Haiglaravi korraldus Eestis ja haiglate liigid (0)

Haiglaravi  korraldus Eestis ja 
haiglate liigid
Ettekanne aines Tervishoiukorraldus 
ja tervishoiuökonoomika
Jaak  Timberg
2012
Haigla1
Haigla  on ambulatoorsete ja statsionaarsete  tervishoiuteenuste  osutamiseks 
moodustatud majandusüksus
Sellekohase tegevusloaga   aktsiaselts või sihtasutus
Tegevusalaks eriarstiabi,  kiirabi  ja sotsiaalteenuste osutamine, tervishoiualase õppe- ja 
teadustöö, haiglaapteegi pidamine ning täisvere ja verekomponentide tootmine.
Haigla juhtimine 5
Enamik haiglaid on riigi, kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike juriidiliste isikute 
omandis  
Mõned eraomandis olevad haiglad osutavad teenuseid üksikul kitsamal erialal
Eraõiguslik seisund
Vastutus tagada  kinnipidamine heast  kliinilisest tavast ja tõhus  majandustegevus
Sõltumatuses poliitilisest mõjust
Kahetasandiline   juhtimismudel (juhatus ja nõukogu)
Jüri Mõis soovib koos partneritega Tal inna linnahaiglaid 
erastada. Eesti päevaleht 2010 8
Erainvestorite kaasamine leevendaks Tallinna linnahaiglate janu investeeringute järele. 
Kohalikud omavalitsused  ja nende ettevõtted laenu võtta ei tohi
Euroopa Liidu toetusi meditsiini  arendamiseks  ei  anta
Meditsiiniäri erainvestorid lubavad haiglate juhtimise ja ravi senisest efektiivsemaks 
muuta ja kaasata investeeringuteks vajalikku raha
Haigla kui kasumit tootev äriühing
Haigla liikide nõuded2
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus sotsiaalministri määrus “Nõuded  haigla 
liikidele”. 
Kohustuslike ja lubatud statsionaarsete ning ambulatoorsete tervishoiuteenuste  loetelu
Miinimumnõuded:
Ø
statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike töötajate
Ø
 aparatuuri ja  sisustuse  suhtes
Ø
 ravi- ja  diagnostika  põhiruumidele
Haigla liigid 2 
Üldhaigla
Keskhaigla
Piirkondlik haigla
Kohalik haigla
Erihaigla
Taastusravihaigla
Hooldushaigla
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Üldhaigla 2
1)
erakorraline meditsiin;
2)
sisehaigused ;
3)
 üldkirurgia;
4)
 anestesioloogia;
5)
 laborimeditsiin;
6)
  radioloogia .
Ööpäevaringselt peavad töötama 2 arsti, kelles üks on erakorralise meditsiini arst või 
anestesioloog
Teeninduspiirkond 50 000-100 000 elanikku
Üldhaiglad 2
 1) AS Järvamaa Haigla;
 2) Kuressaare Haigla SA;
 3) SA Läänemaa Haigla;
 4) AS Rakvere Haigla;
 5) AS Lõuna-Eesti Haigla;
 6) SA Narva Haigla;
 7) SA Viljandi Haigla;
 8) AS Valga Haigla;
 9) SA  Hiiumaa  Haigla;
10) AS Põlva Haigla;
11) SA  Rapla  Maakonnahaigla.
Urmas Lepner:  sotsiaalministeerium  õigel teel
Postimees  2008 8
Kavandatav määrus muudatus  vähendaks osa haiglajuhtide arvates   arstiabi  
kättesaadavust ja kvaliteeti. 
Ainult Viljandi, Rakvere ja Narva haigla vastavad üldhaigla teeninduspiirkonna 
kriteeriumile
Vähene töökoormus kui ka personali puudus
Haiglavalve nõue on sageli täidetud formaalselt
Sagedamini hakatakse maakondadest erakorralisi patsiente suunama kesk- ja 
piirkondlikesse haiglatesse
KESKHAIGLA 2
Eelmised +
kardioloogia;
neuroloogia ;
uroloogia;
ortopeedia ;
sünnitusabi ja günekoloogia;
taastusravi ja füsiaatria;
infektsioonhaigused;
psühhiaatria;
pediaatria;
patoloogia .
q
teeninduspiirkond 100 000-200000 inimest
q
Lisaks peavad  ööpäevaringselt töötama pediaater,  ortopeed , günekoloog, 
psühhiaater akuutpsühhiaatria osakonnas  ja vajadusel tulenevalt epidemioloogilisest 
olukorrast infektsioonhaiguste arst. 
Keskhaiglad 2
    1) AS Ida-Tallinna Keskhaigla;
2) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla;
3) SA Ida-Viru Keskhaigla;
4) SA Pärnu Haigla
PIIRKONDLIK HAIGLA 2
Peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid kõikidel  erialadel
Ööpäevaringne valve:
ü
vähemalt kaks erakorralise meditsiini arsti
ü
sisearst,  kardioloog , neuroloog,  pulmonoloog
ü
pediaater, 
ü
psühhiaater,
ü
kirurgilise  eriala arst, ortopeed, 
ü
otorinolarüngoloog,
ü
 günekoloog, 
ü
anestesioloog,
ü
radioloog 
ü
infektsioonhaiguste arst.
Teeninduspiirkond 500 000-1 000 000 inimest
Piirkondlikud haiglad 4
1)  SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla;
2) SA Tartu Ülikooli  Kliinikum ;
3) SA Tallinna  Lastehaigla .
Lisaks 2
Erihaiglad: võib osutada tervishoiuteenuseid piirkondliku haigla nõuetele vastavalt
Taastusravihaigla - ööpäevaringselt peavad töötama arst ja üldõed.
Hooldushaigla - osutatakse kõiki statsionaarseid ja ambulatoorseid hooldusravi 
tervishoiuteenuseid. Arst ei pea ööpäevaringselt töötama.
Kohalik haigla– puudub ööpäevaringne erakorraline kirurgiline valveteenistus. Jõgeva, 
Põlva, Rapla. 
Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002 - 2015 6
" Hospital  Master Plan“
 
Eesti Haiglavõrgu arengukava
Eesmärk:
tagada kvaliteetse arstiabi kättesaadavus, 
optimeerida kulutused haiglavõrgu rajamiseks ja toimimiseks,
tagada haiglavõrgu jätkusuutlikkus.
Arenenud riikidega võrreldes on Eestis haiglavõrgu peamised erinevused: 
akuutravi  voodite suur arv elaniku kohta, 
 ravijuhtumi pikem keskmine voodipäevade arv akuutravil, 
madal voodihõive, 
päevaravi ja – kirurgia  väike osakaal, 
paljudel erialadel meditsiinilise taseme säilitamiseks liiga väike teeninduspiirkond.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002 6
Eesmärgid on korrastada haiglavõrk ja jõuda aastaks 2015 järgmiste akuutravi 
haiglavõrgu näitajateni: 
2001
2015
Akuutravi  voodid
6500
3200
Keskmine voodipäevade arv
6,7
4,6
  (arvestamata psühhiaatriat, tuberkuloosi, taastusravi ja hooldusravi)
Prognoosida 
voodihõi aasta
ve
ks 2015: 
67%
83%
-  haiglate töö mahtu,
-  investeeringuvajadust
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Haiglavõrgu jätkusuutlikkus: Riigikontrol i aruanne 
Riigikogule. Olulisemad tähelepanekud 7
Eesti haiglavõrgu arengukava ja praegune haiglavõrk ületab Eesti vajadusi ja 
ennekõike riigi võimalusi
Üldhaiglate maakondade niigi väike elanike arv on vähenenud oodatust kiiremini
Patsiendid käivad järjest vähem ravil oma kodumaakonna üldhaiglas
Kõikidele haiglatele ei jätku tervishoiutöötajaid.
Haiglahooneid ei ole suudetud korrastada kavandatud mahus.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Riigikontrolli soovitused sotsiaalministrile
Ajakohastada Eesti haiglavõrgu arengukava aastal 2010. 
Parandada  esmatasandi  arstiabi ja hooldusravi kättesaadavust. 
Kaaluda  varianti , kus piirkondlikul ja keskhaiglal on kohustus osutada teatud 
ambulatoorseid ja/või päevastatsionaarseid teenuseid üldhaiglaga maakondades. 
Lisada loodavasse haiglavõrgu arengukavasse realistlik aktiivravivõrgu 
investeerimisplaan ning näha ette  ajakava  ja rahaselle elluviimiseks.
Hinnata üle personalivajaduse prognoos, lähtudes uuest haiglavõrgust, ning viia sellega 
vastavusse nii arstide erialadearengukavad kui ka koolitustellimus.
Tulemused
Sotsiaalminister  nõustus Riigikontrolli soovitustega, järelduste ja kriitikaga. 
Haiglavõrgu arengukava otsustuspädevus ei ole  ainuisikuliselt sotsiaalministri 
võimuses, vaid arengukava kehtestab Vabariigi Valitsus. 
Ei  esitanud   konkreetseid meetmeid ega ajakava, kas ja kuidas kavatseb 
Riigikontrolli soovitusi ellu viia. 
Eesti Haigekassa juhatuse esimees nõustus auditi aruandes väljendatud  
seisukohaga, et kindlustatud isikute raviteenuste vajaduse peavad eeskätt  
suutma  katta  arengukavahaiglad.
Kasutatud kirjandus
1.
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (§ 22. ; § 23; § 55)
2.
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus sotsiaalministri määrus “Nõuded  haigla li kidele”. 
3.
Sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määruse nr 103 "Haigla li  kide  nõuded" muutmine
4.
Sotsiaalministeerium: eriarstiabi ja haiglad
5.
Tervisesüsteemid muutustes. Eesti : tervisesüsteemi ülevaade ... / Maailma Terviseorganisatsiooni 
Euroopa Regionaalbüroo, Tartu Ülikooi tervishoiu instituut ; Agris  Koppel , Jarno Habicht ... [jt.] 2008
6.
EESTI HAIGLAVÕRGU ARENGUKAVA 2002
7.
Haiglavõrgu jätkusuutlikkus: Ri gikontrolli aruanne Ri gikogule. 2010
8.
Jüri Mõis soovib koos partneritega Tallinna linnahaiglaid erastada. Eesti päevaleht. 17. juuni 2010
9.
Urmas Lepner: sotsiaalministeerium õigel teel. Postimees 11.03.2008
10.
Sotsiaalminister: väikehaiglaid ei  suleta . Postimees 20.06.2009
11.
Väino  Sinisalu . Eesti arst. Estonian Hospital Master Plan 2015“ – kümme aastat sel e valmimisest. 2010
Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

• Slide 1
• Haigla1
• Haigla juhtimine 5
• Slide 4
• Haigla liikide nõuded2
• Haigla liigid 2 
• Slide 7
• Üldhaigla 2
• Üldhaiglad 2
• Urmas Lepner: sotsiaalministeerium õigel teel Postimees 2008 8
• KESKHAIGLA 2
• Keskhaiglad 2
• PIIRKONDLIK HAIGLA 2
• Piirkondlikud haiglad 4
• Lisaks 2
• Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002 - 2015 6
• Slide 17
• Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002 6
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Riigikontrolli soovitused sotsiaalministrile
• Tulemused
• Kasutatud kirjandus
• Slide 25