Soe õhk tõuseb Külm õhk tungib sooja õhu alla Külm õhk sooja frondi ees Külma frondi tähis Sooja frondi tähistus Kõrgrõhuala e. antitsüklon · Kõrgrõhuala, millel on suletud isobaarid, nimetatakse ANTITSÜKLONIKS. Antitsüklonis tõuseb õhurõhk keskosa suunas. · Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv. Kõrgrõhuala e. antitsüklon · Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. · Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva.
Ilm õhkkonna seisund mingil hetkel Kliima pikaajaline ilmastikuolude kordumine (muutub aeglaselt) Eesti asub parasvöötmes (põhja poolses) ja merelises kliimas. Eesti kliimat mõjutavad tegurid: Päikesekiirgus: selle hulk ja langemisnurk muutub aasta jooksul) Mere lähedus: Läänemeri muudab kliima pehmemaks Reljeef: kõrgustikkudes on rohkem sademeid Läänemere mõju Suve muudab jahedamaks ja pikemaks (ranniku ääres) Talved muudab pehmemaks ja lumekatte õhemaks ning muudab kliima niiskemaks. Sademeid on rohkem kõrgustikkudel Päikesekiirgust on rohkem saartel ja rannikuäärsetel aladel, sest seal on vähe pilvi, kuna meri on soe ja soojendab õhku ja kui on soe õhk, siis veeaur ei kondenseeru. Kõrgrõhkkond: õhk liigub ülevalt alla, selge taevas Madalrõhkkond: õhk liigub alt ülesse, pilved. Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhum...
Briiside teke on seletatav maismaa ja merevee erineva soojenemise või jahtumisega. Briisid puhuvad päeval mere poolt mandrile ja seda nimetakse merebriisiks. Öösel jahtub maismaa merest kiiremini ning briisid puhuvad maalt merele, neid nimetatakse maabriisideks. Mäe-orutuul Mäe ja oru tuul mägedes tekib seetõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt, omalaadne õhuliikumine. Päeval liigub õhk mööda nõlvasid üles, öösel voolavad orgude suunas Tsüklonid ja antitsüklonid Tsüklonid ja antitsüklonid kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena. Tsüklon on õhukeeris mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealalt tuuled, mis põhjapoolkeral liiguvad vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub. Antitsüklon on õhupööris, mille keskmes on kõrgrõhuala ja tuuled puhuvad keskelt ääreala poole. Põhjapoolkeral puhuvad tuuled antitsüklonis päripäeva ja
Seega saastab Sloveenia õhku väga vähesel määral. Tuulisuse tingimused Sloveenias on määratud riigi geograafilisest asendist Alpidest ida pool ja lähedusest Vahemerele. Sloveenias on valdavad läänetuuled nagu ka teistes Euroopa riikides, mis asuvad umbes samadel laiuskraadidel. Mõnikord kalduvad tuuled oma põhisuunast põhja või lõunasse ja aeg-ajalt ilmuvad selle pärast suured õhukeerised. Need keerised on tuntud tsüklonite ja antitsüklonitena. Lähistroopilised antitsüklonid on üsna püsivad õhumassiga ning kestavad isegi kuni mitme nädalani. Nad levivad üle Kesk-Euroopa lõunaosa ja Põhja-Aafrika. Kui Lõuna-Euroopas valitsevad lähistroopilised antitsüklonid, on tuuled nõrgad. Tuuled on lähistroopilise antitsükloni põhja-, lääne- ja idaservas tugevamad kui keskmes. Kõik tugevamad tuuled Sloveenias on seotud tsüklonitega, tugevaimad tuuled on seotud frontide möödumisega ja Vahemereliste tsüklonitega. Intensiivsete ilma
· ? kõrgemates õhukihtides · õhu laiali voolamine - · divergents · ? madalamates õhukihtides · suureneb õhu vertikaalne · äravool - PVA · ? õhurõhk langeb · ? ümbritevatelt kõrgema · rõhuga aladelt voolab õhk · madalama rõhu poole (Zn · keskme poole) - konvergents · ? Maa pöörlemine kallutab · kõrvale · ? kellaosuti liikumisele · vastassuunas (põhjapoolkeral) Kõrgrõhkkonnad e. antitsüklonid... · · ... on suured õhukeerised ja · · tekivad, kui õhumass jahtub · kas külmema maa või · veepinna kohal Antitsüklonid liiguvad kiirusega 4/5 · keskosas rõhk kõige gradienttuule kiirusest 3-5 km kõrgem kõrgusel · õhu liikumine kellaosuti Kui antitsüklonil on isobaarid ringikujulised, liigub see suurima
Gangese ja Brahmaputra jõgede suudmealadel). · Talvemussooni ajal kujuneb mandri kohal kõrgrõhuala (manner talvel külmem kui ookean) ja tuul pöördub mandrilt ookeanile. Ilm on kuiv. 2. PARASVÖÖ ÕHURINGLUS (45º-60º PIIRKONNAS) · Selles piirkonnas kohtuvad ekvaatori lähistelt saabunud soe ja poolustelt kohale jõudnud külm õhk. Seetõttu tekivad selles vöötmes suured õhukeerised- tsüklonid ja antitsüklonid. · Tsüklon on suur (läbimõõt 1000 km ja üle selle )võimas õhukeeris atmosfääris, mille keskel valitseb ümbrusega võrreldes madal õhurõhk. Õhk liigub väljastpoolt keskele, pöördudes Coriolise jõu tõttu põhjapoolkeral vastu kellaosuti liikumist (vastupäeva) ja lõunapoolkeral kellaosuti liikumise suunas (päripäeva). Tsükloni keskel õhk tõuseb. · Antitsüklon on suur õhukeeris (läbimõõt paartuhat km), mille keskel
png http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/11/Warmfrontokklusion.png Tsükloni eluring Oklusioonifront Tsükloni areng http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1d.html Antitsüklon · Kõrgrõhuala ehk antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. · Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjutavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv. · Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Troopilised tsüklonid · Tekivad ookeani kohal 5...25 laiuskraadi vahemikus kui vee temperatuur tõuseb > +26 oC · Õhukeeris, mille keskmes on õhurõhk väga madal tuuled puhuvad keskme suunas
põud (Skandinaavia maksimumi puhul), talvel aga käre pakane (Siberi maksimumi korral). Maakeral paiknevad püsivad kõrgrõhualad 30...40º pl. ning ll, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Tsüklonid lähtuvad Eestisse Islandist, sest seal asub aastaringselt Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib P-Atlandi hoovuse mõhul, mis viib sooja vett ning selle kohal ka sooja õhku kaugele põhja. Tsüklonid on madalrõhkkond ning antitsüklonid kõrgrõhkkond. Talvel on orgudes alati külmem kui mäenõlvadel, kuna külm õhk on raskem ja vajub oru põhja. Lääne-Eestis (Vilsandil) on talvel 2ºC ning suvel 15ºC, Ida-Eestis (Narvas) aga 7,3ºC ning 17ºC. Ühesõnaga on talvel soojem Lääne-Eestis ning suvel Ida-Eestis. Kasvuhooneefekt seisneb selles, et atmosfääris olevad süsihappegaas ning nn kasvuhoonegaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, kuid takistavad
keskosas on õhurõhk madalam kui servadel. Antitsüklonis liigub põhjapoolkeral õhk päripäeva kõrge õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Sooja ja külma õhu kokkupuutel tekivad tsüklonid. 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Antitsüklonid toovad suvel selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakase. Tsüklonid toovad suvel jaheda, tuulise ja vihmase ilma, talvel tuulise, sulase ja soojema ilma. 24. Võrdle külma ja sooja fronti. Külm front on pealetungiva külma õhumassi kokkupuutejoon sooja õhumassiga. Tekivad pilved ja kaasnevad tugevad sademed ning äike. Need kestavad lühikest aega, kuna front liigub kiiresti
Geograafia Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maa...
asendades 2 sõna nende rahvusvahelise vastega. – merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb maritiimne kliima, maismaa kohal aga kontinentaalne kliima. 6. A) mis on temperatuuri amplituud? – maksimum ja miinimum temperatuuri vahe. b) milline on see ööpäeva lõikes madalaima näidu -4C ja kõrgeima temperatuuri näidu 4C puhul? – 8kraadi. 7. Anna mõistetele – passaadid, mussoonid, briisid, tsüklonid, antitsüklonid – sõnaseletused. Passaadid – ekvaatori ümbruses ja 30 laiusekraadide vahel püsivad tuuled. Mussoonid – püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile. Briisid – suurte veekogude rannikul puhuv kohalik tuul, temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Tsüklonid – madalrõhkkond ehk
Kliima-pikaajaline ilmade režiim(Eestis on parasvöötme mereline kliima,sisemaa pool on külmem).Ilm-õhkkonna hetke seisund.Mer eline kliima-sademeterohke,väike temp.kõikumine.Mandriline klii ma e.kontinentaalne-sademete vähesus,õhutemp.suur kõikumine.Ül eminekuline e.paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima.3)õhumassid ja valitsevad tuuled-parasvöötme mereline mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp.ja sademete hulka.5)hoovused-suur li ikuv veemass ookeanis,meid mõjutab Golfi hoovus.Päikesekiirgus- Eesti asub parasvöötme põhjaosas,kiirguse hulk on suhteliselt väike ,esineb 4 aastaaega,muutub Päikese kõrgus,talisel ajal on suurem al beedo.Õhumass-suur,ühesuguste omadustega õhu...
Tõusev õhuvool. Sajab väga palju, sademete hulk ületab auramise. Eestisse ei jõua. Frondid kahe õhumassi eraldusvööndid. 1) Püsiv mitu päeva paigal, ei saa määrata liikumissuunda 2) Soe tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Sadu enne fronti. 3) Külm vastupidi. Paduvihm, äikest, rünksajupilved temp. langeb. Sadu pärast fronti. Jugavoolud kõrgemates õhukihtides olevad kõrged õhuvoolud. Kaasnevad tsüklonid, antitsüklonid. On põhjustatud temp. muutustest. Tsüklon madalrõhuala. Suvel sajune, pilvine, tuuline, jahe. Talvel sula, sademed, lörts, vihm, tuuline, pilvine, soe. Kujuneb tavaliselt frontide kohal. Tsükloni eesosas (idas) on kagu-ja lõunatuuled (soe). Antitsüklon kõrgrõhuala. Suvel päikseline, pilvitu, soe, nõrk tuul. Talvel päikseline, külm, pakaseline, tuulevaikne. Tornaado keeris Põh-Am preeriavööndis. Kannavad viljaka mulla ookeanisse.
tuiskama. Külma frondi puhul tungib peale külm õhk, mis maapinna lähedal edasi liikudes lükkab sooja õhu enda ees üles, mida on näha parempoolselt jooniselt. Külma frondi üleminekul õhurõhk ja temperatuur langevad. Suvel tekivad rünksajupilved, hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest. Hästi saab meelde jätta kumb on kumb selle järgi, et sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma puhul aga taga ning külm liigub alati kiiremini, kui soe. Mis on tsüklonid ja antitsüklonid? - Võimsad õhukeerised, mis jaotatakse kolme klassi: Kesklaius, kus esinevad lainetsüklonid. Troopiline ja lähistroopiline vööde, kus esinevad ookeanide kohal troopilised tsüklonid. Väiksemamõõtmelised keeriseid atmosfääriks, mida nimetatakse trombideks, tornaadodeks ja vesipüksteks Kuna õhurõhk on tsükloni keskosas madalam, siis õhk liigub keeriseliselt keskosa poole (parempoolne joonis).
lõunapoolkeral aga vastupidi. kus õhk laskub aeglaselt allapoole ja alumistes kihtides voolab kõrgema rõhuga keskmest äärealade poole. Rõhkkonnad. 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Nende mõlemi pärast ei valitse meil ainult lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest. Nendega kaasnev ilm sõltub pilvedest 8.Hoovuste jaotus, mõju kliimale Soojad hoovused-liiguvad alati ekvaatori poolt pooluste poole ja toovad endaga sademed ja sooja õhu Külmad hoovused-liiguvad alati pooluste poolt ekvaatori poole tuues endaga kuiva ja jaheda ilma 9
· Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine · Reljeef Tuuled · PASSAADID püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled. Põhjpoolkeral kirdepassaat, lõunapolaarkeral kagupassaat. · MUSSOONID sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest · LÄÄNETUULED parasvöötme 40 kraadi 60 kraadi laiustel puhuvad tuuled. Kohtuvad poolustelt tulev külm ja 30 kraadi tulev soe õhk. Tsüklonid ja antitsüklonid · Kujutavad endast õhukeeriseid · Kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena · Teket ja liikumist mõjutavad maakeral püsivad ning suured madala ja kõrge rõhuga alad. Antitsüklon Tsüklon · Laskuvad õhuvoolud Tõusvad õhuvoolud · Õhurõhk kõrge Õhurõhk madal · Õhk liigub keskelt servaaladele Õhk liigub servadelt keskele
Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. o Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Enamasti tekivad Eesti ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias või Läänemeremaades, kuid vahel ka Siberis või Venemaa Euroopa osas. Antitsüklonis valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, see põhjustab pilvisuse hajumist. Külmal poolaastal on sage inversioonikihi tekkimine. Kui tavaliselt õhutemperatuur kõrgemale tõustes langeb, siis inversiooni korral see troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht tingida
liikuvad kehad põhjapoolusel otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kanduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ning lõunapoolkeral vasakule.Pikkadel jõgedel kujuneb kõrge parempoolne kallas, mida vesi pidevalt uhub ning lauge vasakkallas. Ka lennukite, rakettide ja püssikuuli lennule avaldab Coriolisi jõud mõju ja muudabnende suunda. Tsüklonid ja antitsüklonid? Tsüklon - õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolusel liiguvad vastupäeva ja lõunapoolusel päripäeva. Ilm ja temperatuur võivad tsükloni piirkonnas kiiresti muutuda. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimelõhk jahtub. Tekivad pilved, millega kaasnevad sademed. Tsükloni mõju ilmale võib talvel ja suvel olla erinev. Suvel toob tsüklon kaasa pilves, sajuse ja jaheda ilma. Talvel aga
g0 = raskuskiirendus: 9.81 m/s2 M = õhu mooli mass (0.0289644 kg/mol) Suuremate kõrgusvahemike korral on vaja arvestada õhu temperatuuri ja sellest tingitud tiheduse muutusi kõrgusega. Õhurõhu vähenemist kõrgusega kasutatakse baromeetriliseks kõrgusemõõtmiseks. Iga 5,54 km kõrguse kohta väheneb õhurõhk poole võrra. Õhurõhk maapinnal muutub tingituna atmosfääri olekust: kogu õhukihi temperatuur ning suuremastaabiline liikumine tsüklonid ja antitsüklonid. Väikseid kiireid õhurõhumuutusi on äikesetormide ajal. Õhurõhku on mõõdetud ja mõõdetakse ka praegu mitmesugustes ühikutes: elavhõbedasamba kõrgusega mm-tes ( mm Hg ); millibaarides ( mbar ); hektopaskalites ( hPa ); elavhõbedasamba kõrgusega tollides ( 1 toll = 25,4 mm ). Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95hur%C3%B5hk http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B5hk http://et.wikipedia.org/wiki/Helir%C3%B5hk
Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala.Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva.Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Enamasti tekivad Eesti ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias või Läänemeremaades, kuid vahel ka Siberis või Venemaa Euroopa osas. Antitsüklonis valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, see põhjustab pilvisuse hajumist.Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa atmosfäärist. Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja-Atlandil tekkinud tsüklonid ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt
keskosas on õhurõhk madalam kui servadel. Antitsüklon on sarnaselt tsükloniga mõnesaja- kuni mitme tuhande kilomeetrise läbimõõduga õhukeeris, kuid vastupidiselt tsüklonile on selle keskosas õhurõhk kõrgem kui servadel ning selles valitsevad laskuvad õhuvoolud. 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? V: Seal kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? V: Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. Antitsüklonid toovad meile selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. 24. Võrdle külma ja sooja fonti. V: Külm font - Tekib külma õhu soojale peale tungimisel. Soe font - Tekib sooja õhu külmale peale tungimisel. 25. Kummas kliimavaldkonnas kõigub aastane õhutemperatuur Eestis vähem, kas merelises või mandrilises? Miks? V: 26
Tsükloni keskosas on õhurõhk madalam kui servadel ja valitsevad tõusvad õhuvoolud. Antitsüklonis õhk liigub kõrge õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. laskuvad õhuvoolud 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal kus õhk soojeneb tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Tsüklon tekib sooja ja külma õhu kokkupuutel 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Tsüklonis suvel on vihm ja tuul, talvel sula. Antitsüklonis päikesepaiste millega kaasneb suvel põud ja talvel käre pakane 24. Võrdle külma ja sooja fronti. Külm front: külm õhk tungib soojale õhule peale, tekib pilv ja kaasnevad sademed. lühiajaline. Soe front: soe õhk tungib külmale peale, tekib samuti sadu, kuid pole väga tugev, kestab kaua. Soe õhk liigub aeglasemalt 25. Kummas kliimavaldkonnas kõigub aastane õhutemperatuur Eestis vähem, kas
Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. Milline ilm on tõenäoliselt 1. punktis A- vihmane, külm, pakaseline 2. punktis C- vihmane, 3. punktis D- vihmane, soe Kirjelda nii talvist kui ka suvist Eesti ilma, mida on kujundanud tsüklon / antitsüklon. Sügisel ja talvel mõjutavad eesti ilma tsüklonid, need toovad siia vihma ja külma Kevadel ja suvel mõjutavad eesti ilma antitsüklonid, juhul kui need troopilised antitsüklonid siia üldse jõuavad, toovad sooja, selge ja päikselise ilma 3. teab kliimat kujundavaid tegureid, oskab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil analüüsida ja põhjendada etteantud koha kliimat; konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: geograafiline laius; kaugus ookeanidest ja meredest; soojade, külmade hoovuste mõju
protsessile, võib vajaduse korral neid soojushulki teataval määral reguleerida. Näiteks kuiva stepi pinnast niisutades suurendame aurumist. Pinnase ja õhu soojendamiseks kulutatakse sel juhul vähem soojust ning nende temp auruamise tagajärjel langeb. Antitsüklonid. Väga suur pöörlemiseteljega kaldu olev õhupööris atmosfääris. Õhurõhk on maksimaalne antitsükloni tsentris ja kahaneb äärealade poole. Antitsüklonid on tavaliselt tsüklonitest suuremad, kuid liikumiskiirus on neil väiksem. Ilm antitsüklonis üldiselt selge. Külmal aastaajal 2 põhilist tüüpi : vähese pilvisusega pakane ilm ja pilves ilm kiht- või kihrünkpilvitusega. Pilet nr 9. Soe front ja selle üleminek. Mulla ja mullapinna lähedal temperatuur ( ööpäevane ja aastane käik ) Soe front liigub külmema õhumassi poole. Anafrondid, st soe õhk libiseb neis mööda frontaalpina üles
Tekib Itaalia mere juures ja võivad hakata liikuma põhjapoole. Võib kaasneda ekstreemsed ilmastikuolud. Variant I toob sooja ja niisket õhku nt 30kraadi. Variant II puhub põhjas ja toob jahedat õhku ja sademeid nt 10kraadi ja siis võib olla äikest ja trombe. "sukelduvad" tsüklonid (5%) - maksimum talvel (7%) ja miinimum suvel (2%)- liigub põhjast lõunasse. Kesk-Euroopas kõrgrõhkkond, meie jääme sajualalale, peamiselt ida-eestit mõjutab. Kus tekivad meid mõjutavad antitsüklonid?Antitsüklonite tekkepiirkonnad: Skandinaavia ja Soome (32%) - eriti talvel külm talv .Assoori maksimumi Euroopasse ulatuv hari (24%) - eriti suvel soe suvi. Baltimaad ja Poola (17%). Ida-Euroopa lauskmaa (13%) kovaja Zemlja, Kara meri (3-4%), Teravmäed (3-4%), Gröönimaa (3-4%), Siberi maksimum (3-4%). Mida kujutab endast NAO ja mis ilma toob? Põhja-Atlandi ostsillatsioonid (NAO)- Vastandmärgilised õhurõhu kõikumised Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi vahel
merebriis: päev, tuul puhub merelt maale, põhjustab rannikul temp langemist maabriis: öö, tuul puhub maalt merele, soe õhk merele mäe- ja orubriis Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. Talvemussoonid: kuiv sademeta tuul puhub mandrilt ookeanile Suvemussooonid: niiske sajab tuul puhub ookeanilt mandrile 14. Tsüklonid ja antitsüklonid (õhu liikumine,tuulte liikumine, kaasnevad ilmastikunähtused)? Tsüklon ehk madalrõhkkond: Soe ja kerge õhk tõuseb üles Jahtub ja muutub raskeks Õhurõhk langeb Tekivad pilved ja sademed Tuuled sisse poole (nr keskmesse) Suvi: jahe ja sademed Talv: pehme ja lörts Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond: Raske õhk vajub alla Maakohal soojeneb Õhurõhk tõuseb
Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest. 14. Tsüklonid ja antitsüklonid Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Tuul õhurõhu erinevuste tõttu põjustatud õhu liikumine. · Õhk liigub kõrgrõhu alalt madalrõhu alale.
mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga. Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka 'sõõr', 'ring') on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala. Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv. Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada
divergents ? madalamates õhukihtides suureneb õhu vertikaalne äravool - PVA ? õhurõhk langeb ? ümbritevatelt kõrgema rõhuga aladelt voolab õhk Madalaim registreeritud madalama rõhu poole (Zn õhurõhk 12.10.1979.a. 870 keskme poole) - konvergents mb Vaikse o. orkaan Tip ? Maa pöörlemine kallutab silmas kõrvale ? kellaosuti liikumisele vastassuunas (põhjapoolkeral) Kõrgrõhkkonnad e. antitsüklonid... · ... on suured õhukeerised ja · tekivad, kui õhumass jahtub kas külmema maa või veepinna kohal keskosas rõhk kõige kõrgem õhu liikumine kellaosuti suunas keskmest väljapoole · Antitsükloni arengustaadiumid Noor Az · madal baariline moodustis (ca 3km) Antitsüklonid liiguvad kiirusega 4/5 · õhurõhk kasvab kiiresti gradienttuule kiirusest 3-5 km
Öösel aga, kui nõlvad jahtuvad kiiremini kui orud, hakkab külm õhk voolama piki nõlvu orgude suunas. Seda tüüpi tuuled esinevad Alpide, Suur-Kaukasuses ja teistes kõrgmägedes peamiselt suvel. Tuule kiirus on tagasihoidlik. Liustikutuul - tekib kõrgmägedes olevatel liustikel, kus õhk on ümbritsevate aladega võrreldes jahedam ja hakkab piki liustikku alla liikuma. Tuule kiirus on väike. Liustiku tuul ei muuda ööpäeva jooksul suunda. Tsüklonid ja antitsüklonid kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena. KT! Tsüklon - õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolusel liiguvad vastupäeva ja lõunapoolusel päripäeva. Ilm ja temperatuur võivad tsükloni piirkonnas kiiresti muutuda. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub. Tekivad pilved, millega kaasnevad sademed. Tsükloni mõju ilmale võib talvel ja suvel olla erinev
Termosfäär(-690km);Eksosfäär(500-10000km) 16. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende tekkepõhjused. Liikumused on laminaarsed(osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt) ja turbulentsed(osakesed liiguvad ebakorrapäraselt või kaootiliselt). Liikumisi on mitmes mastaabis(mõõdus): 1)Makromastaap võrreldav maakera enda mõõtmetega, mandrite ja ookeanite mõõtmetega 2)Sünoptiline mastaap- pikad lained, tsüklonid ja antitsüklonid, frondid 3)Mesomastaap siia kuuluvad kohalikud tuuled, pilvesüsteemid jne. 4)Mikromastaap vesipüksid, konvektiivsed rakud, termikud Õhu liikumist põhjustab 2 jõudu: 1)õhurõhu gradientjõud 2)raskusjõud Ülejäänud jõud mõjutavad liikumist(tsentrifugiaaljõud, hõõrdejõud, coriolise jõud) ??17.Atmosfääri üldine tsirkulatsioon(õhuringlus). 1-3 rakuline mudel. ?? 18. Vesi katab 71% maakera pinnast . magevesi moodustab sellest vaid ligi 2,6%. 75% sellest on
Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Kõrgrõhkkond toob kaasa selged, tuulevaiksed ilmad, suvel soojad ja talvel külmad. Antitsüklonis valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, see põhjustab pilvisuse hajumist. Esinevad suured ööpäevased temperatuurikõikumised. Tsüklonite ja antistüklonite mõõtmed on enamasti mõnest tuhandest kuni kümne tuhande kilomeetrini. Enamasti tekivad Eesti ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias või Läänemeremaades, kuid vahel ka Siberis või Venemaa Euroopa osas. Külmal poolaastal on sage inversioonikihi tekkimine. Kui tavaliselt õhutemperatuur kõrgemale tõustes langeb, siis inversiooni korral see troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht tingida pilves taeva. 6. Õhurõhu mõõtmise vahendid ·Õhurõhk oleneb mõõtmise kohast maapinna suhtes.
- On tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest - Tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise ja jahtumise tõttu - Hästi välja kujunenud Aasia kagu- ja lõunaosas 1. Talvemussoon - Puhub mandrilt ookeanile (manner - kõrgrõhkkond, ookean - madalrõhkkond) - Esineb kuivaperiood 2. Suvemussoon - Puhub merelt maismaale (manner - madalrõhkkond, ookean - kõrgrõhkkond) - Vihmaperiood Tsüklonid, antitsüklonid ja nende mõju Eesti ilmastikule ...on suure ulatusega alad parasvöötmes (läbimõõt võib olla üle 1000km) Tsüklon ...ehk madalrõhkkond on õhu keeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu tuuled puhuvad äärealadelt põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ja kaasnevas sademed
*Kujuneb madalrõhuala, milles tekivad tsüklonid. *Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul, mis viib sooja vett/õhku kaugele põhja. *Maa pöörlemise tõttu liiguvad tsüklonid läänest itta. *Kõrgrõhualad tekivad 30-40 laiustel, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. *Eesti ilmatikku mõjutavad Skandinaavia maksimum ja Assoori saarte kohal paiknev püsiv kõrgrõhuala. Nende atmosfääri mõjutsentrumites tekivad antitsüklonid. *Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad. *Antitsüklonid toovad selge ilma, millega võib suvel kaasneda põud ning talvel käre pakane. Aluspind *Kiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved.
Tsükloni teket saab esmalt jälgida satelliidipildilt, seejärel juba suletud isobaarina sünoptilisel kaardil. Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva põhjapoolkeral ja päripäeva lõunapoolkeral. Hästi arenenud tsüklonit iseloomustab väljakujunenud frontide süsteem. Soe front tähistab pealetungiva soojema õhu piiri, külm front pealetungiva külma õhu piiri. Tavaliselt liigub külm front kiiremini ja jõuab peagi soojale järele, tulemiks on liitunud e. oklusiooni front. 19. Antitsüklonid, nende tekkimine ja muutused. Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv. 20. Ilm tsüklonis ja antitsüklonis.
seotud protsessid. Troposfääris kõrguse suurenede Tuul on looduslikel põhjustel liikuv õhk. Spetsiifilisema meteoroloogilise tähenduse kohaselt on tuul õhk, mis liigub paralleelselt Maa pinnaga. Tuul tekib seepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda. Tuule liikumine ei ole seda mõjutava Coriolisi efekti tõttu mitte sirg-, vaid kõverjooneline. Seetõttu tekivadki tsüklonid aladele, kus valitseb madalrõhkkond (õhk liigub sinna) ning antitsüklonid kõrgrõhkkonnaga aladele (sealt liigub õhk eemale). Erineva iseloomuga tuultele on antud palju erinevaid nimetusi. Näiteks püsivad tuuled on passaat, läänetuuled, idatuuled, sesoonsed tuuled on mussoonid, kohalikud tuuled on briis, mistraal, siroko, föön, tromb, orkaan jne. Tuule suund on tuule kiiruse vastassuund mis esitatakse tavaliselt asimuudina 360°(2 rad) skaalas. Näit. põhjatuule suunale N vastab 0° kirdetuule NE vastab 45° jne. Kõnekeeles öeldakse, et
Enamasti liiguvad tsüklonid läänevoolus läänest itta. Tsüklonite ees on soojad õhud, tagaosas valitsevad tuuled muudavad õhu külmaks. Mingil ajal jõuab tagant tulev külm front ees liikuvale soojale frondile järele. Toimub tsükloni sulgumine, mille järel keeris hääbub. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna puhul on vastupidi. Kõige rohkem tsükloneid on sügisel ja talvel. Kevadisel ja suvisel ajal on antitsüklonid. Lõunatsükloniteks nimetatakse selliseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Trombid ja vesipüksid Lisaks suurtele õhukeeristele e. tsüklonitele esineb atmosfääris ka väikesemõõtmelisi väga tugevaid keeriseid. Tornaadod Põhja-Ameerika preeriavööndis on läbimõõduga mõnisada meetrit. Nad kannavad ära pinnast ja lõhuvad kõik ettejääva oma teel
Kõrgelt haritud inimeste väljaränne ehk "ajude väljavool" on probleemiks. Et teada saada rahvaarvu tegelikku muutumist riigis või linnas, on vaja lisaks loomulikule iibele arvestada ka rännet. Kui mingisse piirkonda rändab sisse rohkem inimesi, kui lahkub, siis seal on rändesaldo positiivne. Kui väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid, siis on rändesaldo negatiivne. Oma kodumaalt pagenud inimesi nimetatakse pagulasteks. 2. Tsüklonid ja antitsüklonid, nende mõju Eesti kliimale erinevatel aastaaegadel. TSÜKLON Tsüklon on madalrõhuala. Tuuled puhuvad väljaspoolt sissepoole. Keskmes on tõusvad õhuvoolud. Läbimõõduks ca. 1000 km. · Suvel toovad (tavaliselt läänekaartest) tuulist, jahedamat ja vihmast ilma. · Talvel toovad tuulisemat, soojemat ja sademeterikkamat ilma. Talvel mõnukord läänetsüklonite võimutsemine kuu ja rohkemgi: lumi kaob, ilm soojeneb, pungad puhkevad.
Hakkab tibutama lausvihma, talve ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu ena ees üles. Õhutemperatuur langeb järsult. Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool. Frontide puhul on oluline meelde jätta, et sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral aga taga. Tsüklonid ja antitsüklonid Eesti ilmastik on väga muutlik madalrõhkkondade ehk tsüklonite ja kõrgrõhkkondade ehk antitsüklonite vaheldumise tõttu. Tsüklonid mõjutavad õhuvoolu mitmeid, põhjustades tugevaid õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast. Frondid ei ole sirgjoonelised, vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Tsükloni eesosas valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku.
Õhu liikumine toimub kõrgrõhkkonnas põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Tsüklonis on ilm muutlik, pilvine ja sajab, tuuline. Põhjapoolkeral liigub vastupäeva aga antitsüklonis päripäeva. Ilm on pilvitu ja sademeteta. Lõunapoolkeral on kõik teist pidi. 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal kus õhk soojeneb tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. 23. Millise ilma toovad eestise tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 24. Võrdle külma ja sooja fronti. Kui külm õhk soojale õhule peale tungib tekib nende kokkupuutealale külm front aga kui soe õhk külmale õhule peale tungib tekib soe front. Kuna külm õhk on soojast õhust raskem, siis tõstab see peale tungides enda ees oleba sooja õhu järsult üles. Tekivad pilved ja tuleb äike ja sademed. See kestab lühikest aega sest front liigub kiiresti
Kaasnevad nähtused: tsunamid tekib kui ookeanipõhjas maavärin; maalihked, lumelaviinid, purustused. Purustuste ulatus sõltub 1) maavärina tugevusest; 2) hoonete kvaliteedist, vastupidavusest; 3) kaugus epitsentrist; 4) asustustihedusest; 5) kui maavärinaga kaasneb tsunami, on purustused suuremad. 5. Kliimavöötmed (vaja osata nim kaardil ja välja tuua nende eripära ehk tunnused), õhumassid, tsüklonid (parasvöötme tsükloni ja orkaani erinevus), antitsüklonid, frondid. VAATA LISA. Kliimavöönd Õhumassid Temperatuur Sademed Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne Aastaringselt väga Väga palju aasta ringi palav (~25 kraadi) Lähis- Pool aastat ekvatoriaalne, Aasta ringi palav Suvi vihmane, talv kuiv (2 ekvatoriaalne pool aastat troopiline õhk. aastaaega)
aluspinnast. Õhk soojeneb ja hakkab tõusma, tekivad tõusvad õhuvoolud. Õhurõhk alaneb ning õhk jahtub. Kujuneb madalrõhuala, milles tekivad tsüklonid. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Ma pöörlemise tõttu liiguvad tsüklonid läänest-itta ning seetõttu mõjutavad ka Eestit. Kõrgrõhualad tekivad 30-40 pl. valitsevad laskuvad õhuvoolud (raske külm õhk langeb), piirkonnad jahtuvad. Tekivad antitsüklonid. Alus pind 1) mõjutab päikeselt saadava energia hulka (a) vesi/maapind b) hele/tume c) maa kaldenurk päikese suhtes) 2) mõjutab õhumasside liikumist (a) kõrgustikesse tekivad pilved b) orgudesesse ja nõgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks, orgudes on talviti ja öösiti külmem, kui mujal tasasel maal. 8)Miks on läänemere arengus vaheldunud järve ja mere staadiumid? Sest ta pole olnud koguaeg ühenduses Atlandi ookeani või Põhjamerega.
Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest. 16.Tsüklonid ja antitsüklonid Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Tuul õhurõhu erinevuste tõttu põjustatud õhu liikumine. Õhk liigub kõrgrõhu alalt madalrõhu alale. Mida suuremad õhurõhu erinevused , seda tugev tuul.
gradientjõu suunas põhjapoolkeral paremale ja lõuna poolkeral vasakule. Gradientjõud on tekkinud õhurõhkude erinevusest ja paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Maapinna hõõrdejõud mõjutab tuule tugevust.hõõrdumise vähenemise tõttu kasvab tuule kiirus kõrguse suurenedes. Musoonituuled on tuuled, mis muudavad kaks korda aastas oma suunda. Hästi välja kujunenud Aasia ida- ja lõunaosas. Suvi Talv Tsüklonid, antitsüklonid ja nende mõju ilmastikule Tsüklon on õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealade tuuled. Põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkeral päripäeva Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved, kaasnevad sademed Ilm Eestis: talv- lumi/lörts Suvi- vihm, jahe Antitsüklon Kujutab endast õhukeerist, mille keskmes valitseb kõrgrõhuala ja tuuled puhuvad keskelt äärealade poole
*Kujuneb madalrõhuala, milles tekivad tsüklonid. *Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul, mis viib sooja vett/õhku kaugele põhja. *Maa pöörlemise tõttu liiguvad tsüklonid läänest itta. *Kõrgrõhualad tekivad 30-40 laiustel, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. *Eesti ilmatikku mõjutavad Skandinaavia maksimum ja Assoori saarte kohal paiknev püsiv kõrgrõhuala. Nende atmosfääri mõjutsentrumites tekivad antitsüklonid. *Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad. *Antitsüklonid toovad selge ilma, millega võib suvel kaasneda põud ning talvel käre pakane. Aluspind *Kiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved.
Jupiteri raadius ületab Maa oma 11 korda, mass on 318 korda suurem. Nagu teisetki gaasihiiud, koosneb Jupiter enamasti vesinikust ja heeliumist. Jupiteril on tugev magnetväli, üle 60 kaaslase ja ringide süsteem. Suure punase laigu ümbrus. Pilt: NASA, 1979 http://www.nasa.gov kaudu. Jupiteri atmosfääris on tsükloneid, mis pöörlevad päripäeva ja antitsükloneid, mis pöörlevad vastu kella liikumis suunda, viimaseid on rohkem ja need on suuremad. Suurimad antitsüklonid on väga stabiilsed ja eksisteerivad pikaajaliselt. Suurim neist – nn Suur Punane Laik – asub põhjapoolkeral ja registreeriti esmakordselt üle 180 aasta tagasi. Oma läbimõõdu poolest on laik Maast 3 korda suurem. Tema pikk telg muutub vahemikus 44 - 40 000 km idast läände. Viimastel aastakümnetel muutub see telg üha lühemaks. Lühike telg on ca 13 000 k põhjast lõunasse. Tuulte kiirus on sadu km/s, laik pöörleb perioodiga ca 14 Jupiteri päeva
tuulte vöönd. Jugavoolud on läbimõõduga ainult mõni km, kuid pikkusega kümned tuhanded km-d Jugavoole põhjustab põhjapoolse külma ja lõunapoolsesooja õhumassi temperatuuride erinevus. Mussoon püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib maismaa ja ookeani erineva soojenemise tõttu. Suvel puhub mussoon merelt maismaale (tuues kaasa rohkelt sademeid), talvel vastupidi. Tuntuim mussooniga seotud piirkond on Lõuna-Aasia 6.Tsüklonid ja antitsüklonid. Madalrõhuala ehk tsüklonon ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad tuuled äärealadelt tsükloni keskme suunas. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Läbimõõt 1000-2000 km Kõrgrõhuala ehk antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala
Kliimavöötmed: 1)ekvatoriaalne 2)lähisekvatoriaalne 3)troopiline 4)lähistroopiline 5)parasvööde 6)lähispolaarne e lähisarktiline 7)polaarne e arktiline Jagunevad: *vahekliimavööde *põhikliimavööde Ilma mõjutavad põhikliimavöötmetest õhumassid. ****2)atmosfääri tsirkulatsioon e õhu liikumine ...kujutab endast kogu maakera hõlmavat õhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Elemendid: 1)tuuled 2)õhumassid 3)tsüklonid ja antitsüklonid Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus. Õhk liigub alati kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala poole. *Kuidas on seotud õhu temp ja õhurõhk?- Õhurõhk- õhu raskus. Soe õhk-madal õhurõhk. Külm õhk-kõrge õhurõhk. Tõusvad õhuvoolud- madal õhurõhk. Langevad-kõrge õhurõhk. Baariline reljeef-püsivad õhurõhualad(sellest sõltuvad tuuled) Ekvaator-madalrõhuala 30.laiustel-kõrgrõhualad,sest seal on laskuvad õhuvoolud 60.laiustel-madalrõhualad
Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Suvel võib tekkida äike, talvel tugevad tuisud. Antitsüklon- kujutab endast väga suurt pöörlemisteljega kaldu olevat õhupöörist atmosf. Põhjapoolkeral toimub õhumasside pöörlemine päripäeva. Õhurõhk on maksimaalne antitsükloni tsentris ja kahaneb ääreala poole. Antitsüklonid on tavaliselt tsüklonitest mõõtmelt suuremad, kuid liikumiskiirus on tsüklonite omast väiksem. ILM: võrreldes tsükloniga selge. Põhjustab peamiselt asjaolu, et antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis takistavad pilvede ja sademete tekkimist. Külmal aasta ajal võib antitsüklonis eristada 2 põhilist ilmatüüpi: vähese pilvisusega pakasene ilm ja pilves ilm kiht- või kihtrünkpilvitusega. Peamine ilma erinevus antitsüklonites aastaaegade järgi seisneb
Kõige vähem saab Maa päikesekiirgust pooluste piirkonnas, kus vahelduvad umbes poolaasta kestvad polaarpäev ja polaaröö. Kuigi polaarpäeva jooksul paistab päike terve ööpäeva jooksul, päikese kiirte langemisnurk on väike ja päikesekiirguse suurim osa peegeldatakse tagasi. Polaaröö jooksul ei saa maapinnas päikesekiirgust üldse. Õhk muutub üha külmemaks ja raskemaks, langeb ning tekkivad kõrge õhurõhuga alad.Üldist õhuringlust muutuvad keerulisemaks tsüklonid ja antitsüklonid, orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne). Tekivad ka väikesed õhukeerid – trombid (vesipüks ja väiksem tornaado). Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused Mida lähemale minna ekvaatorile seda soojemaks läheb ja päike on serniidis maapinnaga. Ilma on kuiv ja sademete vaene. Lähisekvatoriaalses kliimas on kliima soe ja niiske jne. b. Laamtektoonika ülesanne c
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
