· Inimeste võimete määramiseks, intelligentsuse või isiksuseomaduste mõõtmiseks saab kasutada standardiseeritud teste. Ainestiku kogumisel tuleb arvestada anonüümsuse tagamist, erilisi kompensatsiooniküsimusi, konfidentsiaalsust ja ainestiku otstarbekat salvestamist. VALMISANDMESTIKUD : I AMETLIK STATISTIKA II STATISTILISED ANDMEBAASID III ARHIIVIMATERJALID IV VARASEMATE UURIJATE POOLT KOGUTUD MATERJALID. V MUUD DOKUMENDIKOGUD Ankeedi üldine ülesehitus Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad: 1. ankeedi sissejuhatus; 2. andmed uuringu korraldaja kohta; 3. uuringu eesmärk ja tähtsus; 4. anonüümsus ja konfidentsiaalsus; 5. kuidas küsimustele vastata 6. kuhu ja mis ajaks ankeet saata; 7. tänusõnad. Soovitatav küsimuste järjekord 1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse) 2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud) 3
teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka. 3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine. Koostöös juhendajaga lepitakse kokku ajakava, sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees(id), leitakse sobiv meetod (intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema kohta küsimusi (nt 5-10) ja seejärel püüda neile vastata. Tõenäosus, et töö valmib tähtajaks ning ühtegi kirjutamise etappi ei läbita liigselt kiirustades, on seda suurem, mida paremini on töö etapid ning ajakava läbi mõeldud. Suurema ja nõudlikuma töö puhul peaks juhendaja aitama teemat piiritleda, kirjutamisprotsessi kestel tagasisidet andma ning noort uurijat suunama
eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus ( vastused ei ole alati õiged vasatakse huupi; ei saa kõiki küsitluslehti tagasi ), kuid üldjuhul annavad nad ammendavaid tulemusi vajalikul tasemel. Küsitlusmeetodi puhul tuleb esmajärjekorras püstitada ja fikseerida selle uuringu eesmärk ja seejärel koostada küsimused.
Valiidsus selles näites – kas ta ikka mõõdab seda, mis oli kavas – reklaamikampaania mõju müügitulemustele. Uuringute valiidsus on kriitiline probleem. Usaldusväärsus. Seda näitajat seostatakse uurimistulemuste stabiilsuse ja konsistentsiga. Kui sama uurimistegevust korrata sarnastes tingimustes, siis alati ei ole tulemused samad. Eriti teravalt kerkib usaldusväärsuse probleem inimesi küsitledes. Harva on kahe esindusliku valimi puhul küsitluse tulemused identsed. Sel puhul lubatakse teatud etteantud hälvet uurimistulemuste hindamisel. Objektiivsus. Uurijal ei tohi olla eelarvamust uuringu väljundi kohta. Kui objektiivsus puudub, siis teaduslik meetod ei anna reaalset pilti tegelikkusest, vaid aitab saavutada soovitud väljundit. 2.2. Turundusuuringute klassifikatsioon Turundusuuringute liigitamiseks on mitmeid võimalusi lähtuvalt uuringu eesmärkidest ja klassifitseerimise aspektist 2.2
Osalemist puudutav hinnang peab olema vabatahtlik Laste puhul tuleb küsida nõusolek vanematelt Osaleja peab olema pädav andma küpseid vastuseid Osalejal on õigus igas etapis uuringust loobuda Anonüümsuse tagamine Tuleb selgitada, kuidas osalejate nõusolek on saadud 11. Milliseid eetilisi põhimõtteid tuleb järgida uuringu läbiviimisel? Vaata ülemist! 12. Millistest osadest koosneb ankeet? Sissejuhatus - pöördumine vastaja poole Põhiosa – esitatake küsimused vastavalt eesmärgile Demograafiline osa ehk pass(sugu, vanus jne) Tänusõnad 13. Millest sõltub andmekogumismeetodi valik? 14. Milleks on vaja küsimustikku piloteerida? Selleks, et saada aimu saadavatest vastustest. Näha kas küsimustik toimib või ei. küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus. 15. Mis on juhuvalim (simple random sample)?
· Kvantitatiivse (statistilise) lähenemisviisi põhitugevus seisneb võrreldavates andmetes sama skeemi ja metoodika rakendamine võimaldab anda üldise pildi ja öelda, kuivõrd suur on erinevus või sarnasus olukordade ja inimkoosluste vahel. · Kvalitatiivse lähenemisviisi põhitugevus on selle paindlikkuses, mis võimaldab süveneda just sellesse nähtusesse, tuua välja selle eripära. Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid - Iseloomulik on küsitluse ja tekstianalüüsi ühendamine, selleks et fikseerida niihästi levitatavate tekstide sisu ja vormi iseärasusi kui ka kõnelejat, vastuvõtjat ja vastuvõtu tulemusi (mõju) iseloomustavaid tunnuseid. - Nähtuste sügavamaks mõistmiseks on enamasti vajalik nii üldtendentside väljatoomine (formaliseeritud analüüs) kui süvenemine konkreetsetesse juhtumitesse. - Esinduslik formaliseeritud analüüs on töömahukas ja kulukas, mistõttu
- Hoiakud, uskumused, hinnangud ja arusaamad - Teadmised - Kavatsused, soovid, sümpaatiad Küsimuste tüübid 1. Avatud küsimused esitatakse ainult küsimus ning jäetakse tühi koht vastuse kirjutamiseks (- lühivastusega, - vastused annavad võimaluse sügavamaks sisuanalüüsiks, kuid see on töömahukas, - kaaluda hoopis intervjud) 2. Suletud küsimused (valikvastused) uurija on koostanud nummerdatud vastusevariandid, mille hulgas vastaja tähistab, kas ühe või mitu varianti vastavalt juhendile (- valikutes püüa arvestada kõiki võimalikke vastuseid; - iga ploki lõpus peaksid olema vabavastused vastajale võimaluse andmine viidata ka niisugustele teemadele mida küsimustiku koostaja ei osanud ette näha; - lihtne analüüsida 3. Hinnangu väljaselgitamise küsimused skaalad (-määrab ära vastajale nõustumise
intervjuu mõjud piirduvad esmase kontaktiga.( võimalikud vead valimis, telefoniomanike valim on piiratud; intervjueerija mõjud; visuaalseid abivahendeid ei saa kasutada; tehnilised probleemid vastuseprotsendi hindamisel. 3. Kuidas on võimalik intervjuu edukust tõsta? Oluline, et intervjueeritav hoiab intervjueeritavat motiveerituna. Sõbraliku atmosfääri loomine, kirjeldamine, küsimuste esitamise viis; oluline on esitata arusaadavaid ja selgeid küsimusi, sõnastuse ja küsimuste järjekord; korduse puhul vaadata üle eelnev vastus; Vastajaid innustab intervjueerija positiivne tagasiside ja tunnustus. 4. Mida peaks silmas pidama küsimustike koostamisel? Hästi koostatud küsimustik on selge sõnastusega, kergesti arusaadav ja kiiresti vastatav. Ta peab olema koostatud nii, et oleks minimiseeritud vastajate ja nende vastuste töötlejate poolsete vigade hulk. Valmista küsimustik, mida on kerge
jalatsitele turgu. Ta saatis sinna ühe mehe tellimust tooma ning peale põgusat uurimist saatis mees talle sealt telegrammi: ,,Siin ei kanna inimesed jalatseid, siin ei ole turgu." Jalatsivalmistajat see vastus aga ei veennud ning ta saatis sinna ka müügimehe. Müügimehelt tuli vastuseks:"Siin ei kanta jalatseid, siin on tohutult suur turupotentsiaal."Kuid ka see vastus ei veennud jalatsivalmistajat täielikult ning ta otsustas saarele saata ka turundusspetsialisti, kes küsitles sealset hõimkonna pealikku ning paari pärismaalast. Temalt tuli järgnev vastus: ,,Siin ei kanna inimesed jalatseid, kuid nende jalad on kehvas seisus.Hõimkonna pealik oli jalatsitest vaimustuses ning arvas, et 70% tema rahvast ostaks neid jalatseid. Jalatsitel on siin kahtlemata turgu." See vastus oli jalatsivalmistajale ammendav. See näide selgitab, et turundus eeldab turustusvõimaluste hoolikat uurimist ning kindlal
kui kvantitatiivseid meetodeid. Metodoloogilise puhtuse pooldajad väidavad, et üks ja sama hindaja ei saa olla induktiivne ja deduktiivne ühel ja samal ajal. Üks inimene ei suuda testida määratuid hüpoteese ja jääda siiski samal ajal ka avatud vaatlejaks. Tegelikkuses on inimlik mõtlemine siiski piisavalt kompleksne ja paindlik, mistõttu on võimalik uurida 23 ettemääratud küsimusi ja testida hüpoteese programmi ühtede aspektide kohta ning olla samal ajal küllaltki avatud ja naturalistlik, et uurida programmi mingeid teisi aspekte. Segatud andmete kogumise ja analüüsimise lähenemised. Kui triangulatsioon oleks üheks viisiks metodoloogilise mõju suurendamiseks, siis teiseks viisiks olekski metodoloogiliselt puhaste strateegiate kombineerimine segatud metodoloogiliste lähenemistega. Segatud meetoditest paremini arusaamiseks on võimalus neid kergesti eraldada
3. Teabeallikate määramine On teiseseid andmeid piisavalt EI JAH 4. Esmaste andmete kogumismeetodi valik Teiseste andmete kogumine 5. Valimi määramine 6. Andmete kogumine 7. Andmetöötlus ja analüüs 8. Tulemuste tõlgendamine ja presentatsioon 4 Joonis 1.1. Turundusuuringu protsessi etapid Toodud etappide järjekord ei ole nende täitmisel kohustuslik. Tavaliselt toimuvad erinevad etapid samaaegselt. Loomulikult võivad mõned etapid ka vahelt ära jääda, aga see eeldab kogemust samalaadsete probleemide lahendamisel. Kogemuste rikkus uuringute kavandamisel aitab suuresti kaasa etappide kiiremale läbiviimisele. 1.3. Andmete kogumise allikad Turu-uuringute käigus kogutakse andmeid meid huvitava probleemi lahendamiseks. Tuntakse ja kasutatakse mitmeid erinevaid andmete kogumise viise
küsitluslehte sai täidetud. Ettevõttes on personal väike kõigest 3 töölist. Kuid see eest oleme väga paindlikud klientidele. Uurimismeetod Klientide kvantitatiivne küsitlus Mis see on ? Tarbijate ja/või klientide küsitlus on levinumaid turundusliku info kogumise meetodeid algallikalt ehk sihtrühmalt. Eesmärk on saada sihtrühma kohta statistiliselt usaldusväärsed andmed. Küsitluse olemus seisneb suurema hulga vastajate haaramises ning vastuste statistilises töötluses ja analüüsis. Miks kasutada? Sobib siis, kui eesmärk on selgitada tarbijate või klientide üldiseid hoiakuid, eelistusi, hinnanguid ja käitumisharjumusi, aga ka tarbijaskonna segmentimiseks ja tüpologiseerimiseks, segmentide erinevuste võrdlemiseks ning üldisemate tarbimistrendide selgitamiseks. Regulaarselt sama metoodika alusel korraldatud küsitlused võimaldavad hinnata muutusi ja
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
kodanikeühendustesse kuulumise määr, Instrument: küsitlus Mõõduühik: protsendid, sots kapitali tugevuse skoorid Mõtle, kuidas operatsionaliseerida Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal Riigi religioossuse määr Erakonna sisedemokraatia Probleeme mõõtmise juures Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida. Võib mõjutada küsimuse sõnastus. Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus... Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead: Süstemaatiline viga Juhuslik viga Kausaalne seos Ühe muutuja muutumine viib muutuseni teises Kolm kindlat tingmust peavad olema täidetud: Demonstreeritud seos kahe või enama muutuja vahel
• Eelised: täpsus ja tõekindlus (vrdl ankeet) • Puudused: töömahukus • Intervjuu liigid: standardiseeritud ja vaba intervjuu, süvaintervjuu, telefoniintervjuu • Fookusgrupid VABA INTERVJUU • Uuringu ettevalmistamisel, probleemi täpsustamisel • Sihtrühm – eksperdid, arvamuse esindajad • Vabalt formuleeritud küsimused, vastused kirja või diktofonile • Tulemused kvalitatiivsed FORMALISEERITUD INTERVJUU • Ankeedi analoog, sageli põhimeetod • Lisaväärtus: selgitada küsimusi, kontrollida arusaamist • Vastused kirja skaalale või vabade vastustena • Kodeerimine + töötlus sarnaselt ankeediga SÜVAINTERVJUU • Lähtub teoreetilisest konstruktist • Eeldus: intervjueeritav ei tea üheseid vastuseid • Psühhoteraapia, psühhoanalüüs TELEFONI INTERVJUU • Tüüpiline avaliku arvamuse uuringutes • Lihtsa hoiaku (poolt/vastu, toetan/ei toeta) mõõtmiseks
kordajad Pärast analüüsi esitada tulemused, teha järeldused, uute uurimisküsimuste püstitamine. Millised on alternatiivid kvantitatiivsetele meetoditele. Kvalitatiivsed ja kombineeritud meetodid. Kvantitatiivsed meetodid- kui palju midagi esineb, seoste analüüsimine, hüpoteeside testimine; arvuline; suhteliselt palju uuritavaid Kvalitatiivne- kuidas midagi kirjeldatakse, tihti uuritakse arvamusi, hoiakuid; sõnaline; vähem uuritavaid 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Ankeedi struktuur · Sissejuhatus: miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed tänud juba ette või lõpus · Lihtsamad küsimused, avaküsimused · Keerulisemad küsimused, põhiküsimused · Sotsiaal-demograafiline osa (sugu, vanus) · Lõpuosa, tänusõnad Avatud küsimused vastaja vastab oma sõnadega
struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka vahepealset varianti, kus vastajale esitatakse kas kirjalikult või suuliselt vastamiseks avatud st ilma vastusevariantideta, kuid küllalt konkreetseid küsimusi, millele eeldatakse vastaja oma tõlgendusest lähtuvat, kuid siiski suhteliselt lühidat vastust
struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka vahepealset varianti, kus vastajale esitatakse kas kirjalikult või suuliselt vastamiseks avatud st ilma vastusevariantideta, kuid küllalt konkreetseid küsimusi, millele eeldatakse vastaja oma tõlgendusest lähtuvat, kuid siiski suhteliselt lühidat vastust
struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka vahepealset varianti, kus vastajale esitatakse kas kirjalikult või suuliselt vastamiseks avatud st ilma vastusevariantideta, kuid küllalt konkreetseid küsimusi, millele eeldatakse vastaja oma tõlgendusest lähtuvat, kuid siiski suhteliselt lühidat vastust
kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena. 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS Selleks, et välja selgitada koolikaaslaste soovid koolile ja õppetööle ning nende informeeritust kooli eeskirjadest ja reeglitest, viisime läbi Põllu õppekorpuse keskkooli baasil õppijate seas küsitluse
...........................................8 3.5.2. Uurimismetoodika............................................................................................... 8 3.5.3. Tulemused ja arutlus..........................................................................................10 3.6. Kokkuvõte....................................................................................................................11 3.7. Kasutatud allikate loetelu.............................................................................................11 3.8. Lisad.............................................................................................................................12 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE..................................................................................... 13 4.1. Üldnõuded....................................................................................................................13
Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine · Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja lähedus · Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht distantsiga andmetele andmetest
Lisaks igapäevastele probleemidele on inimestel alati tekkinud ka nn. Fundamentaalseid probleeme. Rakenduslik uuring selle tingib inimeste praktiline vajadus või lahendatakse praktilist probleemi. Põhiuuring otsitakse uut teaduslikku teadmist teadmiste endi pärast. 3. Miks on vajalik kasutada argiprobleemide lahendamiseks teaduslikku teavet? Mida teaduslik teave annab? Teaduslik teave: · Täpsustab probleemidega seotud küsimusi ja võib nii juhtida tähelepanu olulistele asjadele. · Võib anda sügavusdimensiooni ja arusaamise sellest ,,milles on küsimus" · Aitab vabaneda traditsioonilisest mõtlemisharjumusest ja sõltuvustest · Annab mõtlemisainet, rikastab ja mitmekesistab argiteadmiste poolt loodud pilti asjades ja olukordades, annab uusi ideid oma töö arendamiseks. · Äratab huvi uute valdkondade vastu
• Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal • Riigi religioossuse määr • Erakonna sisedemokraatia Probleeme mõõtmise juures • Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida – nt. mõõtes inimeste maailmavaadet tekib alati küsimus, kas me ei mõõda samaaegselt ka inimeste poliitilist teadlikkus • Võib mõjutada küsimuse sõnastus – nt. “Kas te osalesite viimastel valimistel?” • Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus… • Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu • Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru (nt. inimesed tajuvad 7-palli skaalat erinevalt) • Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead: – Süstemaatiline viga – tuleneb mõõtmis-instrumendist, on püsiv – Juhuslik viga – sisestusvead, vastaja/küsitleja ei saa juhendistest alati aru, näpuvead, jne. Mis on kausaalne seos?
............................................... 26 8 Lisa ................................................................................................................................... 27 8.1 Lisa 1 Ülevaade osalejate tööst ................................................................................. 27 8.2 Lisa 2 Intervjuu ....................................................................................................... 28 8.2.1 Lisa 3 ankeet ................................................................................................... 30 8.3 Lisa 4 struktureeritud vaatuluse ankeet .................................................................. 32 8.4 Lisa 5 vaatluspäevikud ........................................................................................... 32
.11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?...................................................................12 2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks.................................................................................12 2.8. Väljakutsed, mis seisavad Eesti hariduse ees...............................................................12 3.3. Küsitluse analüüs..............................................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3. Sõprade olulisus...........................................................................................
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
et kanep lihtsalt kuulub koosolemise juurde, mitte ei ole eesmärk omaette. Noorte sõnul muudab kanep neid loomingulisemaks, eriti rõhutades taju avardumist ning aitab kaugeneda argimuredest ja tunda end lõdvestununa (Allaste jt. 2005, 37-38). Kanepitarbimise esmaseks ja peamiseks ajendiks on tekitada mõnutunne, mis väljendub üleüldises meeleolutõusus ja ebatavalises lõbususes. Tavapärased käitumis- ja suhtlemispidurid kaovad. Tekib tung liikuda, tahtmine midagi korda saata. Fantaasia on piiritu. Aja jooksul, jätkates kanepi tarvitamist, muutub eufooria tagasihoidlikumaks ja asendub kanepitarbijale tundega, et ta mõistus on eriliselt avardunud. Subjektiivne tunnetus, et võimed on tohutult kasvanud, annab julguse polemiseerida ka väga keerukatel teemadel. Pideval ja regulaarsel kanepitarbimisel asendub kõik eelnev järjest suureneva vajadusega olla omaette, eemalduda ja mõnuleda oma vaikses meditatsioonis. Selles faasis hakkab domineerima kanepi tugevat
1.2 Jääplats Jääplatsi mõõdud on 45,7 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Enne võistlust kastetakse jääd, et tekiks jääkristallidest pind. Keskpunktid ehk kodud asuvad teineteisest 34,2 meetri kaugusel. Kodude välis- ja sisepiiri värv pole reglementeeritud. Väljakul on heitepakud või jalatoed, kust mängija oma kivi teele saadab. Mõlema paku sisemine serv asuv 7,62 sentimeetri kaugusel keskjoonest, nende pikkus ei tohi olla üle 20,32 sentimeetri. Kivi tuleb saata 3,66-meetrise läbimõõduga ringi keskpaika. Mängijatel peab olema tundlik käsi ja hea tunnetus, et anda 40 meetrisele viskele õige vint, tugevus ja suund. Foto 1-l on kujutatud 4 curlingurada täispikkuses. Foto on tehtud Noorte taliolümpiamängudel 2012.aastal Innsbruckis. (Võistluspaigad... 2012) Foto 1. Curlingurajad Austrias, Esimestel Noorte taliolümpiamängudel. 2012 1.3 Võistkonnad Jääkeeglit mängivad korraga ühel rajal kaks võitskonda. Kummaski võistkonnas on neli
küsimused ja registreerib vastused, mis antakse samuti suuliselt. Küsitletava ja küsitleja vahel on otsene kontakt (kontakt võibolla silmast-silma, aga ka näiteks telefoni teel ). eelised: Otsene kontakt intervjueerija ja intervjueeritava vahel - võimaldab küsitlejal registreerida ka mitterverbaalseid reaktsioone,raskem keelduda, suurendab tagasisaadud vastuste osakaalu.,annab võimaluse esitada vastastikku täpsustavaid küsimusi . puudused: - Intervjuuolukord kui sotsiaalne suhe võib vastuseid kallutada,Üldjuhul on kulukam ja töömahukam kui kirjalik küsitlus . Kirjalik küsitlus: küsimused esitatakse küsitletavale kirjalikus vormis, vastaja vastab kirjalikus vormis, otsene kontakt küsitlejaga tavaliselt puudub. Standardiseeritud kirjaliku küsitluse tugevad küljed : - küsitletul on piisavalt aega vastata - vastamist ei mõjuta intervjueerija isik
Uuringutulemused on kasutatavad Tallinna elanike hinnangute ja rahulolu analüüsimisel ja selle arvestamisel arengukavades. Lisaks annavad antud uurimuse tulemused võimaluse prognoosida potentsiaalseid transpordikasutuse muutusi ja selle mõjutamise väljavaateid. Ankeet koostati Tallinna Ülikooli uurimisgrupi poolt, võrreldavuse tagamiseks lähtuti 2001.a. ankeedist. Uurimisgruppi kuulusid Jüri Uljas (projekti juht), Reet Reispass, Ave Uudmäe ja Thea Rumberg. Nõu ja jõuga aitas ankeedi parendamisele kaasa Jüri Kruusvall. Uurimisprojekti teostamisel osales palju inimesi. Nii ankeedi koostamisel kui projekti elluviimisel oli oluline roll kanda SA REC Estonia töötajatel, eelkõige Heidi Hansonil. Ankeedi koostamisele aitasid kaasa Tarmo Pauklin (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse liige), Madis Kõrvits (Tallinna Keskkonnaamet, juhataja asetäitja). Kokku küsitleti 2001.a. 607 inimest. Küsitluse viis läbi ja valimi moodustas TNS Emor
(Chopra ja Saint 2017) Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 5 Mentorlus ei garanteeri ametikõrgendust või mingi muu töö võimalust. Enamasti ollakse keskendunud hetke olukorrale ja sellele, et mentee saaks arendada oskusi ja omandada vajalikke teadmisi, et tulla paremini toime oma praeguses ametis. Selleks, et see mentorlussuhe toimiks peab mentee saama vabalt küsida küsimusi ja arutada küsimuste üle millest arusaamisega tal on probleeme. (Usova ja Anderson 2016) Mentorlus jaguneb ametlikuks ja mitteametlikuks. Ametlikud mentorlussuhted saavad alguse organisatsiooni programmist, mille raames mentorile määratakse mentee ja organisatsioon hõlbustab ja toetab nende omavahelist suhet etteantud aja jooksul. Mitteametlikud mentorlussuhted tekivad spontaanselt ning ilma organisatsiooni poolse
pingete väljaelamist võimu positsiooni kasutades. Ülekoormatud õpetajal pole aega masenduses last märgata ning kui ta selliseid tunnuseid mõne lapse juures märkab, siis tal pole aega ega jõudu, et midagi ette võtta. (ohtuleht.ee 10.03.2017) 7 2.2. Koolistressi avaldumine Teadagi pole inimeste elu üdini muretu. Päeva jooksul tekib meil tihti palju küsimusi, mis tekitavad meile peavalu ja muret ning võivad meie elu täielikult valitseda. Enamik inimestest aga muretsevad selliste asjade pärast, milleks tegelikult vajadust pole. (Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest’’ lk 17) Stressi mõjud võivad tekitada palju füüsilisi stressireaktsioone. Teiseks suureks stressoriks on ootushirm, mis suurendab pingeid ning selle kaudu võimendab stressi füüsilisi sümptomeid. See paneb sind omakorda murele tähelepanu pöörama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
