Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Anton Tšehhovi novellide analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
novell, novellid, novellide, tsehhovi, ülemus, novellides, novelle, puänt, esindatud, sündmustik, rõõm, eneseväärikus, peenike, inimväärikuse, segatud, kurbus, venelased, tegevuskoht, lugedes, nendest, lugesin, koitma, põhimõtetest, naela, vahva, koomiline, pidutsemineKadrina Keskkool Tsehhovi novellid Õpimapp Aigo Allmäe 11.b klass Juhendaja õp. Anneli Särg Kadrina 2011 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused. Inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus kõrgemate ees. Näidendites puuduvad ühetähenduslikud hinnangud. Oskuslikult on ühendatud lüüriline, dramaatiline ja koomiline. Näidendite ideestik ei avane välise tegevuse kaudu vaid on peidus sügavamal. Rohkem räägib alltekst kui tegelaste kõne ise. Ükski lavaline võte pole tähenduseta. Meeleolud. Mida nende kaudu luuakse, ei ole eesmärk omaette, vaid tee reaalse elu
Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde" Kodune kontrolltöö Tsehhovi looming TOLSTOI LEV TOLSTOI ELU ,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina" Kolm lõiku Tolstoi kohta KOKKUVÕTE Dostojevski Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik 1
Anton Tsehhovi novellid ' Sisukord Sisukord .............................................................................................. .2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused ...........................................................3 Palat nr 6 ...............................................................................................4 Palat nr 6 mõistekaart ............................................................................. 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike .....................................................................................
loomingul kolm perioodi, esimesel jutud, külarealism; Esimese perioodi olulisemad teemad on tegelaste vastuolulisus, inimestevahelised konfliktid, põlvkondadevahelised probleemid, unistuste purunemine, elu käest libisemine, inimese hingeelu uurimine, külaelu ning usuprobleemide lahkamine; ,,Kaks paari ja üksainus",,,Vanad ja noored" ,,,Tähtis päev" ; perioodi lõpul impressionistlikud jooned. teisel käsitleb üliõpilasprobleeme; külajutustuste asemel novellid ja miniatuurid; impressionistlikud jooned, inimhinge lahkamine, inimestevahelised vastuolud, sisse tuleb tammsaarelik naine. Tammsaare näitab, kuidas inimesed ei märka ümbritsevad. Alguse saab tõe ja õiguse teema. Üliõpilasnovellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" kolmandas 1917-1940. Valitseb psühholoogiline realism. Süveneb filosoofiline pool, matsi ja vurle teema. Väga palju paralleele Piibliga. 2 näidendit ja 5 romaani. ,,Juudit" näidend tugineb
Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism
Oskas anda kõrgromantilise stiili üldisele vormile sügavalt isiklik sisu. Koidula ongi romantiline luuletaja, kelle vaim lendab kõrguses ja hing ihkab ilu. Vaimustusvõime on ta tugevaim külg, kiirgab sära nii kõigele sellele, mida ta ise on kirjutanud, kui ka kogu eesti kirjanduse sünniajale, kogu ärkamisajale. · Realismi mõiste ja üldiseloomustus, realismi areng 19saj Euroopas · Realistliku romaani lähianalüüs (probleem, süzee sündmustik, Balzac, Stendal...) · Realism vene kirjanduses, Tostojevski elu ja looming · Tostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelane Raskolnikov 23a vaene üliõpilane, juba mõna aega kooli ja tööta. Üksi oa väikses kitsas korteris, pole mitu aastat pere näinud. Teos rääkis mõrvari psühholoogiast. Läbivaks teemaks oli inimeste jagunemise küsimus, alamliigiks (harilikeks), kes järglasi ilma juurde
Nikolai Gogol õppis Poltava rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis (18211828). Pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Näitlemisest ei tulnud midagi välja ning ta otsustas hakata kirjanikuks. Aastal 1829 ilmus anonüümselt tema esimene teos, idülliline lugu värssides "Hans Küchelgarten". Suurema tähelepanu saavutas ta 1831/1832 aastal ilmunud novellidega "Õhtud külas Dikanka lähedal". Pärast novellide ilmumist sõbrunes Gogol Aleksandr Puskiniga. Aastatel 1834 kuni 1835 töötas ajaloo õppejõuna Peterburi ülikoolis. Pärast lühiajalist riigiteenistust asus Gogol tööle tütarlaste gümnaasiumi õpetajana ja üritas saada ajalooprofessori kohta Peterburi ülikoolis, mis aga ei õnnestunud. 1835. aastal loobus ta dotsendi kohast ülikoolis, pühendus täielikult kirjutamisele ja avaldas veel samal aastal kogumikud "Arabeskid" ja "Mirgorod", mis sisaldasid
,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan, mis räägib külaelust. Vilde rõhutab, et ühiskond peab olema kõlbeline, alles siis saab inimeselt nõuda moraalset käitumist. Käsitletakse au ja väärikuse küsimusi. "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda"-romaan, mis räägib vastuhakust Mahtra mõisas 1858.aastal, "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu ajal" 1912-1933 psühholoogiline Vilde Romaan "Mäeküla piimamees" Näidendid: draama "Tabamata ime",komöödia "Pisuhänd", "Side". "Pisuhänd" Ludvig Sander tahab seltskondlikku positsiooni parandada ja ostab koolivend Tiit Piibelehelt romaani käsikirja ning võidab sellega kirjandusauhinna. Piibeleht kasutab Sanderit ära, et saada endale Vestmanni noorem tütar.
PILET 1 Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi
suhteid naistega. Kafka oli kolm korda kihlatud kaks korda Felice Baueriga ja korra Julie Wohryzekiga, kuid ei abiellunud kunagi. Alles viimasel eluaastal (Kafka suri 40-aastaselt tuberkuloosi) alus- tas ta kooselu Dora Dymantiga. Enamik Kafka eluloost lähtuvaid kirjanduseuurijaid on seisukohal, et need kaks konflikti konflikt isaga ja konflikt naistega olid Kafka loomingu jaoks pöördelise tähtsusega. Oma eluajal avaldas Kafka vaid ükskuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus peale surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli mää- ranud põletamisele. Kafka looming jaguneb kahte suurde gruppi: novellid ja romaa- nid. Kui esimestest osad ilmusid juba Kafka eluajal, siis kolm lõpe- tamata romaani «Ameerika», «Protsess» ja «Loss» on ilmunud postuumselt. Olulisemad eesti keeles avaldatud teosed: Franz Kafka «Ameerika. Protsess. Loss» (Tallinn: Eesti Raamat 1987)
Tema jutukesed olid teravmeelsed, lühikesed ja esmapilgul mõeldud inimese lõbustamiseks kuid tegelikult rääkisid need inimese naeruväärsetest omadustest. Tema peategelane oli väikekodanlane, keda iseloomustas inimväärikuse täielik puudumine, kes poeb ja lipitseb endast kõrgemate ees ja suhtub põlglikult neisse, kes on temast madalamal. Ta on egoist, kitsa silmaringiga, koguja, mats ja argpüks üheskoos. Tsehhovi jutustused kandsid ühist pealkirja ,,Naer läbi pisarate", mis loomingu arenedes kujunes protestiks elu halluse ja labasuse vastu. ,,Kadunud põlvkond" Kadunud põlvkonnaks nimetasid end kirjanikud, kelle täisealiseks saamine langes kokku Esimese Maailmasõjaga. Nende noorte tuleviku ideaalid, nende vaimse ja füüsilise tervise purustas ja rikkus Esimene Maailmasõda ning selle tõttu nimetasid nad end kadunud põlvkonnaks. Kirjanikud protestivad oma romaanides sõja vastu. 20
mõrvas kahtlustavad. Raskolnikovi külastavad haiguse ajal paljud tegelased, kellel kõigil on edasiste sündmuste käigus tähtis roll. Raskolnikov kohtub Sonjaga, kes on endise titulaarametniku Marmeladovi tütar, kui Raskolnikov ametniku matuste jaoks oma viimase raha ära annab. Raskolnikov otsustab Sonjale oma kuriteost rääkida, teadmata, et teisel pool ust kuulab tema ülestunnistust pealt Svidrigailov, Raskolnikovi õe endine ülemus ja piiraja. Tema saladuse avastamine nii Svidrigailovi kui kohtu-uurija Porfiri Petrovitsi poolt koos Sonja nõudmisega tõukavad Raskolnikovi ülestunnistuseni. Peategelane Raskolnikov on loonud teooria et inimesi on kahte liiki: harilikud ja ,,haruldased" ehk Napoleoni tüüp inimesed, kellele reeglid ei kehti. 1860'ndate Peterburi Raskolnikov tahab olla raha abil täisväärtuslik ühiskonnaliige, tema idee kohaselt korvaks tema üht kuritegu 1000 heategu. Põhilised süzeeliinid:
ka see ei pane Strutskovi tegutsema. Veel mitu korda lähevad nad tagasi. Pööre on sõprade lohutamine, et Prokatilov on kõva käsi ning pärast seda, kui naine on temaga mõned tunnid koos istunud, on ka mehel kümme aastat õndsust kindlustatud, ning lõpuks ametniku lahkumine. Puänt seisneb selles, et Strutskov jätab asja sinnapaika ning hakkab hilisõhtul rahulikult koos sõpradega jahtunud ning kuivanud toitu sööma. "Naela otsas" on tüüpiline klassikaline novell selle pärast, et järgib standardset novelli ülesehitust. Vanka "Vanka" räägib poisist, kellel on suguvõsast järel vaid vanaisa, kes elab eemal Ignatjevnade juures töölisena. Vanka elab aga teises külas sepa õpipoisina. Seal on tal väga viletasd tingimused ja teda koheldakse halvasti (nt. saab halvalt süüa, magamisase on kehv, õiendatakse pidevalt jne.). Jõulude ajal kirjutab ta kirja vanaisale, et to ta seal ära viiks. Mõisas õpetati
IV. Album oli 1912 V. Album oli 1915 I. Kirjutatakse juht artikkel G. Suitsu poolt ,,Enam kultuuri!". ,,Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Albumid sisaldasid: 1) Eesti kirjanike originaal loomingut, nii proosas kui ka luules. Avaldasid: Suits, M. Under, H. Visnapuu, V. Grüntal- Ridala(- luule). Tuglase novelle; A. H. Tammsaare miniatuure, muinasjutte; Jaan Oksa Novelle. Avaldasid ka K. J. Petersoni, J. Liivi loomingut 2) Nad tõlkisid Euroopa kirjandust- Ptantsuse, Itaalia, Saksa kirjandust 3) Keele uuenduslik tegevus- Johannes Haavik, V. Grüntal- Ridala 4) Arenes välja kõrge tasemeline kirjandus kriitika 5) Välja annete kunstiline tase oli, sest nende kujuundajad olid väga head: Nikolai Triik(Liivist parim portree), Kristjan Raud
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult
kus tahtsid ja tegelesid, millega tahtsid. Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862. Sofja oli haritud, hoitud, aga nende vanusevahe oli suur. Ta mõtles pingsalt loodusliku ehk rahvaliku ja tsiviliseeritud maailma suhete üle. Rikkuse ja vaesuse konflikt paistis talle Euroopas sügavam kui Venemaal. ,,Sõda ja rahu". Esialgu tahtis ta kirjtada raamatu dekabrissist, kes tuleb Siberist tagasi. Hiljem jõudis ta tulevase dekabrissi noorus-, kujunemisaega. Sündmustik algab 19. sajandi algusega ja hõlmab 20 aastat. Koosneb 4 osast. Peategelane on rahvas. Tolstoi tõi välja põhiseisukoha, et ajalugu ei kujunda mitte üksikisik, vaid rahvas. Ta võttis kasutusele sõna"parveinimene". Ühiskonna alus on perekond, mis on omamoodi parv. ,,Anna Karenina" raamatus kirjutab Tolstoi sellest, et kõlbeline ühiskond algab perekonnast. Kui perekonnas on lahkhelid, kandub see ühiskonda üle. Inimene peab perekonda hoidma. 2) Loetud programmivälise teose analüüs
Suurim tähtsus on kõnel. Enamik palasid lõpeb värssidega (romansi või glossiga), mida laulavad muusikud. Neid mahlakaid rahvalikke tänavapilte ja igapäevaseid elustseene on tavaliselt enamgi hinnatud kui Cervantese "pärisnäidendeid". Cervantese huumor on heasoovlik, ka tema iroonia ei ole kunagi tige. Õige mitmes intermeediumis peegeldub keskmisest madalam elusfäär: kupeldajad, prostituudid, kelmid ja seiklejad; mõned meenutavad Boccaccio novellide atmosfääri. Suhted abielu "sees" ja "väljaspool" moodustavad temaatilise keskme. Tsüklisse "Kaheksa intermeediumi" kuuluvad järgmised: "Lahutuskohtunik", "Leskmehest kupeldaja, nimega Trampago, "Alkaldivalimine Daganzos", "Hoolas vaht" , "Valebiskaialane" , "Imemaal", "Salamanca koobas" ja "Armukade vanamees" . Algupäraseimad ei ole arvatavasti siiski abieluteemalised palad, vaid just need üksikud, kus kujund privaatelu pinnalt väljub. "Imemaali"
Kui ta suri, siis hakkas ajakirja välja andma Puskini sõber, kuid selle ajakirja maine langes. 1847. algas selle ajakirja uus elu. ,,Sovremennikust" saab 19. saj keskel keskne ajakiri. 1847. aastal rendivad selle ajkirja kaks vene literaati N. Nekrassov ja I. Panajev. Panajevil oli raha ja Nekrassov oli väga andekas kirjastaja, luuletaja ja toimetaja. Luulet enam aktiivselt ei pruugita ega kirjutata. Nende zanrite asemele tulevad teised zanrid proosazanrid: olukirjeldus, jutustus, novell, lühijutt, romaan. Tähtsa koha omandab olukirjeldus. See on otseselt seotud ka realismi tekkimisega. Kirjanikud arvasid, et tegelikkust saab kirjeldada tõepäraselt. See on vastureageering romatismile. Romatismi hinnatakse halvustavalt, kuna ta põhineb väljamõeldisel. Ei kirjeldata enam suurseltskonnaelu, vaid hakatakse kirjeldama tegelikkust. Tekib küsimus, mida tegelikkuse all mõeldakse. Selle all mõeldakse sootsiumi alamkihtide elu: talupojad, köögitüdrukud jms lihtinimesed. 1861
ellusuhtumine. Esimene selle perioodi näidend on "Tuulte pöörises" (1906). Draama põhiprobleemid pärinevad tolleaegsest külaühiskonnast, kus peremehe -ja omandiõiguse pärast tõusid inimeste vahel teravad vastuolud. Silmapaistvaim teos on tragöödia "Libahunt" (1912). Ainestik on folkloorne, pärit rahvamütoloogiast. Libahundipärimust on kirjanik kasutanud omapäraselt: tragöödia tegelased usuvad sellesse, kuid kogu näidendi sündmustik ja ideestik näitab libahunditsemise võimatust. Tegevus toimub pärisorjuse lõppjärgul, põhikonflikt hargneb sellest, et orjuses elama harjunud talupoegade mentaliteedi vastu hakkab ootamatult protesteerima noor sõltumatu naine. "Libahunt" on tugev psühholoogiline ideedraama, Kitzbergi parim teos. Samal aastal esietendus "Vanemuises" karakterdraama "Kauka jumal", kus põhiprobleemiks rahakire hukutav mõju. Peategelane Mogri Märt
oma elu. Puskini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused. Sellega jõudis Puskin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb ,,Jevgeni Onegini" intrigeerivaks ka selle lõpp inimesed lähevad lahku elusatena. Anton Tsehhovi elu ja novellid 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Sai hea hariduse ja õppis arstiteadust. Ta oli väga viljakas autor kirjutas, et peret üleval pidada. Seadis endale ülesandeks näidata inimpahesid eri nurga alt. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa
.+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16. Ernst Hemingway elu ja looming + "Kellele lüüakse hingekella".......+21 Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella".................................+22 17. Remarque` i elu ja looming + "Triumfikaar"..........................
Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia
Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne- Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline) · Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under) · Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)
tõstab esile olulist. Raamjutustus, -novell, -romaan kompositsioonivõte; üks jutustus sisaldab endas veel teise jutustuse või terve seeria jutustusi. Tegelaseks jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teose alguses ja lõpus, raamivad teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel sulandusid ning tekkisid uued zanrid, mitmesugused vahe- ja liitvormid ( proosapoeem, lugemisdraama, kuuldemäng, filmistsenaarium, telenäidend ). Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja tema poolt jutustatava olemasolu. Jutustaja vahendab kuulajale või lugejale toimuvaid, enamasti juba minevikus toimunud sündmusi. Teose aluseks
Akmeistid tähtsustasid täpset sõnakasutust; nende vormimeisterlikul luulel oli teatud seoseid estetismiga, võis täheldada individualismi ja elitaarsuse ilminguid. A.Ahmatova- Ahmatova luuletused oli erakordselt lihtsad, kuid peitsid endas sügavaid tundeid, samuti olid konkreetsed ning uudsete rütmidega. Ahmatova luulet täidab tihti kurbus, kus kangelane kannatab armastuse pärast ja unistab eraklikust elust ja surmast. Ahmatova luuletused mõjuvad nagu novellid, sest neis on psühholoogilist pinget, dialoogi ja tähendusrikkaid detaile. Sümbolism- Sümbolistid pöörasid oma loomingus tähelepanu nii headusele kui ka kurjusele, ent kurjus huvitas neid isegi rohkem, sest läbi ajastute on saatan olnud kunstis põnevam kui jumal. Sümbolistid pidasi oluliseks rõhutada, et kui maailmas on üldse midagi püsivat ja absoluutset, siis on see ilu, mida võib näha kõiges - inetuses, kurjuses, keelatud armastuses ning surmas. A
teha; valged on head inimesed ja saavad ülikoolidesse oma teadmiste pärast. Väga must-valge maailm. Ülestõusmise lõppfinaal ongi ikkagi selline, et Katjusa Maslova ei võta Nehljudovi ohvrit vastu, ehkki ta seda meest armastab, sellest esimesest kohtumisest saati ja nõustub abielluma ühe kaasvangiga. Tõeline vene hing. Tundub, et tal ei ole õigust Nehljudovi elu endale võtta. 2. G. de Maupassant'i novellide temaatika, ühe novelli lähivaatlus ,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast, et noorukina olnud ka mõne aja rindel ja tunneb seda teemat. Esimene tuntud novell 1880 kogumikust, E. Zola koostas, ,,Medani õhtud". ,,Rasvarulli" annab Maupassant
esimese naisega Meley. 1888-teine naine Rozerot-kaks last. 1876-,,Therese Raquin". 1866-hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. TEGELASED Proua Raquin pudupoe omanik, poeg Camille oli väga haige->põhiline eesmärk, et pojal oleks hea. Camille-proua Raquini poeg Therese-isa tõi proua Raquinile kasvatada(isa õde), kasvasid koos Camill'iga->abiellusid Laurent-Camille' töökaaslane, Therese'i armuke. Michaud-vana tuttav, iga neljapäev mängisid dominot ja jõid teed. Grivet-Camille' ülemus Olivier-Michaud' poeg Sisukokkuvõte Therese' oli harjunud Camill'iga ja et teda poputatakse. Therese'ile ka rohtusid, kuigi ta polnud haige. Proua tahtis, et noored abielluksid, kuigi neil polnud üksteise vastu tundeid. Siiski abiellusid. Camille läks tööle Pariisi, Raquin tuli nendega kaasa. Kohtusid Laurentiga, kellega Therese'il tekkis meeletu kirg ja armumine-nii tugev, ilus, musklis mees. Alustasid peatselt afääri, said regulaarselt kokku
Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala" Albert Uustulnd "Tuulte tallermaa", "Acheroni jõgi" hea pillimees, nooti ei osanud Endla Tegova oli õpetaja, romaan "Humala aias" Enno Käo illustraator, lasteraamatud Jaanus Tamm luulekogu "Öö" Tarmo Teder novellist Kadri Tüür Jaan Oks Ratlast 1884-1918 novellid, varase Gailiti moodi, reaalsus. Peateemaks küla oma elu ja inimestega. Ilmekamaid proosateoseid on "Tume inimeselaps" (1912), mis 2 ilmus ka Noor-Eesti IV albumis, koosneb 10 üsna lühikesest fragmendist, milles võtab kuju traagiline lugu erksa vaimuga 10aastasest poisist, kes vabadust ihates põgeneb korduvalt metsa, kus sureb lõpuks nälga. Teose sümbolistlik maailmapilt
Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Visnapuuga. 1920 1922 (29 31 aastat) on ta Eesti Läti saatkonna kultuuriatasee. 1922 1924 reisib Euroopas.
5. Kirik vaimuelu koondus ümber kiriku, tekkis universaalne kultuur (ladina keeles) 6. Vana folkloori hävimine muistne kultuur säilis enim Iirimaal, Islandil, Baltimaades. 7. Antiikkultuuri püsimine 8. Võimsa Frangi riigi kujunemine, Rolandi laul 9. Uued rahvad, suured rahvaste ränded Antiikaja zanrid: · komöödia · tragöödia · lüürika · filosoofiline proosa Keskajal lisandunud zanrid: · rüütliromaan ("Tristan ja Isolde") · novell ("Dekameron") · kantsoon · sonett · ballaad · madrigal · romanss · kangelaslaul · õpetlik poeem · müsteerium · miraakel Leiutised, mis pärinevad keskajast: - Pangad, sh intressid ja tsekid - Käsitöö tehnoloogiline uuendamine - Tuuleveskid - Hobuseraud - Hobuse, härja juhtrakmed - Jalused - Uutmoodi kinnitatud veealune tüür - Prillid
(1927). Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Omaette seisab esimese perioodi teoste hulgas romaan "Muinasmaa"(1918). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud.
Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast. St suhteliselt tegeliku elu sarnane. Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules. Zanritest on valdavad romaan ja novell, tippteoseks peetakse Flaubert'i ,,Mme Bovaryd". Realismi põhimoto: ,,Ilus on vaid tõde" Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac.
annaabi.ee 
