arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökotoop Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid Keskkond Agenda 21 ülemaailmne 21. Sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks, heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992 Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon riikidevaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodussvarade säästlikuks kasutamiseks, allkirjastatud 178 riigi esindajate poolt 1992 Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Eesti keskkonnastrateegia 2010 Riigikogu poolt 2005.a heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks
H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allkirjastati järgmised rahvusvahelised konventsioonid: - Bioloogilise mitmakesisuse kaitse konventsioon; - Osoonikihi kaitse konventsioon; - Mereõiguse konventsioon; - Kliimamuutuste raamkonventsioon. - 4. ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil võeti vastu järgmised dokumendid: - ÜRO Milleeniumi Deklaratsioon; - Agenda 21 (The Rio Declaration on Environment and Development); - Kyoto protokoll; - Asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (UNEP). 5. Kasvu piirid (“limits to growth”) tähendab: - loodusvarade piiratust; - fõõsiliselt vähest ruumi rahvastiku kasvuks; - entroopia kasvu; - majanduse kasvu lõplikku suurust;
mõjutavad biloogilist mitmekesisust- liigid surevad välja kuna nad ei suuda kohaneda uute tingimustega nt. paarikraadine temperatuuritõus merevees on korallidele talumatu, korallid hävimist on märgata üle maailma, seda mõjutav vee veetaseme tõus, mida põhjustab jää sulamine. Bioloogiline mitmekesisus väheneb järsult ning selle takistamiseks on loodud erinevai ühinguid. 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud Keskkonna- ja Arengukonverentsil võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mis peaks aitama kaitsta loodust ning Euroopas on loodud projekt ALARM, mis uurib mitmekesisust ohustavaid tegureid. Kõik võivad aidata säilitada bioloogilist mitmekesisust. Aitavad ka väikesed asjad nagu elektri ja vee kokkuhoidmine, ostetavate toodete jälgimine ning reisil käies vältida kahtlaste suveniiride ostmist, mis võivad olla tehtud ohustatud loomadest. Kasutatud kirjandus: http://www.globalissues
süsteemid, millede alusel väljastatud sertifikaadid võimaldavad tarbijale kindlustunnet, et tema ostetud toode pärineb metsast, mida majandatakse säästvalt. Metsast stabiilse tulu saamiseks on mõistlik metsa majandada säästvalt ja looduslähedaselt. Näiteks raiet plaanides tuleb tähele panna kõiki looduselemente ning nendega arvestada. Metsa tähtsust inimkonnale ja metsast saadavate hüvede mitmekülgsust on tunnistatud mitmel rahvusvahelisel foorumil, kusjuures ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil Rio de Janeiros 1992. aastal võeti vastu metsadeklaratsioon, kus esitatud põhimõtteid võib pidada metsade säästva majandamise ja metsa kaitsealal esimesteks maailmas üldtunnustatud põhimõteteks. Euroopas aga on metsanduse eest vastutavad ministrid kokku leppinud põhimõtted, mis puudutavad metsade säästvat majandamist ning samuti ka vastavad meetmed nende rakendamiseks. Ettevõtjate ja riigi esindajate hinnangul on Eesti metsa ja puiduklastri arengu seisukohalt kaks
veeringes; tunduvalt hakkab muutuma sademete hulk, millel on olulised tagajärjed põllumajandusele, veevarustusele, vee jaotumisele ja vee energia tootmisele; ökosüsteemidele saab otsustavaks nende kohanemisvõime muutuvates keskkonnatingimustes; enim saavad kannatada arengumaad, sest need ei suuda toime tulla ka mõõdukalt saabuvate muutustega. Rahvusvaheline koostöö Valdav osa riikidest kirjutas 1992. aasta kevadel Rio keskkonna ja arengukonverentsil alla nn. kliimalepingule; lepingusse on kirja pandud kliimamuutuste tõrjumise üldpõhimõtted ja kaugemad eesmärgid ning lepingu täitmisega seotud rahastamise ja kontrollsüsteemid; lepingu üldeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside sisalduse stabiliseerumine atmosfääris sellisesl tasemel, et inimtegevus ei põhjustaks kliimahäireid. KÜSIMUSED 1. Mis on kliimamuutuste olulisemad tagajärjed? 2. Kas jääliustike sulamine mõjutab PõhjaAtlandi ehk Golfi hoovust? Kuidas?
Näiteid igapäevaelust, kuidas saaks üksikisik kaasa aidata säästvale arengule (Põhjendus!) Loodusvarade säästev kasutamine ning ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine saab toimuda vaid tihedas rahvastevahelises koostöös, mille käigus töötatakse välja rahvusvahelised arengustrateegiad ning sõlmitakse rahvastevahelised kokkulepped. Üheks oluliseks raamdokumendiks on Rio de Janeiros 1992. Aasta ÜRA keskonna- ja arengukonverentsil 178 riigi poolt heaks kiidetud Agenda 21. Kuidas saaks selline asi üldse alguse? Et üksikisik üldse alustaks kaasa aitamist, tuleks parandada inimeste hoiakuid ja arvamusi keskonnasäästliku eluviisi suhtes. Rahvas peaks aru saama, et kui loodusest ei hoolita, ei ole meil varsti enam maailma kus elada. Iga päev reostatakse meeletult õhku ning metsanurkasid. Austus looduse vastu on peaaegu null. Kui hakatakse austama ühiskonda, on meil ees suur ja uhke tulevik, kus kõik on balansis.
Rõhk enimohustatud looma ja taimeliikidel 650 looma- ja 690 taimeliiki. 2. lisas lendorav, nahkhiired, 3. lisas harilik siil, harilik orav. Bonni konventsioon Eesmärk rändeeluviisidega loomade kaitse hõlmab 117 riiki sülmiti 1979 jõustus hiljem, kaitset vajavad eriti väljasuremisohus liigid, kaitse nõuab rahvusvahelist koostööd. Rio de Janeiro konventsioon On bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon. Allkirjastati ülemaailmsel Keskonna- ja arengukonverentsil 1992, 193 riiki Eesti liitus 1992, 22 mai bioloogilise mitmekesisuse päev. Eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine selle säästev kasutamine ning ressurssidest saadava tulu õiglane jaotamine. Genetilise tehnoloogia kättesaadavaks muutmine, tehnoloogiate edastamine piisav finantseerimimine arvestades seejuures kõiki õigusi neile ressurssidele ja tehnoloogiatele. Eesmärkideks on võetud just need printssiibid
Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust.Kõige rohkem kahjustab see aga inimeste hingamiselundeid. 18.Iseloomusta ja too näiteid atmosfääri kaitseks tehtava rahvusvahelise koostöö kohta Kasvuhoonegaaside konsentratsiooni vähendamiseks ja seega kliima soojenemise pidurdamiseks on maailma riigid kehtestanud ja kasutusele võtnud terve rea meetmeid. ( 1992.aastal võeti vastu Rio De Janeiros ÜRO keskkonn- ja arengukonverentsil Kliimamuutuste raamkonventsioon) .Osoonikihi kaitsmiseks võeti maailma riikide poolt vastu juba 1985.aastal.
Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust.Kõige rohkem kahjustab see aga inimeste hingamiselundeid. 18.Iseloomusta ja too näiteid atmosfääri kaitseks tehtava rahvusvahelise koostöö kohta Kasvuhoonegaaside konsentratsiooni vähendamiseks ja seega kliima soojenemise pidurdamiseks on maailma riigid kehtestanud ja kasutusele võtnud terve rea meetmeid. ( 1992.aastal võeti vastu Rio De Janeiros ÜRO keskkonn- ja arengukonverentsil Kliimamuutuste raamkonventsioon) .Osoonikihi kaitsmiseks võeti maailma riikide poolt vastu juba 1985.aastal.
Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. 8. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused? Millal liitus Eesti? Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon RIO DE JANEIRO (1992) Eesti kirjutas Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile alla Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12 juunil 1992. aastal. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja kinnitati see presidendi poolt 26. mail 1994. Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Ramsari konventsioon Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971 ning see jõustus 21. detsembril 1975
raporti "Meie ühise tuleviku" ilmumisest 1987. aastal. Kui arvukalt eksperte arutas nende teemade üle, sai selgeks, et ainult arvestades minevikuga, võib Kanada näha võimalust säästvaks arenguks tulevikus. (IISD) 3 Jätkusuutlik areng Eestis Eesti on säästva arengu teemadel tegutsenud juba 90-ndate aastate algusest, kui osaleti ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil, mis toimus 1992. aastal Rio de Janeiros. Konverentsil võeti vastu Agenda 21, kus on kirjas tegevusplaan, kuidas ülemaailmsed valitsusasutused, nõukogud ja ühiskondlikud grupid peaksid 21. sajandil tagama arengu keskkonda kahjustamata. 1995. aastal jõustus Eestis Agenda 21 põhimõtetele toetuv Säästva arengu seadus, mis sätestab peamiselt looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Säästva arengu strateegia kohaselt on Eesti pikaajalised eesmärgid:
2005 2008 2011 Jänesed 6000 5000 3500 Hundid 200 219 230 Rebased 600 650 650 Table Jäneste, huntide ja rebaste arvukuse muutus viimaste aastate lõikes. x Tallinna Ülikool 2. Agenda 21 ÜRO1 keskkonna- ja arengukonverentsil 1992. aastal Rio de Jaineiros võeti vastu ülemaailmne säästva arengu tegevusprogramm aastani 2030 Agenda 21, mis esitab säästva arengu põhiprintsiibid ja globaalsed strateegilised lähtekohad neljas alajaotuses: 1. Sotsiaalne ja majanduslik mõõde 2. Ressursside kaitse ja majandamine 3. Peamiste sotsiaalsete gruppide rollitugevdamine 4. Programmi rakendamise vahendid Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised
haigusi. Õhu puhtuse probleemid kerkisid esmakordselt teravalt üles industrialiseerimise käigus suurtes tööstuslinnades. Peamiselt kivisöe põletamisel eraldus hulgaliselt tolmu ja tahma, mis kattis nii maapinda kui ka maju. Moodustus inimeste tervisele kahjulik ollus - sudu. See kujutab enesest tahmunud udu. Sudu on sage nähtus suurlinnades. (Kliimamuutuste raamkonventsioon võeti vastu 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna-ja arengukonverentsil. See dokument määratleb riikide kohustused kliima edasise muutumise vältimiseks ja konkreetsed suunised seatud eesmärgi saavutamiseks. Teiseks tähtsaks dokumendiks selles valdkonnas on nn Kyoto protokoll 1998. aastast. Protokolliga määratakse konventsiooni liikmesriikide vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks ja vastavad meetmed selle saavutamiseks. Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon võeti maailma riikide poolt vastu juba 1985. aastal. 1987
o Kaitsvad liigid on jagatud kolme kategooriasse: 1. Haruldased ja hävimisohus liigid 2. Väheneva arvukusega ohustatud liigid või liigid, mis on ohustatud keskkonnategurite poolt. 3. Arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Säästev areng ja keskkonnapoliitika Agenda 21 loodi 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Mis on Agenda 21 eesmärk? o Agenda 21 on ülemaailme XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. o Dokumendid rõhutatakse loodusressursside säästliku kasutamise vajadust. o Püstitatud eesmärkide saavutamiseks tuleb kõigil riikidel ja kohalikel omavalitsustel koostada säästva arengu tegevuskava. Milles seisneb Eesti keskkonnapoliitika?
TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta,
_Komitee käib koos igal aastal _Emeraldi võrgustik BONNI KONVENTSIOON _Konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsest _Sõlmiti 1979 _Jõustus 1983 _112 riiki (august 2009) _EU Aafrika-Euraasia rändeteede veelinnud _Ranget kaitset vajavad liigid väljasuremisohus olevad liigid LISA I _Piirkondlikud lepped kaitse nõuab rahvusvahelist koostööd- LISA II (nt päevase eluviisiga röövlinnud) _Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon _Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992. Aastal _Eesti 1992, jõustus 1994 _191 riiki (oktoober 2009)/168 ratifitseerinud _22. Mai bioloogilise mitmekesisuse päev _2009 võõrliikide invasioon _2010 rahvusvaheline elurikkuse aasta RIO de JANEIRO KONVENTSIOON Eesmärgid: _bioloogilise mitmekesisuse kaitse, _selle komponentide säästev kasutamine ning _geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. _Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide rohkus
loodussäästlikkust, ning sellisest tegevusest, kus seda pole silmas peetud. Loodussäästlik: 1. Lihula katlamaja Loodust kahjustav/reostav: 1. Autodega sõitmine Õpik lk. 45-46 Mõisted Agenda 21 ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992. a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon riikide vaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks; allkirjastatud 178 riigi esindajate poolt 1992. a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Eesti keskkonnastrateegia 2010 Riigikogu poolt 2005. a. Heakskiidetud dokument, mille eeesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks
tootmisel. Hiljem orgaaniliste jäätmete kasutamine mullaparandajana vähenes. Selle põhjuseks olid mitmed tegurid: olmejäätmetes tõusis mitte-orgaanilise materjali osakaal, mis tegi selle vähem soovitavaks kasutamisel põllumajanduses ning odavad mineraalväetised lükkasid loomulikud väetised välja. Jäätmete käitlemisest, kaasa arvatud orgaanilised jäätmed, kujunes ebasoovitavatest materjalidest lahtisaamise küsimus. 1992 Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil vastu võetud Agenda 21 dokumendis on ettepanek taaskasutada orgaanilisi jäätmeid, et tõsta ühiskonna ökoloogilist jätkusuutlikkust. Selline eesmärk orgaaniliste jäätmete käitlemiseks on suur väljakutse nii süsteemi kui tehnoloogia tasemel. Vajalik on süsteemile orienteeritud lähenemine. Bioloogiliste ehk orgaaniliste jäätmete osakaal keskmiselt olemjäätmetes: Biolagunevad jäätmed on: o Põllumajanduslikust tootmisest taimse päritoluga o Sõnnik
populatsiooni mõõdukas suuruses (15-20% kunagisest). Viiruse abil küülikute tõrjumine on tekitanud palju kõneainet, kuna haigus tapab looma aeglaselt ja piinarikkalt. (50pluss) 11 3. RAHVUSVAHELISED LEPPED JA EESTI SEADUSANDLUS Võõrliike käsitlevad nii otseselt ja kaudselt mitu erinevat rahvusvahelist lepet. Bioloogiline mitmekesisuse konventsioon toimus 1992. aastal juunikuus Rio de Janeiros Ülemaailmse Keskkonna- ja Arengukonverentsil, kus võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMK) (Lipp 2008). Konventsiooni osapoolte kohustusteks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästlik kasutamine. Konventsiooni eesmärgiks on elurikkuse säilitamine, kaitsmine ja säästlik kasutamine. (Keskkonnaministeerium aasta?) Rahvusvaheline taimekaitse organisatsioon IPPC on ülemaailme organisatsioon, kuhu kuulub 49 liikmesriiki. Eesti on liige alates 1957. aastast. Organisatsiooni eesmärk on
7 jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Tegevuses võtmepositsioonil olevatena tuuakse kõikjal välja kolm peamist tegurit - rahvastik, tehnoloogiad ja tarbimisharjumused - mille teadlikkusest, tasemest, mahtudest ning omavahelistest kombinatsioonidest sõltub säästva arengu saavutamise võimalus tervikuna. 8 2. Säästev areng Eestis Eesti aktiivne osalus globaalses säästva arengu protsessis algas ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsil 1992.aa. (Rio konverents). Samal aastal jõustunud Eesti Vabariigi Põhiseadus oli legaalseks aluseks säästvale arengule Eestis. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.a. Seadus kinnitab oma esimeses osas, et säästva arengu rahvuslik strateegia tugineb ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi otsustes sätestatud põhimõtetele. Siiski ei kata seadus kogu teemat, vaid piirdub looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alustega. 1997.
puiduvaru põhjal. Paljudel juhtudel võivad nende muud omadused ja funktsioonid osutuda puidust tähtsamaks. (Keskkonnaõpetus 2008) Troopilistest metsadest saavad Põhja rikkad riigid näiteks paberitööstuse, ehituse ja mööblitööstuste jaoks väärtuslikku puitu, mida parasvöötmes ei kasva. Nii hävib maailmas miljoneid hektareid troopilisi metsi. Aastatel 1960-1990 vähenes troopiliste metsade pindala maailmas hinnanguliselt 20% võrra. 1992. aasta Rio de Janeiro keskkonna- ja arengukonverentsil loodeti jõuda metsade kaitseks vastava rahvusvahelise konventsiooni loomisele, kuid katse ebaõnnestus ning troopiliste metsade hävimine jätkub endise hooga. Suurim on troopiliste metsade pindala vähenemine olnud Aasias, kus ajavahemikus 1960-1990 on raiutud 33% troopilistest metsadest. Aasias on probleem kõige tõsisem Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aastaga vähenenud koguni 40% võrra. Hetkel kahanevad Indoneesia metsad hinnanguliselt tempoga 2-3 miljonit
jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. Agenda 21 - ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992.a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil. Aglutinatsioon - punavereliblede kokkukleepumine. AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) - viirushaigus, mis kujuneb HIViga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. Aine ja energiavahetus - sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljumist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet.
korraldamise vastu. 1993. a. kevadel organiseeris prof. Artur Nilson Eesti metsameestele Rootsis kuuajalise kursuse metsamajandusest turumajanduse tingimustes. Metsaameti koostöökogemustest Soome ja Rootsi partnerorganisatsioonidega selgus, et loodusväärtustele tähelepanu pööramata ei ole metsade järjepidev majandamine võimalik. Naabermaade suhtumine tugines oluliselt 1992. aastal ülemaailmsel keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros vastu võetud bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil ja sellele järgnenud Helsingi resolutsioonidel. Ekspertide jätkukohtumisel Genfis 1994. a töötati välja Pan-Euroopa säästliku metsamajanduse kriteeriumid ja indikaatorid, kus bioloogilise mitmekesisuse kaitse majandusmetsades pidi toetuma oluliste elupaikade inventuurile ja säilimise tagamisele. Põhjamaade looduskaitsjad olid juba aastaid tegelenud põlismetsade kaitse küsimustega.
· Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes · Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Looduse mitmekesisus Looduslik mitmekesisus, biodiversiteet erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus. Kogu maakeral leiduv elu, üldtermin, mis tähistab looduses olevate asjade, arengute ja ilmingute paljusust. Rio de Janeiro 1992.a. ÜRO Keskkonna- ja arengukonverentsil kirjutati alla biodiversiteedi leping. Biodiversiteet seotud · ökoloogia · geneetika · evolutsioonibioloogiaga Bioloogiline mitmekesisus kui üks loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästva arengu põhimõttel. Bioloogiline mitmekesisus kolmel tasandil: pärilikkuse kandjate ehk geenide paljusus; teatud ala liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide mitmekesisus. Pärilikkuse kandjate ehk geenide hulk ja muutlikkus
elupaikade säilitamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine metsiku looduse kaitseks, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. Nende eesmärkide saavutamiseks näeb konventsioon ette kõigi looduslike taime- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse ning mõnede taime- ja loomaliikide erikaitse. 3. RIO DE JANEIRO (1992) BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janeiros juunis 1992 kirjutati alla ,,Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon" CBD. Selles märgitakse, et kõik elav omab iseenesest väärtust, sõltumata tema kasulikkusest inimestele. Inimestel pole õigust vähendada elu rikkalikkust ja mitmekesisust, välja arvatud oma eluliste vajaduste tarbeks vastutusrikkal viisil. Inimeste toime maailmas on ülemäärane ja muutub kiiresti halvemaks. Eriti tugevasti on inimene muutnud süsiniku
EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsel ja võõrliikidel. Bonni konventsioon: Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. 1989. aastaks oli sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone, kes liiguvad ühest riigist teise. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992. 22. Mai – bioloogilise mitmekesisuse päev. Eesmärgid: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine. Bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll (2004) – käsitleb GMO ohutut käsitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli. EM: tagada GMO ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Nagoya protokoll (2010) – käsitleb juurdepääsu geneetiliste ressurssidele ja nende
Säästev areng – maailma foorumid: 1992. aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna ja Arengukonverents, kus riigid võtsid vastu Agenda 21 - maailma 21. sajandi säästva arengu tegevuskava aastani 2030. 1997. aasta ÜRO Peaassamblee Eriistung (Rio+5) New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke. 2002. aastal toimus ÜRO säästvaarengu maailmakonverents (Rio+10) Eesti – ja säästev areng: 1992. aastal osaleti Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna ja Arengukonverentsil 1995 – Säästva arengu seadus 1996 - Eesti Säästva arengu komisjon 2001 - Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti säästva arengu strateegia lähteülesande – Säästev Eesti 21 Strateegilised keskkonna ja looduskaitse dokumendid: Keskkonnakaitse strateegia, Eesti Keskkonnategevuskava, Säästev Eesti 21, Eesti Bioloogilise mitmekesisuse kaitsestrateegia ja tegevuskava, Hea Põllumajandustava, Põllumajanduse- keskkonnaprogramm, Maaelu arenguprogramm. LIIGIKAITSE Ajalugu:
Lisad: I rangelt kaitstavad taimeliigid. II rangelt kaitstavad loomaliigid (lendorav,kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki). III kaitstavad loomaliigid (harilik siil, kääbusnahkhiirja harilik orav). IV keelatud vahendid ja viisid loomadepüüdmiseks ja tapmiseks (nt püünispaelad,liim, automaatrelvad). Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon e. RIO de JANEIRO KONVENTSIOON Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992. Aastal Eesmärk ja vajadus: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Igal liikmel kohustus käivitada bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja säästlik planeerimine. Geneetiliste ressursside kättesaadavaks muutmine, tehnoloogiate edastamine ja piisav finantseerimine, arvestades seejuures kõiki õigusi nendele ressurssidele ja tehnoloogiatele
mm võrra, see omakorda sunnib umbes 100 miljonit mereäärsete alade elanikku ümber asuma. Riikide osa kasvuhoonegaaside õhkupaiskamises on erinev, emissioon arenenud riikides ületab arenguriikide oma mitme suurusjärgu võrra ja seetõttu tuleb eelkõige arenenud riikidel hoolitseda heitmete vähendamise eest. Majanduslikult arenenud riigid on võtnud endale Kliimamuutuste Raamkonventsioonist (võeti vastu ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janeiros juunis 1992) tulenevaid kohustusi. Kohustutakse kliimamuutusi esilekutsuvate tegurite mõju järkjärguliselt vähendama, rahvuslikke uurimisprogramme käivitama, vähem arenenud riike hedete piiramisel abistama, konventsiooni sekretariaati regulaarselt teavitama kasvuhoonegaaside heidete kohta jm. Eesti kuulub nn üleminekumajandusega riikide hulka ja tal on vastavalt Kyoto kliimakonverentsi otsustele kohustus vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni aastaks
-Aafrika-Euraasia rändavad veelinnud (AEWA)* 1999/EE 2008 -Vaalalised Vahemeres, Mustas meres, Atlandi ookeani ranniku piirkonnas (ACCOBAMS) -Hülged Waddensees (Põhjamere osa)(WADDEN SEA SEALS) -Albatrossid ja tormipääsud (ACAP) -Gorillad ja nende elupaigad (GORILLAS) RIO de JANEIRO KONVENTSIOON -Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ︎Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992 -Eesti 1992/1994 -︎196 osapoolt, sh EL (okt 2018)/168 ratifitseerinud ︎ 22. Mai – bioloogilise mitmekesisuse päev ︎ 5. Juuni – maailma keskkonnakaitse päev Eesmärgid: ︎bioloogilise mitmekesisuse kaitse, ︎selle komponentide säästev kasutamine (wise use) ning ︎geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine Liikme kohustused:
Piirkondlikult on hulk riike seotud ka mitmete muude lepingute süsteemidega (Euroopa Liit, Briti Rahvaste Ühendus, SRÜ).Vastastikuste seoste olemasolu tingib ka globaalsete kliimaprobleemidega tegelemise. Kliimakokkulepetest on oluline ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (inglise UN Framework Convention on Climate Change, lühendatult UNFCCC või FCCC), rahvusvaheline keskkonnakaitsekokkulepe, mis sõlmiti 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Raamkonventsiooni eesmärk on stabiliseerida atmosfääris olevate kasvuhoonegaaside kontsentratsioon sellisele tasemele, mis hoiaks ära ohtlikud inimese poolt esilekutsutud globaalse kliimasüsteemi muutused. Ehkki algupärane UNFCCC ei pannud riikidele mingeid kindlaid kasvuhoonegaaside emissioonide piirväärtusi, siis selle täiendavad osad protokollid seadsid ratifitseerinud riikidele kindlad nõudmised. Nendest tuntuim on 1997. aastal sõlmitud Kyoto protokoll.
Piirkondlikult on hulk riike seotud ka mitmete muude lepingute süsteemidega (Euroopa Liit, Briti Rahvaste Ühendus, SRÜ). Vastastikuste seoste olemasolu tingib ka globaalsete kliimaprobleemidega tegelemise. Kliimakokkulepetest on oluline ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (inglise UN Framework Convention on Climate Change, lühendatult UNFCCC või FCCC), rahvusvaheline keskkonnakaitsekokkulepe, mis sõlmiti 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Raamkonventsiooni eesmärk on stabiliseerida atmosfääris olevate kasvuhoonegaaside kontsentratsioon sellisele tasemele, mis hoiaks ära ohtlikud inimese poolt esilekutsutud globaalse kliimasüsteemi muutused. Ehkki algupärane UNFCCC ei pannud riikidele mingeid kindlaid kasvuhoonegaaside emissioonide piirväärtusi, siis selle täiendavad osad protokollid seadsid ratifitseerinud riikidele kindlad nõudmised. Nendest tuntuim on 1997. aastal sõlmitud Kyto protokoll
Piirkondlikult on hulk riike seotud ka mitmete muude lepingute süsteemidega (Euroopa Liit, Briti Rahvaste Ühendus, SRÜ). Vastastikuste seoste olemasolu tingib ka globaalsete kliimaprobleemidega tegelemise. Kliimakokkulepetest on oluline ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (inglise UN Framework Convention on Climate Change, lühendatult UNFCCC või FCCC), rahvusvaheline keskkonnakaitsekokkulepe, mis sõlmiti 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Raamkonventsiooni eesmärk on stabiliseerida atmosfääris olevate kasvuhoonegaaside kontsentratsioon sellisele tasemele, mis hoiaks ära ohtlikud inimese poolt esilekutsutud globaalse kliimasüsteemi muutused. Ehkki algupärane UNFCCC ei pannud riikidele mingeid kindlaid kasvuhoonegaaside emissioonide piirväärtusi, siis selle täiendavad osad protokollid seadsid ratifitseerinud riikidele kindlad nõudmised. Nendest tuntuim on 1997. aastal sõlmitud Kyto protokoll
ÜRO allorgan, mille eesmärgiks on aidata kaasa arengumaade integreerimist maailmamajandusse. 4. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ehk lühemalt kliimamuutuste konventsioon (inglise UN Framework Convention on Climate Change, lühendatult UNFCCC või FCCC) onrahvusvaheline keskkonnakaitsekokkulepe, mis sõlmiti 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Raamkonventsiooni eesmärk on stabiliseerida atmosfääris olevate kasvuhoonegaasidekontsentratsioon sellisele tasemele, mis hoiaks ära ohtlikud inimese poolt esilekutsutud globaalse kliimasüsteemi muutused. Looduskaitse seadus 2004 Seaduse eesmärk: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning
a) koostada keskkonnastrateegia, mis tagaks säästva arengu aastani 2000 ja pärast sajandivahetust; b) kaasata rahvusvahelist üldsust keskkonnaküsimuste lahendamisse; c) püüda kindlaks teha kaugemas tulevikus tekkida võivaid keskkonnaprobleeme ning leida võimalikke tegevuskavasid nende lahendamiseks. 2) mitmeaastase töö tulemusena valmis (esialgne) säästva arengu kontseptsioon (Agenda 21). 3) ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janeiros 1992. aasta juunis otsustasid maailma 178 riigi juhid aktsepteerida seda tegevuskavana majandus- ja keskkonnapoliitika kujunemisel 21. sajandisse jõudmiseks. Otsuse vastuvõtmist mõjutasid: * taastumatute loodusvarade (fossiilsed kütused, maagid) raiskamine; * taastuvate loodusvarade (mets, põllumaa) ületarbimine; * pinnase, vee ja õhu reostumine; * bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, taime ja loomaliikide väljasuremine, ökosüsteemide lõhkumine.
annaabi.ee 
