Regulaarpark park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN
Hauamonumentidena kasutati palju obeliske. Stalinism Stalini ideede järgijad: imperilistid, kommunistid, rassistid, antisemiidid, ksenofoobid, antidemokraadid Stalinistlik arhitektuur Eestis Stalinistliku arhitektuuri juuri võib otsida juba antiigist. Millalgi 1930. aastatel saadi aru, et töölisi saab paremini tegutsema panna, kui kasutada ka arhitektuuris neile paremini mõistetavat keelt. Nii hakatigi töölistele paleesid ehitama. Seejuures lähtuti klassikalisest antiigile toetuvast arhitektuurist klassitsismist, barokist ja renessansist. Elamuehituses oli aga eeskujuks Viini 1920. aastate sotsiaalehitus, mis oli samuti paleesarnane. Pärast sõda lisandus võidupateetika. Stalinistlikul eesti arhitektuuril on silmatorkavalt palju ühiseid jooni klassitsismiga. Ka sellele on Mark Kalmul oma seletus: eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Seal on aga palju just klassitsismiajastust pärit hooneid, millest eeskuju võeti ja
KLASSITSISM Kirjanduses Arhitektuuris Kunstis Muusikas Mis on Klassitsism Classicus (lad.k.) eeskujulik,korrapärane Kultuuriperiood 1750(80)1820 Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas Vastandas end barokile Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks Mis iseloomustab klassitsismi Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga Välditi juhuslikku, segast, korratut Toetuti antiigile Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Tõmmati range piir "kõrge" ja "madala" vahel kunstis Klassitsism kirjanduses Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast Komöödiazanris hinnati õpetlikkust Draamas tehti normiks kolme ühtsuse (aja, koha, ja tegevusühtsuse) põhimõte Luules hinnati puhtaid riime Klassitsism arhitektuuris Andrea
Barokk 17 saj ja Vastandlikud nähtused, erakordsed Lope de 18 saj kangelased, teravad kontrastid, Vega ,,Sevilla tähed" esimene metafoorsus ja sümbolid, maise elu pool tühisus, vastuolu kõrgete ideaalide ja karmi madala tegelikkuse vahel, Detailide rohkus. Klassitsism 17 saj ja Toetus antiigile, loogiline, mõtlemine, 18 saj piiritlemine, mõistuspära, selgus, esimene täpsus. pool Realism 19 saj Tõeliselt olemasolev, reaalne, Balzac ,,Isa Gorjot" kirjandus kujutab tegelikku elu võimalikult tõepäraselt. Modernism 20. saj Uuenduslikud suunad. Me oleme esimene loojangu, hävingu poeedid.
Renessanss(taassünd) 14.-16.saj - varem keskuseks usk, nüüd inimene - antiikkultuuri taassünd - suurem ilmalikkus - individualism (tasakaalus keha, vaim, mõistus, tunded) - humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni Boccacio "Dekameron" (100 lugu katku eest pagenutelt) W.Shakespeare "Hamlet", "Othello", "Macbeth" Miguelde Cervantes Saavedra "Don Quijote" Klassitsism: 17.saj - toetub antiigile, aga renessansist erinev - mõistusepärane, reeglitele alluv - Boileau (kõrged z: ood ja trag.)(madalad z: novell, romaan) - Descartes "Mõtlen, järelikult olen" TEOSED: Jean Baptiste Moliére "Ihnur", "Tartuffe", "Don Juan" - kukkus läbi trag. näitl. ja kirjutajana, läks üle komöödiale Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada
riided. 4. PRANTSUSE KUNST Kolossaalorder - soklikorrusele toetuvad võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Regulaarpark - reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide. Selle ümber paiknevad sümmetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Ideaalmaastik - ei kujunenud ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Heroiline maastik - ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütloogilised kangelased. 5. ROKOKOO ISELOOMUSTAMINE (8 teemat - 157-165) 6. BAROKK PRANTSUSMAAL (Video: Glaude Lorrain "Sadam) 2. Kes varastasid tema ideid? Ahned ja ebaausad inimesed. 3. Millest otsustas ta koostada kogumiku ja teha koopiaid? Kõikidest oma maalidest. 6. Mis aastal asutati Louvre'i muuseum? 1793.a. 13. Mida meenutavad Claude maalid? Barokset teatrilava.
Keskaeg Lääne-Euroopa Ristiusu võim, Varakeskajal "Vanem Edda" 5.saj.-15.- 5.saj. antiikkultuuride häving, *ladinakeelne kirikukirjandus (kirikulaulud, 16.saj. ristiusu võim; keskaeg kunstis pühakute elulood) `Beowulf' anglosaksidel, `Lugu täielik vastand antiigile, linnade *eeposed, saagad, mis põhinesid Igori sõjaretkest' vene teke, kaubanduse areng, mitmed rahvapärimusel `Rolandi laul' prantsuse leiutised, rahvaste ränne. `Laul minu Cidist' hispaania, Feodaalkultuuri algus-12.saj
(oli ka skulptor). Carlo Maderna Rooma Peetri kiriku edasiehituse autor (hiigelsambad peaukse juures, eeskujuks Jeesuse kirik Roomas.) Francesco Borromini üks Rooma linna arhitektidest. Saksamaal: Tagasihoidlikum,alles toibub sõjast. Z. Dresdenis kiviparketiga kaetud peoplatsi autor.Ümbritsetud galeriidest. Berliini lähedal Bostami loss. Prantsusmaal: Välditi liialdusi.Tagasivaade antiigile. Lowri lossi edasiehitus.Võimul Louis XIV. Claude Perrault ehitas idafassaadi.3-korruseline,hiigelsambad. Versailess loss: *hakati ehitama kuninga jaoks, sai kuninga pearesidendiks. *baroklikum kui Lowri idafassaad. *mitmetiivaline (2 suurt tiiba) *siseõu *baroklik klassitsismistiil *üle poole km pikk *kuninganna ja kuninga ruumid + aadelkonna ja õukonna ruumid
18.saj II pool 19.saj I veerand. Märgib aega, kus pooldati lihtsat, selget ning arusaadavat. Püüti jäljendada vanakreeka ja rooma kunsti. 2. Võrdlus BAROKK RENESSANSS KLASSITSISM Rahutu, liikuv, ilutsev, Looduskultus, Kindlad reeglid, ülepaisutatud, stiilide huviobjektiks inimene, mõistuspärasus, selgus, paljusus, teravad kontrastid, tegelikkuse kujutamine, kord, toetumine antiigile, müstika, afektiteooria, fantastika, ajastuga lihtsus, ratsionalism ebakorrapärasus. vastuollu minevad (teadmised maailmast Valitsev Itaalias, Hispaanias. kangelased. saadakse mõistuse abil) Valitsev Madalmaades. Rene Descartes: ,,Mõtlen, järelikult olen
18. Saj teine pool - 19.saj esimene veerand Classicus (lad.keel) - eeskujulik, korrapärane Kultuuriperiood 17(20)50 - 1820 Vastandas end barokile Prantsusmaa, keskuseks sai Pariis AJALUGU 18. Saj lõpul toimusid suured muutused Euroopas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789 - 1794) Napoleoni sõjad (1799 - 1814) Viini kongress (1814-1815), Euroopa riikliku jaotuse muutus ISELOOMUSTUS Välditi juhuslikku, segast Toetuti uuesti antiigile ehk antiikkultuuri iluideaalidele Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos järgima pidi KLASSITSISM FILOSOOFIAS Ratsionalistlik tendents ilmnes juba Rene Descartes'i töödes "Mõtlen, järelikult olen" 18. Saj valgusfilosoofid Rousseau, Voltaire, Diderot, Montesquieau, Kant Valgustajate ideed leidsid väljendust "Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioonis" Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust, struktuuri
KLASSITSISM Klassitsism- ladina keeles Classicus- eeskujulik ja korrapärane. Kultuuriperioodiks 1750-1820. Valitses kirjanduses, kunstis ja muusikas. Klassitsism vastandas end barokile. Klassitsismi iseloomustab: · mõistuspärasus, samastati selguse ja korraga, · välditi juhuslikku, segast, korratut, · toetuti antiigile, · töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima, · kunstis tõmmati range piir 'kõrge' ja 'madala' vahele. Klassitsism muusikas: · püüti luua selge ülesehitusega teoseid, · kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm, · tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid:
raskust, viletsust · ,,Heinamaalt kojutulek" NICOLAS POUSSIN: · Teemad antiikmütoloogiast ja kirjandusest · Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusid · Tegevus tavaliselt antiikarhitektuuri foonil · Tegelaste tunded kujutatud jahedalt · Piltide meeleolu suursugune, piduik · Vihje surma paratamatusele ja aja vääramatule kulgemisele · On maalinud nn ideaalmaastikke ei ole kujutatud tegelikku maastikku, vaid on koondatud põnevad , sageli antiigile vastavad üksikasjad · Heroiline maastik kui ideaalmaastiku foonil on kujutatud mütoloogilised kangelased · ,,Poeedi inspiratsioon" · ,,Maastik Phokioni surnukehaga" CLAUDE LORRAIN: · Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi · Pildi külgedel asuvad tumedate massidena puud, varemed vms, keskel aga avaneb vaade kaugusesse. · Laad oli maalilisem ja barokilikum kui Poussinil, kuid ikka selge ja ülevaatlik · ,,Hommikune sadam"
Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism · klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast · Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima · Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi · Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi · Lahutas vastandid Moliere prantsue näitekirjanik Pedro Calderon Hispaania kirjanik, tuntud näidendite poolest
Itaalia fašismi tunnusjooned Äärmuslikult natsionalistlik ja populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega. Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Selles lähtub fašismfuturismist Riiklus, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; eitab riigivälist poliitilisust. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Antiigile orienteeritud trratitsioonist, mis avaldub eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses ja samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. Koporatiivne ühiskonnamudel – otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms organisatsioonide baasil Fašismi iseloomustab autoritaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine fašistliku parteiga, ühiskonna elu kõigi külgede range
· Äärmuslikult natsionalistlik, populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega,üliinimese kultus.Riigi huvide seadmine esikohale. · Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. · Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. · Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) ohter tarvitamine. · Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ja samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. · Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil. Võrdlus: Kuna fasism lõppes ühes Natsi-Saksamaa ja Itaalia alistamisega,siis saame fasismi ja liberalismi võrrelda kuni aastani 1945. Fasismi tagajärjeks oli äärmine vägivald
Draamakirjandus (komöödiad, tragöödiad, luule) 14. Millised on klassitsistliku teatri peamised erijooned(väh. 3), kes olid kuulsamad klassitsismiajastu autorid(mitte ainult näitekirjandust silmas pidades) Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias? 1) Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi 2) Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida pidid järgima 3) Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte Inglismaa Saksamaa Prantsusmaa Itaalia * Henry Purcell * Michael Praetorius *Descartes *Michelangelo * John Milton * Martin Opitz *Molie *Monteverdi * John Donne * Corneille 15. Mis on draama ja millal kujunes see välja iseseisva zanrina?
· 1220. aastatel tõusis esile Lübecki vabalinn. · 14.-16.saj ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. 14.saj II poolel kuulusid sinna enamis Novgorodi- Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamalinnu · Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi Tallinn-Riia sadama. Koge-uuttüüpi laev, mis suutis kanda veelgi rohkem kaupa. Keskaja teaduse arengu põhijooned · Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad · Enamasti toetus teadmised ja teadus antiigile · Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstis. · 5. saj. süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" , mis jagunesid kahte suurde rühma: o Triivium (grammatika, retoorika, dialektika o Kvadriivium (artimeetika, geomeetria, muusika, astronoomia) Euroopa koolide rajamine · Euroopa üks vanim ülikool on Itaalia Salerno ülikool 10.saj., kus kõrgharidus anti vaid arstiteaduses.
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine
II perj. Tragöödiad ,,Hamlet", ,,Othello". III perj. Tragöödjad: ,,Talvemuinasjutt" ja ,,Torm" Barokk Hispaania, Itaalia, Saksamaa. Vastandlikud nähtused, erakordsed kangelased, teravad kontrastid, metafoorsus ja sümbolid, maise elu tühisus, vastuolu kõrgete ideaalide ja karmi madala tegelikkuse vahel, Detailide rohkus. Lope de Vega ,,Sevilla tähed" Colderon ,,Elu on unenägu" Klassitsism Prantsusmaa, Inglismaa. Toetus antiigile, loogiline, mõtlemine, piiritlemine, mõistuspära, selgus, täpsus. Descartes ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Boileau ,,Luulekunst". Moliere Komöödiad: ,,don Juan", ,,Ihnus". Valgustus Mõttevabadus, demokraatia, teadus, haridus. Russeau. Põhimõte: lasta vaimul endaga areneda. ,, Julie e. Uus Heloise", ,,Ühiskondlik leping", ,,Julie", Emilie" . Voltaire. Filosoofilised jutustused: ,, Filosoofiline sõnaraamat". ,,Zadig". Defoe ,,Robinson Crusoe". Swift ,,Gulliveri reisid"
° Üllad ja tõsised teod ° Tegevus tavaliselt antiikarhitektuuri foonil ° Mõjutab mõnevõrra teatraalselt ° Tegelaste tunded jahedad, ilma spontaansuseta ° Meeleolu suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu ° Nukker vihje aja vääramatule kulgemisele, surma paratamatusele ° Maalinud ka ideaalmaastikke ° Ei kujuta ühtegi tegelikku maastikulõiku ° Koondatud põnevad, sageli antiigile viitavaid üksikasju ° Kui sellel tegutsevad mütoloogilised kangelased heroiline maastik ° Mõistuspärane, valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, meeleline värskus ° Prantsuse maitse oluliseks kujundajaks tänaseni ° ,,Maastik Phokioni surnukehaga" ° ,,Poeedi inspiratsioon" ° Keskseks valgusejumal, kunstide kaitsja Apollon lüüra ja loorberipärg ° Poolõde armastusluule muusa Erato pilk taevas, ootab inspiratsiooni ° Amor
meister WILLEM KALF) Olustikumaal nende maalide formaat oli väga väike, siis hakati neid maalinud kunstnike kutsuma ,,väikesteks hollandlasteks" . Sageli oli piltide aineks mõni jutustus(Olulisemad jollandi olustikumaalijad: Jan Vermeer van Deft, Pieter de Hooch, Jan Steen) Mida tähendab... Ideaalmaastik - Ei kujuta mitte tegelikku maastikku, vaid sellele on koondatud põnevaid, romantilisi ja sageli antiigile viitavaid detaile. Veduudid - täpsed maastiku- ja linnavaated. Selle valdkonna kunstnikke: Canaletto, Francesco Guardi Heroiline maastikumaal - maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Iseloomusta barokk kunsti üldiselt Barokki iseloomustab: Dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, Jõulisus, hoogsus Tohutu tundeküllasus Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone
Reljefid on väga orgaaniliselt ja veenvalt seotud ehitisega. Väga palju kasutati ornamentikat (samuti omas tähendust). Abstraktsed ja skemaatilised geomeertilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised. Skulptuure kasutati ka altarite kaunistamiseks ja vähesel määral ka vabalt seisvana kiriku ruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga krutsifiks. Keskaja maailmavaade ja seega ka kunst (vastupidiselt antiigile) peab ülevaks piinatud ja kannatavat keha. Skulptuure tehti nii kivist, puust kui ka pronksist. Enamasti on skulptuur värvitud. Romaani maalikunst. Maalikunsti suunitlus analoogne skulptuuriga. Kirikutes kasutati väga palju seinamaali. Pinnaline ja lineaarne (joontel põhinev joonistus) laad, kujutised on fantaasiaküllased, dünaamilised ja väljendusrikkad. Peateema Piiblilugude illustratsioonid, mitmesugused imed pääsemine surmast, haigustest, kurjadest vaimudest jne
PA võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, nad püüdsid maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted. . Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism . Ratsionalism avaldus ka tollase filosoofia arengus René Descartes ,,Cogito, ergo sum" mõtlen, järelikult olen. . Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast . Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima . Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi . Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte . Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J
Louix laskis ehitada vanadekodu sõjaveteranidele ja invaliidide kiriku. Kujutav kunst 17. saj I poolel valitses baroklik realism. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele. Traagiline alatoon. On maalinud ka ideaalmaastikke - maastikku kokku kogutud antiigile iseloomulikke loodusasju. Lisab veel mütoloogilised kangelased (heroiline maastik). Tema looming on Prantsusmaa maine kujundajaks tänapäevani. *"Poeedi inspiratsioon" *Maastik Phokioni surnukehaga CLAUDE LORRAIN Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi(pildi külgedel asuvad kulissidena puud, varemed jms, keskel avaneb vaade kaugusesse). Tema maal baroklikum, maalilisem, lüürilisem kui Poussinil. Oskab hästi kasutada õhku ja valgust
Itaalia fasismi tunnusjooned · Äärmuslikult natsionalistlik, populistlik valitsemisvorm juhikultusega. · Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. · Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. · Poliitiliste sümbolite (mundrite, marsikolonnide ja lippude) ohter tarvitamine. · Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ning samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. · Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil. Benito Amilcare Andrea Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints 28. aprill 1945) aastatel 19221943 oli Itaalia
Tegevus toimub tavaliselt antiikarhitektuuri foonil ning mõjub mõnevõrra teatraalselt, tegelaste tunded on aga kujutatud jahedalt, ilma spontaansuseta. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Tihti on Poussini piltides nukker vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele. Ta on maalinud ka nn. ideaalmaastikke. Sellised pildid ei kujuta ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütoloogilised kangelased, nimetatakse seda ka heroiliseks maastikuks. Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, aga ka meeleline värskus. Poussini looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni. Calude Lorrain (1600- 1682). See kunstnik arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi
Kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid , tegelaste tunded kujutatud jahedalt, ilma spontaansuseta Piltide meeleolu suursugulik ja pidulik, mitte rõõmus ja muretu On maalinud nn. ideaalmaastikke ja ka heroilist maastiku Ta looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni, seega peetakse parimaks barokliku klassitsismi maalikunstnikuks Ideaalmaastik- Sellised pildid ei kujuta ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaažina mütoloogilised kangelased, nim. seda ka heroiliseks maastikuks. 7) Prantsuse arhitektuur Louis XIV ajal. Baroklik klassitsism arhitektuuris 17.sajandi alguses oli prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks.
Donne- luuletaja. 16.-17.saj. Kontseptid ja vastandamised. Luulelooming usulis-filosoofilise kallakuga. ,,Jumalikud luuletuse", "Satiirid", ,,Eleegiad". Jutlustaja. Iroonilised tekstid. Suur osa ta luulest satiiriline. Vastandid- näilik vs tegelik. Klassitsism 17.saj 17. saj. Vastandite lahutamine. Prantsusmaa. Prantsuse Akadeemia loomine Richelieu poolt. Au sees mõistus ja mõistupärasus, mis pidi allutama egoismi ja individualismi kire. Monarhia tugevdamine. Ranged reeglid. Toetumine antiigile. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Au sees tragöödia ja komöödia. aja ühtsus, tegelane ei muutu ega arene. Eesti kirjanduses on klassitsismi Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Robert Faehlmanni ning Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingus. La Fontaine. 17. saj. keskpaik. Sai Pariisis innustust ja eeskuju epikuurlikust-materialistlikust filosoofiast. ,,Värssjutud ja novellid". ,,Valmid". Ta on teisi hilisemaid satiirilisi kirjanikke mõjutanud.
Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas 9. Võrrelda klassitsismiaja kultuuripilti romantismiga suhtumises antiigipärandisse, tuua näiteid kirjandusest ja kunstist. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv zanr tragöödia. · Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. · Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. · Arhitektuuris palladionism.
veel kohta kirjanduses ega maalikunstis. Keskaja inimene ei tundnud looduse kirglikku kutset, sest ta polnud loodusest lahutatud ja elas selle sees. Loodusesse esteetilise suhtumise mõiste on veidi teise tähendusega. Loodus võis keskaja inimeses esile kutsuda nii imetlust kui ka hirmu, kuid need emotsioonid on seotud ainult puhtpraktilise vajadusega rahuldada looduse arvel oma elulisi vajadusi. W.Ganzenmüller väitis, et keskaega ei tule vastandada antiigile või uusajale, vaid avada keskaja inimeste maailmatunnetuse sisemine spetsiifika. Nende suhtumise loodusesse määras eelkõige religioon-keskaja maailmatunnetuse põhialus. Jumal ja inimese hing olid tol ajal absoluutsed väärtused, loodus ainult suhteline väärtus. Kui loodus ei teeninud Jumala tunnetamist, siis oli ta väärtusetu, kui ta segas Jumalale lähenemist, siis nähti temas kurjust, saatanlike jõudude ilmingut. Seepärast kujunes looduse tunnetamise jaoks enam-vähem
otsustaja. Joonistamisoskus eristas kunstniku lihtsast käsitöölisest. Nüüd ei saanud kunstnikud enam reeglite tõttu oma loomingut levitada. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Piduliku meeleoluga pildid, teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele. On maalinud ka ideaalmaastikke - maastikku kokku kogutud antiigile iseloomulikke loodusasju. Lisab veel mütoloogilised kangelased (heroiline maastik). Tema looming on Prantsusmaa maine kujundajaks tänapäevani. CLAUDE LORRAIN Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. 2-l pool pildi ääri suured massid, keskel vaade avarusse. Tema maal baroklikum, maalilisem, lüürilisem kui Poussinil. Oskab hästi kasutada õhku ja valgust. Tema töödes on maal nagu teatrilava. Ohtralt viljeldi portreekunsti, eriti õukondlastest
Väikese poisi büst: Mino da Fiesole. Astorgio Manfredi II portree; madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistamine. Valmistati pronksist, marmorist, majoolikatehnikas(põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga). Meistriteks nt. LUCA della ROBBIA (1400-1482) ja tema vennapog ANDREA (1435-1525) medalikunst – medalid tähtsate sündmuste v isikute auks. nt. medal Lorenzo de’ Medici portreega hauamonumentides- ühinenud kristlikud ja antiigile viitavad detailid, nt. sarkofaagid, väikeste tiivulised lapsukesed- putod ja antiigi ornamentika. nt. A. della ROBBIA. Madonna lapsega. majoolika. Gooti arhitektuuri üldiseloomustus varagootika- 1200 kõrggootika 1200-1400 hilisgootika- kuni16 saj II pool Prantsusmaal 2 torniga ehitised, Saksamaal /Skandinaavias 1 torniga, Saksamaal oli 2 torni kuni 13. sajandini gooti hõimu järgi nimetus Gotlandi saarel elasid gootid. See nimi pandi alles uusaja alguses, halvustava tähendusega. ALGUS:
sõnavara, ladina keele sõnatuletus+kreeka keele sõnaliitmine Etapid:1.Antiikajal kreeka keelest ülevõetud sõnad puhastati keskaegsest ortograafiast, taastati klassikaline kirjapilt ja hääldus.2. Uute kreeka tüvedee ees-ja järelliidete ülevõtmine. Kreeka tähestik kui number- ja salakiri. 27.Millistes valdkondades kasutatakse ladina keelt maailmas veel tänapäeval? Meditsiin, juura, bioloogia,teoloogia,teadus. 28.Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik lähenemine antiigile? Mille poolest erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest? Retseptsioon >lad receptio’ (uuesti)saamine, vastuvõtmine Antiikkultuuri jätkamine ja muundamine, transformatsioon, hülgamine ja taasavastamine. Vahemere religioon kui Euroopa kultuuriline alge. Filosoofiliste, majanduslike, poliitiliste, usuliste, esteetiliste,eetiliste nähtuste alged antiigist.Antiik kui võrdlusalus ja suhestumispunkt Euroopa kultuurilise endapildi loomisel
teravilja, vaha, karusnahku, vaske ja rauda senisest suuremates kogustes Ptk 22 Keskaja ülikoolid ja teadus Oeale barbarite sissetungi toimus hariiduse ja kultuuri järsk langus Määravaks sai kiriku osa Varakeskajal olid ainsad kirjaoskajad vaimulikud Inimesed, keda huvitas haridus pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigile Kauaks ajaks unustati loodusteaduste põhisaavutused Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstid, et kasutada kallist pärgamenti usuliste tekstide üleskirjutamiseks 5.saj süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" 6.saj jagati need kahte rühma triivium-grammatika retoorika dialektika kvadriivium kvardriivium
(veduudigraveerija). K. taotles lihtsust ja selgust ning võttis eeskujuks antiigi vastavalt W 1755. Aastal esitatud juhtmõttele: ,,Ainus tee kuidas saada suureks ja, kui võimalik, jäljendamatuks, on antiikrahvaste jäljendamine". K-le oli omane normatiivsus ja harmooniapüüdlus. Oli Klassitsismi toereetik (1717-68), nimetati saksa arheoloogia ja uuema kunstiteaduse isaks. Klassitsism otsene orienteerumine antiigile. Käis Pompei ja Herculaeneumi väljakaevamistel. ,,Üllas lihtsus ja vaikne suurus." Klassitsism pidas oluliseks kõrge ja madala stiili (komöödia ja tragöödia) ranget lahushoidmist, 3 ning püüdis viljeleda kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku
alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks kunstistiil, mis kestis 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi esimese veerandini romantika - tundelisus, luulelisus, igatsevus romantism - üks kunstistiil 19. sajandi alguses HISTORITSISTLIK ARHITEKTUUR 18.saj keskel minevikuarhitektuuri eeskujuks võtmine, neogootika(Inglismaa, Saksamaa), neorenessanss, neobarokk1870, raudkontsruktsioonid, Paddingtoni raudteejaam Londonis, vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel MODERNISM 1814
sündis Kreeta saarel, õppis ja tegutses Veneetsias; pikaksvenitatud figuurid, ebamaised värvid; tööd: Krahv Orgazi haudapanek, Püha Martinus ja kerjus, Püha Maurizius ja Teeba leegion; Itaalia kunstnikest: Parmigianino Madonna piltidel isel. pikk kaarjas kael, Pikakaelaline Madonna; Tintoretto Püha Õhtusöömaaeg, Pacchos ja Ariadne Madalmaad: erines väga It. kunstist; ei toetunud antiigile, kapitalistlike suhete arenemine, isel. suurem fragmaatilisus; 17.saj. kalvinistlikud ideed, kunst peamiselt linnakodanike teenistuses; kunst rohkem olmeline; religioossete piltide kõrval portreed ja olmelised stseenid, ka loodus; õlivärvid (värvide segamine); tähtis hingeelu; vennad van Eyckid(Jan ja Hubert) Jan: kuulsaim töö Genti altar(tiib altar, mille tellis kaupmees van
9 Itaalia fasismi tunnusjooned Äärmuslikult natsionalistlik, populistlik valitsemisvorm juhikultusega. Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. Poliitiliste sümbolite (mundrite, marsikolonnide ja lippude) ohter tarvitamine. Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ning samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil.10 Fasismi sümbolid Eelpool mainitud vitsakimp ei olnud ainus Fasistliku Partei sümbol. Mussolini
Tegelikult võib erinevaid pühasid paiku kaunistavate reljeefide põhjal jälgida Buddha elu - sünd, elu prints Siddharatana ühes Põhja-India õukonnas, ta abielu, loobumine kuninglikest eeliõigustest, askeesiperiood, valgustumine bodhi-puu all Bodhgayas, esimene jutlus Benarese Hirvepargis, tema õpetused, ta imed ja lõpuks surm (Nirvaana). Gandhara piirkunna kunstis kujutati ka loomi, kuid nad olid siin vähemtähtad kui Sanchi traditsioonis. Jällegi on tunda antiigile omast humanistlkku inimkeskset maailmakäsitlust. Tähtsaim nende loomade seas oli lõvi, mis alates iidsetest aegadest oli kasutatud kuningliku sümbolina. Budistlikus kunstis kujutatakse kahte lõvi tavaliselt Buddha trooni kõrval sümboliseerimaks ta kuninglikku positsiooni inimeste seas ja samal ajal on embleemiks Sakya klaanile, kuhu ajalooline Buddha kuulus. Põhja-Afganistaanis Bamijanis paiknesid monoliitsed Buddha-kuju, mis asusid kaljusisse uuristatud õõnsustes
Normannide vallutustega tuli inglise keelde prantsuse keele kaudu veel ladina keele laene, samuti renessansiajal (humanistlike ideede levik koos sellealase kirjandusega. Uusladina keeles teosed, mis tingisid jällegi vastavate laenude ülevõtmist. Inglise keel levis nagu ladina keelgi vallutuste ja koloniseerimisega. Inglise koloniaalvallutused on suured, inglise keelt hakati kolooniates kasutama eliidi poolt. 25. Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik (reception studies) lähenemine antiigile? Mille poolest 5 erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest? Vastus: Lugejaarvamuslik? Retseptsioon < lad receptio `(uuesti)saamine, vastuvõtmine'. 26. Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses?
,,Karjased Jeesus-last kummardamas" Nicolas Poussin kasutas oma loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja kirjandusest, mis sobisid haritud aadlike kodudesse. · Kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid antiikarhitektuuri foonil, mõjusid mõneti teatraalselt. Tegelaste tunded on spontaansuseta jahedad. Tihti nukker vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele. · Ideaalmaastike maalimine- millele oli koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. · Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitseb kord, selgus ja mõõdukus, aga ka meeleline värskus. Tema looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni. Kunst 18. saj. Louis XIV ja Louis XV riigi rahadest elava õukonna, kelle selle aja tunnuslauseks ,,Pärast meid tulgu või veeuputus", elu sisuks oli meelelahutus. Rokokoostiilis sisekujundus- loobutakse
25. Klassitsistliku kunsti tunnused 1650-1770, 18 saj. Classicus- lad. K eeskujulik, jäädvustamist vääriv. Keskne idee seisneb arhitektuuri jäljendamises. Kui barokk ühendas vastandid, siis klassitsism lahutas need. Tähtis absolutism, kuningavõim, suundutakse tagasi antiiki. Pöördutakse tagasiratsionaalse, tasakaaluka esteetika juurde. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mida kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratust. Toetudes antiigile, töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tõmmati selge piir ,,kõrge" ja ,, madala" vahele kunstis. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Draamas tehti normiks 3 ühtsuse (aja, koha, tegevusühtsuse) põhimõte, mis pidi tagama tõepärasuse. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. 26. Valgustuse olulisemad ideed 18saj. Mõistuse ajastu, filosoofide sajand. Valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess
inimkeha. Sellel pinnal tekkis invidualism. Taoline lähenemine kujunes määravaks Lääne- Euroopa kultuuri arengus. Üksikisik oli loova tegevuse keskpunkt. Humanism Mõiste võtsid kasutusele Firenze õpetajad 14. sajandil. See tähistas eelkõige tegelemist ajalooga, luulega, moraalifilosoofiaga. See tähendab, et need on ained, mis uurivad inimest. Keskaja ülikoolides neid ained ei tuntud ega ka õpetatud. Humanistideks hakati nimetama kõiki antiigile pühendanud õpetlasi. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Alates Petrancast hakati humanismi all mõistma inimese ja inimlikkuse väärustamist. Inimest kui isiksust hakati vabastama kirikute dogmadest. Tekkisid näiteks küsimused ,,Kuidas Maa tekkis?" Vabastama hakati ka seisuslikest normidest ja ilmaliku võimu alt. Nii kirjanduses kui ka ajaloos sai tähtsaks algupärandite lugemine, tagasipöördumine allikate juurde. Sellega
Osaliselt seotud Eestiga. Gustav Adolf II 1632 kirjutas alla Tartu Ülikooli asutamisele, enne kui sõtta läks ja ära suri. Sks kult mitte kõige paremad ajad. Barokk muutub oluliseks just Hisp, klassi vaid Prantsusmaal. ,,barocco" port k, ebakorrapärane pärl. Barokis kasutati väga palju allegooriat, metafoore, sümboleid. Hakkab rõhutama maise elu tühisust, illusoorne, pessimismi, skeptitsismi, inimese hing on lõhestunud ja ta on moraalselt alla käinud. Klassitsism toetub antiigile aga sealt võetakse väline vorm, mitte sisu, eetika võetakse aluseks. Louis XIII tegeleb sellega. Richelieu asutas Pra teaduste akadeemia, mis võitleb luule puhtuse eest. Au sees mõistus ja mõistuspärasus. Filosoof Descartes ,,Cogito ergo sum" mõtlen, järelikult olen olmas. Aluseks mõte, mitte tunded. Kõik peab olema korrapärane. Kunst jaotatakse kaheks: kõrgem (trag) ja madalam(kom). Keht kolmühtsuse nõue: aja-koha-jategevuseühtsus. Valdavalt
talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom – liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L’art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv žanr – tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. Arhitektuuris palladionism.
Tema isa oli notar ja seetõttu õppis ta Avignonis esialgu juurat isa tahtel. Kui isa suri, sai ta vaba voli oma tuleviku üle. Teda huvitas antiik ja ta hakkas seda uurima. Ta hakkas vaimulikuks, kuid mitte tavalises mõttes. Tal oli oma kogudus, kuid ta andis selle rendile, seega tal oli kogu aeg pidev sissetulek ja sai rahulikult keskenduda antiigi uurimisele. Kui ta on 23, kohtab ta Laurat, kellesse silmapilkselt armub. Petrarca elab erinevate võimukandjate õukondades ja pühendub antiigile. Teda võetakse kõikjal hästi vastu. Külastuste käigus uurib ta välismaistes raamatukogudes antiikkirjanduse tekste. Kirjutas eepose „Aafrika“, mis räägib Itaalia hiilgusest. Selle eepose eest määratletakse teda kui poeeti, mis on talle kui antiigi fanaatikule suur au. Ta unistab Itaalia ühinemisest ja kirjutab sellest ka eeposes. Kaudselt uurib ka Dante Alighierit. Sureb 70-aastasena vanadusse.
looduse teema.See on muutuva kirjanduse tunnusjoon Euroopas ja II- Goethe luuletustes on tihti märgata meeleolu ja looduse kooskõla. Looduse ja luuletaja tundemaailma seos. Tegelikkuses pole see reaalne, sest kurvad sündmused võivad olla kõige ilusama ilmaga. Tal tuleb ka uus armastuse käsitlus. Tema suhtumine armastusse- sellesse tundesse- muutub tõsiseks ja meditatiivseks. Nt luuletus ,,Kohtumine ja lahusolek". Lisaks muutunud antiigi käsitlus. Oluline on toetumine antiigile, kasutab mütoloogilisi kujundeid, kuid need on kooskõlas hilisema romantismiga. Neisse pannakse mingid konseptsioonid, mis pole Kreeka mütoloogias seotud nende kujudega. Nt lõpetamata fragment- draama fragment pealkirjaga ,,Promotheus". Paljud teosed jäävad lõpetamata. 70ndate aastate teine loominguperiood: sellel ajal kirjutab Goethe ohtralt ja mitmetes zanrides, kirjutab palju klassitistlikes zanrites teoseid, nt farsse (vastuoluline tema romantilisele poolele)
Ilmar Jaks kirjutas lühiproosat. 22) Karl Ristikivi looming Pages 1944 Rootsi. LUULE: Eesti silmapaistev romaanikirjanik avaldas esikteose 1950 ajakirjas Tulimuld luuletsükli „Harsfjärden. Fantaasia g-moll“. 1950ndatel ilmus teisigi värsisarju. 1972 ilmus ainus luulekogu „Inimese teekond“. Ristikivi luule keel on kõnepäraselt loomulik ja voolab läbipaistvalt. Põhitoon on mõtisklev-eleegiline. Kujundiarendust rikastavad piiblisümboolika ja vihjed antiigile. „Inimese teekond“ on filosoofiline: seal ühineb individuaalne üldiste olemisprobleemidega, ajalik ajatuga – need hõlmavad ka autori üksindus- ja kodumaatusetunnet, arutlused maa ja rahva saatusest. Traagilist tooni pehmendab suhtelisusetaju, inimlikku irralisust ja kaotusseisu mehine taluvus, „ulmade peegelsära“ ning ajaloolisele kogemusele toetuv kirgastav tulevikuusk. Lüürilisi vahendeid kasutades kontsentreerib „IT“
Paavst Leo IX Patriarh Michael omadega." Keroularios Kirikujuhid barbariseerumine või kr , schisma `lõhenemine' suutmatus teiste barbaarsusega võidelda. Keskaeg Kirik üritas juhtida riiki ja kuningad Maailmapildi tasandil kirikut. vastandumine Mõnel pool pöörduti tagasi antiigile vs antiikkultuuri teatud paganlusse osade (Inglismaal 5. ja 6. saj.). ülevõtmine ja kasutamine Keelte püsimine idas ja läänes Vrd: Rooma impeeriumi kõrghetkel kakskeelne, kreeka keele eriline roll KOLMAS LOENG Vincenzo Camuccini ,,Caesari surm" (1798) Antiikaja pärand eri et tu, kultuuriperioodidel: keskaeg, Brute! renessanss, barokk ,
Ta on tugev, levib ajas ja ruumis, on kõikjal. Ja vastupidi: kõik, mis on negatiivne on jõuetu, hukkub, hääbub. Reaalne kasvamine ajas ja ruumis üks põhilisi Rabelais’ maailma kategooriaid. Tahe taasluua ja puhastada reaalse maailma inimene tingib erilise kunstilise meetodi, mis seisneb kõigi harjumuspäraste seoste, asjade ja ideede lõhkumises. Tavapäraste naabruste lõhkumises ning ootamatute naabruste ja seoste tekitamises. R toetub oma positiivses programmis antiigile ja rahvaluulele kus asjade seosed olid loomulikumad, vabad teispoolsusest. Jadad 1) Inimkeha anatoomilised ja füsioloogilised jadad. 2) riietuse jadad 3) söömise jadad 4) joomise ja prassimise jadad 5) suguelu jadad 6) surma jadad 7) roojamise jadad Nende kulgemise, lõhkumisega saab kõrvutada ja lõhkuda kõike, mida vaja. Kõik teemad leiavad arendamist mööda nimetatud jadasid. Inimkeha anatoomiline ehitus avaneb tegevuses ning sellest kujuneb justkui romaani tegelaskuju. See ei ole
annaabi.ee 
