Ei saa olla täiesti objektiivset hinnangut, mis loodusteadustes on võimalik. Välitöö tulemuste avaldamisel on sinna lisatud ka antropoloogi sotsiaalne taust, ühiskond, kus ta elab, tema haridus ja paljud muud aspektid, mis on kaugel uuritavate standarditest ja maailmapildist. Seetõttu ei saa antropoloogi neutraalne roll olla kunagi lõpuni vaatlev. Ta lisab midagi oma uurimisobjekstidesse juba oma kohalolu tõttu. Antropoloogilised filmid, raamatud, artiklid ja muud väljendusvahendid annavad ühiskonnale laiema pildi maailmast. See on võimalus tundma õppida teisi kultuure, ühiskonna gruppe ja üleüldse inimest. Antropoloogid saavad olla usaldusväärseteks infovahendajateks masside ja väikeste kultuurigruppide vahel. See on võimalus aru saada, et ühiskond, kus elavad need inimesed, kes seda uurimust loevad, ei ole ainuõige ja -võimalik elutoimimise viis.
6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? Sõnadel on reaalne psüühhiline energia. Näiteks kui keegi meile kallis soovib meile head telefoni, kirja, e-maili või SMS-i teel, siis tunneme end mõjutatud positiivuse suunas, sama kehtib negatiivsete soovidega. Vanarahvaski uskus manamisse ja posimisse. On usutud, et sõnadel on looduslikke nähtusi esilekutsuv jõud, tänapäeval on see jäänud siiski psühholoogilisele tasandile. Sõna ja keel ei ole ei antropoloogilised ega kultuurilised nähtused. Nad ei ole inimeste välja mõeldused, vaid kosmilise korra osa logos. Inimkõne ei suuda logost täpselt väljendada. Maailma olemus on väljendatav mingis ürgses igikehtivas mitteinimlikus keeles Herakleitos Sõna ongi jumala kujund Filonos Rääkimise ja ütlemise erinevus. Millegi ütlemine on millegi näitamine. Sõna võim seisneb selles, et see toob esemed välja nii nagu nad on - Heidegger 7
See mis tundus meestele tähtsusetu tähendas naistele midagi palju enamat. Artiklis toodi välja kuidas meesoost antropoloogid ja naisoost antropoloogid kirjeldasid aborigeene ning nende eluolu. Mehed ei pööranud naistele üldse tähelepanu, nendejaoks olid nad vaid meeste taustal, majapidamis töid tegevad. Naised seevastu nägid kui tähtsat rolli nad meeste elus ning üldiselt antud kogukonnas mängisid. Seega jääb mulle mulje et enne 1960.aastat olid antropoloogilised uurimised kallutatud meestele ning neid ei saa võtta sulatõena. Kokkuvõttes mõistan miks antud probleem on pidevalt õhus. Antud teema pakub palju kõneainet, sest olgugi et võime väita, et naised on loodusele lähemal ja mehed kuluurile siis pole kindlaid fakte mis seda väidaks ning miks see nii on. Seega tekib küsimus, miks kohtleme naisi meestelt erinevalt. Kui vaatame aega mis ulatud mitmekümneid aastaid tagasi, siis mõistan seda enam
,,Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel" (1872) tarbeks, saatis ta küsimustikud paljudes maades elavatele Briti Kunigriigi alamatele ja palus neil kirjeldada emotsioonide väljendusi selles kultuuris, kus nad parasjagu elasid. Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Emotsioonid ja kultuur Vastupidi Darwini uurimusele on paljud antropoloogilised ja etnograafilised uurimused andnud hulgaliselt tõendusmaterjali, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste emotsionaalne kogemus ja emotsioone kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. Paljude emotsiooniuurijate arvates võib iga emotsioonikomponendi juures rääkida nii universaalsetest kui ka kultuurispetsiifilistest aspektidest. Kultuur võib oluliselt mõjutada seda, millisesse kategooriasse sündmus liigitatakse ja milline hinnang talle antakse. Seda, kuivõrd on
1810 astub Tartu Ülikooli arstiks õppima. Doktoritöö eestlaste endeemilistest haigustest. Täiendab ennast Viinis, kus pole üldse õppekvaliteet parem. Austrias hakkab tegelema võrdlema anatoomiaga. Aastast 1816 alustab tööd Königsbergi ülikooli juures. Jääb sinna 1834. aastani. Esmalt erakorralni zoloogiaprofessor, siis korraline zoloogiaprofessor ning alates 1826 korraline võrdleva anatoomia professor.Tegevus seal: boraanilised, geograafilised ja antropoloogilised uurimused. Põhiline embrüoloogilised uurimused. Imetaja muna avastamine 1827. 1834 liigub Peterburi Teaduste Akadeemiasse. 1845-46 uurib merisiilikute embrüoloogiat. Peterburis enam embrüoloogiaga nii aktiivselt ei tegelenud. Tegeleb pigem rakenduslike uurimistega: füüsiline geograafia (polaaralad), etnograafia, kalabioloogia, antropoloogia. 1837 teeb ekspeditsiooni Novaja Zemljale. 1861 asutab Vene Entomoloogiaselts. Alates 1867 aastast liigub Tartusse tagasi, kus tegeleb
tõrjus kõrvale senised peamised filosoofia keskused Joonia ja Lõuna-Itaalia. Esimene nimekas Ateena filosoof oli Anaxagoras. Sofistika - Arenenud orjanduslikku demokraatiat iseloomustas hoogne ühiskonnaelu. Rahvakoosolekud, valimised ja kohtuprotsessid äratasid elavat huvi retoorika, argumenteerimisoskuse ja poliitika vastu. Sellega ühenduses loobuti tegele- mast seniste natuurfilosoofiliste küsimustega. Filosoofide tähelepanu köitsid inimese olemusse puutuvad (antropoloogilised) , poliitlised ja eetilised küsimused. Esimestena tunnetasid filosoofide ees seisvat uut ülesannet sofistid. Nende õpetus oli oluliseks eelastmeks Aristotelese loogikale, nad arendasid retoorikat ja aitasid oma tegevusega suurel määral kaasa jõukate vabade kodanike üldise haridustaseme tõusule. Levitades loodusõiguseõpetust, arvustasid nad enamasti iganenud ühiskondlike vaateid, kuid kaldusid seejuures sageli subjektivismi ja relativismi.
Derrida arvates juhib jälje mõiste seega välja logotsentrilisest mõtlemisest, mida valitseb kohalolu metafüüsika. Jälje mõiste jääb Derrida mõtlemises ka hiljem oluliseks, ulatudes inimese ja looma vahelise piiri dekonstrueerimiseni. Ühes hilises dialoogis on Derrida öelnud: ,,Alates ,,Grammatoloogiast" pidi jälje mõiste uudne käsitus laienema kõige elava väljale, või õigemini elu/surma vahekorrale, ületades ,,kõneldud" (või tavamõistes ,,kirjutatud") keele antropoloogilised piirid, fonotsentrismi ja logotsentrismi, mis alati usaldavad Inimese ja Looma vahelist lihtsat ja vastandavat piiri. "Jälje mõiste ületab vastanduse inimlik/mitteinimlik ja seab seega kahtluse alla ka inimese ja looma metafüüsilise vastandamise. Viimaks sunnib see Derrida arvates loobuma ka üldisest looma mõistest, millega filosoofias varem on hõlmatud kõiki mitteinimlikke eluvorme. Kuigi inimene jääb
teadmisi BM muutustest, väärtusest jne. Selleks on vaja:Teaduslik uurimistöö , Inventariseerimine , BM trendide monitooring ja analüüs ,Infoteenistuse arendamine, et kaasata avalikkus 3)Säästlik eluviis - pidev selgitustöö säilitamaks gen. infot, liikide, ökosüsteemide mitmekesisust .Looduslikud faktorid maastike kujunemisel:· Geoloogilised (jääaeg, setted, pinnavormid,aluspõhi)· Edaafilised (mullastiku kujunemine pärast jääaega)· Klimaatilised (meri, kontinentaalsus). Antropoloogilised faktorid maastike kujunemisel:· Inimasustuse tihedus (hajuasustus,tiheasustus külades, linnades, suurlinnades,kultuurikõrbed)· Maakasutuslikud (põllumajandus,metsandus, tööstus jne.) · Ajaloolised (põllumajandus, metsandus,kalandus, tööstus, kaubandus jne.) Pärandkooslused (Lääne-Eesti)Pärand- ehk poollooduslikud kooslused tagavad stabiilse läbi suve toimiva õitsemistolmlemiskonveieri· Kadastikud ja puisniidud heaks inimmõju indikaatoriks
talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide ehk tundmuste teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis (Eensalu, 2011). Emotsioonide kultuurilised käsitlused Kultuurilise emotsiooniteooria kohaselt pole emotsioonid samamoodi nagu keeledki muud kui omandatud ja kultuuri kaudu edasiantud käitumismallid (Evans, 2002, 17). Antropoloogilised ning etnograafilised uurimused näitavad, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste tundmuslik kogemus ning kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. On nii unikaalseid kui universaalseid komponente (Eensalu, 2011). 1960.aastate lõpul otsustas noor ameerika antropoloog Paul Ekman seda teooriat ka teaduslikult tõestada. Peale mitmeid katseid jõudis Ekman järeldusele, et vastupidiselt kultuurilise emotsiooniteooria tõestamisele, ei kõlba kultuuriline emotsiooniteooria kuhugi
II Vaimsete võimete Mudelid a) Psühhomeetrilised mudelid Mõõtmine Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid Probleem: mentaalsed protsessid b) Komputatsioonilised mudelid Algoritm Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus Probleem: intelligentsuse struktuur c) Bioloogilised mudelid Füsioloogiline protsess Eelis: efektiivne diagnostika Probleem: aju ja käitumine d) Antropoloogilised mudelid Kultuur Eelis: kultuurilised erinevused Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid e) Süsteemsed mudelid Süsteem Eelis: universaalsus Probleem: mõõtmine, abstraktsed konstruktid III Psühhofüüsikaline lähenemine vaimsetele võimetele Charles Robert Darwin (1809-1882) "On the origin of species by means of natural selection, or the preservation of favoured races in the struggle for life"
Reisil peetud vahepeatustel saatis Darwin kogutud näidised (koos kirjeldustega) posti teel Cambridge'i, koos kirjadega ta perekonnale, mis sisaldasid koopiaid ta päevikust selgituseks, mida ta oli leidnud. Tema kuulsus loodusteadlasena algaski tänu reisi ajal kogutud näidistele. (Charles...) Reisi jooksul jõudis Darwin kirjutada reisipäeviku "The Voyage of the Beagle". Selles ta summeeris kokku nii näidised, mis ta oli leidnud, kui sotsiaalsed, poliitilised ja antropoloogilised visioonid retkel kohatud inimestest, nii alg- kui ka Lääne uusasukatest. (Charles...) Darwin tegi retkel palju muidki avastusi, millest osa peeti eriti tähtsateks. Nii märkas ta näiteks Patagoonia tasandikel maapinna kerkimise tulemusena siirdunud väikseid kive ja merekarpe ning Tšiilis avastas austrite kodasid loodetest kõrgemal, mida ei osatud selgitada muul viisil kui maapinna kerkimisega. Andidel avastas ta mõningaid puude kivistisi, mis olid
II Vaimsete võimete Mudelid a) Psühhomeetrilised mudelid Mõõtmine Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid Probleem: mentaalsed protsessid b) Komputatsioonilised mudelid Algoritm Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus Probleem: intelligentsuse struktuur c) Bioloogilised mudelid Füsioloogiline protsess Eelis: efektiivne diagnostika Probleem: aju ja käitumine d) Antropoloogilised mudelid Kultuur Eelis: kultuurilised erinevused Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid e) Süsteemsed mudelid Süsteem Eelis: universaalsus Probleem: mõõtmine, abstraktsed konstruktid III Psühhofüüsikaline lähenemine vaimsetele võimetele Charles Robert Darwin (1809-1882) "On the origin of species by means of natural selection, or the preservation of favoured races in the struggle for life"
Keelel on sisemine jõud. Väge ja jõudu on mõistetud sarnaselt loodusjõududega. Et sõnal on olemas tohutu vägi või jõud. Nagu käsi võib süüdata tule, võib suu saata välja sõna, millel on mõju teistele. Sõnadel on psüühiline energia, mida kogeme. On usutud ka, et sõna on otsene loodusnähtusi esile kutsuv jõud. Tänapäeval usume, et sõnal on psüühilisi nähtusi esile kutsuv jõud. Tänu millele sõnadel selline jõud on? Sõna ja keel ei ole ei antropoloogilised ega kultuurilised nähtused. Nad ei ole inimese väljamõeldised vaid sõna kuulub kosmilise korra juurde. 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras: nimesid ei saa moodustada igaüks vaid see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enese poolt. Demokritos: Sõnad on juhus ja mitte looduse poolt. Sofistid: sõnad on konventsioonid. Ratsionalism: (Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas) sõnade tähendust nähakse peituvat asja olemuses
Samas on oma riigis raske probleeme näha. INTERPRETEERIMINE JA ANALÜÜS 1920ndate alguses valmistasid uurijad end ette kodus uuritava kultuuriga tutvumise kaudu. Nad teadsid veidi nendest kohtadest kuhu lähevad. Alatest tollest ajast on maailm dramaatiliselt muutunud. Suuremahulise eeltöö tegemine pole enam nii oluline. Samas oleks hea enne kodust lahkumist keelt õppida. ETNOGRAAFILINE OLEVIK JA TULEVIK Antropoloogilisi tekste kirjutatakse tavaliselt tulevikus. Antropoloogilised analüüsid keskenduvad tavaliselt sotsiaalsetele ja kultuurilistele suhetele mingis teatud olukorras. Ajalooline tasut on saanud järjest olulisemaks. ETNOGRAAFIA KIRJUTAMINE JA LUGEMINE Kuigi välivaatlus on kõige olulisem meetod uute avastuste tegemiseks on siiski teadusareng nõudnud tekstide kirjutamist ja lugemist. Antropoloogide kirjutised on tavaliselt põnevad, kuna need koosnevad autori biograafiast, stiilitunnetusest ja emotsioonidest. Arvestatakse ka ajalooga.
Identifikatsioonimehhanism vahendab teise inimese tajumist temaga mõttelise samastumise kaudu. Reflektsioon aitab teist isikut mõista ratsionaalsel, loogilisel teel tema mõtetesse ja tunnetesse sisseelamise kaudu. Empaatia tagab kaasaelamise teise tunnetele ja viib mõistmiseni ja sageli soovini aidata või vähemalt teist isikut mitte kahjustada. Kaheks suureks näopõhiselt tajutavate tunnuste rühmaks on EMOTSIONAALSED NÄOVÄLJENDUSED JA NÄO ANTROPOLOOGILISED MORFOLOOGILISED TUNNUSED. 1. Isiksuse tegelikke seadumusi näo põhjal on kas võimatu või väga raske hinnata. 2. Hindajate vahel on olulisi individuaalseid erinevusi. 3. Vaatamata raskustele isiksuse tegelike seadumuste tajumisel nende näo põhjal valitseb hindajate poolt antud hinnangute vahel tähelepanuväärselt suur sarnasus. 4. Hindajad ei oska täpselt selgitada, millistele tunnustele nende hinnang tugines. 5. Ülemäärase üldistamise efekt.
osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur) Kõneetnograafia (sh konversatsioonianalüüs) Keskendub eelkõige suulisele argisuhtlusele. Lähtutakse hoolikalt dokumenteeritud & salvestatud materjalist. Gumperz & Hymes ,,Ethnography of Communication" 1964 alusteos, millest alates antropoloogilised lingvistid on pidanud oluliseks hoolikalt dokumenteeritud suhtlussündmuste kirjapanekut. Hymes: Whorf'i moodi relatiivsus on sekundaarne, primaarne on erinevus keele haaratuses sotsiaalsesse ellu. Silverstein: teine lingvistilise relatiivsuse printsiip. Kui kahe erineva keele pragmaatilised reeglid on erinevad, võib see tähendada indeksikaalsete elementide erinevat tõlgendust ja seega erinevalt konstrueeritud reaalsust. Kõneetnograafia tuummõisted (Duranti 1999): 1
või riietusest projektsioonimehhanism – isiku enda ebasoovitavate omaduste või vajakajäämiste ülekandmine teistele inimestele (probleemid tulenevad teistest, mitte minust endast) aktsentueerimine – teiste inimeste hinnangute teotamine mõnedele hindaja seisukohalt olulisematele kriteeriumidele teisi võimalikke kriteeriume tagaplaanile jätte NÄOPÕHILISED TUNNUSED: emotsionaalsed näoväljendused ja näo antropoloogilised morfoloogilised tunnused (näopõhiselt tajutavad kaks peamist tunnust) Näopõhise isikutaju uurimuste kaks seisukohta: 1) Isiku tegelikke seadumusi näo põhjal on kas võimatu või väga raske hinnata 2) Hindajate vahel on olulisi individuaalseid erinevusi 3) Hindajate poolt antud hinnangute vahel esineb tähelepanuväärselt suur sarnasus 4) Hindajad ei oska täpselt selgitada, millistele tunnustele nende hinnang tugineb 5) Ülemäärane üldistamise efekt
Sürrelismi fotograafias suhtuti väga kriitiliselt kuni sürrealistliku fotograafia pioneerid nagu Man Ray ja Lee Miller ületasid traditsioonilise fotograafia piirid, et luua innovatiivseid tehnikaid kasutades sürrealistlikke teoseid. Kusjuures fotod ei pea tingimata olema sürreaalsed aga ka kõige igapäevasemad, vaadatuna läbi sürrealistliku tundelaadi, saavad väga kergesti omandada uue konteksti ja uue rolli. Antropoloogilised fotod, tavalised klõpsud, filmikaadrid, meditsiinilised ja politsei fotod kõik ilmusid sürrealistlikes ajakirjades nagu La Revolution Surrealiste ja Minotaure, radikaalselt lahutatud oma algsest eesmärgist. Süzeekunst- omapärased süzeed.moonutatud ja muudetud reallsed objektid, inimesed- pataloogia. "reaalsuset reaalsem" . ülireaalsusus kujutab endast teatavat subjektiivse reaalsuse moodust (mis on tõenäoliselt pigem varjatud kui jälgitav) ettekande
Ühe tüübiliste käe liigutuste pideva kordamise tõttu kujuneb peaajus välja seoste süsteem e. dünaamiline stereotüüp. Kuna kirjatähtede kirjutamine ja nende omavaheline seostamine muutub harjumuslikuks, on kirjutamise vilumuse omandanu võimeline kirjutama kiiresti. Käekirja kujunemist mõjutab rida objektiivseid ja subjektiivseid tegureid. Objektiivsed on: o kirjaõpetamise metoodika o õppimistingimused Subjektiivsed aga: · antropoloogilised (keha ehitusest sõltuvad) · füsioloogilised (talituslikud) · psühholoogilised Inimese käekiri on üldiselt individuaalne ja suhteliselt püsiv. Muutused käekirjas on: · alalised (kauaaegne ümber õppimisega seonduv või käevigastusest tingitud) · ajutised o kirjutatakse ebatavalises või harjumatutes tingimustes (nt külma käes, alkoholi tarvitamise järel, tugeva hingelise erutuse korral jne)
kättesaadavusel on. - haridus - majandus pigem on olulised muutused. - religioon Hetkel väga tugevasti arutluse all. - perekonnaseis jne. Enrico Ferri 1856 1929: Itaalia kriminoloog, Lombroso õpilane ja mõttekaaslane. Kui Lombroso tuli bioloogilisse kriminoloogiasse arstiteaduse poolelt, siis Ferri oli jurist ja tema mõtted on seotud rohkem süsteemi otsimisega. Ferri faktorid: - füüsikalised faktorid (vastava piirkonna välised faktorid, nagu kliima, temperatuur jne) - antropoloogilised faktorid (indiviidi iseloomustavad faktorid) - sotsiaalsed faktorid Ferri oma hilisemates töödes enam füüsikalistest faktoritest ei räägi. Ferri antropoloogilised faktorid: - sotisaalse kaitse vahendid (social defence) - isiku ühiskonnaohtlik seisund Millal tuvastata? Pärast kuritegu? Enne kuritegu? Mida teha? Ferris leidis, et ei peaks kuriteole mõtlema, vaid isiku ohtlikkuse seisundit. Tuleks nimetada sotsiaalse kaitse vahendiks, sest inimest ei saa seisundi eest karistada
intuitsioonivastane) Hing 21 Rootslane Ernst Arbman ja hingedualism - dualism või dualistlik pluralism: 1)irdhing see, mis ära käib (und näeme tänu sellele, et hing käib kuskil ära) 2)kehahing (hingesushing, minahing jne) Usundilised jutustused · Müüt lugu algaegadest, kui maailm polnud veel selline nagu praegu. Enamasti räägivad kuldsest/ heast ajast (paradiisist väljaajamine) Antropoloogilised seletavad ära inimese tekkimise.Teoloogilised seletavad ära jumalate tekkimise. Trickster mütoloogiline tegelane paljudes indiaanlaste lugudes, kes on ülimalt potentsikas, enamasti loomakujul; ta on toonud teadmisi näiteks laste kasvatamisest; kultuuritooja; võib olla pirtsakas ja teha halba järelemõtlematusest; kohati moraliseerivad õpetuslood; enamasti koomilised.
Koloniaalprobleemid kelle oma maa on, kui seal elavad põlisasukad? Bronislaw Malinowski majandusökoloogia - majandus põhineb üksikisiku otsustel ja huvil (majanduse alus) 40ndate alguses kolm meest vaidlesid talle vastu põhiline majanduse arengus on see, kuidas inimesed teevad otsuseid valdkonnas, kuidas kasutavad piiratuid vahendeid (aeg, raha, tööjõud), et produkt (kas kasu/õnn/prestiiz). · Majanduse arengu seaduspärasused antropoloogilised teadmised panevad selle kahtluse alla Kaks leeri: 1. Hormanistid majandusseadused piisavalt üldised, et neid igas ühiskonnas rakendada (pole kultuurilis-spetsiifilised) , on universaalsed (ka põlisrahvaste seas). Kõik sotsiaalsed nähtused on individuaalsed. Indiviidi motivatsioon majandust käimapanev jõud, eesmärk on alati maksimaalselt kasu saada, lähtuvalt sellest teeb otsuseid, mis on institutsioonide poolt korrastatud. Motivatsioon tekib,
seda õigustatult. Tätoveerimist praktiseeriti paljudel, kui mitte enamikul Vaikse ookeani lõunaosa saarestikel. Hawaiil, Markiisaartel, Samoal, Borneol (Kalimantan), Uus-Meremaal, Marshalli saartel, Tahitil, Melaneesias, Mikroneesias, Lihavõttesaarel, Fidzil, Tongal ja mujal jõudis tätoveerimine erakordselt kõrgele tasemele ning neis erinevates kultuurides olid paljud tunnusjooned samad. Nii arheoloogilised kui ka antropoloogilised uuringud osutavad varastele rännetele Kagu-Aasiast (mis algasid vähemalt 30 000 aastat tagasi), mis pillutasid rahvast Vaikse ookeani lõunaossa, ning inimesed võtsid tõenäoliselt kaasa tätoveerimise tehnoloogia, rituaalid ja sümbolites peituva sisu. Nagu eespool märgitud varaseimad tõendid, hõlmavad Polüneesiast 6
osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur) Kõneetnograafia (sh konversatsioonianalüüs) Keskendub eelkõige suulisele argisuhtlusele. Lähtutakse hoolikalt dokumenteeritud & salvestatud materjalist. Gumperz & Hymes ,,Ethnography of Communication" 1964 alusteos, millest alates antropoloogilised lingvistid on pidanud oluliseks hoolikalt dokumenteeritud suhtlussündmuste kirjapanekut. Hymes: Whorf'i moodi relatiivsus on sekundaarne, primaarne on erinevus keele haaratuses sotsiaalsesse ellu. Silverstein: teine lingvistilise relatiivsuse printsiip. Kui kahe erineva keele pragmaatilised reeglid on erinevad, võib see tähendada indeksikaalsete elementide erinevat tõlgendust ja seega erinevalt konstrueeritud reaalsust. Kõneetnograafia tuummõisted (Duranti 1999): 1
küsimusi, kes olen mina jne. 6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? Keelel on kindlasti mingi sisemine jõud olemas. Suu võib saata lendu sõna millel on mingi otsene mõju teistele olenditele. Sõna võib esile kutsuda mõne haiguse või selle kaotada. Sõnaga saab saata häid sõnumeid kauge maa tagant. Sõnaga võib ka vihma tekitada või tuult vaigistada. 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Sõna ja keel pole antropoloogilised ega kultuurilised väärtused vaid sõna kuulub kosmilise korra juurde Loogos ja Herakleitose arvamus. Loogos ehk sõna on maailma enese struktuur. Inimese kõne on selles midagi eraldiseisvat. Kuna ka kristliku deoloogia järgi oli enne sõna siis võib öelda, et sõna oli jumala juures ja sõna oli jumal. Judaismis ilmutab Jehoova ennast sõnadega ja loob nendega maailma sõnadega “saagu valgus” ja valgus sai. Haideger aga kirjutab, et
=> intelligentsus on paljude erinevate keskkonnas toimetulekuks vajalike vaimsete võimete kujundlik-abstraktne nimetus · Erinevad uurijad on püüdnud neid kognitiivseid vaimseid võimeid erinevalt määratleda ja mõõta Peamised lähenemised ja uurimissuunad: I Bioloogiline lähenemine II Kognitiivsed teooriad III Kognitiiv-kontekstuaalsed teooriad IV Arenguteooriad V Antropoloogilised teooriad VI Psühhomeetriline lähenemine (Eysenck, 1998) : "Psühholoogid kirjeldavad sageli neid väga erinevaid asju, mida kõrge intelligentsuse tase meile võimaldab. Neid on tõesti palju, ent keskendumine neist ühele või teisele ei tähenda suutmatust kokku leppida intelligentsuse enda olemuse üle. Füüsikud võivad uurida erinevaid gravitatsiooni tagajärgi õuna kukkumas Newtoni
maailmalõpp. Läheb koopasse igavesse unne. Püstitab mingi kloostri koopa peale, kus käiakse pekot mälestamas. Mütoloogilise aja versioon, mis teatud mõttes on ajaloolise ja lineaarse aja eest, kapitalistliku ruumi eest ideaalselt kaitstud, sest lineaarne ajaarvamine, kristlik-teoloogiline motiiv, on siia integreeritud sellisel viisil, et neid kahte ei saa enam lahutada. Setu usund ongi selline. Kolm esimest küsimust. Erinevad müüdikäsitlused, millega pole kaugeltki mitte ammendatud antropoloogilised käsitlused müüdist (nt. funktsionalistlikku pole). 1. Mingi paratamatu tee, mille kõik lõppude-lõpuks peaks läbima. Inimene on alguses rumal, hiljem saab ta targemaks. Müüte peab võtma sõna-sõnalt. 19. sajandil on ka teisi lähenemisi, mida võib ka võrrelda Tyloriga, nt. Max Mülleri oma: keelele on omane personifikatsiooni protsess, metafoorid. Müüt teadusest nii kaugel kui võimalik, puhas poeesia. 2. Sümboolne müüdikäsitlus
Valges pannakse toime ühtesid kuritegusid, pimedas teisi. Samuti on temperatuuriga, samuti mõjutab kuritegude toimepanemist asjaolu, kas on väljas vihmane või paistab päike. Neid asjaolusid on uuritud ja on leitud objektiivseid seaduspärasusi. Ferri jaotas algul väga kindlalt kõik faktorid kolme rühma, aga siis mõistes, et nende füüsiliste faktorite suhtes preventsiooni vahendeid ei leidu, ta ei hakanud hiljem neid füüsilisi faktoreid enam eraldi välja tooma. · Antropoloogilised faktorid (indiviidi iseloomustavad faktorid) Antropoloogilised faktorid kujutavad endast kuritegevuse bioloogilist determineeringut. Selle suuna juures tõi Ferri välja järgmise uue mõistete paari: isiku ühiskonnaohtlik seisund ja sotsiaalse kaitse vahendid. Kui tavaliselt klassikaline kriminaalõiguse koolkond vaatleb paaris mõisteid - kuritegu ja karistus, siis Ferri pakkus, et nende mõistete asemel oleks hoopis ratsionaalsem rääkida isiku ühiskonnaohtlikust seisundist
mõistmine. Uurimise objektiks sotsiaalne süsteem see moodustab suhted/ühendused indiviidide vahel, moodustab sotsiaalse struktuuri. Totaalne sotsiaalne struktuur kõigi hetkel toimivate ühiskondlike suhete summa. Uurida tuleb ka sotsiaalsete praktikate funktsioone selles tervikus. Struktuur-funktsionalism peab ühiskonda funktsionaalselt vastastikku sõltuvatest osadest koosnevaks tervikuks. Pea kõik antropoloogilised uurimused on uurimused nähtustevaheliste suhete kohta. Evolutsionistid- otsivad suhteid varasemate ja hilisemate sotsiaalsete nähtuste vahel. Kasutavada lineaarse arengu analoogiat, mis sarnaneb bioloogiliste organismide arengu ja keerukamaks muutumise protsessiga. Funktsionalistid vaatlevad seost mingi nähtuse ja antud ühiskonnas olevate vajaduste rahuldamise vahel.
suuda teisega suhelda. Pidgin keel — ülilihtsa grammatika ja struktuuriga, segatud sõnavaraga nn kauple- miskeel. 5.2 Rahvad keelkonniti 5.2.1 Klassifitseerimise moodused • majandus-kultuurilised tüübid (näit kütid, korilased) • geograafiline (P-Am, Kesk-Am, L-Eur) • religioossed (loodusrahvaste usundid, monoteistlikud usunidd, maailma usundid, rahvuslikud) • antropoloogilised (rassilised erinevused) • keelkondade erinevused 2 E. Sapir — 1884–1939; suuremaid USA antropolooge ja lingviste; etnolingvistika rajajaid. 3 B. L. Whorf — 1897–1941; USA lingvist, arendas Sapir’i mõjul kultuuri ja keele vahelise suhte valemit. 26 Ühte keelkonda liigit. sugulaskeeled (keeled, mis on seotud ühise päritoluga, olles välja arenenud kunagisest ühisest protokeelest)
Kommentaarides teatab autor, mida tegelased mõtlevad. Ka seda filmi on palju kritiseeritud. Gardneri filmi tegemine ei olnud väga eetiline. Ta ei kasuta konkreetseid tegelasi, vaid tegelaskujusid (oli tummfilm). Ta ei olnudki huvitatud konkreetsest kultuurist ja inimeste mõtetest, vaid tahtis oma filmides näidata selliseid asju, mis on inimesele üldiseloomulikud. Selle filmi puhul oli see üldinimlik tähtus, et inimene on võimeline oma liigikaaslast tapma. Ta filmid ei olnud niivõrd antropoloogilised kui kunstile pretendeerivad eksperimentaalfilmid. Otsis teemasid erinevates kultuurides, mida üles filmida. Tema film ka Rivers of Sand 1974 (Liivajõed), filmis üles (Etioopias) hamarite juures. Selles filmis oli sümboliks käsikivi, millega naised jahvatasid vilja see sümboliseeris Gardneri järgi mehe ja naise vaheliste suhete valulikkust. Gardner soovis üldistada, nt meeste ülemvõim ja see et naised kannatavad on üldinimlik nähtus maailmas.
Eelis: efektiivne diagnostika. Probleem: aju ja käitumine. Ajus olemas kindlad struktuurid ja nende muutused kutsuvad esile metafoorse ülesannete lahendamise? Kuidas lahendatakse reaalset probleemi? Kuidas aru saada sellest, et inimesed võivad mäletada kümneid tuhandeid nägusi ja kui tuleb ette, siis tuntakse ära, aga ei mäletata kuidas. Efektiivne diagnostika – öeldakse et midagi on puudu. Ei ole võimalik intelligentsuse teema ja kultuuri kohta midagi väita. ANTROPOLOOGILISED MUDELID: Kultuur. Eelis: kultuurilised erinevused. Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid. Kultuur määrab ära mis on mentaalsete protsesside erinevus. Kuidas saada aru sellest, et kultuur mõjutab midagi? SÜSTEEMSED MUDELID: Süsteem. Eelis: universaalsus. Probleem: mõõtmine, abstraktsed konstruktid. Süsteemsed mudelid, mis püüavad kirjeldada kõiki vaimsete võimete protsesse
Seotud "intertekstuaalse entsüklopeediaga" Freimid -- kultuurilised kliseed (lugeja teadvuses eksisteeriv ühe või teise asja vastuvõtu ja kirjelduse stereotüüp. Igasugune kultuuriline nähtus omab oma stsenaariumi (peoõhtu, supermarket, Oidipuse kompleks -- intertekstuaalne freim) Barthes Eseme semantika. Alati märk, mida saab kirjeldada kahel teljel: Sümboolne -- sügavusmõõde, suunab mingi tähistatava juurde /lamp reklaamil -- õhtu/. Antropoloogilised sümbolid rist, poolkuu jne, kus on üks kindel tähistatav. Võimalik, et neid on piiratud hulk sümboolne võib olla vaid osa esemest: apelsin tervikuna tähistab mahlakust või võimet kustutada janu. Metonüümiline. Apelsin on mahlakus+apelsin, apelsin on olemas kui looduslik objekt, kuid on ühe oma omaduse kandja, mis saab tema märgiks. Klassifikatsiooniline -- laiusesse
koerahammastest ja mammutiluust tehtud ripatsid. See, kellest oli vai läbi löödud, võis olla maetud mingisuguse maskiga. Kõigi kolme koljud kaetud punase ookriga. Naine oli maetud keskel, noormehed külgedel. Ülempaleoliitikumis asustati Austraalia ja Ameerika Austraalias oli 40 000 a tagasi asustus juba olemas, esimesteks inimesteks olid Homo sapiens sapiensid e nüüdisinimesed. Asustus pärit Kagu-Aasiast (leiud, antropoloogilised uuringud ning ka ainuke loogiline võimalus inimeste tulekuks on just see ala). Umbes 50 000 a tagasi Weichseli jäätumise ajal oli merevee tase kõige madalam. Siis eraldas Austraaliat Aasia rannikulähedastest saartest suhteliselt lühike vahemaa. Kagu- Aasiale ja Austraaliale on iseloomulik konservatiivne kivitöötlus, kõige lihtsamad kivitöötlemise tehnoloogiad püsisid kasutusel kümneid tuhandeid aastaid. Vähemalt 80%
Samas on ka iga suletud süsteem avatud kõrgema astme süsteemile (nt kaubandusõigus - eraõigus - õigus). Õiguse tõlgendamine eeldab õiguse mõistmist teatud tervikuna. Väärtusjurisprudentsi kontekstis on ka Mandri-Euroopa õiguse puhul tegemist avatud süsteemiga. 1 Eelneva käsitluse allikas on õpik „Õigusteaduse metodoloogia“ ja 2006.a. konspekt. Õigusele on ette antud ontoloogilised, antropoloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed kriteeriumid. Seega pole õigusele vastav järeldus tuletatav neist faktidest, mis konkreetse kaasusega on seotud. Seaduses sisalduv norm pole see norm, mille põhjal lõplikult otsustatakse, s.t ta pole lahendusnorm vaid lähtekoht. Norm pole valmis ja rakendatav, tema mõte leitakse konkretiseerimise teel. Seaduses sisalduva normi tähendus – otsuse tegija peab sellega arvestama, s.t viide peab tulema objektiivsest
annaabi.ee 
