Vana-Kreeka Kreeka-Mükeene periood Mükeene ühiskonnas eristusid sõdalasülikud ja lihtrahvas. Eraldi peeti ka orje. Mükeene matmistraditsioonid said olulisi mõjutusi Egiptusest. Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja kaubatehingute kajastamiseks. Minoiline kultuur kujunes ~2000 aastat e.Kr. Minoiline kultuur oli omanäoline ja kõrgtasemeline. Minose kultuuris olid väga tähtsal kohal lossid ja neid ümbritsevad linnad. Tähtsamad keskused olid Knossos ja Mükeene. Kreeklased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. MINOILISE ja MÜKEENE ERINEVUSED Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli kasutusel lineaarkiri. Kreetal kasutatud lineaarkirja A'd ei osata...
Termopüülide lahing Essee Koostas: 2008 See oli lahing kus pärslased purustasid Xerxes I juhtimisel Sparta väed Leonidas I juhtimisel. Surma said kõik Spartalased kuna nad olid treenitud võitlema surmani. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250000 sõdurit, nad kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust mahtu läbi korraga vaid 2 kaarikut. Päev enne lahingut kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha Kreeka kuninga, kui ta alistub. Leonidas keeldus sellest pakkumisest öeldes et pigem sureb. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna aga Leonidas ütles selle peale et tulge võtke ise. Kui pärslasteni jõudsid andmed kreeklaste neljakümnekordsest vähemusest, naersid nad Leonidase keeldumise üle. Kuid nad ei teadnud seda, et spartalased olid treenitud surmani võitlema. Xer...
Kreeka-Pärsia sõjad Vastamisel kasuta interneti abi ● Mis aastal toimus Maratoni lahing? Vastus: 490 aastat eKr ● Kus lahing toimus? Vastus: Kreekas, Ateena lähedal (Atikas), Maratoni tasandikul ● Osapooled? Vastus: Ateenlased ja pärslased ● Kreeklaste väejuht ja pärslaste kuningas? Vastus: Ateena väejuhi Miltiades ● Sõjameeste arv mõlemas sõjaväes? Vastus:Kümme tuhat ateenlast ja tuhat Plataia linna jalaväelast. 25 000 sõjaväelast ja 1000 ratsaväelast Pärsial. ● Lahingu tulemus? Vastus: Ateenlased võitsid pärslasi ● Mis aastal toimus Termopüülide lahing? Vastus: 480 eKr ● Kus lahing toimus (leia koht ka all olevalt kaardilt)? Vastus: Termopüülid, Kreeka ● Osapooled? Vastus: Vana-Kreeka linnriigid ● Kreeklaste väejuht ja pärslaste kuningas? Vastus: Kreeklaste väejuht Leonidas ja Pärsia kuningas Xerxes ● Sõjameeste arv mõlemas sõjaväes? Vastus: 7000-meheline kreeklaste vägi, 120 000 – 300 000 meest pärsla...
Kreeka-Pärsia sõjad Sõdadel oli Antiik-Kreekas suur osatähtsus. Sealsed alad vahetasid võimu väga tihedalt, sõditi maade ja kaubandusteede pärast, lisaks oldi suhteliselt avatud võõrastele mõjudele (eriti Väike-Aasia poolt). Müütidestki on tuntud Trooja sõda ning väiksemad taplused. Pärast seda kuulsat kümneaastast piiramist Ilioni all hajusid peagi nii Minose kui ka Mükeene kultuur.Algas pime ajastu. Seda ajastut on nimetatud pimedaks, kuna nendest aastasadadest pole suuremaid kirjalikke märke. Toidupuuduse tõttu hakati rajama kolooniaid. Siis lõppes aga ka pime ajastu, järgnes arhailine ajajärk. 776 eKr toimusid esimesed olümpiamängud, tekkisid polised - Kreeka linnriigid. Kolooniate rajamine kiirenes, tekkisid tihedamad sidemed lähisümbrusega. Hakati vermima hõbemünte. Tõusid esile kaks linnriiki, Ateena ja Sparta. Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult vä...
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalits...
Kreeta ja mükeene võrdlus Kreeta Mükeene Losside üldilme korrapäratu,põhiplaan kindlustatud tohutute kindlustamatta müüridega Maalide ainestik värviküllased,elurõõmsad, sama + sõjatseenid kujutati lilli,liblikaid,spordimehi Inimeste tegevusalad meresõit,põllumajandus, sama + sõjapidamine käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung v...
Kreeka-Pärsia sõjad Lähis-Idas kujunes 6. sajandil eKr enneolematult suur PÄRSIA riik. 6. sajandi II poolel eKr allutas Pärsia kuningas KYROS oma võimule Väike- Aasia rannikul asuvad Kreeka linnad. Kreekakeelse maailma liidrikoht läks Mandri-Kreekale. Pärsia hakkas kontrollima ka Hellespontost (väina Musta ja Egeuse mere vahel) ja takistama Kreeka poliste kaubandust. Pärsia soosis kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta mere põhjaranniku steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ...
Ajaloo KT Kreeka-Pärsia sõjad, Ateena õitseaeg 1.Mitmendal saj. toimusid K-P-sõjad? V: 5.sajand. 2.Järjesta K-P-sõja tähtsamad lahingud, alusta varasemast. 1) Maraton 2)Termopüülid 3)Salamise 4)Plataia 3.Töö kaardiga (kaart tv lk 35). Milline lahing oli kõige olulisem? Miks? 4.Kirjelda ühte lahingut. (Kus, mis, lahingu käik) V:Selle pead sa küll ise välja mõtlema. 5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik, neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi. 6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles. Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit. Suured ehitamised. 7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees. 8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli ...
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid el...
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil...
Vana-Kreeka Kreeta-Mükeenest hellenismini Sissejuhatus • Väga rikkaliku ja legendiderohke ajalooga • Kutsutakse Euroopa tsivilisatsiooni hälliks • Paljud teadused ja mõtted pärinevad Vana-Kreekast • Ajalugu • Matemaatika • Filosoofia • Füüsika • Loodusteadused • Ideid saadi ümberkaudsetelt rahvastelt ja kultuuridelt • Asetseb Balkani poolsaarel Egeuse mere ääres • Eraldi väiksem Peloponnesose poolsaar • Hellas ja hellenid • Iidne nimetus Kreekale ja kreeklastele • Kasutusel tänasepäevani • Rahvas ise on pärit Mesopotaamia ja India aladelt Kreeta-Mükeene kultuur • Vanim Kreeka (ja Euroopa) aladel tekkinud kultuur • Kujunes välja umbes 2000 e. Kr • Tekkis samal ajal nii Kreeta saarel kui Kreekas Mükeene linnriigis • Mükeene ajastu kreeklasi nimetati hiljem ahhailasteks • Nimetatakse teisiti lossidekultuuriks • Lossides oli olemas näiteks: • Algeline kanalisatsioon • Värv...
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
14. Ülevaade Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost Looduslikud tingimused 1. Asub Balkani poolsaarel (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kreeka (Peloponnesose poolsaar) ja Egeuse mere saartel 2. Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud 3. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaase lõikuvad merelahed 4. Peamine ühendustee – meri, selle kaudu peeti sidet ka välismaailmaga 5. Avatus muu maailma suhtes, aga ka sügav sisemine killustatus 6. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust 7. Kultuurivahendaja, võeti üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugavdasid neid ja arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni 8. On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri Ajalooperioodid 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr) 2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr) tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati hetii...
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklase...
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu s...
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja armee ja sõjapidamine Referaat Martin Aron 10.a klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord 1. Tiitelleht lk.1 2. Sisukord lk.2 3. Sissejuhatus lk.3 4. Kreeka lk.4-6 5. Rooma sõjavägi lk.7-10 6. Kasutatud kirjandus lk.11 Sissejuhatus Sõjad said alguse eraomanduse tekkides ja ühiskonna jagunedes antagonistlikeks klassideks. Klassiühiskonnas on seaduspärane nähtus. Relvavõitlus, mida peetakse klassiomaste majandus või poliitilise eesmärkide saavutamiseks ja mis on sisuliselt klassiomase poliitika jätkamine vägivallavahenditega, võib toimuda eri maade klasside või ka ühe maa eri klasside vahel. Et ürgkogukondliku korra ajal klassid puudusid, siis ...
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski kandev...
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
