Siirdemetallide ühendid (0)

5 VÄGA HEA

Siirdemetallide ühendid
Keijo Västrik
TTG 10.c

Fe2O3 - Raud (III) oksiid
Nimetused igapäevaelus - rooste
Nimetused tööstuses - hematiit , rooste (hüdratiseeritud raua oksiid), punane raua oksiid, sünteetiline magnemiit
Leidumine looduses - on maakmineraal hematiit, leidub inimese veres
Omadused - ferromagnetiline (magneetub välise magnetvälja toimel ehk loob oma sisese magnetvälja), tumepunase värvusega, kergesti hapete poolt mõjutatav
Kasutamine - rauatööstuses (raua, terase ja erinevate sulamite valmistamiseks), metalliliste ehete ja läätsete poleerimine, kasutatakse pigmendina (ka kosmeetikas )
Tähtsus - on üks kolmest põhilisest raua koostisesse kuuluvast oksiidist
Saamine
1) Raud(III) oksiid on raua oksüdeerumise saaduseks. Seda saab valmistada laboris kasutades naatriumvesinikkarbonaadi lahuse elektrolüüsi.
4 Fe + 3 O2 + 2 H2O → 4 FeO(OH)
Hüdratiseeritud raud (III) oksiid ehk antud valemis Fe(O)OH dehüdratiseerub umbes
200 °C juures.
2 FeO(OH) → Fe2O3 + H2O
2) Raud (III) hüdroksiidi termiline lagunemine temperatuuridel üle 200 °C.
2 Fe(OH)3 → Fe2O3 + 3H2O
Reaktsioonid
1) Karbotermaatiline vähendamine - kasutatakse rauatööstuses sulatusahjudes, et puhast rauda toota.
2 Fe2O3 + 3 C → 4 Fe + 3 CO2
2) Äärmiselt eksotermiline termiitreaktsioon alumiiniumiga - kasutatakse, et keevitada kokku tihedamaid metalle (näiteks raudtee rööpaid, kasutades keraamilist konteinerit, paigutades sulatatud olekus raud lehtri abil kahe rööpa vahele).
2 Al + Fe2O3 → 2 Fe + Al2O3
Termiitreaktsioone kasutatakse ka relvade ja väikese ulatusega malmist skulptuuride ja riistade valmistamisel.
3) Raud (III) oksiidi kuumutamisel teise metalli oksiididega või karbonaatidega saame materjale, mida nimetatakse ferraatideks.
ZnO + Fe2O3 → Zn(FeO2)2
4) Osaline vähendamine vesinikuga 400 °C juures – kasutatakse, et saada magnetiidi (nii Fe(III) kui ka Fe(II) sisaldav musta värvusega magnetiline materjal).
3 Fe2O3 + H2 → 2 Fe3O4 + H2O
Raud (III) oksiid on vees küll lahustumatu , kuid tugevas happes lahustub see kergesti (näiteks vesinikkloriid või väävelhappe). See lahustub hästi ka kelaadimoodustajate lahustes (näiteks etüleendiamiintetraäädikhape või oblikhape).

Fe3O4 - Raud (II,III) oksiid
Nimetused igapäevaelus - rooste
Nimetused tööstuses - magnetiit, must raua oksiid, lodestone (ing.k)
Leidumine looduses - on maakmineraal magnetiit, leidub inimese veres
Omadused - sisaldab nii Fe2+ kui ka Fe3+ ioone, laborites kasutusel enamasti musta pulbrina, jääv magnetism , ferrimagnetiline (mitte ferromagnetiline!), märgatavalt suurem elektrijuhtivus (X 106) kui Fe2O3’l, 120K juures toimub niinimetatud Verwey üleminek (struktuuris toimub katkevus, elektrijuhtivus ja magnetilised omadused)
Kasutamine - kasutatakse musta pigmendina (C.I. No.77499), katalüsaatorina Haber protsessis (lämmastikgaasi ja vesiniku vahelise reaktsiooni tööstuslik rakendamine) ja vee-gaasi vahetusreaktsioonis, on ka koostisosaks koos väävli ja alumiiniumiga teatud termiitreaktsioonides, mida kasutatakse, et lõigata terast
Tähtsus - on üks kolmest põhilisest raua koostisesse kuuluvast oksiidist
Saamine
1) Niinimetatud sünteetilist magnetiiti saab valmistada, kasutades protsesse, mis kasutavad ära tööstuse jääke, vanarauda või lahuseid, mis sisaldavad raua sooli

Fe metalli oksüdeerumine Laux protsessis, kus nitrobenseen pannakse reageerima raua metalliga, kasutades FeCl2’i katalüsaatorina, et saada aniliini .
C6H5NO2 + 3 Fe + 2 H2O → C6H5NH2 + Fe3O4
Fe2+ ühendite oksüdeerumine (näiteks raud (II) soolade kui hüdroksiidide sadestumine), millele järgneb oksüdeerumine aeratsiooni poolt, kus hoolikas kontroll pH taseme üle määrab valmistatud oksiidi.

2) Fe2O3 vähendamine vesinikuga.
3 Fe2O3 + H2 → 2 Fe3O4 + H2O
3) Fe2O3 vähendamine CO’ga.
3 Fe2O3 + CO → 2 Fe3O4 + CO2
Reaktsioonid
1) Magnetiit maagi vähendamine CO’ga kõrgahjudes, et valmistada rauda, on osa terasetootmise protsessist.
Fe3O4 + 4 CO → 3 Fe + 4 CO2
2) Kontrollitud Fe3O4 oksüdeerumist kasutatakse, et valmistada pruuni pigmenti γ-Fe2O3 (ing.k maghemite).
2 Fe3O4 + ½ O2 → 3 (γ-Fe2O3)
3) Jõulisem kaltsineerimisprotsess annab aga punase pigmendi α-Fe2O3 (hematiit).
2 Fe3O4 + ½ O2 → 3 (α-Fe2O3)

FeCl3 – Raud (III) kloriid
Nimetused tööstuses - ferrumkloriid, molysite (ing.k),
Leidumine looduses - mineraal molysite (ing.k)
Omadused - värvus sõltub vaatenurgast (tagasipeegelduva valguse käes näivad kristallid tumerohelistena, tagasipeegeldumatu valguse käes aga punakaslillad), veevaba raud (III) kloriid on õhu käes vedelduv, luues udu niiskes õhus
Kasutamine - vees lahustatuna kasutatakse flokulandina reoveepuhastuses, joogivee tootmises ja söövitusgeelina vase baasil metallist trükkplaatidel, veevaba raud (III) kloriid on tugev Lewis ’e happe ja seda kasutatakse katalüsaatorina orgaanilises sünteesis
Saamine
1) Raud reageerib kõrgemal temperatuuril teiste mittemetallidega.
2 Fe + 3 Cl2( gaas ) → 2 FeCl3
2) Raud (III) kloriidi lahuseid saab valmistada tööstuslikult nii rauast kui ka rauamaagist suletud protsessides.

Puhta raua lahustamine raud (III) kloriidi lahuses.
Fe(s) + 2 FeCl3(vedel) → 3 FeCl2(vedel)
Rauamaagi lahustamine vesinikkloriidhappes.
Fe3O4 + 8 HCl(vedel) → FeCl2(vedel) + 2 FeCl3(vedel) + 4 H2O
Raud (II) kloriidi oksüdeerimine klooriga.
2 FeCl2(vedel) + Cl2(gaas) → 2 FeCl3(vedel)

Hüdratiseeritud raud (II) kloriidi saab muuta veevabaks soolaks kasutades selleks tionüülkloriidi. Muundumine ei toimi kuumutamisel, kuna siis tekivad HCl ja raua oksükloriidid.
Reaktsioonid
1) Raud (III) kloriid annab hüdrolüüsudes happelise lahuse. Kui kuumutada seda 350 °C juures raud (III) oksiidiga, annab raud (III) kloriid raud vaskoksükloriidi
FeCl3 + Fe2O3 → 3 FeOCl
2) Oksalaadid reageerivad raud (III) kloriidi veilahusega kiiresti, andes [Fe(C2O4)3]3’e.
FeCl3 + 3 [C2H5O]-Na+ → Fe(OC2H5)3 + 3 NaCl

FeSO4 x 7 H2O – Raud (II) sulfaat
Nimetused tööstuses - ferrumsulfaat, roheline vitrioliõli, raua vitrioliõli, melanteriit
Leidumine looduses - on melanteriidi mineraal
Omadused - sinakasroheline, lahustub vees, on paramagnetiline
Kasutamine - meditsiinis rauapuuduse raviks, tööstuses asendab teisi rauaühendeid
Tähtsus - on üks tähtsamaid raud (II) sooli
Saamine
1) Terase valmistamise lõpupaiku, terasplekk või -varras käib läbi väävelhappe söövitusvannist. Selline käsitlus toodab suures koguses kõrvalsaadusena raud (II) sulfaati.
Fe + H2SO4 → FeSO4 + H2
2) Kaubanduslikult toodetakse seda läbi püriidi oksüdeerimise.
2 FeS2 + 7 O2 + 2 H2O → 2 FeSO4 + 2 H2SO4
Reaktsioonid
1) Kuumutades kaotab raud (II) kloriid esiteks oma kristallisatsioonivee ja seejärel muudetakse selle rohelised kristallid määrdunud-kollaseks veevabaks tahkeks aineks. Edasise kuumutamise käigus vabastab veevaba materjal vääveldioksiidi ja valge suitsuna vääveltrioksiidi, jättes järele punakaspruuni raud(III) oksiidi.
Raud (II) sulfaadi lagunemine algab umbes 480 °C juures.
2 FeSO4 → Fe2O3 + SO2 + SO3
2) Nagu kõik raud (II) soolad , on ka raud (II) sulfaat redutseerija, redutseerides näiteks lämmastikhappe lämmastikoksiidiks ja kloori kloriidiks.
6 FeSO4 + 3 H2SO4 + 2 HNO3 → 3 Fe2(SO4)3 + 4 H2O + 2 NO
6 FeSO4 + 3 Cl2 → 2 Fe2(SO4)3 + 2 FeCl3

CuSO4 x 5 H2O – Vask (II) sulfaat
Nimetused tööstuses - vasksulfaat , sinine vitrioliõli, „sinikivi“
Leidumine looduses -
Omadused - veevaba vorm on roheline või hallikas-valge pulber , kus pentahüdraat on eresinine ja väliskeskkonnale eriti toksiline, ärritades silmi ja nahka, samuti kahjulik ka neelates, laguneb vees eksotermiliselt, andes [Cu(H2O)6]2+, mis on paramagnetiline
Kasutamine -
Tähtsus -
Saamine
1) Vask (II) sulfaati valmistatakse tööstuslikult rikastades vaskmetalli kuuma kontsentreeritud väävelhappega või selle oksiide lahjendatud väävelhappega.
Laboratoorseks kasutamiseks tavaliselt ostetakse vask (II) sulfaati.
2) Kalkopüriidi kuumutamisel oksüdeeruvas õhkkonnas vaskoksiid oksüdeerub vasksulfiidiks ja raudsulfiid raudoksiidiks.
2 Cu2S .Fes + 11 O2 -> 4 CuSO4 + Fe2O3
Reaktsioonid
1) Vask (II) sulfaat reageerib vasest aktiivsemate metallidega.
CuSO4 + Zn → ZnSO4 + Cu
CuSO4 + Fe → FeSO4 + Cu
Mõned aktiivsemad metallid nagu magneesium või alumiinium tekitavad sekundaarseid reaktsioone, kus nad moodustavad veega hüdroksiide ja samal ajal eraldavad vesinikgaasi.
3 CuSO4 + 2 Al → Al2(SO4)3 + 3 Cu

( CuOH )2CO3 ehk Cu(OH)2 x CuCO3 - Vaskkarbonaathüdroksiid
Leidumine looduses - vase mineraalides (näteks malahhiit )
Omadused - sinist värvi, „stabiliseeruna“ rohekas, ärritab silmi ja nahka, kahjulik ka neelates, puhtal kujul mitte eriti levinud, kuna see reageerib aeglaselt õhus oleva süsinikdioksiidiga, et luua vask (II) karbonaati
Saamine
1) Vask (II) oksiid reageerib süsinikdioksiidi ja veega.
2 CuO(tahke) + CO2(gaas) + H2O(vedel) → CuCO3 x Cu(OH)2(tahke)
Reaktsioonid
1) Vask omandab niiske õhu käes tuhmi rohelise katte, mis on segu Cu(OH)2’st ja CuCO3’st.
2 Cu (tahke) + H2O (gaas) + CO2 (gaas) + O2 (gaas) → Cu(OH)2 (tahke) + CuCO3 (tahke)
2) Kuumutamisel laguneb vask (II) karbonaat vask (II) oksiidiks ja süsinikdioksiidiks.
CuCO3 → CuO + CO2

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 21 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

keijo100 Õppematerjali autor

Aitab nendest punktidest!Sharing is caring :D

siirdemetallid keemia raud iiioksiid raudiiikloriid veevaba kasutades raudiiioksiid happes raudiikloriid alumiinium raudiisulfaat termiitreaktsioon tööstuslik looduseson oksüdeerumine katalüsaatorina Siirdemetallide ühendid

Sarnased õppematerjalid

docx

Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed

Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed Ülesanded (2018/2019 õa) 1. Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonide võrrandid (iga alapunkti kohta 4), mille tulemusena: a) tekib vesi (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); V: 2HCl+Mg(OH)2- MgCl2+2H2O MgO+2HCl- MgCl2+H2O Al(OH)3+3HNO3- Al(NO3)3+3H2O Cu(OH)2 (kuumutamisel)- CuO + H2O b) tekib SO2 (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Na2SO3+2HCl-2NaCl+H2SO3-2NaCl+H2O+SO2 S+O2-SO2 H2SO3(t)-H2O+SO2 Cu+2H2SO4-CuSO4+SO2+2H2O c) reageerib SO2 (ERINEVATE aineklasside esindajatega); SO2+CuO-CuSO3 SO2+Cu(OH)2-CuSO3+H20 SO2+H2O-H2SO3 2SO2+O2-2SO3 d) tekib CuO (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Cu+O2-CuO 2Cu2O+O2-4CuO Cu(OH)2(t)-CuO+H2O CuCO3(t)-CuO+CO2 e) reageerib CuO (ERINEVATE aineklasside esindajatega). CuO+H2SO4-H2O+CuSO4 CuO+SO3-CuSO4 CuO+Fe-Fe2O3+Cu CuO+MgSO3-MgO+CuSO3 2. Järgnevalt on toodud erinevate oksiidide loetelu: N2O, SiO2, MgO, SO3, FeO, CO, Na2O, ZnO, K2O, Al2O3 a) Andke kõikide oksiidide

Keemia

doc

KeemiaRE_Aineklassidteoor ia

Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained:  Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...)  Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained  Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi  Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO  Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2  Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO  Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO  Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi:  Üheproot

Kategoriseerimata

doc

Aineklassid ja nendevahelised seosed

Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: · Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) · Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained · Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO

Keemia

docx

Anorgaanilised ained

II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus

Keemia

odt

Metallid

*kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena *Na2SO4-naatriumsulfaat- kasut. lahtistina ja ravimite koostises. *NaCl- naatriumkloriid- kasut. toidu valmistamisel, K ühendid- kontsereerimisel ja kloori saamiseks. *KCl-kaaliumkloriid- kasut. väetisena.

Keemia

doc

Referaat metallid

elavhõbedabaromeeter ja et elavhõbedat kasutati ka vererõhu mõõtmise seadmes. Elavhõbedat kasutatakse ka valgustuses ( päevavalguslampides ). Elavhõbeda ohtlikkus Elavhõbedaaurud on mürgised. Elavhõbeda mürgisus oleneb suuresti sellest, mis kujul ta organismi siseneb. Kas metallilise, vedela elavhõbedana või siis elavhõbeda auruna. Metalliline vedel elavhõbe ei ole organismile nii ohtlik kui seda on elavhõbeda aur. Samuti mõjuvad organismile mürgiselt ka elavhõbeda ühendid, mis võivad põhjustada suuri kahjustusi kopsudes ja ajus. Oluline on meeles pidada, et elavhõbe-orgaanilised ühendid on palju mürgisemad ja ohtlikumad organismile, kui seda on metalliline elavhõbe. Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul, mis kahjustab närvisüsteemi. Kuna elavhõbe on aine, mis kontsentreerub toitumisahelas, siis võib mõnes meres leiduda kalu, kelle kehas on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur

Keemia

docx

Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd.

Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4  2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid meres.) 2. Laboratoorne tö

Anorgaaniline keemia

doc

Raud

Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Kee

Keemia

Rohkem sarnaseid