Sloveenia kliima, referaat üldmaateaduses (0)

Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes.
Sloveenia kliima on väga muutlik . Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Viimasel ajal on üle kogu riigi tunda nende kolme erineva kliimatüübi vastastikmõju. See põhjustab ka globaalset kliimamuutust kogu riigis.
Sloveenia temperatuuril on ööpäeva ja ka aasta vältel üsna suur amplituud. Suurimad temperatuuri erinevused on Kirde-Sloveenias, kus mandrilise kliima mõju on suurim. Temperatuuri amplituudile avaldab mõju ka meri. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 4 kraadi ja sisemaal 0 kraadi. Juuli kesmine temperatuur on 22-24 kraadi.
Suured erinevused esinevad mitte ainult temperatuurides, vaid ka sademete hulgas. On olemas alasid, kus aastane sademetehulk ületab 3500 mm, mis ületab suhteliselt väheniiske riigi kirdeosa sademete hulka 4 korda. Aasta sademetehulk muutub aastate jooksul ning kõikumised aina kasvavad.
Joon. 1 Sademetehulk oktoobris 2006( et näidata, sademetehulga erinevusi piirkonniti)
Julia Alpid ja Dinaari-Alpi osa saavad suurima hulga sademeid. Aastane sademetehulk kahaneb rannikult Kirde-Sloveenia poole ja Prekmurjes on sademeid ainult 800 mm. Selline sademete jagunemine on tingitud Sloveenia reljeefist, aga ei tohi ka unustada, et suurim osa sademeid tuuakse läänetuulte poolt. Sademetehulk Sloveenias muutub ka hooaegselt.
Joon. 2 Sademetehulga muutus kuude kaupa
Aasta keskmine õhutemperatuur on Sloveenias palju kõrgem kui Eestis. Seda põhjustab see, et Sloveenia asub tunduvalt lõuna pool kui Eesti. Aastane sademetehulk on samuti suurem Sloveenias, kuna Sloveeniat mõjutab üsna kõvasti Aadria meri. Samuti on soojemas kliimas suurem auramine ja seega ka rohkem sademeid.
Kuigi Sloveenia on endise Jugoslaavia koosseisu rikkaim riik, ei ole selle majandus suunatud suurtele tehastele, vaid rohkem turismile ja spordile, sest et riik asub mägedes ja neid ümbritsev maastik on ka väga eriline. Seega saastab Sloveenia õhku väga vähesel määral.
Tuulisuse tingimused Sloveenias on määratud riigi geograafilisest asendist Alpidest ida pool ja lähedusest Vahemerele. Sloveenias on valdavad läänetuuled nagu ka teistes Euroopa riikides, mis asuvad umbes samadel laiuskraadidel. Mõnikord kalduvad tuuled oma põhisuunast põhja või lõunasse ja aeg-ajalt ilmuvad selle pärast suured õhukeerised. Need keerised on tuntud tsüklonite ja antitsüklonitena. Lähistroopilised antitsüklonid on üsna püsivad õhumassiga ning kestavad isegi kuni mitme nädalani. Nad levivad üle Kesk-Euroopa lõunaosa ja Põhja-Aafrika. Kui Lõuna-Euroopas valitsevad lähistroopilised antitsüklonid, on tuuled nõrgad. Tuuled on lähistroopilise antitsükloni põhja-, lääne- ja idaservas tugevamad kui keskmes.
Kõik tugevamad tuuled Sloveenias on seotud tsüklonitega, tugevaimad tuuled on seotud frontide möödumisega ja Vahemereliste tsüklonitega. Intensiivsete ilma muutuste ja tugevate tuulte perioodid on tavaliselt lühikesed. Antitsükloniga kaasa toodud ilma valitsemise periood on pikem, kui tsükloniga toodud ilma valitsemisaeg. Talve lõpus ja kevade algul valitseb üsna tihti pidev antitsükloni kaasatoodud ilm.
Tuuled Sloveenias on nõrgad võrreldes tuultega, mis valitsevad Lääne-Euroopas. Sloveenia tuuled sõltuvad üsna palju ka Alpidest. Sloveenia asub Alpide tuuletul küljel, kuhu läänest ja põhjast puhuvad tuuled enamasti ei ulatu. Sellised olukorrad on üsna sagedased ja ilm Sloveenias on palju tuulevaiksem, kui riikides, mis Alpidest lääne pool asuvad. Idast puhuvad tuuled ei ole nii sagedased, kuid sellisel juhul ei kaitse Alpid riiki tuulte eest. Peale seda, kui frondid tungivad Alpidesse, formeerub sageli Vahemereline tsüklon, eriti just külmadel aastaaegadel. See madalrõhuala põhjustab tugevaid tuuli .
Kui Vahemereline tsüklon on Lääne-Alpide ja Põhja-Itaalia kohal, valdavad Sloveenias edelatuuled. Siis kui tsüklon läbi Sloveenia Balkani poolsaarele liigub, puhuvad Sloveenias tuuled idast.
Tugevad tuuled ei ole Sloveenias sagedased. Üks eranditest on tugev tuul, mis toob tihti endaga kaasa torme, selle nimi on ”burja”. Puhanguti saavutab see kiiruse kuni 45 m/s. See on tüüpiline Vipava orule, Karstile ja rannikupiirkonnale. See puhub enamasti kirdest, aga tänu reljeefile, võib see kohakuti puhuda kas idast või põhjast. Paikades, kus „burja“ on tugevaim, on liiklus mõnikord häiritud ja paikades, kus „burja“ on eriliselt tugev on suurte veokite jaoks liiklus isegi peatatud.
Põhja „fen“ on teine aeg-ajalt esinev väga tugev kohalik tuul, mille tagajärgedeks on tihti suurte puude ja majade hävimine.
Üks äärmuslikest ilmingutest, mis põhjustab üsna suuri kahjustusi, ellkõige just põllumajandusele on põud. Vaatamata sellele, et Sloveenia aastane sademetehulk on üsna suur, on tõsine põud esinenud viimase 15 aasta suvede jooksul 4 korda. Eriti just Kirde-Sloveenias on põua esinemine kõige tõenäolisem. Kahju, mille põud põllumajandusele tekitas oli üsnagi märgatav. Kõige tõsisem põuaperiood oli 2003. aasta suvel.
Joon. 3 2003. aasta põud tekitas suurt kahju
Üleujutused esinevad Sloveenias, rohkete sademete tulemusena üsna tihti. Äkilised üleujutused tekivad tihti äikese tulemusena, kui sajab kõvasti vihma. Isegi väiksemad ojad võivad mäestikes muutuda mässavateks veejugadeks.
Joon. 4 Isegi väikesed ojakesed võivad mäestikes muutuda tugevateks veejugadeks