Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arhitektuuriteooria referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arhitekt, arhitektuur, fassaad, aalto, hoones, saal, hoonel, sovhoos, taagepera, sovhoosi, juugendm, arhitektid, akende, eramu, munga, postmodernism, elamut, väljendus, viimistlus, hotell, mustamäe, konstantin, hooneid, trepi, koridor, raudbetooni, tellija, projektid, sport, uusfunktsionalism, kaasaja, ärihoone, tagasihoidlikvõimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda peetakse Tartu juugendarhitektuuri algtähiseks. Konvendihoone eeldas rahvuslike joonte esiletoomist ja samal ajal sundis see leima uusi väljendusvorme ja suunas nii tähelepanu moodsatele arhitekuurisuundadele, mis oma ekspressivse vormikeelega olid eelusseisundis varasemate stiilivooludega võrreldes. Hästi on ka märgata tellijate poolset aktiivsust (EÜSi
19ndal detsembril käisime klassiga Tallinna Arhitektuurimuuseumis, mis asub Rotermanni keskuse taga olevas vanas restaureeritud soolalao hoones. Muuseumis näitamiseks välja toodud eksemplarid kuulusid 20.-21. sajandi ajavahemikku, kuulsamad neist olid näiteks Lauluväljaku, Pärnu rannahoone, Pirita jahisadama, Olümpia hotelli ja Tallinna Draamateatri mudelkavandid. Mulle endale jäi kõige enam silma professor Tammekannu villa, mis asub Tartus Kreutzwaldi 6 ja mis on ehitatud aastal 1932 Soome tipparhitekt Alvar Aalto poolt. Teada on, et maja ehitati noore geograafiaprofessori August Tammekannu pere
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines "Arhitektuuri teooria" NTM1380 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2014 Sisukor Sissejuhatus................................................................................................................ 3 Juugend....................................................................................................................... 4 Tartu Pauluse kirik.................................................................................................... 4 Funktsionalism (1920-30.a.)...............
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku
............................................................................................................ 16 1.7 Paide jaamahoone.......................................................................................................16 NÕUKOGUDE PERIOOD..................................................................................................18 1.8 Türi Majandusgümnaasium........................................................................................18 KAASAEGNE ARHITEKTUUR........................................................................................20 1.9 Türi ärihoone.............................................................................................................. 20 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................. 22 2 SISSEJUHATUS
- manifesti puudumine (ei kehtestatud reegleid) BELGIA -rahvuslik identiteet + rahvuslik stiil - "Arhitektuuris pole miski ebatõene ilus" - keskklass + majandus - Les XX, Esteetilise Vabaduse Salong - Keskkonna kui terviku Jan Toorop - naiselik Juugend =Victor Horta Hotel Tassel 1892 (väljast klassikaline) Esimene kord raud elamuarhitektuuris "Lindistiil" - trepi käsipuud,liuglev, sambad (pole liiga puhtad) Avatud planeering *Hotel Solvay 1895 - kivi ja metalli ühendamine, fassaad on dünaamilisem (jooned, kaared tänu metallile), interjööris on näha stiilide kombinatsioone ja arhitekti töövaldkond laienes *Maison du Peuple 1897 - 1900 (lammutatud 1965, sest sellest ei saadud aru) - esimest korda esines klaasist ja rauast fassaad, esimene Brüsselis, konstruktiivne paljastamine. Selline stiil liikus edasi väiksematesse majadesse. Henry van de Velde - Radikaalsetele kalduvustele vaatamata oli van de Velde siiski
Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates.
heakorrastamine ning näiteks korrapäraste jooksukoplite rajamine sigadele. 1950.aastate lõpul Põllumajandusprojekti planeerimisosakonna töö lõppes, misjärel paljud hakkasid mahulist arhitektuuri projekteerima. Pormeistri esimesi elluviidud töid oligi põllumajandustöötajate autahvel Tallinnas Virumäe edelaküljel ja selle ümbruse heakorrastus. Sõjajärgne modernism Eesti arhitektid hakkasid orienteeruma lähemate naabrite, Põhjamaade järgi. Skandinaavia- pärane arhitektuur tähendas pehmemat lähenemist modernismile, inimsõbralikkust, ehitise maastikku sulandamist ja naturaalseid kohalikke materjale nagu puit, tellis ja krohv. Pormeistri esimene ehitatud hoone, millega ta kohe tuntuks sai, oli Lillepaviljon Pirita teel (1958-1960) 3. 1960 Lillepaviljon Tallinnas Pirita teel Lauluväljak ja Pirita Näidissovhoosi näidisaed koos lillepaviljoniga kuulusid ühte kompleksi.
Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased (Erich Jacoby, Ernst Kühnert, Konstantin Bölau, Robert Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva dusiruumi asemel on igas korteris isiklik. Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne rõhtlaudis ja madalakaldeline katus. Kuid isegi pärast sõda püstitati veel vanamoelisi Tallinna
Moodne arhitektuur Elamu Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23 Tallinnas - Chielehaus Arhitekt: Robert Natuse, valmis: 1936 Hoone tellija oli “Eestimaa liikumata varade ekspluateerimise seltsi Koch ja Ko”. Viiekorruseline raudbetoonist ja telliskivist elamuhoone, väljapoolt on vooderdatud klinkerkiviga. Hoone on ehitatud väikesele alale, kahe tänava vahele. Hoone sees on aga peidus aed. Ehitises olevad ruumid on kompaksed ja omavad kõike hädavajalikku. Hoone arhitektuur lähtub Põhja- Saksa tellisekspressionismist (Saksa ekspressionismi haru
klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end väljendama oma arhitektuurikeeles, mis omakorda tuleneb tehnoloogilistest saavutustest. Uus esteetika võeti hästi vastu igal pool, kuna see sobis hästi kokku ka ühiskonna üldhuvidega ja minevik oli möödanik. Uus arhitektuur pidi olema odav ja kiiresti teostatav. Sõjast tingitud ehitustegevuse seiskumise, uutest riigipiiridest põhjustatud põgeniketulva ja majanduskriisi tõttu oli nõudlus uute korterite järele suur. Tähtis oli, et saaks ehitada võimalikult kiiresti ja odavalt. Välditi arhitektuurseid kaunistusi, kadus dekoor. Funktsionalismi printsiibi järgi pidi ehitise välimus tulenema tema otstarbest ehk funktsioonist, sellest ka stiili nimetuski. Muidugi pole
Konstantin Stepanovich Melnikov Konstantin Stepanovich Melnikov oli Venemaa arhitekt ja kunstnik. Konstantin Melnikov sündis 3.augustil 1890.aastal Moskvas. Ta oli oma pere neljas laps. Tema ema oli Yelena Grigorievna ning isa nimi oli Stepan Illarionovich, kelle ametiks oli teetööde brigadir. Üldiselt oli Melnikovi pere vaene. Konstantin Melnikovi sõltuvust pidevalt joonistada märkas tema isa Stepan Illarionovich juba varakult ning tõi regulaarselt Konstantinile vanapaberit, millele joonistada. Kahjuks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES Referaat Õppeaines ,,Eesti ajaloolised interjöörid" NTS1270 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 4 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " .......
Mauritiusega. Vennaskond oli tegev ainult Tallinnas, Riias ja Tartus. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel.8 Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. Olavi gildilt tellitud kahelöövine tähtvõlvidega gildisaal ehitati 1419-24 ning seda peetakse kauneimaks Tallinna kahelööviliste piduruumide seas. 1517. aastal ostsid maja mustpead, varsti ehitati ka uus võlvimata laega saal, mille aknaorvades on tänini säilinud renessanslikke maalinguid. Maja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline: Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas kui Pühavaimu tänava poole avanevad ka 1. ja 2. korrus. 1597. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundas ehitusmeister- kiviraidur Arent Passer suure saali tarbeks pikendatud fassaadi ja dornse osa Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda...............................................................
poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse vanalinna siluetile. Kirjeldamaks Stenbocki maja arhitektuuri, peab arvestama, et see ei ole ehitatud aadlipaleeks, vaid ametiasutuse tarvis ning seetõttu mõjub küllaltki lakoonilise ja lihtsana nii väljast kui ka seest. Kolmekorruselist kivist peahoonet iseloomustab tema massiivsuse ja tasakaalustatuse tõttu range klassitsism. Kuue dooria sambaga rõduga esindusliku hoone Toompea põhjaserval kavandas arhitekt Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks. Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kuid pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahendistest; valmimisel 1792. aastal sai hoonest krahv Stenbocki linnaresidents. Pärast krahv Stenbocki surma kasutati hoonet mitmel erineval otstarbel, kuni 1891
Vabbe. Pisa torni meenutav kalle on tekkinud majale hoone ebaühtlase aluse tõttu. Kogu Tartu vanalinn on rajatud soisele Emajõe kaldale ning majade vundamendid toetuvad enamasti puitparvedele. Sajandite jooksul on põhjavee tase langenud ning üks külg madalamale vajunud. Legendi järgi vajunud maja tugevamini kaldu pärast praeguse Kaarsilla kohal asunud Kivisilla õhkulaskmist Teisel maailmasõja ajal. 1980. aastatel teostasid Poola restauraatorid hoones ulatuslikke restaureerimistöid, mille tagajärjel on hoone vajumine peatatud. Maja kalle on 5,8-kraadi, mis on suurem kui Pisa tornil. Suudlevad tudengid Selle skulptuuri autoriks on Mati Karmin. Legend räägib, et Mati Karmin sai kuju loomiseks inspiratsiooni perekonnaringist. Kujur näinud, kuidas tema õe vanem poeg suudelnud vihma käes oma tüdrukut, ja pildistanud seda. Hiljem andis purskkaevu kujundamiseks väljakuulutatud Tartu Linnavalitsuse võistlus kujurile
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING ELAMU AADRESSIL MAAKRI 28A (kursusetöö) Õppeaine: RESTAUREERIMISE ALUSED Teaduskond: Arhitektuur Õpperühm: EA-51 Üliõpilane: Loreida Hein (ekstern) Juhendaja: M. Keskküla Tallinn, 2004 2 Elamu Maakri tn 28A SISUKORD MAAKRI 28A ELUMAJA TEHNILISED NÄITAJAD lk 3 KINNISTU AJALOOST lk 3 OBJEKTI ISELOOMUSTUS lk 5 OBJEKTI TEHNILINE SEISUND lk 5 KAHJUSTUSED JA NENDE PÕHJUSTAJAD lk 6
Tähendab ju 'empire' impeeriumit, keisririiki. 1799.a. haaras Napoleon võimu riigis enda kätte ja 1804 sai ta Prantsusmaa keisriks (Napoleon kroonib oma abikaasa Josephine'i, detail). Lisaks muule tegevusele suunas imperaator ka riigi kunstielu. Kunstnikud said Napoleonilt nii näpunäiteid kui ka otseselt tellimusi. Seega võib prantsuse 19. sajandi esimese kümnendi kunsti pidada Napoleoni kunstiks. ARHITEKTUUR Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid
kujul umbes a.1330, kuid ehitati ümber XVXVI saj., nagu ka toomkirik ja Niguliste kirik. Pühavaimu kiriku koor ehitati XIII sajandi lõpul; kahelööviline pikihoone pärineb XIV sajandi esimesest poolest. Hoogsale ehitustegevusele kirikuarhitektuuri alal annab ränga hoobi Jüriöö ülestõus a. 1343- 1345. Selle tagajärjel tuleb kirikute ehitamisel seisak, mis kestab ligi pool sajandit. Ehitustegevus elavneb uuesti umbes a. 1400. XVI sajandi esimesel poolel elab eesti arhitektuur läbi suure õitsenguaja. Tallinnas ja Põhja-Eestis kujuneb välja omapärase ilmega ehitusviis ja me võime rääkida Tallinna koolkonnast. XV sajandi alguses ehitati toomkiriku basilikaalne pikihoone. Torn pärineb a.1779. XV sajandi esimesel poolel valmis Niguliste kiriku (LISA 10) pikihoone ja torn, mille barokkvormides kiiver ehitati a. 1695. Aastast 1425 pärineb kodakiriku süsteemis ehitatud Oleviste kiriku koor, mille võlve toetavad saledad kaheksatahulised piilarid
Sangaste lossi seostatakse Suurbritannia lossidega, mis on ka igati loogiline, sest briti arhitektid oskasid väga hästi süveneda keskkaja arhitektuuripärandisse ja seal oli historitsism hinnas. Hinnati keskaegse arhitektuuri maalilisust ja kihilisust. Põhiplaanid olid historitsistlikel hoonetel küllaltki keerulised. Otsesem viide briti gootika jäljendamisele on Tartumaal paiknev Alatskivi mõis (Arved von Nolcken) (joonis 3). Idee pärineb mõisahärra, kes ühtlasi oli ka arhitekt reisilt Sotimaale, kus ta vaimustus Balmorali lossist ja kasutas Alatskivi juures selle kujunduselemente. Loss sai valmis 1885. aastal. Erinevalt Sangaste teravast liigendusest on Alatskivi üleminekud 4 kumeramad. Interjööris pälvib tähelepanu läbi kahe korruse ehitatud hall, mida kasutati esmakordselt Eesti mõisaarhitektuuris. Vähem, kuid siiski kerkis neogootikat ka Põhja-Eestis. Üks esimesi oli siin Alu, mille tollane
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus
1902. aastal oli teatris tulekahju, mille tagajärjel sai hoone niimoodi kannatada, et seda enam taastama ei hakatudki, vaid otsustati ehitada päris uus hoone väljapoole vanalinna, Jaani tänavale (tänapäeval Pärnu maantee). Projekteerimise ja ehitamise ajaks püstitati puidust ajutine hoone, mis oma laudvoodriga meenutas pigem küüni, kui teatrit. Uut teatrit planeerides uuriti põhjalikult, mis sel alal Saksamaal ja mujal Euroopas tehti ning otsustati, et uue teatri arhitektuur pidi kindlasti saksalikku juugendstiili väljendama. ARHITEKTUURIKONKURSS 1906. aastal kuulutati Tallinna Saksa Teatri ehitamiseks välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi tingimused olid väga täpsed, selgelt oli kirjeldatud ruumide jaotus, rõdude arv, ruumide suurused ja isegi välisfassaadi materjal. Fassaadil oli nõue kasutada kohalikku paekivi. Programmi järgi pidi teatrisaal mahutama 600 inimest ja saalil pidi olema kaks rõdu
Ohtu Mõis OHTU PÄRIS ALGUS Millal, kuis on kerkinud siia selline arhitektuuriansambel, mõisasüda, mis võinuks vabalt paikneda kuskil hoopis kaugel, Taanis või Schleswigis või Pommeris? 1973. aastal ilmunud ENE 5.köide ütleb Ohtu kohta nii: Ohtu asunduse kohal oli varem suur küla (Taani Hindamisraamat 1241: Heukael) mis Poola Rootsi sõdade ajal tühjenes; samasse 17. saj. algul rajatud mõis sai nime Ohtu vabatalu järgi (1534: Ochter). Taani Hindamisraamatu järgi oli too 20 adramaa suurune küla läänistatud kellelegi Marwarile, kelle omanduses oli ka lähedaipaiknev Nahkjala küla. 1314 aastal ostis küla Hinricus de Lode käest Tallinna raehärra Johannes Masche, kes selle ka kohe edasi müüs. Ordu ajal kuulus Ohtu ala Keila mõisa kulna vakusesse. Rootsi võimuaja algul oli kroonuomand kuni Johan III selle Nils Jönsson Krämerile (+1623) läänistas. 23.6.1624. müüs Gustav II Adolfmõisa N.J.Krämeri lesele Magdalenale päriseks. Järgmiseks valdaj
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Hoone konstruktsioonid olid suhteliselt heas seisukorras, aga plekk-katuse tõsised läbijooksud tingisid esmatähtsaks tööks katuse vahetuse. 2003. aastal sai loss kiltkivikatuse nagu oli olnud esialgses projektis. 2005.a toimus oluliste ruumide - peasaali, söögisaali, salongi, vestibüüli, kabineti restaureerimine. Loss avati külastajatele 2011. aasta suvel. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püüti taastada algseid interjöörilahendusi. Olulist teavet selleks saadi lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. Arhitektuur Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880
Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Referaat Alar Kotli Arhitektuur EEA0021 Autor: Juhendaja: Anne Lannes Tallinn 2011 Sissejuhatus Arhitekt Alar Kotli astus ehituskunsti 1930. aastate alguses, samaaegselt moodsa arhitektuuri jõudmisega Eestisse. Ta tegi kaasa funktsionalismist taandumise laine, rõhutades esinduslikkust ja traditsionalismi nii enne kui ka pärast sõda, ning asus moodse arhitektuuri taasavastajate esiridadesse 1950. aastate teisel poolel.
käivaks, suleti see juba järgmisel kevadel. Edasi jätkas nimetatud lasteaia pidamist uus ühing ja nimelt Rakvere Lastekaitse Ühing (eesotsas oli aastatel 1921-1930 linnapea Aleksander Pääro), kes tegeles sellega kuni 1930. aastani. Virumaa Lastekaitse ühingu lasteaiahoone ehitati 1929. aastal. See oli esimene hoone, mis püstitati Vabadusplatsi kõrvale.8 Samuti on see Rakvere esimene lasteaiahoone. Kreutzwaldi tänavas, praegu Koidula tn 14. Selle maja projekti tegi arhitekt August Tauk ja nurgakivi pandi pidulikult 5. mail 1929. Järgmisel suvel võeti maja esimene korrus kasutusele. Majja asusid ühingu emade ja laste nõuandepunkt, eelkooliealiste laste raamatukogu, loomulikult lasteaed, Punase Risti kohalik komitee ning karskusselts. Maja avati pidulikult ja õnnistati 9. novembril 1930. Maja teise korruse ruumid valmisid 1931. aastal. Virumaa Lastekaitse Ühingu lasteaias käis esialgu 70 lapse ümber, mõne aja pärast kasvas see arv sajani. 1937/1938
Mõisa hoonestus paiknes Anija-Alavere maantee ja Jägala jõe vahelisel kitsal maa-alal. Varaklassitsistlik peahoone on meieni säilinud 20. sajandil ümber ehitatud kujul. Hoone vasakusse otsa on tehtud täiskahekorruseline juurdeehitus ning parempoolsesse otsa veranda ning tagaküljel vastu jõge paiknenud lahtine veranda on kinni ehitatud. Hoone katusesse on 20. sajandil rajatud rida välimust rikkuvaid vintskappe. Teise maailmasõja järgselt paiknes hoones pikka aega polikliinik ja haigla, kaasajal on hoone eravalduses. Praegu on mõisasüda jäänud Kehra linna sisse, moodustades viimase tuumiku. Nii mõisasüdame sisse kui ka lähedusse on 20. sajandil püstitatud rida uusehitisi. Tundmatuseni on muutunud ka mõisa ümbruse teedevõrk. Kehra linna elanikud nimetavad seda mõisa ning keldrit, mis seal asub „Kummituste lossiks“, kuna keldris oli kunagi morg (surnukamber vms). Käivad müüdid, et
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat.
Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale juugentstiil. Oma eesti ja saksakeelse nime sai ta 19. sajandi lõpul ilmunud saksa ajakirjast "Jugend",kus seda stiili propageeriti, ingliskeelses maailmas nimetatakse sama modernstiiliks ja prantsuskeelses Art Noveau'ks.Juugent on pärit Inglismaalt.Selle stiili alusepanijaks oli mitmekülgne inglise kuntsnik ja arhitekt WILLIAM MORRIS(18341896)kes kutsus üles loobuma kuninganna Victoria ajal vohanud eklektikast,s.o. Erinevate stiilide kokkusobitamisest ja gootika elutust jäljendamisest.184050teks aastateks oli rangete vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Seda ajastut nimetatakse historitsismiks
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad
nõukogude ajal aianduskooli sööklana. Vaatamata suurtele ümberehitustele on maakivist kehand säilinud algses mahus ja algsel kujul. Räpina mõisa aednikumaja Räpina mõisa aednikumaja on ehitatud 20. sajandi algul. Aednikumaja on ühekorruseline puidust keldrikorrusega hoone. Puitlaudisel on krohv. Hiljem on hoonet juurdeehitusega pikendatud. Hoone on kaetud viilkatusega. Hoonele on iseloomulikud arvuka ruudujaotusega aknad. Seinu katavad puitsõrestik ja viinamarjaväädid. Hoones paiknevad ametikorterid. Räpina mõisa pargipaviljon Räpina mõisa pargipaviljon on ehitatud 19. sajandi teisel veerandil. 2011. aasta suvel toimusid restaureerimistööd. Pargipaviljon on ilus, klassikaline 8 heleda toskaana sambaga rotund. Ümarehitis on kaetud pealt madala kupliga, mille ääres lai puitkarniis. Räpina mõisa pargipaviljon üks väheseid originaalkujul säilinud pargipaviljone (Muisuskaitseamet). Omandi ja haldamise probleemid
annaabi.ee 
