Islamimaailma aktiviseerumine ja vastuolud läänega Islam ● Islamimaailm ● On üks maailmareligioonidest ● 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit ● Kõrgeim jumal Allah ● Islami viis sammast ● Islami pühakoda mošee ● Islami sektid Islami levik maailmas Araabia maad ● Islami usk ● Ühtne riik-Kalifaat ● Araabia Liiga ● Vastasseis Iisraeliga ● Anvar Sadat ● Camp David Islamimaad ● Revolutsioon Iraanis ● Mohammad Reza Pahlavi ● Islamivabariik ● Fundamentalism ● Moslemi Vennaskond Islamimaailma tugevnemine ● Nafta ● Massihävitusrelvad ● Kultuurilis-psühholoogilised juured Araabia kevad ● Sai alguse 2011.aasta esimeses pooles ● Massilise revolutsioonilise lainega ● Tuneesia ● Võimu vahetumine ● Uus ajastu ● Ilmalikud noored Islamiriik-ISIS ● On sunniitide islam...
Süüria kodusõda 2012. aastal Kevin Kalmus Süüria Süüria on riik LähisIdas. See piirneb läänest Vahemere ja Liibanoniga, põhjast Türgiga, idast Iraagiga, lõunast Jordaaniaga ja edelast Iisraeliga Pealinn: Damaskus Rahvaarv: 22 500 000 (2009) Süüria on unitaarne vabariik. Kehtib 26. veebruaril 2012 jõustunud põhiseadus, millega määratletakse Süüria poolpresidentaalseks vabariigiks, kus islam on valitsev usk Süüria tähtsaimad majandusharud on põllumajandus, nafta tootmine, tööstus ja turism. Majandust on oluliselt mõjutanud naftahinna kõikumine maailmaturul, rahvastiku kiire kasv ja suured sõjalised kulutused Süüria inimõiguste olukord on üks halvimaid maailmas. Süürias vahistatakse meeleavaldustel demokraatlike vaadetega inimesi ja inimõiguslasi, pannakse kinni veebilehti, vahistatakse blogipidajaid ja kehtestatakse reisikeelde. Omavoliline kinnipidamine, piinamine ja inimeste kadumine...
Kordamisküsimused: Külm sõda · Külma sõda See on vastasseis riikide vahel, mis ähvardab ülekasvada tegelikuks sõjaks. · Külma sõja valdkonnad: Ideoloogiline võitlus (toodi välja plussid), kultuuriline (Lääne kunst taunitud), majanduslik (USA-marshalli plaan ja NSVL-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu), Võidurelvastumine (A,B,C relvad), piirkondlikud konfliktid (nt Praha kevad), kriisid, pinekolded (nt Kuuba kriis) · Raudne eesriie See oli külma sõja saavutus ja ka meetod. Selle tuntumaks tähiseks oli Berliini müür (1961-1989) · Võidurelvastumine - 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rake...
Kevin Vahisalu Al13b Kriisi kolded 18. detsembril 2010 araabia maades alanud suur protestide laine sai tuntuks araabia kevade nime all. Paljud lootsid, et see toob demokraatlikumaid muudatusi ning vanad diktaatorlikud režiimid kaovad. Protestilaine kogus jõudu, algasid mässud olemasolevate režiimide vastu, mõnes riigi puhkes lausa kodusõda. Osa vanadest režiimidest kaduski – Muammar Gadaffi sai surma 2011. aasta sügisel, Hosni Mubark kukutati ja on vangistuses. Kuid muutusi kasutasid ära islamistlikud ja fundamentalistlikud rühmitused. Tundubki, et islamistlikud jõud ja radikaalsete vaadetega usufanaatikud hakkavad mängima aina olulisemat rolli Lähis-Ida poliitilisel maastikul. Võib tekkida ohtlik olukord, kus nad muutuvad domineerivaks jõuks Lähis-Idas. Seega on islami ja eriti selle kõige radikaalsema elemendi roll maailma poliitik...
Iraak Küsimused 1. Nimeta Iraagi maavarad. 2. Mida tehakse Iraagi kodanike elementaarsemate vajaduste rahuldamiseks? 3. Milline tähtsus on Tigrisel ja Eufratil Iraagis? 4. Milliseid uudiseid on Iraagist tulnud seoses Araabia kevadega? 5. Millise demograafilise ülemineku etapi juures on Iraak? Üldandmed · Lähis-Ida · Pealinn: Bagdad · Pindala: 438 000 km2 · Keeled: araabia, kurdi · ÜRO, OPEC Loodusolud · Kõrb · Madalikud · Haji Ibrahim (3600 m) · Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid · Väävel · ÜRO erikomisjon Majandus · Plaanimajandus · SKT: 127,2 mld $ · Nafta - 95% riigi ekspordist · Väike, mitmekesine tööstussektor · Ebapiisav põllumajanduslik tootmine · Import: toit, ravimid · Turismi elustamine · Panus: nafta, maagaas Transport · Hõre teedevõrk...
Muammar al-Gaddafi Muammar al-Gaddafi, täisnimega Muammar Muhammed Abu Minyar al-Gaddafi, sündis 7. juunil 1942.a ja suri 20.okt. 2011.a. Gaddafi oli Liibüa tegelik valitseja aastast 1969 kuni 2011.a Liibüa kodusõjani ning ta oli ka kõige kauem võimul olnud riigipea maailmas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II järel. Gaddafi oli tuntud oma poleemikat tekitava poliitilise strateegia ja väga ebahariliku iseloomu poolest. Elulugu: Muammar Gaddafi sündis Qasr Abu Hadis 1942. aastal, talupoegade põllumajandus piirkonnas, mis asub väljaspool Surti. Muammar kasvas üles beduiinide telgis Surdi lähedal kõrbes. Nagu paljud biograafiad väidavad, kuulub tema perekond väiksesse araabia hõimkonda, nimetusega Gadhadfa. Gaddafi isapoolne vanaisa, Abdessalam Bouminyar, võitles Liibüa okupatsiooni vastu ning suri kui esimene märter Khomis 1911.a esimeses lahingus. 1948, kui Gaddafi oli kõigest kuueaastane, sai ta haavata ning nägi pealt oma kahte nõ...
KÜLMA SÕJA KRIISID Kriis Osalevad riigid Probleem Tulemus Berliini blokaad NSVL, Saksamaa, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Ajendiks: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa (1948-1949) USA rahareform lõhenes lõplikult. Korea sõda NSVL, hiina / Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Lõunas loodi Korea Vabariik(dem) ja põhjas Korea (1950-1953) USA, Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud Rahvademokraatlik Vabariik (totalitaarne); ning tahtsid teist poolt endale. 1953 sõlmiti vaherahu. Tulemuse...
Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriisi käik Tulemused Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses NSVL sulges kõik maismaa NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, okupatsioonitsoonis teed, mis ühendasid Lääne- arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, lisaks Lääne-Berliinis Berliini ja lääne koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL (USA, Pr., Sbr.) läbi okupatsioonitsoone Lääne- haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult viidud rahareform, mida Berliin sai välismaailmaga (läänes Saksa Liitvabariik ja idas Saksa ...
Sissejuhatus Diktaatorid ja türannid on maailmas esinenud alates esimestest poliitilise struktuuriga riikidest ning neil on võimule pääsemiseks olnud alati ka toetajaid. Mõned neist on valanud rohkel verd, osad on seda suutnud teha vägivallata ning valitud on oma positsioonile sündinud, seda sammuti riikides, kus hetkel toimuvad revolutsioonid. Lähiajaloost on mitmeid häid ja kuulsaid näiteid inimestest, kes on riigis endale haaranud ülemvõimu. Suure rahvatoetuse musternäide on Adolf Hitler, kes kasutas ideaalilähedaselt ära riigis valitsevat olukorda oma populaarsuse tõstmiseks. Tolle hetke Saksamaa vaevles tohutu inflatsiooni ja töötuse käes (osalised ,,Araabia kevade" toimumise põhjused) ning riigis tõstis pead revansism. Kasutades ära meeleheitel inimeste vastuvõtlikust ja janu muutuse järgi, jõudis Hitler võimu juurde. Tihti jõutakse riigipöördeni kindlate uskumuste eest seistes ja oma eesmärgi saavutamiseks nähakse vajadust kuku...
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. Külma sõja poliitika suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega; *Breznev allkirjastas Saksa LV koostöölepingud nii kultuuri kui ka majandusevallas *Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksa, NL ja Poola vahel- tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge *1972 Külastas Nixon NL, sõlmiti ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused". *Helsingi protsess *SRP-1 ja raketitõrjesüsteemid. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga? Lääne välispoliitika oli jõudnud ummikusse, ei suudetud kommunismi levikut peatada. Oli saadud mitmeid tagasilööke ja majanduslik olukord pold kõige parem, samal ajal kui NSV...
Kõige tähtsam teema Mis võiks olla kõige tähtsam teema, mille üle inimlikult arutada? Kas see võiks olla läbi ajaloo tuntud näidis-muster nagu religioon ja sellega seonduv või hoopis midagi värskemat nagu rahvastiku liiga kiire juurdekasv ja poliitilised küsimused? Kumb teema inimeste meeli rohkem valdab, kas ajaga kaasas käiv legendaarne vestlusallikas või nagu eelnevalt mainitud, uudse ühiskonna tulemus? Kahtlemata on suure tähtsusega kaasaja probleemid. Keegi ei saa mööda vaadata meil Euroopas toimuvast kriisist, kus kaalul pole mitte ainult Euroopa majanduse saatus, vaid kogu ülejäänud maailma ökonoomia, mis ripub uppuva laeva kapteni juuksekarva otsas. Pead veidi ida poole keerates näeme millisel metsikul kiirusel kasvab rahvaarv, mis ähvardab maakera ressurrssidest tühjaks imeda. Samas ei saa me selga pöörata juba igivanadele tõrvapiiskadele meepotis. Religiooni puudutavad pinged koguvad järjes...
Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. 1952. aastal katsetas USA veelgi võimsamat vesiniku- ehk termotuumapommi. 1953 lõhkas oma pommi ka NSVL. 1950. aastatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele probleemile suunatud, esitatud on täpsed ja realistlikud nõudmised ning protest on massiline. Positiivne ja negatiivne Positiivne on kindlasti hea teema valik ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele probleemile suunatud, esitatud on täpsed ja realistlikud nõudmised ning protest on massiline. Positiivne ja negatiivne Positiivne on kindlasti hea teema valik ...
1. Võrdle, mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised ühiskonnad: industriaal-, postindustriaal, info- ja teadmusühiskond. Industriaal ja postindustriaal- Erinevused: I väärtustatakse tootmist aga P teadust ja tehnoloogia osa majanduses. I vajas konveirtöölisi aga P haritud spetsialiste. P kujunes keskklass aga Is oli suur klassivahe. Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnuse...
Maailm aastatel 1945-1955 Pärast Teise maailmasõja lõppu kujunes umbes viie aasta jooksul välja nn kahepooluseline maailm, kus kaks „suurt“ olid koos oma mõttekaaslastega pidevas ideoloogilises vastasseisus. Lühendite selgitusi: USA – Ameerika Ühendriigid, NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, GBR – Suurbritannia, FRA – Prantsusmaa, LÄÄNE-EUR – Lääne-Euroopa, GER LV – Saksamaa Liitvabariik, JPN – Jaapan, GER DV – Saksamaa Demokraatlik Vabariik, CHN – Hiina Rahvavabariik Nürnbergi protsess 20.11.1945-01.10.1946. Rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess Hitleri- Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Külm sõd...
Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriis Tulemused i käik Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis NSV NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, lisaks Lääne-Berliinis (USA, Pr., Sbr.) läbi L arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, viidud rahareform, mida NSVL ei tahtnud sulg koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL es haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult ...
Kahepooluselise maailma kujunemine, külma sõja osapooled ning selle avaldumisvormid.- Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne maailm. OSAPOOLED- NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne). Idabloki poole oli kommunistlik diktatuur. (võim ühe partei käes) ja Lääne pool valitses üldjuhul demokraatia. Berliini blokaad (24. juuni 1948 –12. mai 1949) ja Saksamaa lõhenemine- Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks Ajendiks oli rahareformi läbiviim...
Portugal Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Üldandmed 2. Portugali kaart 3. Geograafiline asend 4. Pinnamood 5. Kliima, taimestik 6. Laamtektoonika, vulkanism 7. Rahvastik Pildid Kasutatud kirjandus Portugal Pealinn: Lissabon Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W. Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: portugali Lipp: Vapp: Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Geograafilise asendi kirjeldus: Portugal asub Euroopa kaguosas, Atlandi ookeani rannikul Pürenee poolsaarel. Suurema osa poolsaarest hõlmab Meseta kiltmaa, mida äärestavad 2000-3000 m kõrgused mäed. Kesk-Kordiljeeride mäeahelik jaotab kiltmaa Vana- ja Uus-Kastiiliaks. Poolsaar asub vahemerelise kliima vööndis. Pürenee poolsaarel asuvad ka Hispaania, Andorra ja Gibraltar. Naaberriigid: H...
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
Egerti osa Geograafiline asend ( ka majandusgeograafiline) Tuneesia asub Põhja-Aafrikas Alzeeria ja Liibüa vahel. Põhjast ja idast piirab riiki Vahemeri. Teiselt poolt ümbritsevad Tuneesiat Sahara kõrb ja Atlase mäed. Tuneesia mägede keskmine kõrgus on ligikaudu 700 m. Kõrgeim mäetipp on Djebel Chambi (1544 m). Kliima Tuneesia põhjaosas ja rannikualadel on lähistroopiline kliima, riigi keskosas ja lõunas aga troopiline kõrbekliima. Kliimat mõjutavad nii Vahemeri kui ka Sahara kõrb. Kõige enam mõjutab Vahemeri Tuneesia põhjaosa. Sügisel ja talvel toovad vastu mägesid põrkuvad põhjatuuled sellesse piirkonda niiskuse, millele vaatamata sajab siin harva Tuneesia keskmine sademete hulk aastas on 1001500 mm. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on selles piirkonnas 1021°C, juulikuu oma aga 2633°C, seetõttu on kevadel ja sügisel mere ääres soe. Suvel on siin küll palav, ent kosutavat jahutust pakuvad merelt puhuvad kerged tuulei...
Külma sõja kriisid: Korea sõda. 1950 1953. Korea oli algselt Jaapani kontrolli all. Kui seda märgati siis põhjast hakkasid endale maid vallutama Hiina RV ja altpoolt tulid igaks juhks USA. 1948 august kuulutatakse välja Lõuna- Korea Vabariik, ja 1948 september kuulutatakse Korea põhjaosas välja Põhja-Korea Rahva Demokraatlik Vabariik. Põhja-Korea diktaatoriks saab Kim il Sen/Sun dünastia. Põhja-Korea tahtis endale ka Lõuna-Koread, Stalinile see meeldis ning 1950, 25 juuni tunbib P. Korea Lõuna koreasse ning rinne pidurdub alles pärastt Taegu linna vallutamist. ÜRO'le see ei meeldinud, ning ühiselt võetakse vastu (NSVL ei länud sinna istungile), et tuleb toetata Lõuna-Koread. Kuna sellel ajal ÜRO (UN) oma vägesi ei olnud, siis selle ülesande saab USA. Põhja-Koread toetas siis Hiina meeste ja NSVL tehnikaga. Algab kurnav positsioonisõda ning rindejoon käib mööda Koread edasi tagasi. Kuid 1953 on rindejoon täpselt keset riiki, ning Stal...
1.HEAOLUÜHISKOND Mis on heaoluühiskond? Sotsiaalne turvatunne ja lihtinimeste ostujõu kasv. Rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks.(sotsiaaltoetused, võrdne võimalus haridusele) John Maynard Keynesi –inglise majandusteadlane , tema ideed donimeerisid , majandusteooria: Seati eesmärk sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks, pöörati tähelepanu vaestele, töötutele jt, saavutati edu- vaesus jäi Põhja ja Lääne-Euroopas vähemaks. Iseloomusta keynesi õpetust?-raha devalveerimine on õigustatud, kui see elavdab majandust 29. Heaoluühiskonna neg, küljed? Leiti, et kodanikust on saanud tarbija, kujunes massikultuur(-keskklassi ostuvõime), polnud rahul, et kekklass sai endale palju osta. Reklaamid mõjutasid inimesi. LIIKUMISED: Bohheemlaslik liikumine e löödud põlvkond e biitnikud-ei olnud rahul sellise heaoluühiskonnaga. 30. 1960.aastate massiliikumised: põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, moe, ...
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. R...
LÄHIAJALUGU II MÕISTED 12.klass Kahepooluseline maailm - riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikide söjalis-poliitiline liit, mis asutati 1949. aastal võitlemaks NSVL-ga. Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. ...
KÜLM SÕDA Läänelik USA vs. Punane NSVL Potsdami konverents 1945 suvi, Saksamaa külje all. Otsustakse Saksamaa saatuse üle. Saksamaa ja Berliin jaotati neljaks(Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NSVL).Võitjad lähevad tülli. Trumani doktriin 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL'u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan - 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. USA käis välja 13 miljardit dollarit. Ab...
VENEMAA/ NÕUKOGUDE LIIT sise- ja välispoliitika majandus kultuur rahvusvaheline poliitika 1900-1914 - isevalitsus Nikolai II - kiire tööstuslik areng Witte - tsensuur sõjalis-poliitiliste blokkide kujunemine - - venestamine eelkõige Poolas, Soomes ja Baltimaades. väliskapitali suur roll ametlik kultuuripoliitika keiser, usk ja liitumine Entente'iga: - võitlus mõjusfääride pärast Kaug-Idas - vastasseis - maaküsimus - kiiresti areneva isamaa 1893 Vene-Prantsuse Jaapaniga - 1904-1905 Vene-Jaapani sõda kap...
VIII Vastasseisu lõpp 43. NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s süvenes 70-ndail veelgi maj arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad, nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupu ning toiduaineid → säilis näilik maj stabiilsus, sisuline mahajäämus suurenes, täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus stagnatsioon ka vaimuelus ja poliitikas – Brežnev enda heaolust huvitatud, tegelik võim armeel ja julgeolekuaparaadil defitsiit muutunud püsivaks, kaupade hankimiseks tutvused → korruptsioon, “letialune kaubandus” dissidendid – ...
Kirjavahemärgid Punkt Punkt pannakse (selle järel üks tähekoht tühikut): Väitelause järel. nt. Vanamees vahtis vareseid. Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt....
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ...
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pool...
Renessansi tekkepõhjused Maadeavastused muutsid maailma inimestele avaramaks ja kummutasid keskaegseid arusaamu. Poliitilised muudatused. Maadeavastused käivitasid koloniseerimise võidujooksu ja sõjad kolooniate pärast. Usutunnistuse muutumine, reformatsioon, vastureformatsioon. Muutused kultuuris, teaduses, kunstis. Trükitehnika avastamine (Johann Gutenberg). Ilmaliku muusika sünd. Levis lugemis- ja kirjaoskus. Ladina keele kõrval tulevad kasutusele paljud teised keeled. Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused 15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni (Firenze). P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kuns...
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
§ 42. ELUOLU JA KULTUUR 1. Nihked maailmapildis 1.1 70ndad kui pettekujutelmadest vabanemise ajajärk. Ebapopulaarne Vietnami sõda. Heaoluillusiooni murendus naftahindade järsu tõusu tõttu.. 1.2 eitustel põhinev kultuuriline liikumine e kontrakultuur. Akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad, nn vabakliinikute ja vabaülikoolide levik. Zen-budismi kui moeröögatus. Bioenergeetikasse ja karma saladustesse süvenemine. 1.3 Uusvasakpoole mõttesuund, juhtkujudeks M. Foucault, J. Derrida, R. Barthes, J-P Sartre jt. Postmodernism. 1.4 Rohelise liikumise võidukäik(60ndad). Rachel Carson "Hääletu kevad"(1962) - "väike on ilus". Säästlikkusenõue. Jaapanlased elasid 70ndatel majandussurutise suuremate probleemideta üle. 2. Uusi andmeid inimestest 2.1 Geenitehnoloogia võidukäik. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. 2.2 Richard Dawkinski "Isekas geen" (1976) inimene kui sotsiaalne...
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Osalejad: NSVL ja Lääne-Saksamaa. Põhjus: Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform, mis ei meeldinud NSVLe. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar maai...
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodus...
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
1945 Lõpeb Teine maailmasõda Asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).USA kasutab sõjategevuses esimest ja viimast korda aatomipommi.Sureb USA president Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman astub ametisse USA 33. presidendina.Toimuvad Jalta ja Potsdami konverentsid, kus visandatakse sõjajärgne maailmakord Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks 1947 Marshalli plaan: USA investeerib miljardeid dollareid Euroopa taastamiseks, NL keelab oma Ida- Euroopa satelliitidel...
Ebaseaduslik sisseränne Euroopa Liitu Viimastel aastatel on Euroopa rannikualadele saabunud väga palju ebaseaduslikke sisserändajaid, mis tekitab probleeme eelkõige Lõuna-Euroopa riikidele nagu Kreeka, Itaalia, Hispaania, Küpros ja Malta. Selle probleemiga toimetulek on Euroopa Liidu üks prioriteete. Antud referaat kirjeldab, miks illegaalsed sisserändajad on mureallikaks ning kuidas selle teemaga tegeletakse. Põhjusi, miks Euroopa on ja jääb üheks peamiseks immigrantide sihtkohaks isegi madala majanduskasvu ja suure riigisisese töötuse aegadel ning hoolimata pingutustest kontrollida ja vähendada varjupaigataotlejate ning seadusliku ja ebaseadusliku tööjõu sisserännet, on mitmeid. Kõik Euroopa Liidu riigid on poliitiliselt stabiilsed. Tegemist on õigusriikidega, vastupidi paljudele lähteriikidele, mis on poliitiliselt ebastabiilsed ega ole õigusriigid. See vähendab üksikisiku turvalisust ja võib mõjutada otsu...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Referaat Geograafias LÕUNA-KOREA 24.03.2010 Sisukord: 1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend........................................................................3 2. Rahvastik .....................................................................................................................4 3. Kliima ...........................................................................................................................4 4. Majandus .....................................................................................................................5 4.1 Väliskaubandus .........................................................................................................6 4.2 Põllumajandus, metsandus, kalandus .......................................................................7 4.3 Tööstusharud .......................
SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele tugevaim, väh...
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM...
1. Millised olid kriiseide ja rahvusvaliste suhete tervnemise põhjused aastatel 1955-85? Külm sõda demokraatlike riikide ja sotsialismileeri vahel jätkus ja tingis lokaalseid konflikte kolmandates riikides. Külm sõda avaldus kõigis vormides majanduses, poliitikas, ideoloogias, sõjamajanduses jne. Kolonialismist vabanenud rahvad otsisid oma kohta maailmas. Pingelõdvendus asendus aeg-ajalt uute külma sõja vormidega algasid poliitilised kriisid maailmas. Ida-Euroopas toimusid vastuhakud kommunistlikult reziimile. 1956. aastal teravnesid taas rahvusvahelised suhted: - Moskva-meelse kommunistliku reziimi vastu suunatud ülestõus Ungaris ja selle mahasurumine NL vägede poolt. - Lähis-Ida uus Araabia-Iisraeli sõda, millesse sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1970. aastal kujunes välja ülemaailmne majanduskriis. Algas kosmose vallutamine. Sotsialismileer jõuab kriisi seisusesse. Kriisid tervnesid,...
Mürgid läbi aegade Referaat 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Happed.....................................................................................................3 Erinevaid mürke........................................................................................6 Lisad......................................................................................................10 2 Sissejuhatus Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.Organismi kahjustavaid viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka, vaid neid nimetatakse haigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaanil...
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. 1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi v...
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
Varstu Keskkool 10. klass Elise Kasak Pakistani Islamivabariik Referaat Juhendaja: Reet Järvpõld Varstu 2009 Sisukord 1. Asend 2. Rahvastik 3. Energiamajandus 4. Põllumajandus 5. Metsamajandus ja metsatööstus 6. Tööstus 7. Transport 8. Turism 9. Kasutatud kirjandus 1. Asend Pakistani Islamivabariik asub euraasia mandril ja aasia maailmajaos. Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan, Hiina ja India. Pakistan paikneb Lõuna-Aasia loodeosas Himaalajast edelas, lõunas ulatub ta Araabia mereni. Pakistani pealinn on Islamabad ja rahaühik ruupia. Pakistan tuleneb pärsia sõnast "pak", mis tähendab "puhas" või "püha", "istan" aga tähendab "maa", mis kokku annab "pühade inimeste maa". Pakistanist lõuna pool asub Araabia meri. Looduslikult jaotatakse Pakistan 6 piirkonnaks: põhjaalade mäed, Himaalaja eeltasandik, Induse madalik ehk Indus...
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE 1946-1990(1991) Usa ja NSVL+liitlaste vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi (poliitilisi, sporti, majandus) KS PÕHJUSED? KONFLIKT EELMISTE LIITLASTE VAHEL? MIKS? USA asus demokraatliku lääne etteotsa NSVL tõkestas shtlemise lääneriikidega demokraatia ja kommunismi vastuseis, vastuolu 1946. Stalin valmistus uueks sõjaks taastades NSVL sõjaeelse hirmuõhkkonna Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
