Paljude maailma religioonide vahel võib olla mitmeid eri- kui ka ühisjooni. Nii esineb ka egiptuse ja mesopotaamia uskude vahel sarnasusi, kuid siiski on tegemist kahe erineva usundiga. Leidub erinevusi nii jumalate kujutamisel, surmajärgsuses kui ka usu tähtsuses rahva jaoks. Kõige suurem erinevus kahe usundi vahel peitubki jumalates, nende kujutamises ja tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka antropomorfsed ehk inimesekujulised, vahele võidi aga ühte jumalat ka mitmeti kujutada. Samas võidi kahte erinevat jumalat üheks pidada. Näiteks võidi taevajumalat Horost pidada päikesejumala Ra pojaks, kuid neid võidi ka samastada. Mesopotaamias olid aga jumalad peaaegu eranditult antropomorfsed. Neid eristas inimestest vaid surematus ja vägevus. Mõlemad usundid olid ka polüteistlikud. Egiptuses tunti üle 700 jumala. Jumalatest
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus sarnasused Egiptusele iseloomulikud jooned eksisteeris 5000eKr - 1000eKr (500eKr) looduslikult isoleeritud ümbritsetud kõrbetega korrapärased üleujutused üleujutused loodusolud asub Niiluse jõe alamjooksul vihma vähe loodusvarade poolest rikas mõlemal vesi traditsioonid tähtsad hierarhiline ühiskond maaühiskond mees naisega võrdne ühiskond ja eluolu paarperekond tsentralise...
Erinevalt Egiptusest olid pea kõik Mesopotaamia jumalad antropomorfsed (inimesekujulised) ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Jumalatele ehitati võimsaid templeid. Ra Päikesejumal, maailma looja ja selle valitseja. Horos Taevajumal. Osiris viljakuse jumal ja surnute valitseja. Amon Teeba jumal. AmonRa Uue riigi peajumal. Anu Taevajumal ja jumalate isa. Enlil Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja. Ea oli maaaluste vete ja viljakuse kehastaja. Istar oli taeva kuninganna, armastuse ja viljakuse
Tartu Kivilinna gümnaasium Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus vanas Kreekas Uku Volke Kreeka jumalatest · Lugematu arv jumalaid · Antropomorfsed* · Inimestest eristas surematus ja vägi · Kõik valitsesid mingit osa maailmast Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal] · Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid
Vana Kreeka religioon Vana Kreeka jumalad Jumalad Kreeka jumalad on antropomorfsed nii välimusel kui ka iseloomult (sarnased inimesega) Kreeka jumalad olid surematud Nende arvu ei ole võimalik kindlaks teha Kohalikud jumalused Võeti omaks ka võõraid jumalaid Jumalad käsutasid loodusjõude Jumalas seisid ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel Peamine elupaik oli Olümpose mägi Zeus ( taeva, tormi ja piksejumal. Jumalate valitseja )- Hera ( Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja )
Kõige armastatumaks sai Kreekas Trooja sõjalugu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Kreeka ühiskonna moodustasid aristrokaadid. Alguses maaliti kreeka vaase geomeetrilises stiilis,kuid neile ilmusid inimfiguurid. Kujunes välja ka teisi figuure, agu Mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Ise arvan et mustad on paremad, kuna need on selgemalt mõistetavad. Kreeka ühiskond oli patriarbaalne. Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Peajumalaks oli Zeus. Tähtsamad rituaalid olid vereohvrid. Kuulsaim oraakel Kesk-Kreekas oli Delfi oraakel, kõrge Parnossose mäe kaljuse jalamil. Filosoofi ja teaduse tuntumad nimed on Hippokrates, Sokrates, Platon ja Aristoteles, kes on sügava jälje siia maailma jätnud.Tänu Aleksander suurele vallutas Kreeka palju maid ja on siiani tänu sellele kuulus.
20+ meessoost põliselanikul.*kohustusid teenima sõjaväge(kõige jõukamad- ratsavägi,keskklass-raskejalavägi.vaesed-jalavägi)*faalanks-lahingurivi**Kreeka ühiskond:aristokraadid-vabad talupojad-käsitöölised-orjad.*kreeka poliste valitsemis korras:1.aristokraatia-võim aristokraatide käes.2.demokraatia-rahvas ise valis endale valitsejad.3.türannia-valitses türann ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja ja kukutati kiiresti.**Vana-kreeka religioon-*jumalad inimese sarnased(antropomorfsed)*jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude.*suhtlevad jjumalatega templites*oraakel- ennustamise koht*jumalatega suhtlemis viisid:1.usupidustused(dionüüsia ja olümpia).2.müsteerium-salajane usukultus(orpheuse müsteerium).*surmajärgsusu polnud tähtis.
oli palju ühesilbilisi sõnu. Haridus Õpilased olid enamasti ühiskonna ülemkihist. Koolid rajati templite juurde. Kirjatarkus. Matemaatika. Tähetarkus. Kirjandus. Surmajärgsus Erinevalt egiptlastest pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Surma kardeti ja selle järgnevast ei oodatud head. Jumalad Enamus sumeri päritolu. Antropomorfsed ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Surematud ja üliinimlike võimetega. Panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalat: Anu, Enlil ja Ea. Anu Enlil Ea Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kangelaseepika Mitme eepose kangelane oli muistne sumeri valitseja Gilgames.
2013 ● Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). ● Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. ● Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Mesopotaamia surm ● Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda), olid antropomorfsed. ● Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Mesopotaamias oli sadu erinevaid jumalaid, kes vastutasid kõikide maailma asjade eest- jõgedest, puudest kuni leivateo ja keraamikani välja... Järgnevalt Mesopotaamia 8 tähtsamat jumalat: ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa
Küsimused ROOMA 1. Milline oli roomlaste varasem usund ? Nimetae ja iseloomustage tähtsamaid jumlaid. Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka)
Kuigi hetiitide religioon oli pealtnäha tolerantne, kuigi tegelikult oli selle alla peidetud karm reaalsus.Nimelt kasutasid hetiitide valitsejad jumalaid enese võimu ja kontrolli väljendamiseks.Seega peeti valitsejaid jumalate käteks maa peal, mittekuuletumine temale ja mässud tähendasid mittekuuletumist ja mässe jumalatele ja tähendas inimestele hirmuäratavaid needuseid, sundides neid hirmuga kuuletuma.Kuningas oli nii valitseja, kui ka ülempreester. Jumalad olid suurel hulgal antropomorfsed-inimlikud mitte oma välimuselt, vaid loomuselt.Nad tundsid viha, rõõmu ja armastust nagu inimesed.Inimestest eristas neid nende tugevus ja võim ning nende välimus, mis enamasti esindas erinevaid loomi, näiteks ilmajumal oli pull ja jahijumal oli kits. Inimese konseptsioon Meie teada puudub hetiitidel lugu inimeste loomise kohta aga pole põhjust arvata, et sellist müüti pole olemas. Inimesed koosnesid kahest põhiomadusest: keha ja hing.Kui arvati, et kuningas ja teised
Pärast Aleksander Suure surma toimusid sõjad, mille käigus tekkisid kolm hellenistlikku suurriiki : Egiptus, Selekuiidide riik, mille keskmeks kujunes Süüria ja kolmas oli Makedoonia, mille võimu alla jäid Kreeka linnriigid. Idamaadesse rännanud hellenid rajasid tihti uusi asulaid, mis hiljem kujunesid suurteks ja rahvarohketeks linnadeks. Suurimaks kujunes Niiluse suudmel asunud Aleksandria. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, täpselt nagu ka Mesopotaamias. Jumalad olid inimesekujulised ning neil olid inimlikud omadused. Inimestest eristas neid surematus ning mõningad võimed. Hellenismiperioodi Kreeklasi mõjutas oluliselt Idamaade religioon. Omaks võeti Idamaa jumalaid ning neid sobitati enda omadega. Kõik vanad Jumalad jäid küll alles. Kõige armastatumaks jumalaks HellenistLikus maailmas sai Egiptuse jumAlanna Isis. Veel üks erinevus on teadus
kokkuleppeid. Kõik roomapärane levis alistatud maades vaid niipalju, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius. Samuti olid neile olulised ka antropomorfsed jumalad, paneteoni tipus seisis Jupiter. Jumalate austamine oli riigi üks olulisemaid ülesandeid, preestrid olid riigiametnikud. Samuti esinesid augurid ehk preestrite määratud ennustajad. Ennete tõlgendamine oli tähtsal kohal. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk. Kristlased ei tunnistanud teisi jumalaid peale Jeesuse. Ristiusk levis kogu Rooma riigis. Kultuuris hakati vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama, õpiti kreeka keelt ja kultuuri
1. Arutlege, millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemisel Kreekas. Riigid olid väikesed. Tegemist oli linnriikidena. Tänu sellele nad said kokku tulla ja hääletada. Lisaks oli seal orjanduslik ühiskond, see andis ka võimaluse demokraatia kujunemisel. 2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse suhtumist jumalatesse kõigis varasemates kultuurides? Esimene riik kus jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Eristas inimesest ainult vägi ja surematus. Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? - Linnriiklike korraldustel ja aristokraatidel oli vaja põhjendada riigi korraldust,seadusi.Aristokraatid võistlesid kõikides võimalikkes alades.
Tingimused olid samad nii rikkale kui vaesele. Omaette hierarhia oli perekonnas, kus suurim võim oli isal/mehel. Usk sarnases olemuslikult egiptuse usuga. Olulised olid preestrid, kes usuküsimustega tegelesid, jumalate austamine oli elementaarne ja igapäevane ja usk ja riigivalitsemine käisid koos. Samas ei idealiseeritud elu pärast surma, pigem oli surma ees hirm. Jumalaid oli Mesopotaamia kultuuris samuti palju ja nad olid antropomorfsed. Tähtsaimad jumalad olid kolm meesjumalat Anu, Enlil ja Ea, kes olid taeva- ja loodusjõududega seotud jumalad. Tähtsaim jumalanna oli armastusejumalanna Istar; oluline oli ka kaitsejumal Marduk, kes hakkas järk-järgult saama jumalate kuningaks. Arhitektuuris oli olulisim templite ehk tsikuraatide ehitamine. Tsikuraat oli astmiktempel, mõõtmetelt suur. Nt Marduki tempel (Paabeli torn), Uri Tsikuraat. Ehitati ka linnamüüre ja
merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tuuakse välja tähtsamad 12. 1. Zeus taeva-, tormi- ja piksejumal ning peajumal. 2. Hera Zeusi abikaasa ja õde. Abielukaitsja ja taeva jumalanna. 3. Poseidon Zeusi vend ja merejumal (kolmhark). 4. Hades Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja. 5. Demeter Zeusi õde, viljakusejumalanna ja põllutööde kaitsja. 6
abiks.pri.ee Mõisted Agoraa - rahvakoosolek, mis hääletas talle esitatud eelnõude poolt või vastu Akropol kaljunukile rajatud kindles, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud Algabeet Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal. Antropomorfsus inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt kord kuus riigi asju
mütoloogia). Jumalad: Ra (Amon-Ra) päikesejumal Osiris allmaailma valitseja Anubis saakali peaga (Osirise abistaja) Isis viljakus Thoth kirjakunst Sekhmet hävitus (emalõvi) Bastet kasside jumalanna Hathor muusika ja kunst (lehm) Sobek krokodill, sõi ära halvad hinged Vanemad jumalad on inimkehaga ja looma peaga, uuemad on üleni antropomorfsed. Vana Riik (püramiidid) Keskmine Riik Uus Riik Mastaba ühekordne, vaarao maeti maa alla. Astmimkpüramiid. Sile püramiid. Giza väli Cheops (143 m), Chefren, Mükerinos. Pärast püramiide hakatimatma kaljuhaudadesse. Ramses II (Abu Simbel). Hatsepsut (naisvaarao). Jumalate templid: ilma katuseta, sammaste read, väravaehitis koos obeliskiga. Kujutav kunst Egiptuse poos: näidata võimalikult suurt pinda inimkehast.
homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid K jumalad antropomorfsed, elasid Olümpose mäel (K põhjas). Pere-pantenon. 7.saj eKr Hesiodos-jumalate põlvnemine (theogonia). Suhtlemine:usupidustused ehk dionüüsiad (märts) ja olümpia ning müsteeriumid nt Eleusise Demeteri auks, et saaks parema elu peale surma. Inimkond maast, Prometheus õpetas tuld, Pandora (pahe) maale. Peale surma jõgi Acheron ja paadimees Charon (raha). Austamine templis(preester) või pühamus(oraakel).
Sparta kodanike seas olid domineerivaks spartiaadid - elukutselised sõjamehed. Ateenas omasid kodaniku staatust kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Kahe nii juhtiva ja suure linnriigi suur erinevus ja erinevad seisukohad mõjutasid hiljem ka Kreeka arengut üldiselt. Võimalik, et efektiivsem omavaheline koostöö oleks aidanud ära hoida mitmeid hilisemaid konflikte naaberriikidega nagu Makedoonia. Iseäranis suur tähtsus oli Antiik-Kreekas jumalatel. Jumalad olid antropomorfsed - inimesesarnased. Neist peeti väga lugu ja neid austati igal võimalusel. Religiooni suur tähtsus mõjutas kahtlemata ka Kreeka ühiskonda. Jumalate elupaigaks oli Olümpose mägi. Peajumal oli Zeus, kellel on Antiik- Kreeka mütoloogias ülioluline koht. Tähtsaim naisjumal oli Hera - taeva kuninganna. Jumalaid oli palju, kuid tähtsamad olid veel armastusejumalanna Aphrodite, sõjajumal Ares, merejumal Poseidon, allmaailma valitseja Hades ning sõjajumalanna Athena
5. Egiptus- Osad jumalad kehastasid loodusnähtusi, kuid enamus olid inimese keha ja looma või linnu kehaga. Jumalate tähtsus oli suur ning neid oli tohutult palju (üks tekst toob ära, et neid oli 740, kuid võib olla ka rohkem). Usuti surmajärgsesse ellu. Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon, Amon- Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hothor, Anubis ja Thot. Mesopotaamia- Jumalate kogu ehk panteon. Mesopotaamia jumalad olid antropomorfsed (inimkujuga) ning neid kujutati suure perena. Inimesed pöörasid suurt tähelepanu elule enne surma. Tähtsamaid jumalaid (jumalannasid) oli viis: Anu, Ea, Enlil, Istar, ning Marduk. 6. Babüloonia seadustekogu, mis kehtestati 18. saj. e.Kr. Seadused olid raiutud kiilkirjas 2.25 m kõrgusesse basaltsambasse. Sisaldab enamasti tsiviil- ja kriminaalõiguste küsimusi. Karistuspõhimõtteks oli talioon (,,silm silma, hammas hamba vastu) ning rohkesti nähti ette
Mesopotaamias). Oli ka naisvalitsejaid. Religioon Egiptuses Egiptuse ühiskond oli sügavalt religioosne ning maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja usu kaudu. Egiptuse religioon oli oma iseloomult polüteistlik (palju jumalaid) - igal elu- ja tegevusvaldkonnal olid omad jumalad, sageli olid olemas ka piirkondlikud jumalad, mille tõttu on Egiptusest teada üle 740 jumala. Egiptlased kujutasid oma jumalaid kas (Ank’ - silmusrist - näitab jumalust : 1) Antropomorfsed - inimese kujulised jumalad (Osiris, Isis). 2) Zoomorfne - loomakujuline jumal (apis, skarabeus). 3) Pool-inimeste ja pool-loomadena (Ra - päikesejumal, Amon Ra; Osiris - viljakuse jumal ja surnuteriigi kohtunik (valitseja); Horos - taevajumal; Isis; Hathor; Anubis; Thot. Seth - halb jumal. Lisaks olid veel pühad loomad skarabeus ja must härg Apis. Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, sest jumalate eest hoolitsemine templis oli ainult preestrite privileeg.
Semiidid võtsid kultuuri üle , sulandusid sumeritega ühte, kasutusele jäi semiitide keel Akadi riik (24 saj ) rajas Sargon, Vana-Babüloonia (18 saj ) Hammurapi lasi teha seadustekogu, raiuti kivvi need, riigi hävitasid hetiidid 16 sajandil Assüüria riik hirmuvalitsus Uus- Babüloonia Nebukadnetsar II ehitas palju, müürid, astmiktempel Marduki auks, USK Mesopotaamia Panteon - antropomorfsed , Anu Jumalate isa Enlil jumalate kuningas Ea sügavuste jumal , õpetanud inimestele niisutuspõllundust, kirjatarkus, usutalitust, linnaehitust, aitas inimesi kõige rohkem Sin kuujumal, Samas päiksejumal Istar taevakuninganna Tammuz - viljakusjumal , istari mees Marduk Babüloni kaitsejumal, Kirjandus Kangelaseeposed "Gilgames" Teadus 1) Matemaatika 60 süsteem, ruutjuur, kuupjuur 2) Astronoomia kuukalender 3) Astroloogia
Vana-Kreeka Usk Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad: ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja
koduõpetaja käe all, majesteetlike peredel oli poistest eesmärk avaliku elu silmapaistvat tegelast kasvatada. Roomas õpiti ka Kreeka keelt ja kultuur. Väga tähtsaks peeti mõlemas riigis kõnekunsti õppimist. Roomlaste religioon meenutas Kreeka oma. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Usuti, et igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui surnute hinged olid roomlastele ka antropomorfsed jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju. Nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, muudeti ainult nimer roomapärasemaks. Tuues näiteid, siis Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Roomas oli tihe nähtus vallutamine ja oma piiride laiendamine, sellest tuleneb ka Jumal Marsi tähtis koht. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhete ja suhtlemise vahendajaks preester. Viimasena mainitud
Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi. Probleeme
Väga tähtsal kohal olev astronoomia (tähetarkus) oli tihedalt seotud astroloogiaga (taevakehade järgi ennustamine). Egiptus- Osad jumalad kehastasid loodusnähtusi, kuid enamus olid inimese keha ja looma või linnu kehaga. Jumalate tähtsus oli suur ning neid oli tohutult palju. Usuti surmajärgsesse ellu. Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon, Amon- Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hothor, Anubis ja Thot. Mesopotaamia- Jumalate kogu ehk panteon. Mesopotaamia jumalad olid antropomorfsed (inimkujuga) ning neid kujutati suure perena. Inimesed pöörasid suurt tähelepanu elule enne surma. Tähtsamaid jumalaid (jumalannasid) oli viis: Anu, Ea, Enlil, Itar, ning Marduk. Religioon oli mõlemas riigis, ühes usuti rohkem, teises vähem. Egiptuses oli ellusuhtumine sügavalt religioosne. Jumalaid peeti väga tähtsateks. Tähtsaim jumal oli seal Ra ning hiljem Amon-Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra-ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel
...... Türannia 6.Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi, Sparta samal ajal mitte ühtegi?Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimlusi, ta sai haridust, teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuid tähele keskenduti riigi asjadele. Kreeka usk ja jumalad ( õ lk 110-115) 1.Millistena kujutasid kreeklased oma jumalaid? Neid kujutati inimeste sarnastena (antropomorfsed) 2.Iseloomusta 3 jumalat ZEUS oli pea jumal, peeti jumalate isaks ja ka tormi ning vihma jumalaks APOLLON oli päikesejumal HADES teda peeti allmaailma valitsejaks 3.Kuidas kreeklased jumalatega suhtlesid? 1)läbi templite 2)ohverdustega 3)usupidustused 4.Milline oli kreeklaste kujutlus surmajärgsusest? See arvati olevat teistsugune kui tavaline elu. 5.Miks oli templi välisilme olulisem selle sisemusest? Sest tavalised inimesed sinna sisse
dekoreeritud sissekäigu kohal on valgusaken, aspiidi keskel asub stuupa. Kupli tasandatud tipus on neljanurkne aedik, millest kõrgub varras päevakujuliste sümboolsete vormidega. Egitajate ja kujurite kunst on alati teineteist täiendanud. Indias on aga arhitektuur ja skulptuur sulanud nii omapäraseks tervikuks. Maa lodeosas mõjutasid skulptuuri Gandharo koolkonna kunstnikud, kelle loomingus on ühinenud Kreeka ja budistliku kunsti elemendid. Gandharo skulptuuris kujunesid kanoohilised antropomorfsed mediteeriva Buddha kujud. Mathura koolkonda iseloomustavad tugevate rindade ja kitsa ninaga naisfiguurid. Uus tõus India kunstis toimus Guptade riigi ajal, kuhu kuuluvad suurejooneliste freskodega Ajanta kaljutemplid. Templid ise meenutavad rohkem monumente. Õhtumaa sakraalehitistes on seinte ülesandeks enamasti olnud ruumi moodustamine. India pühadekodade seinad aga näivad koosnevat mitte loogilistest ehitusdetailidest, vaid skulptuuride massist. Tühja, vaba pinda ei leidu peaaeguüldse
austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. religioonide erinevus egiptus rohkemjumalaid, jumalad rohkem loomakujuga, templid, tähelepanu elule pärast surma, mumifitseerimine, mesopotaamia vähemjumalaid, jumalad inimese moodi (antropomorfsed), tähelepanu elule enne surma, tsikuraadid (astmiktemplid), ei mumifitseeritud. 6-5 miljonit a tagasi - hominiidide hargenmine inimahvide eellastest 250000a ekr neanderallaste ilmumine, 200000a ekr homo sapiensi e nüüdisinimese ilmumine, 8500a ekr põlluharimise algus, 3500a ekr kirja kujunemine (piltkiri), 3000a ekr tsivilisatsioonide tekkimine egiptuses ja mesopotaamias, metallide kasutuselevõtt (lähis ida) vask (5000a ekr), pronks (4000a ekr, levis laialt 2500a
Mesopotaamia riigikorraldus ja ühiskonnaelu olid vähem reguleeritud kui Egiptuses. Mesopotaamia usk on sarnane Egiptuse usuga järgmiste tunnuste osas: 1Preestrid sõnastasid ja tegelesid usuliste tõekspidamistega 2Püüti usuga rahvast kontrollida 3jumalaid seostati planeetidega Mesopotaamia erinevus Egiptusest usu osas seisneb aga selles, et siin ei pööratud tähelepanu elule pärast surma. Mesopotaamia jumalad olid antropomorfsed, mis tähendab, et neil oli inimese välimus ja iseloomujooni ....................................................................................................................................................... Peajumalaid oli 3 Anu , Enlil ja Ea Jumalannadest oli oluliseim Istar , kes kehastas armastuse ja viljakusejumalannat Marduk muutus tähtsaks jumalaks seetõttu, et ta oli Babüloni kaitsejumal ja kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana enda alla kogu Mesopotaamia
NB! Maksti väikest palka Parthenon (neitsitempel) suur jumalanna tempel Propüleed uhke sissekäik, mis viis Akropoli Erechtheioni tempel Poseidonile pühendatud tempel Ateena eriti kuulus oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Pedagoog lapse/poisi õpetaja (koduõpetaja) rikkamate laste jaoks Õpetati koolis kirjandust, lugemist, luuleteoseid, muusikat ja kirjutama. Gümnastika e sportlikud harjutused (kuulusid ka hariduse hulka) Antropomorfsed jumalad e inimesekujuline Zeus jumalate valitseja ( taeva, tormi, pikse) Hera abielu kaitsja (õde ja naine) Poseidon merejumal (vend) Hades (vend) allmaailma ja surnutee Demeter (õde) viljakuse, põllutööde, armastava ema kuju (persephone kohta) Ares julm sõjajumal Hephaistos lonkurist tulejumal (poeg) Athena sõjajumalanna Apollon terve mõistuse, luule ja muusika jumal
Ei olnud oli kreeka kultuurist. eriti Sparta pärituolu kultuuri tegemisele. relvajõud Mereliit. Oli tähtsal kohal Tugevus tugines maaväele. laevastik. Religioon Tsentraliseeritud(ühtset) usukultus Kreekas puudus(sest polnud ühte riiki). Range süsteem religoonis puudus. Kreeka jumalad olid antropomorfsed (inimese sarnased). Asjade alguseks oli Kaos(nimi). Neist sündisid Uramos(taevas) ja Gaia(maa). Neist omakorda sündisid 12 titaani, kükloobid ja monstrumid. Titaanidest olid Kronas ja Rhea nii abikaasa kui ka õde ning vend. Nendest sündisid veel Zeus, Hades, Poseidon, Hera, Demeter ja Hestia (kodukoha jumalanna). Kreeka mütoloogias tõstetakse esile 12 jumala ehk kaksteist olümpioslast, kes elasid olümpose mäel. (põhja kreekas, mitte olümpia). Kohe kindlalt on
Jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. Religioonide võrdlus EGIPTUS Jumalad rohkem loomakujuga Templid Tähelepanu elule pärast surma Mumifitseerimine MESOPOTAAMIA Jumalad inimese moodi (antropomorfsed) Tähelepanu elule enne surma Tsikuraadid (astmiktemplid) Ei mumifitseeritud Daatumid: hominiidide hargenmine inimahvide eellastest 6-5 miljonit a tagasi neandertallaste ilmumine 250 000 a tagasi nüüdisinimese ilmumine (homo sapiens) 200 000 a tagasi põlluharimise algus 8500 aastat tagasi kirja kujunemine 3500 a eKr Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsioonide kujunemine 3000 a eKr Metallide kasutuselevõtt (järjekord, ajad) * vask 5000 a eKr
· Termid Avalikud saunad. · Amfiteatrid korraldati gladiaatorite võitlusi. ( Colosseum ) Rooma piirkonnad : Kreeka kultuuri mõjutused : Tähtsamad Rooma kirjanikud : · Plautus · Vergilius · Titus Livius · Apuleius · Lukianos Kõnekunsti tähtsus Kõnekunsist sõltus poliitiku edukus. Tähtsamad esindajad Cicero Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka)
1. Hoone on eklektiline ja pluralistlik, tsiteerides erinevaid stiile ja tehnikaid. Traditsiooniline modernistlik materjal (klaas ja betoondetailid) on valatud kellakapi kujusse, mis tipneb Chippendale'i stiilis lõhutud ülaäärega. 2. Eklektitsism kehtestab vasturääkivuste esteetika, harmoonilise disharmoonia, oksüümoroni. Vastuolulisus tekib kellakapi ja hoone vahel. 3. Postmodernistlikud hooned on tihti antropomorfsed, s.t. nad viitavad inimesele või inimesega seotud asjadele. Siin kujutab hoone üht inimese valmistatud asja kellakappi. 4. Aegade vastuolulisus, oleviku ja mineviku suhe: vanaaegse kujuga kell ja moodne pilvelõhkuja. 4 5. Hoone esindab igatsust sisu järele, tähenduslikkust: tegemist pole lihtsalt modernisliku
Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Aristokraatidelt pärineb kirjasõna. Konkurentsivaim kõiges. USK Antropomorfsed inimese moodi. Kujutleti perekonnana. Elupaik oli Olümpose mägi. Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal. Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja. Poseidon Zeusi vend, merejumal. Hades Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter Zeusi õde, mulla ja vilja jumalana, põllutööde kaitsja, armastav ema. Persephone Zeusi ja Demeteri tütar, kes lubati Hadesele naiseks. Zeusi lapsed:
religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused
Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares(sõjajumal, kreeklased ei armastanud teda); Athena(sõjajumalanna); Hephaistos(tulejumal); Apollon(kunstide kaitsejumal);
478 ekr kreeka pärsia sõjad, 431 404 ekr peloponnesose sõda, 338 30 ekr hellenismi periood, kreeta lineaarkiri a, asulasd kindlustamata, ei osata kirja lugeda, losside ümber linnad, saartetsivilisatsioon, mükeene lineaarkiri b, losside ümber pole linnu, osati kirja lugeda, paleed kindlustatud, mandritsivilisatsioon, sarnasus lossid, jumalad, kiri, seinamaalid, kuningas, religioon antropomorfsed jumalad, palju jumalaid, elasid olümpose mäel, zeus teava-, tormi- ja piksejumal, jumalate valitseja, poseidon merejumal, hades allmaailma ja surnute valitseja, aphrodite armastuse ja viljakuse jumalanna, dionysos veini ja viinamarja kasvatuse jumal, jumalaid tuliaustada, rääkida nendest lugupidavalt ja tuua ohvreid, pidi hoiduma ülekohtust teiste vastu, ülekohust karistati kättemaksuga, templid pühamu
mõeldud himation. Toit oli lihtne: peamiselt kala. Peamine jook oli veega tublisti lahjendatud vein. Aristokraadid korraldasid sõpruskondi liitvaid ühiseid koduseid pidusööke ehk sümpoosionid. Külalised ei istunud pinkidel, vaid heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Kreeka jumalad moodustasid ühe suure perekonna, mille eesotsas seisis peajumal Zeus , kes oli ühtlasi ka peajumal. Tal oli arvukalt lapsi. Kõik jumalad olid antropomorfsed, mis tähendas seda, et nad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimesed uskusid, et jumalatelt võib tulevikku teada saada, kui minna oraaklitesse. Kuulsaim oli Apolloni oraakel. Surma mõistsid kreeklased kui kõige meeldiva ja nauditava paratamatut. ja seepärast pandi rõhku peamiselt praeguse elu nautimisele. Muinas-Kreekas loodi religiooni kui maailma seletava õpetuse kõrvale uus tulevane teadusharu - filosoofiaks, mis tõlkes tähendab tarkusearmastust
VÄGI (jalamehed). Alaline vägi puudus. HARIDUS Seotud preesterkonnaga, koolid olid templite juures. Õpilased enamasti kõrgkihist. Kirjaoskus oli arenenum kui Egiptuses, oskajate kiht oli laiem. Tavaline mesopotaamlane oli ikkagi harimata. Haridus käsitles: · KIRJAOSKUS · MATEMAATIKA · ASTROLOOGIA&ASTRONOOMIA · USULINE KIRJANDUS RELIGIOON POLÜTEISTLIK, enamik jumalaid sumeritelt. Jumalad olid ANTROPOMORFSED, elasid suure panteonina, neile omistati inimlikke omadusi, nad elasid suursugust elu, olid surematud, üliinimlike võimetega. Kaitsesid inimlikku õigust ja moraali, karistasid ülekohtuseid. Maapealne elu oli surmajärgsest olulisem, surma kardeti. TÄHTSAD JUMALAD ANU ülitark taevajumal, kõikide jumalate isa BEL Anu poeg, jumalate kuningas, lõi tsivilisatsiooni EA allmaailma valitseja, lõi tsivilisatsiooni tunnused MARDUK Babüloni kaitsejumal, kuningate võimu kaitsja
pühendatud erinevatele jumalatele. Seotud arhitektuuriga, sest maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel. Arengut takistas kivi puudumine. 1. Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, eespool olev õlg on külgvaates. 7 4. Mesopotaamia jumalad Lühidalt Mesopotaamia jumalatest: Jumalad kuulusid panteoni ('jumalkonda'), olid antropomorfsed. Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. Surmajärgsus ei olnud suure
Aristokraadid elasid mugavat elu. Nende igapäeva tegevused tegid ära orjad. Nad korraldasid piduõhtusööke, et oma sõpraeda aega veeta. Nendest üritustest tavaliselt naised osa ei võtnud. Meestevahelised suhted olid suure au sees, sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võttis nooruki endakäe alla, teda õpetada. Kuid sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus, millest kujunes pederastia(poistearmastus). Religioon Jumalad Kreeka jmalad olid antropomorfsed, kuid neid eristas inimestest suratus ja vägi. Jumalad käsutasd loodusjõude ja vael koguni kahastasid neid. Kõik nad võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Tähtsaimad jumalad: Zeus(taevajumal), Hera-zeusi abikaasa ja õde(taeva kuninganna,abielu kaitsja), Poseidon-zeusi vend(merejumal), Hades-zeusi II vend(allmaailma ja surnute valitseja), Demeter-zeusi õde(põlluvilja jumalanna), Ares- hera ja zeusi poeg(sõjajumal), Hephaistos-hera ja zeusi poeg(tulejumal), Athena-zeusi
Hendrik Tamm Rasmus Retpap Andrei Ivanov http://www.mythweb.com/gods/media/OlymNav.jpg Mida tähendab antropomorfsus? Antropomorfsus: Inimesetaoline Inimesekujuline Inimesena kujutletav või kujutletud Vana-Kreeka jumalad olid antropomorfsed, sest neil olid: Inimeste tunded Inimeste kehakuju Sarnane mõtteviis inimestega Vana-Kreeka peamised jumalad: Zeus Hera Aphrodite Apollon Hermes Demeter Artemis Hephaistos Ares Pallas Athena Poseidon Hestia http://1.bp.blogspot.com/-qDddocbckr0/TyBDl- qEnbI/AAAAAAAABDs/NsROfaQMsos/s1600/6+other+mythology.jpg Zeus – peajumal,naistemees
tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi; Perikles; metoigid(võõramaalased) Kodanike kasvatus ja haridus Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama; rikkad õpetasid lapsi pedagoogi käe all; 18-20 eluaastani veetsid noored riiklikus piiriteenistuses; pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks. 5.Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus Jumalad Antropomorfsed ni välimuselt kui ka iseloomult; inimestest eristas jumalaid vägi ja surematus; jumalate arv oli lõpmatu; sekkusid inimeset ellu; neid tuli austada ,kõneldes neist lugupidavalt ja tuues neile ohvreid; · Zeus(taeva-,tormi-ja piksejumal; jumalate valitseja) · Hera(Zeusi abikaasaja õde; taeva kuninganna; abielu kaitsja) · Poseidon(Zeusi vend; merejumal) · Hades(Zeusi teine vend, allilma ja surnute valitseja) · Demeter(Zeusi õde; viljakuse jumalanna)
Aristokraadid elasid mugavat elu. Nende igapäeva tegevused tegid ära orjad. Nad korraldasid piduõhtusööke, et oma sõpraeda aega veeta. Nendest üritustest tavaliselt naised osa ei võtnud. Meestevahelised suhted olid suure au sees, sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võttis nooruki endakäe alla, teda õpetada. Kuid sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus, millest kujunes pederastia(poistearmastus). Religioon Jumalad Kreeka jmalad olid antropomorfsed, kuid neid eristas inimestest suratus ja vägi. Jumalad käsutasd loodusjõude ja vael koguni kahastasid neid. Kõik nad võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Tähtsaimad jumalad: Zeus(taevajumal), Hera-zeusi abikaasa ja õde(taeva kuninganna,abielu kaitsja), Poseidon-zeusi vend(merejumal), Hades-zeusi II vend(allmaailma ja surnute valitseja), Demeter-zeusi õde(põlluvilja jumalanna),
· Valitsejat kujutati alamatest suuremana · Detailid väga täpsed · Hammurapi seaduste sammas · Marduski lohe Vana-Egiptus · Hieroglüüfid - mõistet või silpi tähistav keeruka kujuga tähemärk · Papüürus - paks paberisarnane kirjutus- ja ehitusmaterjal · Polüteistlik religioon, tootemloomad nt kass, madu, härg, krokodill · Ankh - eluvõti · Lootoslill - Niiluse ja elu sümbol · Horose Silm - kaitseamulett · Jumalatel käes eluvõti · Antropomorfsed jumalad - inimesekujulised, tähtsamad: Ra, Horos, Anubis. Horose kohus mõõtis inimese hingi, et määrata taassündi. · Palsameerimine - muumiaks tegemine Arhitektuur · Haudehitised - mastaba (algne vaaraohaud) · Gisa püramiidide väli · Sfinks · Templiarhitektuur - templid ehitati jumalate koduks · Egiptlased võtavad esimesena kasutusele sambad · Sambakateelide kujudamiseks saadi inspiratsiooni loodusest · Sambakapiteel - samba ülemine kaunistatud osa.
Poisid saadeti seitsmeaastasena kooli, kus �piti lugema, kirjutama jne. Rikkamates peredes �petati lapsi kodus pedagoogi k�e all. Hariduse alla kuulus ka g�mnastika. 18.-20. eluaastani veetsid poisid riiklikus piiriteenistuses. P�rast teenistust loeti nad kodanikeks. Igalepoole mujale saadi aga kolmek�mneaastaselt. *********************************************************************************** JUMALAD, RITUAALID JNE Kreeka jumalad oli antropomorfsed. T�htsamad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos. Kreeka p�hamu keskpunkt oli altar, millel toodi jumalatele ohvreid. T�htsamates p�hamutes oli jumala koda e. tempel. Suuremate p�hamute juures teenisid jumalaid preestrid ja preestrinnad. T�htsaim rituaal oli vereohver: loomade tapmine altaril. Loomaliha k�psetati ja s��di
○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed ja vaimulikud pärit aristokraatide seast ○ Ühised pidusöögid ehk sümpoosionid ● Orjanduslik ühiskond ○ Võõrsilt sisse ostetud ● Patriarhaalne ühiskond (naistel polnud kodanikuõigusi, mehe eeskoste all) ● Abielu eesmärk soetada seaduslikke järglasi ● Antropomorfsed jumalad ○ Zeus = taeva-, tormi- ja piksejumal, jumalate valitseja ○ Hera = Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ○ Poseidon = Zeusi vend, merejumal ○ Hades = Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ○ Demeter = Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna, põllutööde kaitsja ○ Ares = Hera ja Zeusi poeg, sõjajumal
annaabi.ee 
