Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aprioorsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sioon, propositsioon, propositsiooni, sioonid, mise, matemaati, gika, loogika, geomeetria, lest, temaatika, matemaatika, analüütilise, koge, duse, kogemu, kant, alfred, ayer, salt, analüütilised, jekti, tautoloogia, hüpotees, otsustus, milli, kanti, avasta, tatud, empirist, maail, tuks, lisi, definitsioonid, vaks, üldistus, sünteetiline, russellNt: "Kui kuusk on kõrgem kui pärn, siis pärn on lühem kui kuusk". Need väited on nn. enesestmõistetavad või ennast-ise- tõendavad (self-evident), nad ei vaja oma kehtivuseks tõendusmaterjali Mitte kõik enesestmõistetavad tõed ei pruugi olla vahetult ilmsed ("nõbudel on ühised vanavanemad"). Sageli on tarvis väidet tõestada, veendumaks, et tegemist on enesestmõistetava väitega. Aquino Thomas "Öeldakse, et iga propositsioon on iseendast enesestmõistetav, kui tema predikaat sisaldub tema subjekti mõistes: ehkki sellele, kes ei tea subjekti definitsiooni, ei tundu see propositsioon enesestmõistetav. Näiteks propositsioon "Inimene on mõistuslik olend" on omaenda loomu poolest enesestmõistetav, kuna see, kes lausub "inimene", lausub "mõistuslik olend": ja ometi sellele, kes ei tea, kes on inimene, pole see propositsioon enesestmõistetav. ... Mõned propositsioonid on enesestmõistetavad
Armstrong väidab, et võib tunnustada koondamise teooriat(tõepredikaatide semantika vms), aga vastavusteooria on ontoloogilisel tasemel ütleb, et kuna tõed vajavad tõetagajat, siis on maailmas midagi, mis vastaks neile tõestele väidetele. Tõe maksimaalne teooria ütleb, et kõik propositsioonid on tehtud tõeseks läbi millegi siit maailmast, mõned mitte-propositsioonilised asjad või nende kogumid jne. Iga propositsiooni tüüp, igalt diskursuselt peab leidma sobiva tõetagaja. Armstrong toob sisse laiendused tingimuslikust tõest, modaalsetest tõdedest, tõed minevikust-tulevikust ja ka matemaatilised tõed. Tema juhtum lasub edukalt näidatud tõetagaja teoorial kõikidel nendel laiendtustel. Aga ka näitab, et pole muid olulisi diskursusi väljaspool tema kaalutlusi ja et poleks olemas neil tõetagajat. Ta leiab, et tõetagaja teooria on vajalik, et anda nii tõe päris definitsioon kui ka tõe
LOOGIKA Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed. Seetõttu öeldakse, et formaalsel loogikal puudub sisu: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. Formaalne loogika ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes väiteid väljendavate lausete vormist. Sümbolloogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kunstlikke formaalseid keeli
on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi b ? järeldub Eukleidese paralleelide aksioom teistest aksioomidest ning seetõttu ei saa teda asendada uue aksioomiga, sest siis tekiksid vasturääkivused c ? on Eukleidese paralleelide aksioom mõistusest tulenev ilmselge tõde ning sõltumatu teistest aksioomidest 3 Geomeetria aksioomid on Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") a Ei ole õige mõistusest endast pärinevad sünteetilised aprioorsed väited b Ei ole õige kogemusele tuginevad üldistused (kogemusüldistused) c ? konventsioonid, täpsemalt - varjatud definitsioonid 4 Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? a ? See on tõsi, et ta käis kinos - ma ise nägin.
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Antud referaadis vaatan lähemalt, kuidas Kant oma teoses P
- Uurib põhjalikult Leibnitzi ja Wolffi teoseid. - Pärast seda teenib ta üheksa aastat leiba koduõpetajana ümbruskonna mõisades. - Nende pedagoogilist kogemuste alusel annab ta välja oma käsiraamatu. - Tähtsaim põhimõte: Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise. Järelikult tuleb tegelda keskpärastega." - 1755 aastal ta promoveerub ja asub ülikooli juures tööle eradotsendina. - Alles 15 aastat hiljem saab loogika ja metafüüsika professuuri, mida peab elu lõpuni. - Herder: "Oma õitsvamatel aastatel oli tal noore poisikese lõbusus, tema avatud mõtlemiseks loodud pea oli täis hävitamatut erksust ja rõõmu, mõtterikkaim kõne voolas huultelt, kasutas nalju, anekdoote ja teravmeelsusi, tema õpetav ettekanne oli kõige meeldivam ajaviide. Ta julgustas ja sundis ise mõtlema." - 40 aastat peab ta loenguid matemaatika, füüsika, geograafia ja antropoloogia kohta.
sisenurkade summa on 180o III teema Millisel lausel pole tõeväärtust? A. Ei ole õige Tõeväärtust pole ilmselt vääral lausel, näiteks lausel Mõni paarisarv ei jagu 2-ga B. Ei ole õige Tõeväärtust pole aprioorset teadmist väljendaval lausel, näiteks lausel Iga paarisarv jagub 2-ga C. ÕIGE Tõeväärtust pole mõtteta lausel, näiteks lausel Radiaatori hüpotenuus on suurem kaatetist Geomeetria aksioomid on Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") A. ? mõistusest endast pärinevad sünteetilised aprioorsed väited B. Õige! konventsioonid, täpsemalt - varjatud definitsioonid C. ? kogemusele tuginevad üldistused (kogemusüldistused) Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemist A. ? geomeetria jaoks sobimatu tõlgendusega B
"Prolegomena't" lugeda, kus Kant ise teeb katse "Kriitikas" antud kokku võtta. "Puhta mõistuse kriitika" koosneb peale eessõna ja sissejuhatuse kahest osast: transtsendentaalsest elementaarõpetusest, mis moodustab raamatu kaalukama osa ja transtsendentaalsest meetoditeõpetusest. Elementaarõpetusel on omakorda kaks osa: transtsendentaalne aisteetika käsitleb meelelisuse võimalusi; transtsendentaalne loogika mõtlemise võimalusi. Loogikal on omakorda kaks osa: transtsendentaalne analüütika käsitleb mõistmist (Verstand) ja transtsendentaalne dialektika mõistust (Vernunft). Püüame siinkohal anda mõned mõistete seletused. "Kriitika" ei tähenda mitte tänapäeva tähenduses "kritiseerimist", hukkamõistu mõttes vaid läbivalgustamist, ülekatsumist, piiride määratlemist. "Puhas" mõistus peab tähendama teadmist, mis ei saabu meelte kaudu, vaid on
Analüütilised otsustused, kus tegeleb mõistus, mille puhul on teadmine olemas. Analüütilised otsustused on see, et predikaat loogiliselt sisaldub subjekti mõistes ehk predikaadi omistamine on põhjendatud subjekti loogilise analüüsiga. Teatud mõistetesse on kätketud teatud tunnused, mida toetab loogiline analüüs. Siin me ei pea pöörduma kogemuse poole, et uurida edasi. Üks lause on analüütiline kui tema tõesuse üle saab otsustada keele tähenduste ja loogika alusel. Sünteetiline on kahe loogiliselt sõltumatu mõiste ühendamine ehk predikaat ei sisaldu subjekti mõistes(näite puhul: keha(subjekt) ei ole alati raske(predikaat)). Kuidas on aga selline seostamise õigustatus küsimus? Vasturääkivuse seadus(?), mida ei saa lubada loogikas. Ühele ja samale asjale ei saa vastupidiseid predikaate omistada – vasturääkivus. Analüütilised otsustused on aprioorsed otsustused(võivad olla empiirilised mõisted). Loogika annab eelise,
Selline arusaam oli kooskõlas teadmise ideaaliga, mis pärines juba Platonilt ning Aristoteleselt, ja eeldas teaduselt rangelt universaalset ja paratamatut teadmist – teadmist, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just selline ega saa olla teistsugune. Tolleaegse üldise veendumuse kohaselt, mida jagas ka Kant, rahuldasid olemasolevatest teadustest neid tingimusi loogika, matemaatika ja uusaegne loodusteadus. Kuid loogika on puhtalt formaalne distsipliin, mis kirjeldab küll oma valkonna universaalseid ja paratamatuid suhteid, abstraheerub aga sellest, kas üldse leidub konkreetseid objekte, mis niisugustes suhetes asuksid. Seega peab Kant objektiivseks teadmiseks matemaatilist ja loodusteaduslikku teadmist. Uusaegne filosoofiline refleksioon selle üle, kas ja kuidas on võimalik nimetatud kriteeriumitele vastav teadmine, oli seni lähtunud küsimusest, millisest allikast võiks niisugune teadmine pärineda
Hinnang ei saa olla tõene või väär (teda ei saa ei tõestada ega ümber lükata). Üht ja sama propositsiooni võivad väljendada väga erinevad grammatilised konstruktsioonid: a) Suvel sajab vihma, talvel lund. b) Kui on suvi, siis sajab vihma ja kui on talv, siis sajab lund. c) It rains in summer and it snows in winter Laused a) - c) väljendavad üht ja sama propositsiooni; erinevus on ainult keelelises konstruktsioonis. Järgnevad laused väljendavad täpselt sama propositsiooni: 1) Vaprad metsavennad tapsid reeturliku kommunisti. 2) Reeturlikud metsavennad tapsid vapra kommunisti. Erinevus on ainult nendesse lausetesse kätketud hinnangutes: esimeses peetakse metsavendi vaprateks ja teises reeturlikeks; samamoodi: esimeses lauses peetakse kommunisti reeturlikuks, teises vapraks. Autluste põhitüübid 1 Tänapäeva loogikas on üldiselt näidatud, et väitelausete struktuur on märksa keerulisem, kuida siinse
(ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud
Matemaatilise teadmise eripära filosoofilise teadmisega võrreldes . Juba aasta- tuhandeid oli Euroopa teoreetilise mõtlemise jaoks matemaatilise teadmise klassikaliseks näiteks olnud Eukleidese “Elemendid”. Selles raamatus on matemaatiline teadmine esitatud aksiomaatilisel kujul. Esituse aluseks on fundamentaalsed definitsioonid, järgneb rida aksioome ja postulaate, ning seejärel tuletatakse nendest definitsioonidest, aksioomidest ja postulaatidest geomeetria ja aritmeetika teoreemid. Teoreetiline refleksioon selle teose üle oli ammusest ajast juurelnud aksioomide loomuse üle. On need sellised laused, mille tõestust pole veel leitud? Või on nad laused, mis on iseendast evidentsed ja sellisena ei vaja tõestamist? Leibniz, kelle matemaatika-käsitlusega Kant eelkõige polemiseerib, oli veendunud selles, et kõik matemaatilised väited peavad olema tõestatud. See tähendab seda, et kõik matemaatilised laused pidid
seaduseks. Talita nõnda, et sa inimkonda nii oma isikus, kui ka ükskõik kelle teise isikus, suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse. 7 8 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA 1.Analüülitise filosoofia mõiste ja klassikud (Russel, Moore): Analüütilise filosoofia jaoks on keskne probleem, millises vahekorras on keel ja maailm. Käsitleb meetodi, loogika, teaduse ja eelkõige keele teemasid. Bertrand Russel filosoof-matemaatik, üks analüütilise filosoofia rajajatest. Tähtsaim panus keelefilosoofiasse on tema määravate kirjelduste teooria. Edward Moore Briti filosoof, esimene tavakeele filosoof. 2."Loogilis-filosoofilise traktaadi" keelekäsitluse põhijooned ja järeldused filosoofia kohta: Lausete vahekord kindel. 7 põhilauset + igal lausel täpsustus (v.a. viimasel). Kindel süsteem, mis väljendab lausete loogilist kaalu.
Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes’i arvates kahtlemine kõiges. Filosoofia esimene printsiip. Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Bacon: (1561-1626) 19) nelja iidoli lühiiseloomustus ja nende erinevus (tuua iga iidoli kohta vähemalt üks näide, turuiidoli puhul kaks) Iidolite õpetus - mõistuse peab vabastama teda alatasa ähvardavatest eksimustest (iidolitest). Idola tähistab väärkujutusi, eelarvamusi mis segavad maailma.
Üldisemal kujul kõlagu väide p järgmiselt: väide p on väär. Tuleb välja, et väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p on väär. Tarski järgi tulenevad "valetaja"-tüüpi antinoomiad (kr antinomia `vastuolu seaduses`) kahe asjaolu koostoimest. 1. Me kasutame semantiliselt suletud keelt, s.o. keelt, milles saab moodustada nii väljendeid kui ka nende väljendite nimesid, ning mis sisaldab ka semantilisi termineid nagu tõene jne. 2. Me eeldame loogika põhiseaduste kehtivust. Seega tuleb Tarski arvates loobuda sellisest keelest mida ta nimetab semantiliselt suletuks.4 Kuigi tõe korrespondentsiteooria on kõige lähedasem tavaarusaamale tõest ei saa seda alati rakendada. Esiteks, üldväidete puhul on võimatu kindlaks teha, kas väide on vastavuses tegelikkusega või mitte.5 Üldväiteid ei saa verifitseerida. Teiseks, vastavusest tegelikkusele ei saa rääkida väidete puhul mineviku ja tuleviku kohta,
filosoofiat teha ja mida seejuures taotleda. Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?)
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie uskumus, et too ese seal seinal on kell, on juba tõene, kui ka mitte keegi kogu maailma ajaloos seda ei peaks verifitseerima. Ainuüksi omadus olla selles transtsendentses suhtes muudab tõeseks iga mõtte, millel see omadus on, verifitseerimisega või i
annavad meile meelte andmed, kuid meeled võivad petta (optilised illusioonid, hallutsinatsioonid jt. meelepetted). R.Descartes Descartes loob uue tervikpildi, mis tõukab troonilt aastasadu valitsenud Aristotelese poolt väljatöötatud mõistetesüsteemi, millesse skolastika takerdunud oli. Oli vaja värsket, teistsugust algust ning seda asus looma Descartes, kellest sai uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja.. Mõistuse jõu piire ei tunnistatud oli vaja vaid leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Descartes uskus, et tema oli selle meetodi leidnud Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - see on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Descartes leidis olemasolevatest teadmistest üksnes visandeid. Süstemaatiline kahtluse meetod
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida
Apooriate analüüsil lahknevad kaks tendentsi: ratsionalistid lähtuvad mõistusest, empiristid lähtuvad kogemusest. Demokritos Abderast (~460-370 eKr) Leukippose (~V eKr) õpilane. Atomismi suurkuju. On olemas vaid liikuvad jagamatud aatomid ja tühjus. Need moodustavad palju erinevaid maailmu. Muutusi seletab ta põhjuslikkusega, üks sündmus põhjustab teise. Kõik liigub. Demokritoselt pärineb Universumi ruumilise ja materiaalse lõpmatuse printsiip. Ta on välja töötanud loogika, mis pole säilinud ning ta oli ka tugev matemaatik, nt veinivaatide ruumala arvutamiseks kasutas ta sisuliselt integreerimismeetodit. SOFISTID Sofistid (kr k. targad) olid elukutselised filosoofia ja retoorika õpetajad. Nende teene on, et filosoofia hakkas tegelema inimesega kosmose asemel. Nad väitsid, et kõik asjad on suhtelised relativism. Kõik on nagu näib - subjektiivsus. PROTAGORAS (480-410 eKr). Homo-mensura-väide: "Inimene on kõikide asjade
kiidan selle heaks, kiida sina ka“) Väited Tähenduseta Tähenduslikud Tautoloogiad Empiirilised väited religiooni metafüüsika matemaatika verifitseeritavad ja eetika ja loogika väited (kogemusest väited väited saadud väited) 7 Alfred Ayer (1910-1989) ja tema emotivism: arvas, et • eetikaväited on hoopis üldse tähenduseta väited, ei ole tema arvates nad ei matemaatika ja loogika väited ega ka empiirilised e. kogemuslikud väited • eetikaväesed ei ole tõesed aga väärad, kuid nad pole kasutud, nad veenavad teisi pooldama samu hoiakuid
spetsiifilistest mõistetest (need pärinevad lõppkokkuvõttes tajust), siis peab see seisnema kogemusotsustuste vormis kehastunud mõistetes a priori. Ja siis peab kõigi erinevate viiside jaoks, kuidas kogemusotsustused vastavatele tajuotsustustele objektiivsuse annavad, olema olemas üks vastav kategooria. Järelikult, kui me oleme võimelised üles leidma kõik kogemus- otsustuste võimalikud vormid, siis oleme me leidnud ka kategooriate lõpliku loetelu. Kanti sõnul ongi formaalne loogika kõik otsustuse vormid põhiliselt õigesti ära kirjeldanud. Seejuures rõhutab ta eriti seda, et formaalne – või nagu tema ütleb: üldine loogika – on sündinud juba antiikajal ning kahetuhande aasta vältel põhiliselt muutumatuna püsinuna kujutab endast “lõpetatud ja täideviidud” teadust. See peaks andma usutavuse Kanti teesile, et formaalse loogika otsustuste tabel on täielik ja selle alusel võib loota ka sellele, et on võimalik avastada kategooriate täielik süsteem
W on keelefilosoofia looja · "Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida". See W väide ütleb ta filosoofiast palju. W järgi saab rääkida tõsiasjadest, - tõsiasjadest me moodustame endale pilte ja neil piltidel on tegelikkusega midagi ühist · Öelda, et miski on nii ja nii, saab ainult siis, kui see on tõene · Maailmal ja keelel on üks ja seesama loogiline struktuur, ent me saame tunnetada maailma vaid seespool seda piiri, mida loogika meile seab, mis jääb väljaspoole on müstiline ning väljendamatu · W jagab Russelli arvamust, et loogikaseadused kehtivad sõltumata teadvusest ja et reaalsel maailmal on seega enesel loogiline vorm, selles mõttes on ta loogiline positivist · Aga W väidab (erinevalt Russelliga), et on olemas ka midagi muud peale loogika maailma, midagi, mis asetseb teisel pool loogika piiri
kiidan selle heaks, kiida sina ka") 4 Väited Tähenduseta Tähenduslikud Tautoloogiad Empiirilised väited religiooni metafüüsika matemaatika verifitseeritavad ja eetika ja loogika väited (kogemusest väited väited saadud väited) Alfred Ayer (1910-1989) ja tema emotivism: arvas, et · eetikaväited on hoopis üldse tähenduseta väited, ei ole tema arvates nad ei matemaatika ja loogika väited ega ka empiirilised e. kogemuslikud väited · eetikaväited ei ole tõesed aga väärad, kuid nad pole kasutud, nad veenavad teisi pooldama samu hoiakuid
Paratamatud ja küllaldased tingimused selleks, et X saaks olla abielumees, on tal paratamatult olla abielus. Kuid see ei ole siiski küllaldane tingimus, sest ehk on X naine? Küllaldasteks tingimusteks, et X saaks olla abielumees, on olla mees ja olla abielus. Nimetatud erinevus paratamatute ja küllaldaste tingimuste vahel on erakordselt oluline. Üks levinumaid vigu on paratamatu tingimuse pidamine küllaldaseks tingimuseks. propositsioon lause tähendus sama propositsiooni on võimalik öelda, mis tahes keeles või ühes keeles erinevatel viisidel: nt. ,,Socrates is mortal", ,,Socrate est kortel", ,,Sokrates on surelik", ,,Sokrates sureb ära" vastandlikkus kui kaks väidet ei saa olla mõlemad tõesed. mõlemad väärad võivad olla. vasturääkivus kaks väidet ei saa olla tõesed ega valed ühel ajal.. üks võib olla tõene teine vale.
et see peegeldaks maailma loomust. Selge ja distinktne. Ehk aitab mõtlemise ja tegelikkuse vahelist lõhet ületada toetumine ideede selgusele ja distinktsusele? Selged ja distinktsed ideed: selge(idee ei jää märkamatuks) ja distinktne (haaratakse ideed täielikult nii, et see eristub täielikult teistest). Kui idee on selge ja distinktne, siis tegemist on tõega. Kartesiaanlik ring. Kui mingi propositsioon tundub mulle selge ja distinktsena, siis on see propositsioon tõene(CDp –Tp). Descartes on kahe vahel: ma saan teada, et vaid siis kui ma eelnevalt tean, et Jumal on olemas; ma tean, et jumal on olemas vaid siis, kui ma eelnevalt tean, et (CDp –Tp). Täiuslikkuse idee. On täiuslikkuse idee; sel peab olema omakorda täiuslik põhjus; täiuslik põhjus saab olla vaid Jumal; järelikult on Jumal olemas; kuna Jumal on täiuslik ning täiuslik olend ei peta, siis Jumal ei peta. Descartesi järgi oli iga tema argumendi samm selge ja distinktne. 1
Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 5 teema: induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt 1) Tunnetus a priori ei sõltu kogemustest, see on üldine ja paratamatu. See on nii-öelda kogemusele eelnev tõde, inimesest sõltumatu. See on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusena. A posteriori on eelnevale vastupidine, ehk põhineb kogemusel. See on kogemusele järgnev tõde. Näiteks kui öelda, et „siin toas on külm“, on see posterioorne tunnetus, kuna põhineb tunnetusel (pean ennem tunnetama seda, et nii öelda ja see võib tunduda ainult minule külm, mõnele teisele näiteks palav). 2) Analüütiline otsus selgitab subjekti mõistet, sünteetilise otsusega minnakse subjekti mõistest kaugemale. Tsiteerides Kanti, „analüütilised otsused ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetilised on avardavad ning antud sisu rohkendavad“. Analüüti
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada;
[Võiks ka öelda, mis muud seletused võivad korrelatsioonil olla näiteks võib B hoopis põhjustada A või neil võib olla ühine põhjus.] 1,75 p. b. Kaili ja Joonas vaidlevad teemal, kas HIV-positiivsetel kirurgidel tohiks lubada inimesi opereerida. Joonas ütleb: ,,Doktor Taavi Kask ütles, et tema arvates tohiks küll, ja kuna tegemist on meditsiiniküsimusega, peaks teda kui eksperti usaldama." Eksperdile toetumine: E1. E on ekspert valdkonnas V, mis sisaldab propositsiooni p. E2. E väidab, et propositsioon p on tõene (väär). J. On alust uskuda, et propositsioon p on tõene (väär) Kriitika: Kas doktor Taavi Kask on kirgurg? Kõik arstid ei ole kirurgid. Kas arvamus ühtib teiste kirurgide arvamusega? 2 p. c. Rahvas on kooseluseaduse vastu, järelikult on see halb seadus. Argument populaarse arvamuse põhjal. E1. p-d peetakse üldiselt tõeseks. E2. Kui p-d peetakse üldiselt tõeseks, annab see aluse p-d uskuda. J. On alust p-d uskuda
Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne. Filosoofia kui teadus "puhastest olemustest" (eidetism) vastandatakse tegelike faktide tunnetamisele. Analüütilise meetodi olemus. Gotlob Frege. Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse 18 kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud suure tähelepanu pööramine
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arutluse l�
annaabi.ee 
