keskus, Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe. Manzanarese ääres. Madriidi linn on maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres. Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Sevilla, linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Sevilla oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Barcelona asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn: roomlastele, lääne gootidele, araablastele ja frankidele.
mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas 2. Miks oli kaamel araablastele tähtis? Kaamel on araablastele tähtis, sest teda kasutati sõidu- ja veo loomana. Tema piima joodi ja liha söödi. Telgid ja rõivad tehti aga kaameli karvadest. Valmistatud vildist või kaameli nahkadest. Kaameli küüru oli kogutud vesi. 3. Islami 5 tugisammast! 1) Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik 2) 5 tundi palvetamine 3) Paastumine ramadanikuu ajal 4) Iga moslem peab käima ära palverännakul Mekal
maailma laiali pillutanud olid. 1897. aastal asutatud Maailma Sionistliku Organisatsiooni ning Juudi Rahvusliku Fondi eestvedamisel hakataksegi Palestiinas maad ostma ja juudi asundusi rajama, loomaks sel moel kondikava tulevasele juudi rahvusriigile Eretz Israelile. Loomulikult ei vaadatud Palestiinas sisserändajate peale hea pilguga, kuid algul ei tundunud mõned üksikud juudi asulad ja ümberasujate väike arv kohalikele araablastele, kes liiatigi elasid Türgi impeeriumi valitsemise all, kuigi ohtlikuna. Olukord muutus Esimese maailmasõja järel, kui Ottomani impeeriumi lagunemisel Palestiina alad sattusid Rahvasteliidu otsustega Suurbritannia ja Prantsusmaa eestkoste alla. Sisuliselt kujunes uues olukorras välja vaenukolmnurk, mille nurkades asusid koloniaalvõimudest sõltumatust taotlevad araablased, oma riigi eest võitlevad juudid ning Rahvasteliidu mandaadi alusel tegutsevad inglased prantslased.
Jan Verner Pulles Tartu Kommertsgümnaasium 9B Asukoht I maailmasõda ja Palestiina 1917-1918 - Briti Egiptuse Ekspeditsioonikorpuse vallutasid Palestiina piirkonna. 1917 – Võeti vastu otsus, et juudid said territoorumi endale, mis vallutati Brittide poolt. 1920 – Kaotanud Iraak, Süüria ja Liibüa saavad osalise iseseisvus. 1923 - Juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa Iisraeli riigi väljakuulutamine 14. mai 1948 – Iisraeli riigi väljakuulutamine Pealetung Iisraelile peale iseseisvumist. 1949 – Lõppes Iseseisvus sõda 1950 – Iisrael Annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult 1967 - Mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde. 1973 - Lühike Jom Kippuri sõda Iisraeli riigi väljakuulutamine
Bütsants 1. Bütsants oli muistse Rooma impeeriumi õigusjärglane kuna ametlikult oli riik jätkuvalt Rooma keisririik ja enamik selle riigi elanikest olid roomlased. Bütsantsi põhivaldused asetsesid küll Väike-Aasias, kuid Keiser Justinianuse valitsusajal suudeti taastada osa Rooma impeeriumi hiilgust vallutades nii Apeniini poolsaare kui osa Põhja-Aafrikast. 2. Bütsantsil tuli vastu seista araablastele, lõunaslaavlastele, langobardidele, bulgaarlastele ja türklastele. Armee efektiivsus tagati sõjaväe tugevdamisega ja vastupealetungidega vallutajatele 3. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Bütsantsis polnud pikka aega Keisri ainuvõim polnud päritav, ta määras endale ise järeltulija. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles 11. Sajandil. 4
Sõbrad ja võõrad : · sõber on see, kelle seltskonnast tuntakse rõõmu, kuid tal on kohustus anda abi ja osutada oma võimete piirides teeneid · palvest ei tohi otseselt keelduda, isegi kui see on ebamõistlik · araabia kultuuris on suulisel lubadusel omaette väärtus, läänes loevd rohkem teod · jaatav vastus on hea tahte väljendus, tulemus on iseasi · "Tee seda minu pärast" - tunnistab tänuvõlga ja lubab edaspidi tasa teha · araablastele on tähtis info inimese perekonnast ja staatusest, tähtsam kui info inimese kohta · omased tihedad külaskäigud · araabia maailmas on eduka äritegevuse aluseks hea isiklik läbisaamine · otsest kriitikat peetakse isiklikuks, tööl peaks juurde põimima kiituse hea töö eest Emotsioonid ja loogika · läänes ei lasta end mõjutada nii palju tunnetel ja emotsioonidel, araabiamaades hinnatakse tundeliigutusi kõrgelt
Kriisid: Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest. Lähis-Ida kriis ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL. Indo-Hiina kriis (1960-1973) USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse. Egiptuse kriis 1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli
1.Lähis-Idas tekitad pingeid eelkõige Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanasde vastuolude teravnemise. 1947. a otsustas ÜRO luua Palestiinasse naasnud juutidele Iisraeli riigi ning seal elanud araablastele Palestiina riigi.14.mai 1948. kuulutati juutide riik välja, kuid palestiina araablased ja araabia riigid ei olnud nõus palestiinat juutidega jagama ja ründasid juba järg. päeval iisraeli.Juudid olid sõjas edukamad ja hõivasid suurema osa Palestiina riigi jaoks määratud alast,ülejäänud liideti Jordaaniaga.1949. sõlmiti vaherahu, kuid pinged jäid siiski püsima. Aasias süvenesid samuti vastuolud. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv
1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi.Juutidele- araablastele Palestiina, ründasid Iisraeli riiki. Korea sõda (1950-1953)- Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna- Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed.Korea jagunes kaheks - Lõuna-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga ja demokraatlik riik, kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS.Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord.L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu
Seal on 45% elanikest ülikooli diplom. Viimasel kümnendil on Iisraeli ülikoolide akadeemiline tase tõusnud ja püsinud kõrgel tasemel. 2012. aasta rahvusvahelises uurimuses oli 100 parima ülikooli seas 3 iisraeli ülikooli. Iisraeli koolisüsteem peegeldab Iisraeli mitmekesisust, selles on mitte üks, vaid 4 erinevat süsteemi, erinevatele inimestele: ultraortodoksidele sionistlikele usklikele (juudid) araablastele sekulaarsetele juutidele Kõik need süsteemid õpivad omi aineid. Iisraeli haridussüsteem on ainulaadne ja mitmetahuline. Nende haridussüsteemis on tähtis ka raha ja arvatakse, et paljuski raha tõttu pole nende haridus tase praegu väga palju arenenud. 2000. aastal kärbiti tõsiselt hariduseelarvet, kui siirdati see raha riigikaitsesse. Kuid siiski on haridus eelarves kaitse järel teisel kohal. Poliitika mõjutab väga palju Iisraelis haridust.
1947. aastal pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendist Palestiina alast juudiriik ning teine Palestiina araablaste riik. Jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvudele. Juudid nõustusid, araablased aga lükkasid selle tagasi. Iseseisvumine 14. mail 1948. kuulutasid juudid territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid Iisraeli seitse Araabia naabrit Egiptus, Jordaania, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Iraak ja Jeemen. Sõda kestis 19 kuud, Iisraeli alale jäänud araablastele anti Iisraeli kodakondsus ning neid ja nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli araablastena. See ala, millest pidi saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. Click icon to add picture Click icon to add picture ISESEISVUMINE 1967. aasta mais viisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde, et Iisrael hävitada. Iisrael korraldas ennetava rünnaku Egiptuse pihta, hävitades selle õhuväe. Läänekalda ja Gaza araablased tahtsid pärast 1967
Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ning sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga? Mis tagas araablastele kiire sõjalise edu? kujunes arusaam, mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks: islami kojaks ja sõja kojaks. Kinnistus veendumus, et pühas sõjas langenud pääsevad taevasse, ootamata ära viimset kohtupäeva, mille tulekut prohvet kuulutas. Edu tagas see, et Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid sel hetkel laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia päritolu palgasõdureid, kes ei
korral. Iisraeli on aidanud USA ning araablasi NSV Liit. Nii juudid kui ka araablased peavad Palestiinat enda maaks. 1948. aasta mais kuulutasid juudid ÜRO otsuse põhjal Palestiinas oma riigi ehk Iisraeli. Sellest tekkis suur konflikt, sest Palestiinas elavad araablased ei nõustunud palestiinat juutidega jagama. Juba järgmisel päeval puhkes juutide ning seitsme Araabia riigi vahel sõda, mis kestis üle aasta. Selle käigus õnnestus Iisraelil vallutada osa Palestiinat, mis oli määratud araablastele, ülejäänud araablastega liidetud maa liideti aga Jordaaniaga. Ka Jeruusalemm jagati nende kahe vahel pooleks. Peale sõda lahkus Iisraeli okupeeritud aladelt sadu tuhandeid araablasi. Tegelikult ei lahendanud sõda Lähis-Ida probleemi, vaid tegi selle hoopis hullemaks. 1956. aastal puhkes sõda Egiptsue ja Iisraeli vahel ehk Suessi kriis, mis lõppes alada loovutamiseta. Ka see ei toonud rahu. Araablased tundsid, et olid Palestiina kaotamisega kaotanud kodumaa. 1964
*Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei meeldinud kõigile*1953 Beria vahistati ja lasti maha *Võimule Hrustsov*Algas sulaperiood Kriisid/sõjad peale 2 ms-a *endised okupeeritud riigid tahtsid iseseisvust* Iisreali sünd(*14 mai 1948 loodi juutide riik*araablastele see ei meeldinud ja ründasid, nad ei võitnud)*vastuolud aasias Korea sõda: *1950 tungis P-Korea NSVL abil L-Koreale kallale* USA soovis ÜRO abiga see peatada*USAl see õnnestus, kuid varsti tungis Hiina neile kallale.*ÜRO üksused taandusid, kuid jäid pidama*1953 sõlmiti rahu Berliini ülestõus : * 1953-avalik vastuhakk(massirahutused)*Lääs ei tulnud appi ja NSVL suutis rahutused lõpetada. Kriis Kesk/Ida-Euroopas *Hrustsov mõistis
Koguti kokku kõik tankid, kahurid ja lennukid. Euroopa seisis uue maailmasõja lävel. 1980 kuulutas USA välja tähtede sõja.1961 rajati Berliini müür.Kriisid:Korea sõda (1950-1953)Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest.Lähis-Ida kriis:ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL.Indo-Hiina kriis (1960-1973):USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse.Egiptuse kriis:1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli
liikumise liige, kirjutas: ,,Ma oletan, et muhameedlased ja kristlased peavad juutidele ruumi tegema - pange tähele, kuidas uued asukad vanad välja ajavad, võttes endale kõige parema maa... Palestiina on muutumas maailma getoks." (Harms 2008, 71) Sir Henry McMahon, Suurbritannia suursaadik Egiptuses, kirjutas oma kirjas Meka Sherif Husseinile: 24. okt 1915. ,,Olen veendunud, et see deklaratsioon kinnitab teile ilma vähimagi kahtluseta Suurbritannia toetust oma sõpradele araablastele ning et selle tulemuseks on pikk ja kauakestev liit, mille otseseks tulemuseks saab olema türklaste väljaajamine Araabia maadelt." (Chapman 1989, 55) 1916. aastal alustasid araablased Inglismaa toel ja relvadega mässu türklaste vastu. Nõuandjatest tuntuim oli T.A.Lawernce (Araabia Lawrence). Hiljem selgus, et Lawrence oli lubanud araablastele, et luuakse Suur-Süüria riik, mille kuningaks saab Al-Hijzi valitseja Hussain ibn Ali poeg Faisal. (Saks 2005, 45)
hakkas toetama ÜRO USA eestvedamisel. ÜRO väed sundisid P-Korea taganema, sekkus Hiina NSVL relvadega, rinne jäi püsima Koreade piiril, kus sõlmiti 2 a pärast vaherahu, mis kestab tänaseni. Tagajärjeks NSVL autoriteedi langus Aasias ja Euroopas. Lähis-Ida kriisid · Iisraeli riigi loomine 1948 ÜRO võttis vastu otsuse luua ajaloolisele kodumaale Palestiinasse naasnud juutidele Iisraeli riik ja seal aastasadu elanud araablastele Palestiina. Viimased ja neid toetanud araabia riigid ei nõustunud Palestiinat jagama ja ründasid. Edu siiski juutidel, kes vallutasid enamuse Palestiinale määratud alast. 1949 vaherahu, kuid pinged püsisid, ennustades uut sõda. Algas vastuolu lääne ja araabiamaade vahel. · Vastuolud Aasias, kommunistide võit Hiinas, kommunistlikud liikumised Indo- Hiinas, Koreas. · Suessi kriis 1956. A
a otsus Palestiina jagamise kohta vastuolusid? Milliseid? Kas tänapäevaks on need probleemid lahendatud? Näited. Vastuolusid tekitas see, et juudid peavad seda oma ajalooliseks kodumaaks, kuna see ala oli neile kuulunud 13 saj eKr - 2saj pKr. Pärast seda vallutasid selle ala araablased. Nii on ka araablased seal juba sajandeid elanud ja peavad seda ala enda omaks. See tekitabki vastuolusid · Sõjalised vastuolud: - 15 mai 1948a Palestiina sõda - Iisrael vallutas ala, mis oli määratud araablastele, ülejäänud araablastele kuulunud alad lähevad Jordaaniale. Jordaania ja Iisrael jagavad omavahel Jeruusalemma linna. - 1967a Kuuepäevane sõda - vallutati Siinai poolsaar ja Jeruusalemma idaosa. - 1973a Jom Kipperi sõda - Iisrael saab kogu Palestiina enda kätte. - 1978a Camp Davidi rahu - Egiptuse ja Iisraeli vahel. - 1980a Iisrael kuulutab Jeruusalemma oma pealinnaks. Tänaseks pole need probleemid lahenenud. 13. Millised maad kuuluvad nn Pärsia lahe riikide hulka
tehti riideid ja telke. Poolsaare lõunaosas Jeemenis leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab lopsakas taimestik ja maa on niiske ning seal saab tegeleda põlluharimisega. Muistsest ajast peale on see Araabia poolsaare kõige arenenuim piirkond. Sealt kulges ka kaubatee ja selle äärde tekkisid juba vanal ajal jõukad linnad. Jõukaid kaubalinnu tekkis ja põhjapool. Näitejs Meka. Seal asub peamine usukeskus kuubikukujuline Kaaba tempel. Templi seina oli müüritud must kivi, mis oli Araablastele püha kivi. Seal käis ka palju palverändureid araabia jumalatele ja mustale kivile austust avaldamas. Ühtlasi otsisid nad Mekast rohkesti kaupa ja tõid nii sealsetele kaupmeestele suurt tulu. 2. Kirjelda islami tekkimist. 7. sajandil hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku. Varem austasid araablased mitmeid jumalaid aga Muhamed kinnitas, et on ainult üks jumal Allah, kellele kõik peavad vastuvaidlematult kuuletuma.
2.1. Islami viis tugisammast · Islam seisab viiel tugisambal, mis on usu praktiseerimise aluseks: Usutunnistus (sahada) Palvus (salaat) Almus (zakat) Paast (saum) Palverännak Mekasse (hadz) 2.2. Islami põhiseisukohad · Monoteism Allah prohvetid (Muhamed, ka Jeesus Kristus) · Islam allumine moslem (muslim) see, kes allub · Koraan, sunna, sariaat · Islami harud: sunniidid, siiidid · dzihaad 2.3. Islamimaade kultuur · Sulam araablastele allunud rahvaste kultuuripärandist islami usk ja araabia keel kui ühendavad tegurid talletati, arendati ja vahendati kultuuripärandit · Hariduse korraldus koolides Koraanil põhinev lugemine ja kirjutamine medresed · Teadusega tegelemine Ibn Sina (arst) Ibn Rusd (filosoof) Muhammad al-Idrisi (kartograaf) Tallinna esmamainimine Al Idrisi maailmakaart · Kirjandus ja tuntumad teosed
sõdadeks. Koloniaalsüsteemi tulemuseks on ebaadekvaatsed riigipiirid. Mitmed riigid tahtsid kolooniate iseseisvumisel saada neid oma mõjusfääri nagu USA, NSVL ja Saksamaa Liitvabariik. Iseseisvunud riigid on aga siiani sõltuvad arenenud riikidest ning nad on vaesed. Mõningad riigid on sellegi poolest aga jõudnud arenenud riikide hulka. Islami religioon kasvab kõige kiiremini ning võib peatselt olla maailmas levinuim usk. Enamus islamialad olid koloniaalsõltuvuses. Araablastele oli lubatud iseseisvust, see oli vaja täide viia ning seda survestas ka pan-araabia liikumine. 1918 iseseisvus esimene araabia maade riik. Araabia riigid on maailmas olulisel kohal, sest seal leidub palju naftat ning muul maailmal on vaja seda kätte saada. Islamiriikides toimuvad islamiliikumised ning need taotlevad sariaadi kehtastamist. Peale 1979. aastat tugevnes radikaalne islamiäärmuslus, mille eesmärk on oma ideed eksportida teistesse riikidesse ning
Euroopa väed. Rahvusvahelised relvajõud korraldasid sõjalise operatsiooni ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuiveit. Husseini valitsus peatati USA poolt aastal 2003. Lähis-Idas elavad juudid ja islamiusulised araablased. Nii araablased kui juudid arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile. 14. mail 1948 kuulutasid juudid välja Palestiinas oma riigi - Iisraeli. Järgmisel päeval 1948 puhkes Iisraeli ja araablaste vahel Palestiina sõda. Iisrael vallutas osa Palestiina araablastele mõeldud maast ja ülejäänud osa jagati Jordaaniaga. Jeruusalemm jagati samuti Jordaania ja Iisraeli vahel. 1956. aastal algas tuntud Suessi kriis. 1964. aastal loodi araablaste poolt Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO). Selle juhiks sai Yasser Arafat, kes on väga tuntud. 1973. aastal oli Jom Kippuri sõda, kus Iisrael sai kogu Palestiina oma võimu alla. 1990-ndate aastate algul muutus Iisraeli poliitika araablaste suhtes leebemaks, kuid juba 21
suuras. Esimesed poolehoidjad olid moslemid (Jumala tahtele allunud) Abu Bekr ja Ali, kellest said järgijad - kaliifid. Tagakiusamise eest põgenes 622pKr Mekast Medinasse, seda loetakse islami ajaarvamise alguseks. Palvetamise suund muudeti Mekaks, ehitati mosseed, määrati palvuste ajad jne. Muhamed on Allahi saadik, kuid mitte jumaldamise objekt, vaid inimene, kes on vahendanud inimestele Jumala tahte Koraani näol. Muhamed sulatas judaistliku ja kristliku ainestiku erilaadseks, araablastele mugandatud monoteistlikuks raamatuusundiks. Koraan. Kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja peale tema surma edasi antud pärimused. Ametlik väljaanne valmis seitsmenda Anastasia kekspaiku. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keeles. Koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis järjestatud vastavalt pikkusele - alguses pikemad. Koraan sisaldab vaheldumisi hoiatusi, üleskutseid, ettekirjutusi, palveid jne. Peaidee on õpetus ühestainsast Jumalast, kes
Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi üht jumalat tähtsaks pidavaid uske, näiteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat", sündis 570. a Mekas. Ta koondas üheusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. 14. ja 15. sajandil. Tähtsamad olid Ottomani, Safavidi ja Mughali impeeriumid. Kui mongolite administratiivne korraldus kokku varises, siis vastava impeeriumi alad ei allunud enam mongolitele. Mongolid leidsid, et nende alade pärast ei tasu sõdida ja suured islami impeeriumid olid taas loodud
suuras. Esimesed poolehoidjad olid moslemid (Jumala tahtele allunud) Abu Bekr ja Ali, kellest said järgijad - kaliifid. Tagakiusamise eest põgenes 622pKr Mekast Medinasse, seda loetakse islami ajaarvamise alguseks. Palvetamise suund muudeti Mekaks, ehitati mosseed, määrati palvuste ajad jne. Muhamed on Allahi saadik, kuid mitte jumaldamise objekt, vaid inimene, kes on vahendanud inimestele Jumala tahte Koraani näol. Muhamed sulatas judaistliku ja kristliku ainestiku erilaadseks, araablastele mugandatud monoteistlikuks raamatuusundiks. Islami põhiõpetused 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast.
Aafrika, Hispaania, Kaukaasia, Afganistan, Kesk-Aasia, India, Pürenee ps kuni India Kaliif oli kõrgeim usujuht kui ka valitseja. Praktilisi asju korraldas tema poolt ametisse määratud kõrgeim riigiametnik vesiir, riigi eri piirkondi valitsesid aga araabia ülikute seast määratud asevalitsejad- emiirid ISLAM: Tekkimine ja usu alused: Koraan on moslemite silmis Allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud, ülim tõde. Koraani olulisim sõnum seisneb Allahi kõikvõimsuses ja armulikkuses. Tugisambad: usutunnistus, palvus, almus, paast, palverännak Mekasse Islamimaade kultuur: sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, mida ühendab islam ja araabia keel. Talletati ja arendati loominguliselt edasi antiikultuuripärandit, rikastades seda idapoolsete, eeskätt India kultuurist pärit joontega, mida vahendati eurooplastele
See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Mis kasu sai USA? USA tagas ise oma toodetele laialdase ekspordituru ja aitas peatada kommunismi levikut. Kriisid: Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne- Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest. Lähis-Ida kriis- ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. Tekkis Iisraeli ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL. Indo-Hiina kriis (1960-1973)- USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse. Egiptuse kriis- Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest
Jeemen oli juba muistsetest aegadest peale Araabia kõige arenenum piirkond. Jeemenist kulges kaubatee Vahemere rannikult üle Punase mere Indiasse. Juba vanaajal hakkasid kaubatee juurde tekkima jõukad linnad. Nendes linnades arenes ka kõrge kultuur. Üks jõukas kaubalinn Jeemenist põhja pool oli Meka. Mekas asus ka araablaste peamine usukeskus. See oli Kaaba tempel, mis oli kuubikujuline. Kaaba tähendab araabia keeles kuupi. Templi sein oli mustast kivist, mis oli araablastele pühamast püham. Mekas käis palju palverändureid, et avaldada austust araabia jumalatele ja ka mustale kivile. Palverändurid ostsid Mekast palju kaupa ja seega tõid nad palju kasu Meka kaupmeestele. Araabia kultuur Araablased võtsid alistatud rahavastelt nii mõndagi üle. Kultuurid sulasid omavahel tervikuks. Kõiki ühendas islami usk ja araabia keel. Kogu kultuuri nimetataksegi kokku araabia kultuuriks.Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem
Keisri nimetasid ametisse armee, senat ja rahvas. Pikka aega polnud keisrivõim päritav, aga tegelikkuses määras keiser endale ise järeltulija, kes oli ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid riigielu korraldavad ametkonnad. Justinianus I Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset valitsusaeg hiilgust. 527-565 7.-11. sajand Bütsantsi ründasid mitmed sissetungijad, bulgaarid ja araablased. Araablastele kaotati Vahemere idaannik, Egiptus, Küpros ja Kreeta. Väike-Aasias suudeti oma võim siiski säilitada. Kreeta tagasivallutamisega saadi Egeuse meri kindlalt kontrolli alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Bütsants vallutas maid juurde Süürias ja Armeenias. 11.-15. sajand Türklased-seldzukid tungisid Väike-Aasiasse, nad purustasid Bütsantsi
ning mässud pole leidnud lahendust. Pidev pingestatus riikidevahelistes suhetes viis Palestiina ja tema naabermaad juba 1940ndatel aastatel kriisini. Mis muutis selle kriisi niivõrd tugevaks, et juutide ja araablaste vastasseisu on tunda veel tänagi? Kindlasti mõjutas kriisi kujunemist ajalugu: 15 sajandit olid Palestiinat asustanud juudid ehk heebrealased (13.saj. eKr - 2.saj. Pkr), pärast mida kuulus piirkond semiidi päritolu araablastele kuni keskaja lõpuni (15. saj.). Seega on mõlemad sõdivad pooled olnud seal pikka aega alalised asukad. Põhjuseks, miks peaks Palestiina kuuluma just neile, on mõlemad pooled üsna veenvaid argumente esitanud. Juudid kujutlevad piiblist tuntud "tõotatud maad" kui oma ajaloolist kodumaad, araablased seevastu tuletavad meelde, et ka nemad on seal sajandeid elanud. On üsna loomulik, et kaks rahvust omavahel sama kodumaa pärast kaklema lähevad.
Ajalugu. Külm sõda. 1. Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid, USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. 28. oktoober, peale seda teatas Hrustsov, et toob Kuubalt raketid ära. Lähis-Ida kriis pingeid tekitas Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude tervnemise juutidele Iisraeli riik, araablastele Palestiina riik, 1948. kuuluati välja juutide riik, arablased ei nõustunud ning ründasid Iisraeli, sõja võitsid juudid. Suessi kriis toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal. 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud Gamal Abdel Nasser alustab natsionaliseerimist, natsionaliseeritakse ka Suessi kanal. Kriisis osalesid Egiptus, Inglismaa, Prantsusmaa, Iisrael, eemalt ja NSVL ja USA. 1958-ndal aastal
maailmasõda alles käis. Antandi väed hõivasid mitu Türgile kuulunud piirkonda. Pärast maailmasõja lõppu muutus olukord Türgis äärmiselt segaseks. Antandi riigid olid andnud türklaste võimu all olnud rahvastele lubadusi aidata neid oma riigi loomisel. Nüüd hakkasid need rahvad nõudma lubaduste täitmist. See oli aga raske, kui mitte võimatu, sest nii mõnigi ala oli lubatud mitmele rahvale. Näiteks Palestiina alad olid lubatud nii araablastele kui ka juutidele. Antandi riigid pidid nägema palju vaeva, et olukord ei väljuks nende kontrolli alt.1920. aastal sõlmis Türgi valitsus Antandi riikidega Sèvres'i rahulepingu. Lepingu järgi pidi Türgi loovutama oma alasid Itaaliale, Kreekale ja teistele riikidele. Mõned endised Türgi valdused muutusid iseseisvateks või liitlastest sõltuvateks riikideks ja aladeks (Iraak, Süüria, Palestiina, Araabia riigid). Türgi rahvuslased eesotsas kindral
kaotanud Ottomani Impeeriumi kolooniad Iraak, Süüria ja Liibüa saavad osalise iseseisvuse. Mandaadi kinnitasid 2. juunil 1922. aastal Rahvasteliiga 51 liikmesriiki. 30. juunil kinnitas seda ka Rahvasteliigasse mittekuuluva Ameerika ÜhendriikideKongress.1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa. Selle partitsioneerimisega said araablased endale 75 protsenti Palestiina alast, kuhu loodi Transjordaania riik. Allesjäänud veerand Palestiinast pidi saama juutide kodumaaks.See väike osa araablastest, kes jäid Jordani jõest läände, aga polnud rahul maa jagamisega ning alustasid seal elavate juutide ründamist. Kuigi britid püüdsid alguses korda luua, leidsid nad varsti, et see on võimatu. 2.3 II maailmasõda ja Palestiina
kuulutab preestrite kaudu oma ütlemisi. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel muidki üheusklikke uske, nagu judaism, kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat" sündis 570 a. Mekas. Ta koondas tollal üheusklikud usud kokku ja ennast nimetas lihtsalt jumala prohvetiks, sonumisaatjaks, kes kuulutab oiget usku. Koraani saigi pandud ainult jumala oiged sonad ja peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Tema uued kuulutused sobisid araablastele paremini ja seega votsid paljud selle omaks. Saanud suurema sojalise toetuse oma uutelt usklikelt alistas ta ka neid, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. Muud islamid Ahmadiidid 19 sajandil Punjabis, Indias, Mirza Ghulam Ahmad, kuulutas ennast prohvetiks. Kaitstes alguses islamit kristluse eest, lisas ta hiljem sinna kristlastelt ülevoetud motteid. Pohiteesideks olid, et Jeesus suri tavalisse surma ja ei läinud taevasse. Samuti, et jihad ei pea olema voitlus moogaga,
Kuuba kriis lahenes rahumeelselt Vietnami sõda (1959-1973) Ameeriklased üritasid Vietnamis sõdida kommunistliku liikumise vastu. NSV toetas Põhja-Vietnami. Sõda muutus üha julmemaks ja avalikkuse survel oli Ameerika Ühendriikide valitsus sunnitud alustama vietnamlastega läbirääkimisi. 1973 kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Kui USA lahkus, tundis NSV peale ja 2- aasta pärast sai Vietnamist kommunistlik riik. Lähis- Ida kriisid ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araablased tungisid Iisraelile kallale. USA toetas Iisraeli ja NSV araablasi. Afganistani sõda (1979-1989) NSV viis oma väed Afganistani, kuid USA, Inglismaa, Pakistan ja Hiina tulid neile appi. NSV ei saanud oma maid ning kuna see läks nii palju maksma, tabas NSVl suur majanduskriis. 1970. majanduskriisi põhjused ja tulemused: - suured sõjalised kulutused - nafta hinna kasv - tulemused: tööpuudus kasvas
Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda Uute pingekollete teke maailmas 1950. aastatel: 3-ndale maailmasõjale oldi korduvalt lähedal. Vastasseisule Euroopas lisandus konkurents maailma teistes piirkondades. Eriti Lähis-Ida ning Indo-Hiinas. Lähis-Idas tekitas pingeid Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. 1947. a võttis ÜRO vastu otsuse luua Palestiinasse juutidele Iisraeli riik ning araablastele Palestiina riik. 14. mai 1948 kuulutati juutide riik välja. Araablased aga ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama ning ründasid järgmisel päeval Iisraeli. Sõjas osutusid edukamaks juudid. 1949. a sõlmiti vaherahu, kuid pinged jäid püsima. Vastuolud süvenesid ka Aasias. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis 2 Korea riiki
PALVERÄNNAKUID JA SEEGA MUUTUS MEKA TÄHTSAIMAKS USUKESKUSEKS; 5) JUDAISMI JA KRISTLUSE MÕJUL TÕUSIS PALJUDE JUMALATE SEAS ESILE ÜKS PEAJUMAL, ALLAH; 6) MEKA KAUPMEES MUHAMED HAKKAS KUULUTAMA RANGET MONOTEISMI, KUS NÕUDIS ARAABLASTELT ALLAHI AUSTAMIST AINUJUMALANA NING SELLEST TULENEVALT SAI MUHAMEDI KUULUTATUD USK NIMETUSE ,,ISLAM ". MILLISTEL PÕHJUSTEL KÄISID ARAABLASTE VALLUTUSED KÄSIKÄES ISLAMI LEVIKUGA? MIS TAGAS ARAABLASTELE KIIRE SÕJALISE EDU? KUJUNES ARUSAAM, MILLE KOHASELT KOGU MAAILM JAGUNEB KAHEKS SUUREKS PIIRKONNAKS: ISLAMI KOJAKS JA SÕJA KOJAKS. KINNISTUS VEENDUMUS, ET PÜHAS SÕJAS LANGENUD PÄÄSEVAD TAEVASSE, OOTAMATA ÄRA VIIMSET KOHTUPÄEVA, MILLE TULEKUT PROHVET KUULUTAS. EDU TAGAS SEE, ET BÜTSANTSI KEISRIRIIK JA UUS-PÄRSIA IMPEERIUM OLID SEL HETKEL LAASTAVAST SÕJAST NÕRGESTATUD
panna, aga riik jäi sajanditeks veel purunenuks. Indias hakkas esinema kaks religiooni, nendeks oli hinduism, mida esines rohkem ja budism, mida esines vähem. Küll aga tekkisid budistlikud kloostrid, kus õpetati peale budistlike tõdede veel astronoomiat, matemaatikat, arhitektuuri ja palju teisi teadusharusi. Esimese aastatuhande teisest veerandist on pärit mõningad tähtteosed ja siis kirjutati ka esimene raamat algebrast (matemaatika haru, mis uurib tehteid ja omadusi). Tänu araablastele, kes tõlkisid India rahvaste tööd araabie keelde, tänu sellele said paljud India teosed tuntuks Euroopas. II aastatuhande algul ründasid Indiat Afganistani muhameedlased, kelle juhiks oli Muhammad Ghuri ja kes 1193. aastal tegi otsustava võidu hindude üle. Tal oli veel ka järeltulija, kes vallutas kogu Põhja-India ja võttis endale sultani tiitli ja otsustas valida pealinnaks parema nime, milleks tuli Delhi. Tänu sellele
maksmine ja osavõtt linnale vajalikest töödest. 4) iseloomusta islami teket ja levikut, milline on kultuuripärand? Islami religioonile pani aluse Meka kaupmees Muhamed, kes 7.saj alguses hakkas jutlustama ranget monoteismi- Allahi austamist ainujumalana. Muhamedi õpetust hakati nimetama islamiks (ar k allumine) ja selle pooldajaid moslemiteks (ar k muslim – see, kes allub). Muhamed pidas ennast prohvetiks (usukuulutajaks), kelle Allah on välja valinud oma sõnumit araablastele edastama. Judaiste ja kristlasi pidas Muhamed rahvasteks, kellele Jumala kuulutus on osaks saanud (raamatu rahvaks), kuigi nad polnud seda õieti mõistnud. Pärimuse järgi olnud Muhamed kirjaoskamatu ning kuulutas oma õpetust suuliselt. Muhamedi õpetuse alusel koostati islami püha raamat – Koraan (ar k etteloetu), mis räägib ainujumal Allahi kõikvõimsusest ja armulikkusest. 5) Nimeta ristisõdade põhjusi ja tulemusi, kuidas mõjusid sõjad kultuurile ja väärtushinnangutele;
Rikkuse aluseks on must kuld - nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga ehitanud üles moodsa riigi Araabia Ühendemiraadid iseseivus 2. detsembril 1971. aastal Tänapäeva linnad Araablaste vana usk Üks jõukas kaubalinn Jeemenist põhja pool oli Meka. Mekas asus ka araablaste peamine usukeskus. See oli Kaaba tempel, mis oli kuubikujuline. Kaaba tähendab araabia keeles kuupi. Templi sein oli mustast kivist, mis oli araablastele pühamast püham. Mekas käis palju palverändureid, et avaldada austust araabia jumalatele ja ka mustale kivile. Palverändurid ostsid Mekast palju kaupa ja seega tõid nad palju kasu Meka Kaupmeestel. Islam Islam tekkis 7. saj. , kui üks Meka kaupmees nimega Muhamed hakkas levitama uut usku. Selles pidi olema vaid üksainus jumal ja tolle nimi oli Allah. Kõik inimesed pidid talle vaieldamatult kuuletuma.
Rgib Karl Suure sjaretkest Hispaaniasse (mauride ehk araablaste vastu) ja lpuks otsustab kodumaale naaseda. Et vltida ootamatuid rnnakuid, jetakse jrelvgi tagalat kaitsma, ent alatud araablased rikuvad kokkulepet ja tungivad jrelvele kallale. Roland hakkab pasunat puhuma, kuigi Oliver tleb, et on liiga hilja. Nd, kui nad kaotama hakkavad, on see nagu kaotuse mrk. Roland puhub, Karl Suur kuuleb ja appiminek vtab aega. Tagasi judes kuuleb ta, et prantslased on purustatud. Prantsuse phivgi asub araablastele ktte maksma ja neid jlitama nende alatu lekohtu eest. Karl Suur karistab valjult ja paljub isegi Jumalalt, et ta laseks pikesel looja minna, et kristlased saaksid neid nuhelda. Araablaste vepealik tapetakse. Saadakse teada, et prantslaste hulgas on raandja, kes oli soovitanud araablastele jrelve rnnakut. raandja on Rolandi kasuisa. Alguses saatis Karl Suur araablaste juurde he kskjala ja oli teada, et see on ohtlik ettevtmine. Nende puhul kombed ei kehti. Roland, kes oli Karl Suure soosik,
Teepõõsa päritolus ei ole spetsialistid kindlale selgusele jõudnud – oletatakse selle põlvnemist Kagu- Hiinast. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel.“ (Wikipedia) Jaapanisse jõudis tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Mungad leidsid, et tee polnud mitte ainult tõhus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti, mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada. „Euroopasse jõudis tee esmakordselt tänu araablastele, kes valitsesid tol ajal kogu Kagu-Ida vahelist kaubandust. Kõrgemalt hinnati kaamelikaravaniga mitu aastat läbi kõrbe rännanud brikett-teed kui purjelaeva trümmide niiskuses loksunud teed.“ („Tee“ K. Kroon; A. Kang) Euroopas liikus tee algselt Hollandisse sealt edasi nii Saksamaale, Inglismaale, Prantsusmaale ning seejärel Euroopast Ameerikasse. Hollandi, Rotterdami ja Ostende sadamasse saabusid teelaadungid. Hollandit nimetatakse ka teekaubanduse pioneerideks. („Tee“ K
miline riik, põhi nsvl ja lõuna usa, kuid põhi võitis ja tänaseni on vietnam kommunistlik. Sõda oli usale läbikukkumine. Üldiselt oli sõda julm, verine ja sellega käisid kaasas ülemaailmsed protestid (hipid). 22. vietnami sõja tagajärjel levis aasias kommunism nt laos, kambodza (genotsiidid), mis olid just seotud sõja kaotusega 23. Lähis itta loodi 1948 riik nimega iisrael (kuna piibli järgi see maa seal peaks juutidele kuuluma), kuid kohalikele moslemitele ja araablastele see ei sobinud absull. Tänased lähis ida konfliktid on suuresti sellest alguse saanud. Konfliktid juutide ja moslemite kui ka moslemite ja läänemaailma vahel kuna nüüd oli läänemaailm vaenlane. Enne lõhe saadi jumala hasti labi. Loodi sest juutidel polnd kunagi nn oma riiki. Palju sõdu ja siiani hoitakse iisraeli vägivallaga vms enda käes. 24. suessi kriis 1956, egiptlased tahtsid (ja said) suessi kanalit enda kätte brittidelt. Nasseri (egiptuse presidendi) juhtimisel. 25
Osales Kuveidi okupeerimises ja põhjendas seda, et Kuveit on ajalooliselt alati kuulunud Iraagile. 3)Juutide ja araablaste (eriti palestiinlaste) vaheliste konfliktide põhjused. Palestiinlased ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama, kuid juudid kuulutasid siiski välja oma riigi Iisraeli. Palestiina sõjas Iisrael võitis ning sadu tuhandeid araablasi pididi Iisraeli okupeeritud aladelt lahkuma ja jäid elama naabermaades rajatus pagulaslaagritesse. Araablastele tundus, et nad on oma kodumaa kaotanud ja peavad juutidelt selle tagasi võitma. 4)Mis on PVO? Kes oli Yassir Arafat? Nende roll konfliktis. PVO - Palestiina Vabastusorganisatsioon. Yassir Arafat - PVO asutaja ja juht. PVO lootis esialgu Iisraeli riigi sõjaliselt hävitada. Iisraeli juhid suhtusid PVO-sse kui terroristlikkusse rühmitusse, mille vastu tuleb võidelda kõige karmimate meetoditega. Enamik ÜRO liikmesriike tunnistas hiljem PVO-d kui palestiinlaste seadusliku esindajana.
vastaste füüsilise hävitamisega. Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda Kuigi külm sõda ei toonud kokkuvõttes kaasa kolmanda maailmasõja puhkemist ,oldi sellele korduvalt lähedal. Vastasseisule Euroopas lisandus konkurents maailma teistes piirkondades. Eriti plahvatusohtlikuks kujunesid Lähis Ida ning Indo-Hiina . Lähis idas tekitas pingeid eelkõige iisreali sünd mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. Üro lõi juutidele Isreali riigi ning seal aastasadu elanud araablastele Palestiina riigi 14 mail 1948. Korea sõda 1950-1953 Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja käigus toimus Korea poolsaare. 1950 aasta juunis tungis kommunistlik Põhja- Korea NSV liidu ja Hiina toetusel Lõuna Koreale kallale ja vallutas suure osa territooriumist. Usa väed tulid appi ja lõid põhja korea tagasi. Selle peale tuli NSV oma vägedega ja alles 38 laiuskraadil pandi nende vägi seisma. See piir püsib tänapäevani.
Igas linnas on sünagoog, mis on filosoofia, eetika ja religioosse praktika keskus. Rabid on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. Juutide massiline immigratsioon Palestiinasse algas juba 1880. aastal ja nende pingutused elustada maad meelitas ligi pea samas suurusjärgus araablaste immigratsiooni. 1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa. Sellega said araablased endale 75 protsenti Palestiina alast, kuhu loodi Transjordaania riik. Allesjäänud veerand Palestiinast pidi saama juutide kodumaaks. See väike osa araablastest, kes jäid Jordani jõest läände, aga polnud rahul maa jagamisega ning alustasid seal elavate juutide ründamist. Kuigi britid püüdsid alguses korda luua, leidsid nad varsti, et see on võimatu. Palestiina juudid moodustasid Palestiina araablaste vastu organiseeritud
Kongo piirkonnas. Puu on kuni 20 m kõrge, lehed kuni 30 cm pikad ja 15 cm laiad. Viljad umbes 2 cm pikad ja kuni 1,5 cm paksused. Talub teiste kohvipuudega võrreldes paremini kuivust. Excelsa kohvi kofeiinisisaldus on 0,8-1,9%. (H. Kiik, Maailma Viljad, 1989) 7 3 Kohv kui jook Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on jäädvustatud puu ladinakeelses nimetuses COFFEA ARABICA. Algul kasutati kohvi ravimina ja joogina palverännakutel. Esialgu valmistati jooki röstimata ubadest. 16. sajandiks olid araablased avastanud, kui aromaatne jook tuleb küpsetatud kohviubadest. Ergutava võlujoogi tarvitamine levis kiiresti - jooki pakuti kõikidel idamaa turgudel. Mekas avati esimesed kohvikute eelkäijad, kus teenindati vaimulikke ja õpetlasi. Kohvi joomine
vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. (1949-1991) VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon 1955. aastal Moskva juhtimisel loodud sotsialistlike riikide militaarne blokk (vastukaaluks Pariisi lepingutele). Nõukogude Liit sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga. Eesmärgiks oli relvastatud kallaletungide korral Euroopas poliitiline koostöö. (1955-1991) Lähis-Ida kriis ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL. Suessi kriis (1956). 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, monarhia kukutati. 1956. aastal riigistas uus valitsus eesotsas Gamal A. Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali, mis tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Nasserit asus toetama NSVL; Egiptust ründasid Iisrael, kelle poolel asusid sõtta ka SB ja Pr, kes lootsid taastada kontrolli Suessi
Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi üht jumalat tähtsaks pidavaid uske, näiteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat", sündis 570. a Mekas. Ta koondas üheusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. Muhammad Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal". Kõik Muhammedi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid pärast Muhammedi surma
Meka muutus tähtsaimaks usukeskuseks.Judaismi ja kristluse mõjul tõusis esile peajumal Allah. Muhamed,tema tegevus ja õpetus:VII saj. algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi.Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana.Hira mäel koopas olla Allah end Muhamedile ilmutanud ja käskinud Muhamedil oma sõnumit kaasmaalastele edastada. Pühakiri:Koraan on moslemite silmis Allahi sõna,mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele teatavaks tehtud.Koraani olulisim sõnum seisneb Allahi kõikvõimsuses ja armulikkuses.Lisaks sisaldab Koraan hulga praktilisi ettekirjutusi perekonna,suhete jm kohta. Kalifaat ja araablsate vallutused:Peale prohveti surma hakati Araabia riiki nim kalifaadiks.Kujunes arusaam,mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks:islami kojaks ja sõja kojaks.Kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik.Kaliif oli prohveti järglasena ühteaegu nii kõrgeim usujuht,kui ka valitseja
annaabi.ee 
