Egiptuse ja Mesopotaamia uskude ühis- ja erijooni (1)

Egiptuse ja Mesopotaamia uskude ühis- ja erijooned
Paljude maailma religioonide vahel võib olla mitmeid eri- kui ka ühisjooni. Nii esineb ka egiptuse ja mesopotaamia uskude vahel sarnasusi , kuid siiski on tegemist kahe erineva usundiga. Leidub erinevusi nii jumalate kujutamisel, surmajärgsuses kui ka usu tähtsuses rahva jaoks.
Kõige suurem erinevus kahe usundi vahel peitubki jumalates, nende kujutamises ja tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka antropomorfsed ehk inimesekujulised, vahele võidi aga ühte jumalat ka mitmeti kujutada. Samas võidi kahte erinevat jumalat üheks pidada. Näiteks võidi taevajumalat Horost pidada päikesejumala Ra pojaks, kuid neid võidi ka samastada. Mesopotaamias olid aga jumalad peaaegu eranditult antropomorfsed. Neid eristas inimestest vaid surematus ja vägevus. Mõlemad usundid olid ka polüteistlikud. Egiptuses tunti üle 700 jumala. Jumalatest eraldusid ka tähtsamad jumalad, keda teadsid kõik inimesed, ja vähemtähtsamad, keda teadis vaid mõni üksik ringkond . Mesopotaamias kujutati jumalaid ühtse suure perekonnana, Egiptuses aga puudus kindel ja ühtiv süsteem jumalate vahel.
Egiptuses pöörati surmajärgsusele suuremat tähelepanu, kui Mesopotaamias. Egiptuses usuti , et surnukeha säilimisel, inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma. Sellest arenes välja suurejooneline matuserituaal, mille keskseks osaks oli mumifitseerimine ehk surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. Mesopotaamias aga arvati, et pärast surma ootab kõiki rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas. Ka kõik jumalate karistused pidid kätte tulema juba siinpoolses elus. Sellepärast lootsid mesopotaamlased elada võimalikult kaua ja õnnelikult.
Mesopotaamia religioon oli aga rahvapärasem, jumalad olid lihtinimestele lähemal. Mesopotaamias ei peetud kuningaid, erinevalt Egiptusest, jumalateks, nad olid ülempreestritena vaid inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad ja neile ei pööratud nii palju tähelepanu. Egiptuses oli aga vaaraodel väga suur tähtsus, kuna neid võidi pidada ka jumalateks. Siiski oli mõlemas riigis usk tihedalt seotud riigivõimuga, sest valitseja põhjendas ja kinnitas jumalate maise asemiku juhipositsiooni. Religiooniga püüti rahvast kontrollida.
Sarnane on mõlema riigi usundite juures ka preestrite tähtsus. Nemad tegelesid religioossete tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega, nad kujundasid vaimuelu ja mõttemaailma. Eelkõige tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti preestrite vaatenurga läbi.
Kuigi Egiptuse ja Mesopotaamia religioonide vahel esineb sarnasusi, on siiski erinevusi rohkem. Egiptuse usk on lihtinimestele kaugem, mesopotaamia usk on aga rahvapärasem.
Egiptus
Mesopotaamia

• Kuningaid peeti jumalateks
  
• Kuningal oli suur tähtsus
  
• Jumalad võisid olla zoomorfsed
  
• Surmajärgsusel oli suur tähtsus
  
• Surnukehad mumifitseeriti
  
• Kindel ja ühtiv jumalate süsteem puudus
  

• Kuningaid ei peetud jumalateks
  
• Kuningale ei pööratud nii palju tähelepanu
  
• Jumalad olid antropomorfsed
  
• Surmajärgsusele ei pööratud nii palju tähelepanu
  
• Religioon oli rahvapärasem
  
• Jumalaid kujutati suure perekonnana
  

• Vaimuelu ja mõttemaailma kujundasid preestrid
  
• Usk on seotud riigivõimuga
  
• Religioon oli polüteistlik
  

2