Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Argumenteerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhjendus, argumenteerimine, väidet, loogika, toetuseks, palgaarmee, logos, paatos, eetos, image, esinemis, väitlus, seisev, treenitud, poisse, esitlemine, milliseleArgument ja argumendi koostamine Argumenteerimine on õpetus sellest, kuidas esitada erinevate ideede toetuseks veenvaid ja mõjuvaid põhjendusi. Selleks, et argumenteerida, peab kõige pealt olema mingi idee ehk seisukoht, mida toetada. Argumenteerimine ongi ühe seisukoha toetuseks erinevate põhjenduste ehk argumentide toomine. Argument on eraldi seisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta. Argument vastab alati küsimusele miks?. ARGUMENT VÄIDE - (sellepärast,et..) SELETUS e. SEOS - TÕESTUS(ED) - JÄRELDUS Näide.. VÄIDE - Meil on väga tugev klass. SELETUS e. SEOS - sellepärast, et tugevat klassi iseloomustavad head eksamite tulemused. TÕESTUS(ED) - Kõigi eksami tulemused olid vabariigi keskmisest kõrgemad.
Argumendid Väitluskaasuse põhilisteks elementideks on argumendid. Kui võrrelda väitluskaasust majaga, siis argumendid on ehituskivid, millest see maja koosneb. Argument on põhimõtteliselt eraldiseisev mõte, mis toetab väitlusteemat ehk näitab, miks teema on tõsi (seda jaatava kaasuse puhul, eitavas kaasuses näitavad argumendid mõistagi, miks teema ei ole tõsi). Näiteks kui väitlusteema on "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud", võiks üks argument selle toetuseks olla "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel". Üldiselt võiks väitluskaasuses koosneda 2-4 tugevast argumendist, millest igaüks väljendab erinevat ideed. Algajatele väitlejatele tundub kaasuse väga konkreetselt argumentideks jagamine võõras, pigem tahaksid nad esitada lihtsalt ühe pika kõne teema üldiseks toetuseks. Kõne argumentideks jagamine
1) partneri refleksiivjuhtimine, mis haarab endasse partneri mõtlemise, käitumise ja otsustuste langetamise juhtimise tema minakujundiga manipuleerimise (meelitamine, enesetunde ja tähtsuse tõstmine, psühholoogilise komfordi tekitamine või vastupidi) kaudu. 2) suhtlemistehnikate ja manipuleerimisvõtete valdamine, mis sisaldab partneri initsiatiivi ülevõtmist, tema mõju pareerimist, emotsionaalse loogika vahendeid, peeni käike partneri üle kontrolli kehtestamises, piitsa ja prääniku meetodit jms. 3) mikro-ja makrosituatsiooni võimaluste ja tingimuste ärakasutamine. Initsiatiivi saab haarata ning partneri üle kontrolli kehtestada ka oma vanust, staatust, välimust ja erudeeritust kasutades, oma positsioonile ja autoriteetidele viidates. Ka miljöö, kellaaeg, kõrvaliste isikute juuresolek või puudumine mängivad kaasa taotlusi soodustavate ja takistavate
valmistanud? Kui vastus ühele neist küsimustest on ei, tuleks definitsioonid ümber teha.. Argumendid Väitluskaasuse põhilisteks elementideks on argumendid. Argument on põhimõtteliselt eraldiseisev mõte, mis toetab väitlusteemat ehk näitab, miks teema on tõsi (seda jaatava kaasuse puhul, eitavas kaasuses näitavad argumendid mõistagi, miks teema ei ole tõsi). Näiteks kui väitlusteema on "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud", võiks üks argument selle toetuseks olla "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel". Üldiselt võiks väitluskaasuses koosneda 2-4 tugevast argumendist, millest igaüks väljendab erinevat ideed. Lisaks sellele, et väitluskaasus peaks olema jagatud eraldiseisvateks argumentideks, peaks ka iga argumendi enda sees olema mingisugune struktuur. Vaatame nüüd, millistest osadest üks hea argument peaks koosnema. 1. Väide
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle
mõtlemisest) ja enesehinnanguid, samuti ka avatud meele ning eelarvamuste vaba hoiaku säilitamist, lisaks ka teatud distantsi hoidmist, et vältida isiklikku kallutatust või eelarvamusi, mis segaksid sinu isiklikke põhjendusi. Kriitiline mõtlemine on hädavajalik veenva uurimisväite argumendi - väljaarendamiseks. Stephen Toulmin töötas välja argumendi struktuurimudeli, millel on neli osa: * Väide vaieldav seisukohavõtt * Tõendus andmed, mis toetavad väidet * Volitus väljavaade, mis ühendab tõendust ja väidet * Tugi kontekst ja eeldused, mida kasutatakse volituse ja tõendusmaterjali kehtivuse toetamiseks. Kriitilise mõtleja argumendid põhinevad tõendusmaterjali kasutamisel ja mõistlikul põhjendamisel. On olemas intellektuaalsed standardid, mida rakendades saate kontrollida enda ja teiste kriitiliste oskuste kasutamist: selgus, tõelevastavus, täpsus, asjakohasus, sügavus, ulatus, loogilisus / mõistlikkus.
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus)
Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R: ehk T iga juhuse osas kehtib R. S T: ehk S on samane T-ga, on üks T ,,juhus". S R: ehk S osas kehtib R." (ÕE, lk 141 142).16 ,,I Sotsiaalse konflikti situatsioon: (1) elulised asjaolud ehk probleem kui selline; (2) õigus kui juriidiline alus konflikti lahendamiseks. II Sisemine argumenteerimine: (1) abstraktne faktiline koosseis; (2) juriidilist tähendust omavad elulised asjaolud; (3) juriidiline otsustus (punkti 2 suhe punkti 1); (4) otsustuse väärtustav järelkontroll (õiguse printsiibid, sotsiaalse korra printsiibid jms). III Väline argumenteerimine: (a) keeleline: (b) ajalooline; (c) süstemaatiline; (d) mõtte- ja eesmärgikohane." Sisemise argumenteerimise punkt 3 juriidiline otsustus ehk punkti 2 suhe punkti 1 on
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm.
Filosoofia valdkonnad Tänapäeval põhiline jaotus: 1. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia – teadmine, uskumine metafüüsika – mis tüüpi asjad on olemas? võib haakuda teoreetilise füüsika küsimustega vaimufilosoofia – inimteadvuse ja psühholoogiaga seonduv, teadvuse ja aju vahekord, kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast õigusfilosoofia haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused
(ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst
lähedaste inimeste surma edasi minna ja sellest üle saada. 5. LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta. Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Surma pole mõtet karta, sest see on loogiline ja paratamatu elu kulg. Keegi ju ei hala ega värise sellepärast, et pole elanud 100 aastat varem, miks peaks siis kurvastama, et ei saa elada 100 aastat hiljem. Tuleb elada olevikus ja just antud hetkes. Arvan et Seneca põhjendus on õige, sest surm kuulub elu juurde ja on selle loomulik nähtus, mida ei peaks kartma. 6. LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? kannatusi leevendavad sõbrad, kelle reibastused ja valvlused mõjuvad toetavalt. Aitab ka see kui inimene ei karda surma, sest sel juhul ei tundu miski kurb ning terveks saades pole inimene põgenenud surma, vaid haiguse eest
Tavalisema töölise elu tühjus ja madalus seisneb tõsisasjas, et seda ei pane liikuma ideaalsed sisevedurid. Nad kannatavad seljavalu, ületunde, ohtu ilmselt üksnes seetõttu, et välja teenida suutäis närimistubakat, klaas õlut, tass kohvi, söömaaeg, voodikoht ning nii päevast päeva, viilides niipalju kui võimalik. James'i arvates muutub elu tähendusrikkaks alles siis kui sisemised ideaalid on seotud voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet? Ainuüksi kultuurist ja rafineeritusest ei piisa, ideaalsetest püüdlustest ei piisa, kui nad ei ole ühendatud südiduse ja tahtega. Aga ka südidusest ja tahtest, kannatlikust visadusest ja kartmatusest ohu ees omaette ei piisa. Need printsiibid peavad andma mingi sulami, teatava keemilise ühendi, et tulemus oleks objektiivselt ja täielikult tähendusrikas elu. Inimeste vahel on päris palju vastastikkust pimedust ja kurtust. See on inimeste loomuses. Kuid siiski tunneme sisemist
loeng:KANTIAANLIK EETIKA Deontoloogiline eetika Tegude õigsust ja väärust hinnatakse sõltumata sellest, mis tagajärgi need kaasa toovad. Deontoloogilise eetika klassik: · Saksa filosoof Immanuel Kant · Eluaastad: 1724-1804 · Kanti mõjukaim teos moraalifilosoofia vallast: "Alusepanek kommete metafüüsikale " ("Grundlegung zur Metaphysik der Sitten") Esmatrükk: Riia, 1785 Ratsionalism · Moraalireeglid on paratamatud, ratsionaalne toimija jõuab nendeni loogika abil. · Kõik ratsionaalsed olendid jõuavad paratamatult ühtede ja samade järeldusteni. · Moraal ei põhine soovidel, sest need on sattumuslikud, võivad muutuda. Hüpoteetilised imperatiivid (HI) · Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, mida tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks. · "Selleks, et saada A, tee x !" · "Kui tahad kaalust alla võtta, mine trenni!" · HI on tingimuslik
filosoofiat teha ja mida seejuures taotleda. Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?)
Vabas ühiskonnas kipume eeldama, et halva otsuse eest vastutab alati otsustaja. Mis tahes reklaamteate mõjuväärtus selgub alles siis, kui vastuvõtja on suutnud lõpuni mõista ja läbi mõelda sõnumi, mis sisaldub selles teates või vähemalt jõuda teatud otsustuse või järelduseni. Motivatsiooni roll mõjutamisel? Motivatsioon tekitab vajaduse otsustada ja seeläbi võimaluse mõjutada. Mõjutamise edukus sõltub inimese motivatsioonist. Mõjutamise 4 mehhanismi? Need on: 1. Argumenteerimine - kaalutluse kujundamine. 2. Praimimine vaistu käivitamine. 3. Tingimine vaistu kujundamine. 4. Heuristikud kaalutluse käivitamine. 01.06.2014 Tartu
psühholoogia ja matemaatika * Teadmine inimlikest ehk maistest asjadest, mille hulka käivad eetiline tarkus ehk praktiline 1 teadmine, mis puudutab inimese isiklikku elukorraldust ja riigi valitsemise oskust. * Tehnilised teadmised – oskus teadmisi esitada, organiseerida ja väljendada. Siia alla kuuluvad: a) loogika – uurib väidete ja järelduste korrektsust b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F
(enesestmõistetavatest asjadest), samuti, peale asjade, mida saab tänapäevaste vahenditega mõõta ja vaadelda, käsitletakse ka kõiki muid asju, mille olemasolu loogiliselt võiks eeldada. Metafüüsika ja füüsika "lõplik eesmärk" on samad -- jõuda tegelikkuse objektiivse kirjelduseni. Lähtudes sõna "meta" ühest tõlkest (millegi kõrgemalt või väljastpoolt vaatlemine) võib metafüüsikat käsitleda ka reaalsuse vaatlemisena väljastpoolt ja kõrgemalt nii palju, kui inimese loogika seda võimaldab. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatkse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe. Aristotelese "Metafüüsika". "Metafüüsikas" määratles Aristoteles muuhulgas esimese filosoofia: see uurib olevat kui olevat. Hiljem on "esimene filosoofia" ja "metafüüsika" olnud kasutusel ka sünonüümidena. Esimest filosoofiat on nimetatud ka ontoloogiaks. Sellesse valdkonda võib ehk
vahel luuakse seosed nil, et ühe lõigu lõpp juhatab järgmise lõigu algusse. Siis on üleminekud selgelt tajutavad ning moodustub mõtteline tervik. Olulisi mõtteid tekstis tuleb korrata, et need kinnistuksid. Teemaarenduse peamised osad on esitatud alljärgnevas tabelis. Silmas on peetud eelkõige informeerivat ja veenvat kõnet. Tcemaarendus Sõnastus Seisukohtade, väidete esitamine, Oma seisukoha toetuseks esitan kolm pooltargumentide järjestamine argumenti. Esiteks väidan, et ... Poolt- ja vastuargumentide esitamine Ühelt poolt tähendab see ..., teiseltpoolt aga ... Selle idee pooldajad väidavad ..., vastased esitavad aga järgmise argumendi ...
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida
Kuidas saaks seda kindlaks teha ilma mingit laadi hääletamisprotseduurita? Platon võiks siinkohal vastata, et valvurid on mitte üksnes heasoovlikud, vaid ka asjatundjad. Neil on tarkus ja teadmine. Platoni kuningad pole need ülespuhutud ja võhiklikud türannid, keda moodsas maailmas aegajalt on nähtud. Nad on filosoofid. Kuid vastuseks Platonile: kas filosoofiline asjatundlikkus võimaldab neil tegelikult teada inimeste huvisid? Loogika ja metafüüsika ei ütle, mida inimesed tahavad. Samuti ei tee seda eetika ega isegi poliitikafilosoofia. Filosoofiline teadmine ja faktiinformatsioon tunduvad olevat kaks täiesti eri asja. Ent kas peab paika, et poliitiline otsustamine peaks olema tundlik selle suhtes, mida inimesed tahavad? Võibolla peaks ta olema tundlik inimeste huvide suhtes selle suhtes, mis on neile parim. Ja kas saaks öelda, et
tunnetele, nende arvamustele ja/või varasematele teadmistele, et kehtestada enda võim või kindlustada enda võit. (Cut the Knot) Enamasti kasutavad poliitikud demagoogiat ja demagoogilisi võtteid, jättes argumenteerimise kõrvale. Demagoogia puhul jäetakse alati mingi osa tõest rääkimata. Üldiselt tuginetakse inimese veenmisel eetosele, logosele ja paatosele, millega peab demagoog arvestama veenmisprotsessis. (Aava 2003: 43) Logos põhineb inimese veenmisel sõnade ja argumentide abil. Logose peamiseks osaks on loogika, mis on teadus õige mõtlemise seadustest ja vormidest (Aava 2003: 43). Kasutatakse fakte, et toetada enda argumenti – need faktid võivad olla tõesed, kuid ei pea olema. Inimene, keda püütakse veenda, peaks hoolikalt jälgima, kas veenja defineerib fakte või võrdleb neid muu sarnase objektiga, millele veenja ehk kõneleja tugineb. Kõneleja võib tugineda kas
2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes
Õlik tegelikkus tarnib toormaterjali ja niisamuti ootab see Õlik tegelikkus abi metatasemelt. Õe kohta saab esitada küsimusi ka mitte ainult horisontaalselt. Õt peab tundma õppima mitmetasandiliselt: Õlik praktika ↔ Praktiline (dogmaatiline) Õteatud jurisprudents ↔ Jur. meetodiõpetus ↔ Üldine õpetus Õteadusest/Õe teooria ↔ Lingvistika, Õlingivistiga ↔ Sotsioloogia, Õlik sotsioloogia ↔ Filosoofia (Õe, riigi ja sotsiaalne filosoofia), Õe loogika. 1. 2. Õiuse tunnetusviisidest I. 2.1. Õe filosoofia kui Õe tunnetusviis Hea ja õiglase Õe järgi on ikka ja alati küsitud. Õ f tegeleb juriidil põhimõttel küsimustega. Nende põhimõtteliste küsimuste tunnetamisega, nende üle diskuteerimisega, küsimustele vastuste leidmisega. Õ f-ga tegeleja peab omama süstemaatilisi teadmisi nii Õest kui filosoofiast. Ajalooliselt kasvasid üksikteadused välja filos-st. f-t on väga raske määratleda
Analüütilised otsustused, kus tegeleb mõistus, mille puhul on teadmine olemas. Analüütilised otsustused on see, et predikaat loogiliselt sisaldub subjekti mõistes ehk predikaadi omistamine on põhjendatud subjekti loogilise analüüsiga. Teatud mõistetesse on kätketud teatud tunnused, mida toetab loogiline analüüs. Siin me ei pea pöörduma kogemuse poole, et uurida edasi. Üks lause on analüütiline kui tema tõesuse üle saab otsustada keele tähenduste ja loogika alusel. Sünteetiline on kahe loogiliselt sõltumatu mõiste ühendamine ehk predikaat ei sisaldu subjekti mõistes(näite puhul: keha(subjekt) ei ole alati raske(predikaat)). Kuidas on aga selline seostamise õigustatus küsimus? Vasturääkivuse seadus(?), mida ei saa lubada loogikas. Ühele ja samale asjale ei saa vastupidiseid predikaate omistada – vasturääkivus. Analüütilised otsustused on aprioorsed otsustused(võivad olla empiirilised mõisted). Loogika annab eelise,
5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja mis kõneleb koherentsusteooria poolt? Midagi on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Väiteid võrreldakse niisiis omaenda kategoorias, mitte reaalsusega, tõesuse kindlakstegemisel aitavad nii aprioorsed kui empiirilised väited. 6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Vastavusteooria kõrvutab väidet reaalsusega, koherentsiteooria väidet teise väitega. 7. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust! Kui tõde samastada kooskõlaga, tuleks mõndagi muinasjuttu tõeseks pidada, kui kaks väidet sealt on juhuslikult tõesed. Ühtlasi tekib arutluses surnud ring - kaks väidet on tõesed siis ja ainult siis, kui nad suudavad olla korraga tõesed. 8. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni! Tõesed on väited, mis ,,töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast
Hambavalu väited on füüsikalise sisuga, viitavad füüsikalistele testidele. Hempeli väide „Paulil on hambavalu“, on tegelikult selle väite füüsikaliste protokoll- lausete lühendiks. Keha-vaimu (pseudo)probleem. Hempeli näidet saab tõlkida lauseks, mis ei sisalda mõistet „valu“. See näitab, et psühholoogilistel väidetel on sama sisu kui füüsikalisel väitel. Sellest järeldatakse, et keha-vaimu probleem on pseudoprobleem, mis tuleneb mõistete loogika mittemõistmisest. Ei saa vastata küsimusele, kas vaim on olemas jne, sest need küsimused on mõttetud. Psühholoogilisi mõisteid tohib kasutada kui füüsikaliste väidete lühendeid. Väljaspool kasutamine on mõttetu. Sümptom ja protsess(Hempel). Tavaarusaam: protokoll-laused kirjeldavad väliseid sümptomeid, mis annavad märku vaimsetest protsessidest ja vaimsete protsesside toimumist saab järeldada sümptomitest.
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Parmenidese õpetusluuletuses arendatud arusaamale. Antud loengus eelistatud interpretatsiooni kohaselt tuleks aga sedagi Protagorase seisukohta mõista 5. sajandi kreeka elu mõistelise üldistusena, mis pretendeeris sellele, et sõnastada antud elukorraldust määrav printsiip. Niisugune interpretatsioon toetub siiski pigem taustateadmisele sofistide kui sotsiaalse nähtuse kohta, kui antud teesile endale. Kuna kontekst puudub, on siit väga raske välja lugeda, kuidas Protagoras oma väidet mõistab. Valikuvõimalus “et/kuidas” osutab kreekakeelsele sõnale os, mis võib tähendada mõlemat. Tavaliselt annab kontekst viite sellele, kuidas konkreetsel juhtumil seda sõna mõista tuleks. Antud juhul paraku kontekst puudub, mistõttu tuleb kaaluda mõlemaid võimalusi. Valides vaid ühe, saab kaks üsna erinevat lauset – olevate, et nad üldse on või kuidas nad on. Viimasel juhul võib muidugi
Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne. Filosoofia kui teadus "puhastest olemustest" (eidetism) vastandatakse tegelike faktide tunnetamisele. Analüütilise meetodi olemus. Gotlob Frege. Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse 18 kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud suure tähelepanu pööramine
lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. "Millal see juhts?" · Nõu andmine: teise inimese probleemidele lahenduse andmine. "Kui mina oleksin sinu asemel, ütleksin talle kindlasti ära." 13 · Kõrvalepõikamine: muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. "Ära nüüd juurdle selle üle niimoodi, Sarah, räägime millestki meeldivamast." · Loogiline argumenteerimine: püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjassesegatud tunded. "Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemakse ära teha." · Rahustamine: püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. "Ära muretse, et hommik on õhtust targem." (Bolton 2007: 33-34). 2.2 Teesulud riskantsed reaktsioonid Esmapilgul võib osa neist tõketest jätta kaunis süütu mulje
väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti loomulik matemaatikas. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda
reaalsusega kaob. 7 levelit: 1. õiguspraktika - õiguslikult relevantne tegelikkus Juristide ja kohtunike töö õiguse rakendamisel. 2. õigusdogmaatika e. praktiline õigusteadus e. jurisprudents 3. juriidiline meetodiõpetus Üldiste mõistete kogum. 4. üldine õpetus õigusest (õiguse teooria) meie püüame olla sellel tasandil ja proovime siin välja tuua mõned olulised probleemid. 5. õiguslingvistika 6. õiguse ja ühiskonna seosed - õiguse sotsioloogia 7. õiguse loogika Õigusemõtlemine on väga mitmetasemeline ning ei kulge ainult horisontaalseid teid pidi, sest sellel on erinevad tasemed (level'id). Õiguse tundmaõppimise vertikaalne tee pole nii pika ajalooga olnud kui horisontaalsed viisid. Pole kahtlustki selles, et üldtunnustatud teooria ja praktika vahel on side. Tänapäevases õigusmõtlemises seletub see praktilise juriidilise argumentatsiooni iseloomus, mille
annaabi.ee 
