Külma sõja kriiside tabel (1)

Kriis
Aeg
Osalejad
Põhjused/ ajend
Kriisi käik
Tulemused
Berliini blokaad
1948–1949
USA, Prantsusmaa, Suurbritannia , NSVL
Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis – lisaks Lääne-Berliinis – (USA, Pr., Sbr.) läbi viidud rahareform , mida NSVL ei tahtnud
NSVL sulges kõik maismaa teed, mis ühendasid Lääne-Berliini ja lääne okupatsioonitsoone → Lääne- Berliin sai välismaailmaga ühendust vaid õhu teel.
NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult (läänes – Saksa Liitvabariik ja idas – Saksa Demokraatlik Vabariik). 1955. võeti Saksa LV vastu NATOsse → NSVL ja tema liitlased rajasid VLO.
Korea sõda
1950–1953
Põhja-Korea (NSVL ja Hiina toetus), Lõuna-Korea (USA toetus + ÜRO julgeoleku liikmed)
Korea lõhestatus: teineteist ei tunnustatud; Põhja-Korea oli agressiivne.
Külm sõda ägenes. Aasias kommunismi levitamine; Korea oli Hiina koloniaalmaa. Korea jagatud kaheks: põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik (kommun.) ja lõunas Korea Vabariik (demokr.).
Stalini nõusolek ja Hiina kom. vägede abiga tungis P.-Korea L.-Koreasse. Positsioonisõda.
Sõjal õiget võitjat pole, kuna mõlemad pooled pidasid end võitjaks. 100000 inimest said surma, külm sõda hoogustus; tugevnes vastuolu Koreade vahel.
Lähis-Ida pingekolle
1948–tänapäev
Iisrael (toetus lääneriikide poolt) vs. Palestiina kelle selja taga Araabiamaad ja NSVL.
Iisraeli riigi iseseisvumine 1948. aastal; araabia riigid ei tunnusta. Enne iseseisvumist oli ala jaotatud kaheks: juudid ja araablased (Palestiinas) – kuulus Sbr.-le.
Põhirahvaks juudid, kes hoidis ühtsena usk. Nende eesmärgiks oli sionism ehk taheti rajada oma riik. Araabia riike ühendab islami usk, piirkonnas nafta olemasolu, ühine vaen Iisraeli vastu.
Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub.
Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle eksisteerib siiani.
1964 – PLO (Palestiina Vabastusorganisatsioon) – eesmärk hävitada Iisraeli riik (baasid Iisraeli lähiriikides)
1967 – Kuuepäevane sõda – Araabia riigid alustavad sõda kuna Iisrael vallutab Gaza.
1973 – Xom Kippuri sõda – Egiptus ja Süüria ründavad Iisraeli. Sõjategevus peatati ÜRO nõudel. Tulemusel vallandub naftakriis (araabia riikide sissevedu Iisraelile + toornafta hinna tõstmine) NSVL on samuti nafta eksportija , saab ka tõsta nafta hinda. NSVL jääb tehniliselt maha.
1978 – Camp Davidis rahuleping (USA, Iisrael, Egiptus) – USAs võimul J. Cartes, kes on inimõiguste võitleja; Egiptuses A. Sadat, kes toetub lääneriikide poliitkale, asub Iisraeliga suhteid parandama (1977 tunnustab Iisraeli riiki).
1982 – Iisrael tungib Liibanoni. Kokkulepe vägede väljaviimiseks sõlmitu 1983, mille tingimuseks on PLO baaside likvideerimine Iisraeli naaberriikidest.
Suessi kriis
1956
Suurbritannia, Prantsusmaa, Iisrael vs. Egiptus
Egiptus riigistas 1956.a. lääne riikidele kuulunud Suessi kanali → halvenesid suhted lääneriikidega (Sbr ja Pr) kes planeerisid sõjalist väljaastumist, neid toetas ka Iisrael.
1952.a. riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, juhiks G. A. Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Taheti rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama tööstuse arendamiseks
1956. a. lõpus tungis Iisrael Egiptusele kallale, ka Sbr ja Pr viisid väed kohale. ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (nii NSVL kui USA nõudel). Kahe aasta pärast sai Suessi kanal ametlikult Egiptuse omandiks, seega oli Egiptus võitja.
Piirkonnas nõrgenes Sbr ja Pr positsioon, kasvas NSVL ja USA tähtsus. NSVL hakkas toetama Araabia riike, USA Iisraeli (töötas kommunismi leviku vastu)
Ungari ülestõus
1956
Ungari, NSVL
1956. a. algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Oktoobris sai rahutuste tulemusel peaministriks populaarne poliitik I. Nagy.
Uus valitsus teatas, et Ungari lahkus VLO-st, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Sekkusid NSVL väed ning vallutasid Budapesti.
Ungari juhid arreteeriti, ametisse määrati NSVL-le kuulekas valitsus. Hukkus üle 2000 inimese, läände pages veerand miljonit inimest. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid Ungarile abi ei osutatud. J. Kadar oli uus partei juht.
Berliini kriis
1958–1961
Saksa DV ja Saksa LV
1949. a. oli tekkinud 2 Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa V-d → pidas end ainsaks saksa riigiks.
Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (SLV ei omanud diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid st. sotsialismimaad).
NSVL tahtis saavutada SDV tunnustamist lääneriikide poolt. Nõuti lääneriikide vägede väljaviimist Lääne-Berliinist ja läbirääkimisi SDVga (läbi L-Berliini põgenes Ida-Saksast sadu tuhandeid). Diplomaatiline tekst; L-Berliinist vägesid välja ei viidud.
Tulemuseks püstitati 1961 Berliini müür (Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd). Sellega püüti vältida põgenikevoolu idast läände. Müür püsis kuni 1989. aastani.
Kuuba kriis
1962
Kuuba ja NSVL vs USA
1959 . tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Viidi läbi maareform, likvideeriti suurmaavaldused. Teravnesid suhted USAga
→ ei ostetud Kuuba suhkrut. NSVL toel riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted, tihenesid Kuuba ja NSVL suhted (sotsialistlik revolutsioon Kuubal). Kuuba pagulased üritasid Castro valitsust kõrvaldada, NSVL asus Kuubat relvadega toetama.
NSVL seadis üles rakette, millega oli võimalik anda tuumalöök peaaegu kogu USAle . 22.oktoober 1962 tegi USA president pöördumise avalikkuse poole, Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi samuti lahinguvalmidusse. Nädal aega kestis avalduste vahetamine kahe üliriigi vahel – Hruštšov andis alla, teatas, et raketid viiakse Kuubalt ära. Vastutasuks leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega. Tulemuseks seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrge.
Praha kevad
1968
Tšehhoslovakkia, NSVL
60ndate keskel alustas Tšehhoslov. Kommunistliku partei juht Alexander Dubček liberalis .protsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, lõpetas tsensuuri, samas ei astunud VLOst välja.
Liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aastal. Loodi ulatuslik reformide kava, mis tekitas kommunistliku bloki riikide juhtides ärevust. Eriti ohtlik tundus Nõukogude juhtkonnale ideoloogilisest kontrollist loobumine.
Ülestõusu Prahas ei toimunud. Sotsialismileer kartis sealsete sündmuste ülekandumist ka teistes sots.riikidesse, mistõttu tungisid VLO väed 21.augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ja lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi.
1968–Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest kuni 1989. aastani. Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest.
Vietnami sõda
1964–1973
Vietnam , NSVL, USA
Vietnam oli jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA- meelne Vietnami Vabariik
1945-1954 Koloniaalsõda Pr vs. Vietnami DV. Lõuna-Vietnamis algas Vietnami DV toetatud partisani sõda. DV-d toetas NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kom. Partisanide ehk vietkongidega võidelda; vajalik oli lisaabi.
USA lähtus doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kom. levik Vietnamis, muidu langevad ka teised Aasia riigid ( Kennedy paindliku reageerimise poliitika).
1964. sõjaline sekkumine USA poolt Vietnamis toimuvasse. Vietkongidest ei suudetud jagu saada, hakati vägesid välja viima; kohale jäid nõuandjad. 1973. sõlmisid USA ja Vietnami DV Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks mille võitsid kommunistid . 1976. a. ühendati Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.