Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus. (3)

4 HEA
Punktid
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus
Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres.
Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Ülem-Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala , kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Põhja ja Kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni.
Mesopotaamia suhtles teiste riikidega juba rohkem, sest pidid võõrsilt saama kivi, puitu ja metalle .
Kuna mõlemad riigid asusid jõgede kallastel, siis olid seal ka üleujutused, mis aitasid kaasa põlluharimisele. Egiptuses olid need väga tähtsad ning korrapärased. Niiluse korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu oligi seal põlluharimine võimalik. Mesopotaamias ei peetud üleujutusi nii tähtsaks, sest nad asusid viljaka poolkuu alal, ning need üleujutused ei olnud ka korrapärased. Jõgede äärealad olid soised ning neid tuli põlluharimiseks kuivendada. Maavarasid Mesopotaamias palju polnud, kuid see-eest leidus savi ning pilliroogu. Lõunas oli põlluharimine võimalik ainult kunstliku niisutamise teel.
Egiptus- Ühiskond toimis üksikasjalikult reguleeritud järjekorras. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline . Ühiskonna tähtsaim isik oli vaarao. Vaarao oli valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorralduse püsimise vältimatuks eelduseks . Mesopotaamia- Seoses ehitusalaste suhetega välismaaga polnud Mesopotaamia nii stabiilne kui Egiptus. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Valitsejaks oli kuningas ning teda peeti ka sõjaväe juhiks, kohtumõistjaks ning jumala asendajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon .
Egiptus- u 3000 a. eKr. Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid (kr. keeles „pühad märgid“). Kirjutusmaterjalina kasutati papüürust. Samuti võeti kasutusele päikesekalender, mille järgi otsustati Niiluse üleujutamise aeg. Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses . Kirjanduses loodi lühivorme, mitte mahukaid meistriteoseid, neid peetakse novellizanri loojaiks. Kuulsaim kirjandusteos on Sinuhe jutustus. Haridust said enamasti omandada ainult kõrgklassi lapsed, kuid leidus ka olukordi , kus alamklassi lapsed said õppida. Koolis käisid reeglina poisid.
Mesopotaamia- Kasutasid kiilkirja (pehmele savitahvlile vajutati märke pulgaga, millel oli kiilukujuline ots). Haridust jagas preesterkond jällegi enamjaolt ainult ühiskonna kõrgemale kihile . Suurt tähtsust omas kirjaoskus . Peale kirjaoskuse õpiti ka matemaatikat, tähetarkust ning valdavalt religioosse sisuga traditsioonilise kirjanduse tundmist. Tähtsaimaks kirjandusteos on „Gilgameð“. Samuti kujunes välja kuukalender, tunti planeetide trajektoori ning ennustati kuu- ja päikesevarjutusi. Väga tähtsal kohal olev astronoomia (tähetarkus) oli tihedalt seotud astroloogiaga (taevakehade järgi ennustamine ).
Egiptus- Osad jumalad kehastasid loodusnähtusi, kuid enamus olid inimese keha ja looma või linnu kehaga . Jumalate tähtsus oli suur ning neid oli tohutult palju. Usuti surmajärgsesse ellu.
Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon , Amon- Ra, Osiris, Isis , Seth, Horos , Hothor, Anubis ja Thot.
Mesopotaamia- Jumalate kogu ehk panteon . Mesopotaamia jumalad olid antropomorfsed (inimkujuga) ning neid kujutati suure perena. Inimesed pöörasid suurt tähelepanu elule enne surma.
Tähtsamaid jumalaid (jumalannasid) oli viis: Anu, Ea, Enlil , Iðtar, ning Marduk.
Religioon oli mõlemas riigis, ühes usuti rohkem, teises vähem. Egiptuses oli ellusuhtumine sügavalt religioosne. Jumalaid peeti väga tähtsateks. Tähtsaim jumal oli seal Ra ning hiljem Amon-Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra-ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti neid inimesekujulisteks. Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk.
Surmajärgsesse ellu usuti Egiptuses. Arvati, et peale surma saab inimene teispoolsusesse ning tema senine elu jätkub seal samamoodi. Sellejaoks, et sinna sattuda, oli vaja traditsioonilist matuserituaali ning hauakambrit. Hauakambrid asusid peamiselt Niiluse lääne kaldal . Vaarao ehk riigivalitseja, kellel oli piiramatuvõim, lasi endale ehitada hauakambriteks püramiidid. Jumal Osiris oli teispoolsuse jumal. Mesopotaamias usuti, et karistused, mis jumalatelt ülekohtusele osaks saavad, pidi kätte jõudma juba siinpoolses elus ning et peale surma ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas seega surma kardeti.
Templitesse said mõlemas riigis ainult preestrid . Nemad pidid hoolitsema ka jumalate kujude eest. Templite kõrval olid koolid, kus õpetati kirjutama siiski rikkamaid lapsi. Mesopotaamias oli astmiktempel , kus olid ka majandusruumid, mitte ainult jumalale pühendatud koht. Selles riigis, sai lihtrahvas käia templi sisehoovis ohverdamas jumalate loomi. Jumala kuju näidati teistele inimestele ainult tähtsamatel pidustustel.
11. Võrdle Egiptuse ja Mesopotaamia kunsti
EgiptusMesopotaamiaArhitektuur-materjal oli kivi, hauakambrid, templid
Skulptuur- istuv , jalad koos, käed põlvedel, või seisev vasak jal ees, käed küljel ja rusikas
Pea oli alati sirgelt püsti, pilk suunatud kaugustesse
Maal, Reljeef- nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates
Käsitluslaad olid pinnaline, puudusid varjud, värvidel hele-tumeduse üleminek.
Ruumilisus - ei osatud edasi anda ruumi, tagapool olevad inimesed asetati ülemisse ritta .
Maagilisus- vaenlane pidi olema maha paisatud, jahiloom noolest läbitud. Arhitektuur - materjal savi või sissetoodud tellised .
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus #1 Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus #2 Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus #3 Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor greenpower Õppematerjali autor
Võrdlus esseevormis

Sarnased õppematerjalid

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid-sarnasused ja erinevused
1
docx

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid-sarnasu sed ja erinevused

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel. Seetõttu, et Egiptus oli ümbritsetud Vahemere ja Punase merega, oli see kogu vanaaja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe keks-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Mesopotaamia suhtles teiste riikidega juba rohkem, sest pidid võõrsilt saama kivi, puitu ja metalle. Kuna mõlemad riigid asusid jõgede kallastel, siis olid seal ka üleujutused, mis aitasid kaasa põlluharimisele. Egiptuses olid need väga tähtsad ning korrapärased. Tänu üleujutustele oli Niiluse kallastel viljakas muld ning väga hea põldu harida.

Ajalugu
Egiptus-Mesopotaamia
2
odt

Egiptus, Mesopotaamia

Egiptus ­ Mesopotaamia 1. Egiptuse ja Mesopotaamia tähtsamad linnad (kaart) 2. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorralduste võrdlus 3. Egiptuse ja Mesopotaamia loodusolude võrdlus 4. Egiptuse ja Mesopotaamia teaduse, kunsti ja kultuuri areng 5. Egiptuse ja Mesopotaamia riikide usundite võrdlus 6. Hammurapi seadused 7. Mida tähendab, et Egiptuses säilitati looduslik tasakaal? 1. Tähtsamad linnad Egiptuses on Agad, Lagas, Babylon, Ur, Uruk ja Kis; Mesopotaamia tähtsamad linnad on Teeba ja Memphis. 2. Egiptus- Ühiskond toimis üksikasjalikult reguleeritud järjekorras. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Ühiskonna tähtsaim isik oli vaarao. Ajapikku tekkisid kaks iseseisvat riiki: Ülem- ja Alam-Egiptus. Mesopotaamia- Seoses ehitusalaste suhetega välismaaga polnud Mesopotaamia nii stabiilne kui Egiptus. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Valitsejaks oli kuningas ning teda peeti

Ajalugu
Egiptus ja mesopotaamia
2
docx

Egiptus ja mesopotaamia

Egiptuse ja Mesopotaamia sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Muistne Egiptus asus Niiluse jõe viljakate kaldaäärte peal. Egiptust piiras läänest suur Sahara kõrb, põhjast, aga Niiluse delta ja Vahemeri. Lõunasse jäid Niiluse äärsed suured kaljud ja elukõlbmatud tingimused, idast ,aga piiras Siinai poolsaar ja Punane meri. Egiptuses ei sadanud praktiliselt ültse vihma ja elu korraldati Niiluse üleujutuste järgi. Muistne Egiptus oli tervest maailmast eraldatud tänu oma tingimustele.

Ajalugu
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid-sarnasused ja erinevused
1
docx

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused.

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused. Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres.. Egiptus oli eraldatud Vahemere ja Punase merega, seega oli see muust maailma tegevusest suhtelistelt eraldatud. Kuid tänapäevane Iraak ja tolleaegne Mesopotaamia suhtles välisriikidega rohkem kuna oli vaja saada materjale: kivi, metalle ja eelkõige puitu. Kuna mõlemad riigid asusid jõe kallastel siis tõi see kaasa üleujutusi mis põlluharijatele oli meelepäraks. Niiluse üleujutuste tõttu olid kallastel viljakas muld. Mesopotaamias seda nii

Ajalugu
Mesopotaamia ja Egiptuse võrdlus
2
doc

Mesopotaamia ja Egiptuse võrdlus

Mesopotaamia ja Egiptuse sarnasused ja erinevused Nii Muinas Egiptus kui ka Mesopotaamia said alguse 3000 eKr ning langesid Pärsia võimu alla u. 500 a. eKr. Egiptus ja Mesopotaamia arenesid väga erinevalt, see sõltus nende geograafilisest asendist. Mõlemad tsivilisatsioonid on tänapäeva ajalukku suure jälje jätnud. Millised erinevused ja sarnasused nende vahel olid? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem Egiptuseks. Peamine ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis. Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse

Ajalugu
Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonide võrdlus
2
odt

Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonide võrdlus

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Vanalajal kujunesid välja esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Need olid primaarsed tsivilisatsioonid, mis tähendab, et nad kujunesid sõltumatult ja iseseisvalt. Muistne Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustas kolmnurkse delta. Ülem-Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Mesopotaamia suhtles teiste maadega rohkem, kuna toimus kauba vahetus. Egiptusel aga oli raskem teiste riikidega kontakteeruda, kuna seda ümbritses kõrb. Selle pärast polnud Egiptuse

Ajalugu
Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus
2
doc

Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus?

Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? Egiptuse ja Mesopotaamia areng on mõnes mõttes väga sarnased, kuid neis võib leida palju erinevusi, mis on väga huvitavad võrdlemiseks. Egiptus ja Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) olid mõlemad ühed esimestest tsivilisatsioonidest, sest nad asusid Lähis-Ida piirkonnas, Vahemere äärses põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimetati viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Seal arenes kiiresti põlluharimine, karjakasvatamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud.

Ajalugu
Mesopotaamia ja Egiptus
4
doc

Mesopotaamia ja Egiptus

Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses

Ajalugu




Kommentaarid (3)

kalmerk profiilipilt
Kalmer Kaer: vähe oli vajalikku sisu.
19:12 30-12-2010
mannu95 profiilipilt
mannu95: väga hea abi ;)
15:27 01-04-2012
mariannrajur profiilipilt
mariannrajur: oli palju abi
19:05 01-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun