Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine,
Enesesulgemise etapp; laps elab oma maailmas, kuid jälgib ümbritsevat; oma hoidja vastu on ükskõikne; laps ei suuda sünteesida kõiki asju; näeb, kuuleb - kuid ei taha aru saada Normaalne sümbioos 2.-5.elukuu Laps hakkab kiindumust välja näitama; tunneb, et on hoidjaga üks ja sama inimene; mina-tunne on kadunud; esimene kiindumus teisesse inimesse; naeratamine tähendab, et tunneb oma hoidja (ema) ära; lapsele jääb meelde, kes ja kuidas teda hoidis - lapse vajadusele (nutule) tuleb kohe reageerida; sellest kujuneb eneseväärikus, mis täiskasvanueas tagab selle, et inimene oskab oma vajadusi rahulikult teostada; põhiturvalisus; kui vajaduste rahuldamine võtab aega, siis esimesed agressiivsed ilmingud toimuvad juba 6.eluaastal;
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhip
o usaldav vs sõltuvussuhe o usaldus enda ja teiste vastu · anaalne faas 1-3 ea o defekatsioon naudingu aluseks o kui selle läbitakse, saavutatakse enesekontroll, ettevõtlikus ilma süütundeta · falliline faas 3-5 ea o huvi genitaalide vastu o poisslapsed tunnevad kastratsiooni hirmu , tüdrukutel on peenisekadedus (oidipuse ja elektra kompleks) o tekib kiindumus vastassoost vanemasse, faasi läbimine annab sooidentiteedi · latentne faas 6-14 ea o toimub seksuaalsete ihade maha surumine o sotsialiseerumine, õige käitumine seal, kus pab · genitaalne faas 14-20 ea o adekvaatne seksuaalsus ise enda seksuaalsuse tajumine *kui liigutakse ühest faasist teise, ei pruugi olla eelmine faas täielikult rahuldatud *igal astmel peab lahendama konflikti naudingu ja piirangu vahel
Saavutame enesekontrolli, iseseisvuse, ettevõttlikus ilma liigse süütundeta, lähtume ennekõike iseendast. Suudab tasakaalustada pedantsuse minnalaskmisega. Kui ei läbi korralikult, siis fikseerub täiskasvanueas. Falliline faas Oidipus armastas ema, tappis isa, Elektra armastas isa, tappis ema. Poisslapsed tunnevad kastratsiooniärevust, avastavad oma soolise erinevuse, tüdrukutel peenisekadedus, identifitseerivad naissooga, distanseerivad vastassoost. 3-6 eluaastat. Tekib ka kiindumus vastassoost vanemasse. Laps avaldab armastust (võtan su naiseks), edukas läbimine annab sooidentsuse, toimetulek välismaailma ja sisemiste impulssidega. Tohutu soov konkureerida ja silma paista (kui ei läbi edukalt?) Latentne faas 6-14 eluaastat, seksuaalsete ihade mahasurumine, Genitaalne faas 14-20 adekvaatne seksuaalsus, iseenda seksuaalsuse tunnistamine Faaside vahel liikumine ei tähenda, et eelmine faas on täielikult rahuldatud, aga piisav, et edasi liikuda
See ei tähenda, et ta elaks omaenda suletud maailmas. Vastupidi- ta jälgib, saab meelelisi aistinguid (nt kuuleb, näeb, tunneb) ja on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid. Ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. · Normaalne sümbioos (2-5 elukuu)- sümbiooliline järk. Kiindumust ilmutab kuid samal tundub talle, et ta on hoidjaga üks. See on seotud lapse minatunde puudumisega. Kujuneb lapse esmane kiindumus teisesse inimesesse ja see on ühiskonna liikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Ta ütleb, et lapsele jääb meelde sellest ajast tema ise, hoidja kui hooldaja ja ka hooldus. Ta räägib ka, et hooldamist tuleb ajastada õieti. Lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajadusest. Pettumused, mis selles vanuses tekivad, põhjustavad psüühilisi häireid.
· Testinormid on tulemused selgelt defineeritud valimilt ja standardiseerimine annab testiskooridele psühholoogilise tähenduse, võimaldab tulemusi interpreteerida (Kline, 1994) Bayley hinnatavad valdkonnad · Kognitiivne areng Reaktsioonid ja orienteerumine (reaktsioonid, habituatsioon) Uurimiskäitumine, taju, mäng, mõisted (suurus, värv jne.) · Kõne areng Retseptiivne: reaktsioon häälele/kõnele, nimele, sõnadele, seosed sõna, pildi, mõistetega Ekspressiivne: häälitsused, tähelepanu võitmine, MV kommunikatsioon, väljendid, küsimustele vastamine · Peenmotoorika, Üldmotoorika Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; peakontoll...trepist kõndimine · Sotsiaalne-emotsionaalne areng Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite Kasutamine Arengutestide puudused
Tähtsaim isiksuse komponent "ego". Inimene peab selleks et kohaneda ja toime tulla tajuma maailma reaalsust. Teooria välja antud aastal 1968. Kolmas loeng. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte. Iga aste lõpeb tulemiga, kriisi lahendusega, aga täislahendust ei tule kunagi, ainult piisavalt, et minna järgmisse astmesse. 1. aste - sünnist kuni 1,5 aastani. Usaldus või usaldamatus. Kriis on usaldus või usaldamatus. Kõige intensiivsemad suhted on emaga, seotus, kiindumus. Kohanemismehhanismiks on omandamine ja andmine. Psühholoogiline seotus on tähtis. Rahuldatud peavad olema füsioloogilised ja psühholoogilised vajadused. Usaldus kujuneb kui lapse suhted maailmaga on üldiselt positiivsed. Ebakindel hoolitsus ja ebameeldivad suhted võivad viia usaldamatuse arengule. Erikson räägib usaldusest või usaldamatusest suhtest emaga, mida tuleb lahendada, et minna edasi järgmisele astmele. Omandab - teadmise maailma kohta kas on positiivne või negatiivne
1902-1994 1903-1989 1904-1990 1905-1981 1907-1990 1913-1999 Räägib EGOst, peab Etoloogia esindaja. Sotsiaalse õppimise Kiindumuspsühholoogia, 1958 Uuris samuti kiindumust. Bowlby õpilane. seda kõige suuremaks Lühikest aega peale sündi teooria, oluline katse ahvipojaga(ahv valis Kiindumus on instinkt, mida Uuris võõrastamise komponendiks, ID-ist on haned kõige enam kinnitus, koahti selle, kes oli tema moodi, mitte aktiveerib igasugune lähedust situatsiooni. Ema, räägib vähe. Inimese võimelised oma emale ja sarrastus. Positiivne selle kes ta vajadusi rahuldas). ohustav tunne- hirm, beebi ja võõras, areng toimub läbi seega kogu liigile tasu ja karistus
Seotus võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt) 5 Maccoby (1980): imik otsib lähedust esmase hooldajaga, esmasest hooldajast lahutamisel tekib distress, samuti rõõmustamine taaskohtumisel. Pidevalt on oluline hooldaja reaktsiooni otsimine (laps naeratab, kui emme naeratab vastu, naeratab laps veel rohkem etc). Sigmund Freud: lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele John Bowlby (1969): "söögilaua-armastuse" teooria vastu. Tema järgi on emotsionaalse seotuse aluseks turvalisusvajadus. Põhjendab seda sellega, et lapsel on kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest
Eestis sünnib 5,5% lastest ehk 880 last enneaegselt. Enneaegsete elulelus on suurenenud. Peale sündi pannakse punkte Apgari skaalal, see tähendab, et hinnatakse naha värvust (sinakas, kahvatu; üldiselt normaalne; normaalne), südame tegevust (puudub, aeglane, üle 100); lihastoonust (puudub, painutab veidi jäsemeid, aktiivne liikumine), hingamine (puudub; aeglane, ebaregulaarne; hea, nutt). 7-10 punkti on terve laps. 4-6 punkti on kerge stress, alla 4 ilmselt halb lugu. Lapse küpsusastme ja arengu prognoosil on oluline gestatsiooniiga sündides. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni (40.nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob);
südamelöökide sagedust, vererõhku ja lihaspinget. Ainete manustamisel paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Hallutsinogeenid e meelepetteid esile kutsuvad ained (LSD, PCP) – on ained, mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone. Agonist – aine, mis seondub retseptoritele ja vallandab reaktsioone. Antagonist – blokeerib retseptori Partial agonist – tekib ainult osaline reaktsioon. Inverse agonist – tekitab vastupidise reaktsiooni Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud, mis kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. Psüühiline sõltuvus – e. iha on vastupandamatu tung seda iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada.
.107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja.............................................................................................................132 Isa.......................................................................................................................134 Muud lähedased..................................................................................................136 Vanema puudumine (kaotus)..............................................................................140 Perekliima....
o Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Võõra olukorra meetod Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse vahelise kiindumussuhte kvaliteedi mõõtmiseks Jälgitakse väikelapse reaktsiooni o võõras keskkonnas o võõrale inimesele ema juuresolekul o võõraga üksi olles o emaga uuesti kokku saades Neli kiindumuse kategooriat Turvaline kiindumus o aastane laps uudistab ema juuresolekul ümbrust o reageerib võõra ilmumisele positiivselt o ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt) o taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätkab mängu, pooleli jäänud tegevust o 60% uurimuses osalenud lastest Vältiv-ärev kiindumus o ei otsi lähedust emaga o last ei häiri võõraga üksi jäämine o 15% uurimuses osalenud lastest Tõrjuv-ärev kiindumus
· ÕPPIMISVÕIME me vaatame, kuidas imik õpib ära mõned ema hääle aspktid isegi enne sündi, eristab ema häält võõra omast peale mõne päeva möödumist sünnist. Õpib eelistama sarnastele kuid moonutatud piltidele, nägudepilte. · IMITEERIMINE see on imiku õppimise oluline aspekt. Kaye ja Marcuse uurimistöö näitas, et sotsiaalsete stiimulite selge imiteerimine tekib 6-12 kuu vanuses. · IMIKU JA HOOLDAJA ROLLID täiskasvanul on väga oluline roll reageerida sobival viisil ja sobival ajal. Kaye nimetab seda tellinguteks ning võrdleb imikut õpipoisiga, kes õpib ekspertidelt sotsiaalse interaktsiooni ja suhtlemise ametit. · TEMPERAMENT: o Reaktiivne või negatiivne emotsionaalsus : ärritavus, halb tuju, järeleandmatus. o Enesekontroll : järjekindlus, tähelepanu püsivus ja emotsionaalse kontrolll.
Kristalliseerunud: võime meenutada ja kasutada omandatud infot. Keskeas voolav int. langeb ja kristalliseerunud int. tõuseb. Integratiivne mõtlemine. (kogemused kompentseeruvad seda , et raske midagi õpida). Sotsiaalne ja isiksuse areng: Erikson: produktiivsus vs stagnatsioon- inimene jõuab rutiini, kõik juba olemas ei tea mida nüüd teha. On vaja leida uus motivatsioon, mille nimel tegutseda. Abielu kiindumus suhetes esikohale uus kvaliteet (vastandina kirele, seksuaalsusele) . Abielu püsivuse "retsept": pos suhtumine partnerisse, pühendumus, jagatud eesmärgid ja väärtused. Vanemlikkuses - "tühja pesa" sündroom- kui lapsed on läinud, inimestel pole teemat millest rääkida, on vaja pühendada omavahestelitele suhtele - Vahel ka "mitte nii väga tühja pesa" sündroom (täiskasvanud lapsed kodus)- Itaalia, USA- oht ühiskonna tasandil
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne periood (s�
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uuri
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva dists
psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M. Klaus ja J. Kennell. 1975 nad jälgisid, kuidas emad käitusid vastsündinud lastega. Kas on olemas olulisi kiindumuspunkte? Nad hakkasid vaatama, kuidas ema puututab last ja kuidas laps sellele vastab. Emal on huvi lapse vastu,püüab teda õppima tundma õppida. Klaus ja Kennell tõid välja, et ainus, mis seda võiks takistada, on haiglarutiin (last nähti vaid söögikordadel). 1976 püstitati hüpotees: vahetult peale sündi on ,,kriitiline periood". Pöördeperiood kestab vaid paar tundi. Loomuliku suhte kujunemiseks on vaja paljal lapsel tunda paljast ema. Eestis on reegel, et last ja ema ei eraldata üksteisest 2 tunni jooksul pärast sündi. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel (enamasti laps ja ema). Kiindumuse kujunemine on kõige olulisem väikelapseeas toimuv sotsiaalse arengu vorm.
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j
heakskiidust, kõrge haavatavus, solvumine, rutiinsus vigades, enesesüüdistamine täiuslikkuse puudumises, ebausk, oluliste otsuste edasilükkamine 4) Kõlbeline küpsus 13-… - südametunnistus, moraal, eetika, väärtused, tõe suhtelisus 5) Psühhoseksuaalne küpsus -meestel 20a, naistel 25a, sõltub suhetest partneriga psühholoogilisest küpsusest Võimalikud probleemid: Stress – muutused mis vajavad kohanemist Alkoholi tarbimine Seksuaalelu valikutest tulenevad probleemis – juhuslikud vahekorrad, suguhaigused, soovimatu rasedus, süütunne Suhte- ja abieluprobleemid – seksuaalprobleemid kooselus, perevägivald, armukadedus Lahutus 16. Täiskasvanuea arengukäsitlused Levinson – inimese elu kujundab inimese enda loodud elutsenaarium 17-40a varajane täisiga 40-60a keskmine täisiga
Õppimisteooriad. Vaatlevad inimest kui reageerivat olevust ja inimloomust mehhanistliku ja deterministlikuna. o Põhineb usul, et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale). Operantse tingrefleksi (operantse tingituse)- korral peab enne toimuma käitumine ja alles peale seda selle tugevdamine kinnituse kaudu o Skinner laiendas operantse tingituse põhimõtteid ja rakendas neid hariduse omandamisele. Sotsiaalse õppimise teooria. Laiendab õppimise põhimõtteid sotsiaalsele käitumisele. o Inimesed jälgivad enese käitumist ja teiste oma ning tuletavad vaadeldud
Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia 1 2 Uurimismeetodid Uurimusküsimus (või hüpotees) Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Andmete kogumine peab olema süstemaatiline- Teaduslikke andmeid tuleb koguda süstemaatiliselt ja andmete kogumise meetod peab vastama
Iseloomustab: 1) suurenenud ainevahetus 2) kiirenev hingamine, südametalitlus ja vereringe 3) teatud lihaste (nt kaela) toonuse alanemine Kui REM une faasis ärkame, mäletame unenägu. Mida unes nähakse? Hall (1951, 1966): 34% unesid sisaldavad liikumist (jooksmine, kõnd, ujumine jms), seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18% rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga Miks me unenägusid näeme? Evolutsiooniline hüpotees Õppimise hüpotees kuskil oli aga mis seal täpselt kirjas oli, ei mäleta Unustamise hüpotees ununeb see, mida aju arvab, et tegelikult vaja pole Kõrvalprodukti hüpotees ajurakkude juhuslikud loomingud Uneuuring Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid.
Iseloomustab: 1) suurenenud ainevahetus 2) kiirenev hingamine, südametalitlus ja vereringe 3) teatud lihaste (nt kaela) toonuse alanemine Kui REM une faasis ärkame, mäletame unenägu. Mida unes nähakse? Hall (1951, 1966): 34% unesid sisaldavad liikumist (jooksmine, kõnd, ujumine jms), seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18% rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga Miks me unenägusid näeme? Evolutsiooniline hüpotees Õppimise hüpotees – kuskil oli aga mis seal täpselt kirjas oli, ei mäleta Unustamise hüpotees – ununeb see, mida aju arvab, et tegelikult vaja pole Kõrvalprodukti hüpotees – ajurakkude juhuslikud loomingud Uneuuring Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid.
◦ voolav intelligentsus langeb, aga kristalliseerunud intelligentsus kasvab ◦ enamasti intelligentsus stabiilne 60.eluaastani ▪ sotsiaalne ja isiksuse areng Erikson - produktiivsus vs stagnatsioon - inimesel väljakujunenud rutiin, tihti kaob motivatsioon toimetada, kui leiab midagi uut, millega tegeleda, siis tekib taas motivatsiooni ja positiivseid emotsioone suhetes esikohal pühendumus, kiindumus - hoida abielu püsivana, vähem kirge ja särtsu ◦ abielu püsivuse retsept: positiivne suhtumine partnerisse, pühendumus suhtele ja partnerile, jagatud eesmärgid ja väärtused tühja pesa sündroom, sest lapsed saavad täiskasvanuks ja lahkuvad kodust ◦ 2 võimalust edasiminekuks: ▪ kui suhte põhiline eesmärk oli lapsed koos üles kasvatada, siis nüüd kaob ühine
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond LÕ-11 Miroslava Karlova Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel Essee Juhendaja: Gerta Sooserv Tallinn 2010 ESSEE Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel Mis tähendab sõna "areng"? Mis on lapse kasvatamine? Mida peab teadma õpetaja, kui ta tegeleb lastega? Mida tema peab arvestama, et ta saaks paremini kasvatada meie tuleviku? Mis mõjub lapse arengule ja kasvatamisele? Sellest ma tahan kirjutada oma esses. Areng on organiismi kasvamine ning muutumise protsess, mis algab munaraku viljastamiseks ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimeste arengus toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelsel perioodil, imikueas ja lapsepõlves. Lapse arengus leiavad asset nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed
Esimesteks põhivajadusteks on inimese eksistentsiks vajalik õhk, vesi, toit, uni, peavari, puhkus, soojus. Samuti liikumine ja spontaanne eneseväjenduse vajadus. Need vajadused on inimesele kaasasündinud ja saadavad teda kogu elu. Teiseks: ohutus, turvalisus, tervis, stabiilsus, kindlus, rahu... Kolmandaks: isiku ja lähema keskkonna vastastikune aksepteerimine, tähelepanu, sõprus, ilu... Neljandaks: kuuluvus, enesehinnang, aneseaustus, enesekindlus, kiindumus, armastus, tunnustus, uudishimu, vastutus ja ühisvastutus... Viiendaks: eneseteostus, looming, vabadus, tõde, õigus, täiuslikkus... Kahe esimese astme vajadused sõltuvad materiaalsetest võimalustest, kolmas ja neljas ühiskondlikust korrast ja ümbritsevast keskkonnast. Viimane aste toetub inimese enda vastutustunnetusele ja moraalile. Lapse arengus aktualiseeruvad vajadused samas järjekorras: · 1 2 aastastel on kõige olulisemad esimese astme vajadused, mis hakkavad taanduma lapse
tal hiljem palju raskem inimkeelt omandada. - eelistused vastasugupoole osas: uuringud on näidanud, et kõigis maailma piirkondades panevad mehed rõhku naise noorusele ja ilule, naised aga mehe staatusele ja jõukusele. Need eelistused on kohastumused, mis võimaldavad inimestel kõige väärtuslikumat partnerit leida ja seega edukalt järglasi saada. - ema ja lapse vaheline seos (attachement): ema ja lapse vaheline kiindumus on ilmselt mõlema poolne kohastumus, mis soodustab lapse ellujäämist. Biheiviorism B F Skinner (1904 1990) Kogu inimkäitumine on kogemuse teel õpitud. Õppimine toimub nii loomadel kui inimetel järgmiselt: (a) indiviid teeb kogu aeg midagi; (b) mõned teod toovad kaasa meeldiva tagajärje (hüvituse), mõned ebameeldiva (karistuse); (c) meeldivaid tagajärgi toonud tegude edasise sooritamise tõenäosus tõuseb,
Nii nagu ei ärritu täiskasvanu palve peale, katsu lapsega käituda samamoodi. Õpilaste distsiplineerimine. Õpilase/lapse disruptiive (lõhestav, segav) käitumise (suunatud õpilasele, õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine, vastandamine. Emotsionaa ja käitumisraskustega lapsed probleemid lähevad aja jooksul aina hullemaks. Tundi segav käitumine ning emotsionaal ja käitumisraskus Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemi põhjused ja väljendumine erinev. 1. Lapsevanem, kasvatus. Ei arvesta lapse arenguvõimalusi. Ei lase lapsel endal valida, mida selga tahab panna, vaid sunnid ise. 2. Laps saab iseseisavks. Ei arvesta seda jälle. 3. Kasvatusviisis on järsk muutus. Õpetaja/lapsevanem vahet pole. Nt tüdrukud muutuvad naiselikuks, õpetaja suhtub järsku neisse kui täiskasvanutesse. Ütleb, et peab ise oskama, kuigi seda peaks järk-järgult õpetama neile. Mitte nii. 4. Keeldude üleküllus. 5
oma mõtted, mis erinevad lapse omadest. Sotsiaalpsühholoogiline areng Sotsiaalpsühholoogiline areng 2. Valimatu kiindumuse faas (3 – 7 kuud ) – beebi • Lapse sotsiaalne areng saab alguse kiindumusest hakkab eristama tuttavaid võõrastest. Samas inimese vastu, kes tema eest hoolitseb. lubavad nad enda eest hoolitseda ka võõrastel, ilma • Kiindumus on intensiivne emotsionaalne suhe et hakkaksid nutma kahe inimese vahel. Partnerist eemalolek tekitab 3. Eristatav kiindumuse faas (7 – 9 kuud ) – laps tugevat stressi ja kurbust. hakkab üha enam otsima ühe kindla inimese Kiindumusprotsessi staadiumid: lähedust (tavaliselt on selleks ema) ning muutub 1
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüüh
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
