usuvabaduse aruande 2000. aasta kohta. Eestit puudutav aruanne on ilmunud väljaandes: Kristlik kogudus ja postmodernne maailm : aastaraamat 2000. Tallinn, 2001, lk 59-64. 2.5 Lapse õigused Lapse õigused inimõigustena on väljendatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mis võeti vastu 20. novembril 1989. Konventsioon hõlmab lapse elu kõiki tahke. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 26. septembril 1991 ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. Lapse õiguste konventsioon toetub neljale põhimõttele: · tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades; · diskrimineerimine ei ole lubatud; · igal lapsel on õigus elule ja arengule; · igal lapsel on õigus osalemisele.
põhjuseks, miks keskkonda kaitstakse. o KSÜSE §1 lg 1 p 1: Seaduse eesmärk on tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara Klassikalistes inimõiguste konventsioonides ja paktides õigust teatud kvaliteediga keskkonnale ei sisaldu, kuigi keskkonnakvaliteeti on seostatud paljude klassikaliste inimõigustega. Euroopa inimõiguste konventsioon: selle alusel tegutseb Euroopa Inimõiguste kohus. See seadus on kõigi inimõiguste seaduse aluseks. · Õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele o Lopez Ostra v. Spain (1995): mõõtu andev kaasus. Hispaania kohtud tema kaebusi ei rahuldanud, kuna kohtunikud leidsid, et nahatööstus annab tööd ja et saastus pole oluline. Võitis aga Euroopa Inimõiguste Kohtus, mille tagajärjel pidi Hispaania riik talle maksma kahjutasu.
mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mudel anticipatory model ettevaatusprintsiibil põhinev mudel Väärtused instrumental value otsene kasutamisväärtus
1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju
1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju
21 Keskkonnaalane vastutus 24 22 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse; Natura alade reºiimi erisused 25 23 Veekeskkonna kaitse põhistruktuurid 26 1 24 Välisõhu kaitse põhistruktuurid 28 25 Jäätmete alase regulatsiooni põhistruktuurid 29 2 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus Materjal: Loeng, Õpik1 lk. 13 - 26 Keskkonnaalaste ebakindlate riskidega tegelemiseks on põhimõtteliselt kaks strateegiat: kahju hüvitamine (ex post ) kahju ennetamine (ex ante ) Nende põhjal võib tinglikult eristada kolme mudelit keskkonnakaitses: tagajärgedele suunatud mudel (curative model )
EL Kesk- ja Ida-Euroopale koostatud keskkonnakaitse näidisseadus käsitleb keskkonda kui: biootilisi ja abiootilisi loodusressursse, tehiskeskkonna elemente, maastiku olulisi elemente, elukvaliteeti, niivõrd kui see mõjutab või võib mõjutada inimeste heaolu ja tervist. Saastus: Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega, millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne). Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon: reostus tähendab selliste ainete või energia inimpoolset sisselaset merre, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele, kahjustada elusressursse ja mere ökosüsteeme, olla takistuseks mere õiguspärasele kasutamisele, sh kalapüügile, kahjustada merevee kasutamist ja viia heaolu vähenemisele Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks: Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+”
on tagatud suurem kaal otsuste langetamisel ka teadusliku ebakindluse juhtudel. Kkalase põhiõiguse tunnustamine avab tee mitte üksnes menetlusvigade, vaid ka sisuliste aspektide (sh ettevaatusprintsiibi rakendamise) kontrollile. Tuleb tunnustada ka igaühe õigust elada tema tervise ja heaolu vajadustele vastavas keskkonnas. Kkalased menetluslikud õigused. Århusi konventsioon 1998, Taani. Teksti koostamisest võtsid osa ÜRO/Euroopa majkomisjoni regiooni maade valitsuste ja NGOde esindajad, lisaks Stockholmi ja Rio deklaratsioonidele ning Maailma looduse hartale on allikateks veel 1995.a nn Sofia juhtnöörid ja 1990.a UN/ECE kkalaste õiguste ja kohustuste harta eelnõu. Miks kk alal? Kkkahju hajus iseloom eristab kkkaitset teistest valdkondadest (nt tarbijakaitsest), kus iskliku puutumuse ja õiguste rikkumise kindlakstegemine on tunduvalt lihtsam
uuringuid lapse õigusi puudutavates küsimustes; d) komitee võib teha ettepanekuid ja anda üldisi soovitusi käesoleva konventsiooni artiklite 44 ja 45 alusel saadud informatsiooni põhjal. Niisugused ettepanekud ja üldised soovitused edastatakse igale vastavale osalisriigile ja kantakse ette peaassambleel koos osalisriikide kommentaaridega, kui neid esineb. III OSA Artikkel 46 Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks kõikidele riikidele. Artikkel 47 Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele. Ratifitseerimiskirjad deponeeritakse ÜRO peasekretäri juures. Artikkel 48 Käesolev konventsioon on avatud ühinemiseks igale riigile. Ühinemiskirjad deponeeritakse ÜRO peasekretäri juures. Artikkel 49 1. Käesolev konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast kahekümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja deponeerimist ÜRO peasekretäri juures.
6. Audiitorite kompetentsus ja hindamine Olulisemad mõisted: auditi kriteeriumid - Poliitikate (tegutsemisviiside), protseduuride ja nõuete komplekt Tõendusmaterjal - tõendusdokumendid, faktide konstateering või muu auditi kriteeriumidesse puutuv ja kontrollitav informatsioon Leiud - Auditi kogutud tõendite ja auditi kriteeriumite vastavuse hinnangu tulemused Järeldus - Auditeerimise põhimõtted. Eetiline käitumine · Selge esitlus · Kohane professionaalne hoolikus · Sõltumatus · Tõendusmaterjalil põhinev lähenemine Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine. Keskkonnakorralduse mõistet kasutatakse rohkem avalikus sektoris ja see hõlmab arvestatavat osa keskkonnakaitselistest meetmetest Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse Demingi juhtimismudel. Demingi mudel on universaalne tegutsemisskeem, mis on rakendatav
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26).
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas
ettekannetes vastavalt 1. lõike punktile b korrata varem edastatud põhiinformatsiooni. 4. Komitee võib paluda osalisriikidel konventsiooni täitmisega seotud lisainformatsiooni. 5. Komitee peab ÜRO peaassambleele majandus- ja sotsiaalnõukogu kaudu esitama aruanded oma tegevuse kohta iga kahe aasta tagant. 6. Osalisriigid teevad oma aruanded oma riigi üldsusele laialdaselt kättesaadavaks. Lapse õiguste konventsioon Maailmas elab väga palju inimesi, kes erinevad üksteisest vanuse, nahavärvi, harjumuste, kommete ja iseloomu poolest. Kõigil meil on oma soovid ja tahtmised, kuid kõik me, nii lapsed kui täiskasvanud, tahame end tunda turvaliselt. Et see nii oleks, on vajalik kokku leppida, milliseid reegleid peaksid kõik inimesed järgima. Inimõigused on normid, mis õpetavad paremini märkama ja mõistma inimesi enda ümber ning nii endast kui teistest lugu pidama
sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146 Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega
maastike ja elustiku mitmekesisus. Strateegias eelistatakse ennetuslikke meetmeid, sest loodukahjulike tagajärgede kõrvaldamine on tunduvalt kulukam. Loodussäästliku arengu kohustatakse tootjat tasuma keskkonna kasutamise eest ning hüvitama kõik kahjustuste kõrvaldamisega seitud kulud. Tootja vastutab ka oma toodangu jäätmete kokkukorjamise, ümbertöötamise ja taaskasutuse eest. Olulisel kohal on ka Århusi konventsioon, mille eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. 6.Reduktsionism ja positivism kui teadusliku lähenemise metodoloogiad. Gaia hüpotees. Reduktsionism on metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
kogumine ja hindamine. Eesmärk: keskkonnaaudiitor määrab auditi ainestiku vastavuse auditi kriteeriumidele ning edastab tulemused auditi kliendile. Audit on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus. Audiitor on sõltumatu kontrolliv osapool. Auditeerimise põhimõtted: süstemaatilisus, sõltumatus, dokumenteeritus. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest. · KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. · Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui: Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud Audititüübid: · Vastavusaudit · Vastutusaudit · Tegevuskoha audit · Omaniku vahetusega kaasnev audit · Eriauditid · Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id)
2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l “Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros • Kliimamuutuste konventsioon • Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon • Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 2015 Säästava Arengu 17 eesmärki Igaüheõigus ja muutused Eesti keskkonnaõiguses Igaüheõiguse (Everyman’s right) mõiste Õigus looduses vabalt liikuda koos kohustusega loodust hoida. [SASS]
1944-1957 – akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta 1957-1994 – riiklik looduskaitse ENSV-s ja taasiseseisvunud Eestis; looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“ 1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“ KESKKONNAÕIGUS kujunemise taust: o 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine o Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe tunnusjooned: o keskkonnaõiguse printsiibid (ettevaatusprintsiip) o avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll o rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid): Stockholm (1972) Rio de Janeiro (1992)
sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi." 3 Suureks erandiks on keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus, mille aluseks on Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamiseks üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (nt RKHKm 29.01.2004, nr 3-3-1-81-03). Seltsingute kaebeõiguse kohta RKHKo 28.11.2006, nr 3-3-1-43-06. Keskkonnaasjades kaebeõigus üldiselt: RKHKm 28.02.2006, nr 3-3- 1-86-06, p 16: "Kolleegium peab vajalikuks märkida, et keskkonnaküsimuste otsustamist käsitlevates
kaitstava huvidega või oleks alust selliseks kahtluseks. Seetõttu on näiteks keelatud esineda kaitsjana isikul, kes selles asjas annab või andis varem õigusabi isikutele, kelle huvid on vastuolus isikute huvidega, keda ta kaitseb või esindab, või kui ta võttis asjast osa kohtunikuna, prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana(KMK § 20 lg 2). Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Eriti oluline on sõltumatus kohtute ja kohtunike puhul. Kohtute sõltumatus on tagatud nende sõltumatuse fikseerimisega põhiseaduses (PS § 146) ja nende Kohtute seaduses fikseeritud õigusliku seisundiga. Kohtunike sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega, kohtuniku
ÕIGUSEMÕISTMINE Artikkel 47 Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda. Artikkel 48 Süütuse presumptsioon ja kaitseõigus 1
autorlus. Autoriõigus on inimõigus: droit moral. XIX sajandil kehtestavad praktiliselt kõik tsiviliseeritud riigid seadusi intellektuaalomandi kaitseks. Esialgu on see kaitse mõeldud vaid oma riigi kodanikele. Seoses 1873. aasta Wieni rahvusvahelise leiutiste näitusega hakatakse tähelepanu pöörama rahvusvahelise kaitse vajadusele. See eesmärk leiab väljenduse kahes olulises konventsioonis: 1883 Pariisi konventsioon (tööstusomand) ja 1886 Berni konventsioon (autoriõigus). Nende korduvalt täiendatud konventsioonide aluselt loodud Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Büroo kujundatakse 1967 WIPO-ks (Genfis, ÜRO special agency). WIPO haldab arvukalt rahvusvahelisi konventsioone, mida võib klassifitseerida järgmiselt: 1. Põhikonventsioonid 2. Regisreerimiskonventsioonid (PCT, Madrid, Haag) 3. Standardiseerimis- ja klassifikatsioonikokkulepped (TLT, PLT, Nizza jpt).
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond xxxxxx xxxxx Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus Kursusetöö Juhendaja: xxxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Teose vaba kasutamise olemus.............................................................. 4 1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta.................................................................................4 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused............................................................................................6 2. Autoriõigustega rikkumisega kaasne
Iseloomusta ühte rahvusvahelist VVO lähemalt. IUCN – Rahvusvaheline Looduskaitseliit, Eesti liitus alates 2007, punaste raamatute koostamise algataja. Eesmärgid: - Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine - Loodusvarade õiglane, mõistlik ja säästlik kasutamine - Loodusega kooskõlas oleva eluviisi väärtustamine - Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne, regionaalne). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. 1 Eesti alad – Matsalu, Vilsandi, Soomaa RP
Intellektuaalne omandi moodustavad õiguslikult kaitsvad loometöö tulemused, millega saab nagu asjadega tehinguid teha ja õiguste kaitseks vastavalt õigusaktidele välja astuda. Intellektuaalne kapital on isiku mittevaralised väärtused, mis ei ole õiguslikult kaitstud, nt oskused, teadmised, suhted jne. Intellektuaalse omandi legaaldefinitsioon tuleneb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklist 2 (viii). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967 ja jõustus 26.04.1970. Eesti ratifitseeris konventsiooni 1993. aastal. Art 2 VII : Intellektuaalne omand sisaldab õigusi seoses: - kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega, - esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega, - leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, - teaduslike avastustega, - tööstusnäidistega, - kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega,
On teada ka muid lähememisi füüsilise isiku elukohariigi määratlemiseks: o määratlus lege loci elukoht määratletakse elukohariigi õiguse alusel (nt viimase elukohariigi alusel; o määratlus õiguse läbi, mis kohaldub teisele õigusküsimusele (nt kui naise elukoht sõltub abielu üldiste õiguslike tagajärgede regulatsioonist); o määratlus lege patriae (harva esinev; nt vanas S`veitsi REÕS-s); o konventsiooniline määratlus (nt Haagi renvoi konventsioon pole jõustunud, pole pop). Knoepfleri ja Schweizeri kohaselt on domitsiilil ja elukohal kodakondsuse ees rida eeliseid: võimaldab paremini assimileerida välismaalasi; (mõtle Londonile, selle elanikud) loob teatud ühtsuse erinevatest kodakondsusest isikute kohtlemisel; on ainukohaldatav riikides, kus kodakondsus hõlmab mitut õigussüsteemi (nt USA, Suurbritannia); üldiselt lihtsustab ametnike tööd, kui selle määratlus ühtib forumi määratlusega.
oleks vastuolus kaitstava huvidega või oleks alust selliseks kahtluseks. Seetõttu on näiteks keelatud esineda kaitsjana isikul, kes selles asjas annab või andis varem õigusabi isikutele, kelle huvid on vastuolus isikute huvidega, keda ta kaitseb või esindab, või kui ta võttis asjast osa kohtunikuna, prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana(KMK § 20 lg 2). Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Eriti oluline on sõltumatus kohtute ja kohtunike puhul. Kohtute sõltumatus on tagatud nende sõltumatuse fikseerimisega põhiseaduses (PS § 146) ja nende Kohtute seaduses fikseeritud õigusliku seisundiga. Kohtunike sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega, kohtuniku materiaalse ja sotsiaalse
annaabi.ee 
