65 ja vanemad : 16.8% (male 2,574,216/female 3,241,443 SÜNDIMUS,SUREMUS JA LOOMULIK IIVE SÜNDIMUS 10.28 sündi/1,000 inimese kohta SUREMUS 8.2 surma/1,000 inimese kohta LOOMULIK IIVE 0.77% RÄNDE SALDO RÄNDE SALDO 5.65 migranti (s)/1,000 inimese kohta MUUD RAHVUSED Britid 28%, Prantslased 23%, Muud eurooplased 15%, Amerindian 2%, Aasia, Aafrika, Araabia 6%, Muud rahvused 26% USUNDID Roomakatolikud 42.6%, Protestandid 23.3% Anglikaanid 6.8% Baptist 2.4%, Luter2% , Muud kristlased 4.4%, Moslemid 1.9%, TÄNAN KUULAMAST !
I Oranje Willem kuningaks *William suure laevastiku ja sõja väge Inglismaale *James II põgeneb Prantsusmaale *Willem kirjutab alla ''Õiguste deklaratsioonile'' *Kroonitakse William III Inglismaa kuningaks VIII ''Õiguste deklaratsioon'' I Parlament *Andis välja seadusi *Kehtestas makse II Kuningas *Täitevvõim *Määras kohtunikud, valis ministrid, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat III Inglismaa *Kehtestati trükivabadus *Riigiteenistuses ainult anglikaanid *Esimese riigina euroopas monarhia (püsib tänapäevani)
katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad :anglikaanid , baptistid, arminiaanid , adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased , viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe peapõhjus oli, et Ida-Rooma ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule
vahistamist kutsus ta oma sõbrad õhtusöögile. Juudas andis Jeesuse üles Pontius Pilatuse ette, kus rahvahulk nõudis Jeesuse ristilöömist. Sõbrad palusid reedel luba teda matta (haua sulgesid kiviga). Pühapäeval, kui sabat oli möödas, oli Jeesus üles tõusnud. Temast sai messias. Kristlik õpetus on kirjas Vanas ja Uues Testamendis (4 evangeeliumi). Usutakse Püha Kolmainsust (isa, poeg, püha vaim). Tähtsaimad harud on katoliku kirik, õigeusk, metodistid, baptistid, anglikaanid ja luterlased. Sakramendid: ristimine, armulaud, patukahetsus, konfirmatsioon, abielu. Kloostrid ja palverännakud. Välja kasvanud rühmitused: Viimsepäeva Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Jehoova tunnistajad, Ühenduskirik, Kristlik Teadus.
1653 saadeti ka päraparlament laiali. Uus parlament esindas vaid Cromwelli toetavat vähemust. 1655 saatis Cromwell ka selle parlamendi laiali. 1658 Cromwell suri, pärandades oma võimu oma pojale Richardile, kes loobus troonist. Inglismaal taastati kuningavõim ja troonile asus hukatud kuninga poeg Charles II(1660-1685). Uus kuningas kuulutas välja usuvabaduse. Taastati parlamendi ülemkoda, alamkotta tulid kahe aasta jooksul jälle rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis moodustusid kaks rühmitust: troonid ja viigid, kellest hiljem moodustusid erakonnad. Inglismaal kehtestus parlamentaarne monarhia. Kuulus revolutsioon: peale Charles II võimule saanud James II ärritas rahvast katoliku usku astumisega- parlament näitas oma jõudu ja kutsus troonile James II vanema tütre Mary. 1688 novembris saabusid Mary ja tema abikaasa Oranje Willem Londonisse. James II põgenes
Üks esimesi märke sellest on kindlasti Stonehenge. Kõige tihedamalt on asustatud Kagu-Inglismaa (seal asub ka pealinn London), mis on ka saare jõukaim osa. Mujal on rahvast hõredamalt. Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. Suurimad vähemusrahvused on aafrika, India, Pakistani ja Bangladeshi päriolu. Siiski moodustavad nad kõik vaid 6% kogu Inglismaa rahvastikust. Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja muslimid.(www.miksike.ee) Religioosne koosseis · anglikaane:31 500 000 · katoliiklasi:5 000 000 · muslimeid:1 600 000 · metodiste:1 400 000 · judaiste:267 000 · õigeusulisi:250 000 · sikhe:336 000 · hinduiste:559 000 · baptiste:140 000 · mormoone:100 000 200 000 LONDON Tänu industrialiseerimise suurenemisele hakkas Londoni rahvaarv 19. ja 20
veekogude jms) vi nendega seotud leloomulike olendite austamisel. KRISTLUS- maailma suurim usund erinevad harud 1) Katoliiklased- kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana 2)Protestandid- roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste ldnimetus, konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega 3) igeusk- igeusu primuses kuuluvad lahutamatult kokku petus, jumalateenistus ja usuline kogemus Anglikaanid- protestantluse haru PIIBEL-ristiusu kanoniseeritud phakiri. piiblikaanon koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast Vana Testament- Noa laev, inimese loomine, Aabraham Uus-Testament- evangeeliumid(rmukuulutus, sisuks Kristuse elu ja surma lugu), johannese ilmutusraamat(Uue Testamendi ja htlasi kogu Piibli viimane raamat.) Olulised kristlaste phakohad- Iisraelis Petlemm, Roomas Vatikan ISLAM- kiiremini kasvav usund, phapaigad Meka Saudi-Araabias ja Jeruusalemm Iisraelis
Pindala: 130 439 km² Rahaühik: Naelsterling Hädaabi number: 999 Rahvussport: Kriket Helistamise suunakood: 44 Pikim jõgi Inglismaal: Thames 346km- ainult Inglismaal ( Severn 354 km osaliselt Inglismaal) Kõrgeim mägi: Scafell Pike 978m asub Cumbrias Suurim järv: Lake Windermere - "Queen of Lakes". Suuremad saared: Isles of Scilly (saarestik) Isle of Wight (Saar) Sügavaim järv: Wastwater 76m sügav Peaminister: Tony Blair Kuninganna: Elisabeth II Domineeriv Usund: Anglikaanid Ülikoolid kokku: 91 Inglise automargid: TVR, Jaaguar, Aston, Morgan, Festvalid: · Nothing Hilli festival · Glastonbury Festival · Cheese Rolling Inglismaa on oma nime (ladina Anglia, inglise England) saanud germaani hõimu anglite järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki. ( Anglia - Land of Angels) TÄHTSAMAD LINNAD
Manche, the Engilsh Channel), mille alt kulgeb tunnel. Suurbritannia asub Lääne-Euroopas. Pindala on 229 896 m 2. Rahvastik Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. 86% rahvastikust on inglased, 8% Sotlased ja 4% ueslased. Suurimad vähemusrahvused on aafrika, India, Pakistani ja Bangladeshi päriolu. Siiski moodustavad nad kõik vaid 6% kogu Inglismaa rahvastikust. Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja muslimid. Põhja-Wales'is räägib siiani palju inimesi kõmri keelt. Enamik neist töötab autotööstustes või arvuti- ja elektroonikatööstusettevõtetes. Varem täie jõuga töötanud söekaevandused on nüüdseks suletud. Wales'is alates 7. Sajandil toimuv igaaastane luule-, muusika- ja teatrifestival Eisteddfod ülistabki kõmri keelt. Põhiosa Sotlasi elab
Näiteks: 18. sajandist eesti rahvus; kaasajal Euroopa- erinevad rahvused, Põhja-Aafrika ja Edela-Aasia- araabia rahvus, Aafrika- hõimud, Põhja-Ameerika- ameeriklased ja kanadalased, Ladina-Ameerika- mestiitsid, mehhiklased. Usundid: Kristlus- vanus 2000 aastat; rajaja Jeesus Kristus; püha raamat- piibel- Uus Testament. Harud: katoliiklus (Kesk-, Lääne-, Lõuna-Euroopa, Ladina-Ameerika); protestandid jagunevad luterlased, metodistid, baptistid, nelipühalised, anglikaanid (Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa); õigeusk (Venemaa). Kristlus väärtustab inimeste võrdsust, armastust, halastust, individualismi. Islam- tekkis 7. sajandil; rajajaks Muhamed; püha raamat- koraan; jumal- Allah; sallimatu teiste usundite suhtes; levik: Põhja-Aafrika, Edela-, Kesk-Aasia; usu tugev mõju haridusele, ärile, kultuurile, poliitikale, käitumisele; kindlad traditsioonid: riietud, 5 korda päevas palvetamine, ei tohi
rõivaid,pühendusid töötamisele ja ei kandnud parukat. Kuningas Charles I kiusas taga puritaane,mistõttu paljud neist lahkusid 17.saj. Uus- Meremaale ja Põhja-Ameerikasse.Kuid kui James II tahtis neile ja katoliiklastele usuvabadust lõid paljud neist samuti kõhklema-ei soovitud olla katoliiklastega "ühes paadis".Tüli süvenes veelgi kuna James II jagas kõrged riigiametid katoliiklastele,kuid pea määrati "Õiguse Deklaratsioonis" kindlaks,et riigiteenistusse võeti vaid anglikaanid usuvabadus puudus veel aastakümneid. *Puritaanid keelasid sportmängud hingamispäeval ning vähendasid kristlastele sobivate füüsiliste harrastuste arvu. Põhjuseks spordiga kaasnevad ohjeldamatud emotsioonid ja lõbu. Spordis osalemine võttis tähelepanu vaimsetelt asjadelt ja spordist tulenev nauding võis inimloomuse nõrkuse tõttu muutuda sõltuvuslikuks. Puritaanid pidasid sportmängudes veedetud aega raisatuks. * Hugenotid,Prantsuse kalvinistid
Prantsusmaal. Olukord kujunes keeruliseks, mis viis kodusõjani 1640(42)-1649. Stuartite dünastia-katkestas umbes 20a parlamendi tegevuse. Kavalesid (Charles I) ümarpead (Cromwell) lõppes kuninga surmaga 1649. 1649-1660 inglise vabariik. 1653-1659 cromwellide diktatuur (sõjaväele toetuv ainuvõim) 1660 taastati monarhia ja troonile kutsuti Stuartid, troonile tuleb Charles II (võimul 25a.) lubati ,,usuvabadust" kiustati katoliiklasi. Riigiametis seisid suurem osa anglikaanid. Kujunevad välja *viigid- sotimaalt pärit presbüterlased. Oldi Jamesi troonipärimise vastu (liberaalid) *toorid- iiri katoliiklased, riigitegelased ja maaomanikud Jamesi toetajad (konservatiivid) 1679s. võeti vastu dokument Habeas Corbud Act e. isikuvabaduse akt. 1688 kutsutakse inglismaa troonile Hollandist Oranje Wilhelm. Vastutasuks troonile pääsemise eest oli ta nõus vastu tulema seadustele mis kindlustaks demokraatliku valitsemis viisi
enamiku pügemeed, kelle hulka kuuluvad batvad ehk tvaad. Burundis elab veel ka umbes 3000 eurooplast ja 2000 lõuna-aasialast. Võrreldes Burundi naaberriigi Rwandaga on Burundi rahvused rohkem segunenud. 1.13 Usundid Burundis on mitmeid erinevaid uske. Seal leidub nii kristlaseid kui ka moslemeid. Veel leidub seal ka anglikaane ning seal on ka inimesi, kes elavad põlisuskude järgi. 75 % Burundi rahvastikust on kristlased ( 60% neist katoliiklased ja 15% protestandid ), 5 % on moslemid. Anglikaanid on Burundi elanikest 23 % ja põlisusundite järgijaid on umbes 9 % ning musliime on 1,6 %. 5 1.14 Kokkuvõte Tööd tehes ja loodan, et ka töö lugeja saab rohkem teada Burundi rahvastiku kohta. Sain teada ka veel milline võib olla elu olukord Burundis ja millised usud seal on. Veel õppisin ma kasutama erinevaid statistilisi andmeid ja neid analüüsima. 6 Lisa 1 7 Lisa 2
Riigikeel: Inglise keel Rahvaarv: 22 811 612 ( 2011) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Vapp Kuninganna: Elizabeth II Kindralkuberner: Quentin Bryce Peaminister: Julia Gillard Iseseisvus: 1.jaanuar 1901 Rahaühik: dollar (AUD) Usund: katoliiklased, anglikaanid, muud kristlased Lipp Ajavöönd: maailmaaeg +8 kuni +11 3. Kli im a Austraalia mandri
- katoliiklaste küljelt säilis traditsioon lapsi ristida Kalvinistid - ainult usk ei aita põrgust päästa - tuleb jälgida piiblit kui jumala tõelist sõnumit - tuleb lasta ennast juhtida kirikuinimestel Anabaptistid - arvavad, et lapsed ei ole võimelised ise otsustama oma veendumuste üle ja seepärast toimub ristimine täiskasvanuna - leiavad, et kristlaste kohustus on luua õiglasem ühiskond Anglikaanid - kõige sarnasem katoliiklastega: usk põhineb peale piibli ka traditsioonidel ja piiblitõlgendustel - kõige jäigema hierarhiaga (klassid) protestantlik usuvool Filipistid - usuvad, et Jumal on varustanud inimesed võimega teha õigeid otsuseid - usuvad, et heateod aitavad kaasa patulunastusele Mis muutused tõi kaasa reformatsioon? Enne Pärast Maisevara tagaajamine on patt
Valiti uus parlament puritaanide seast, kes toetasid Cromwelli, alla 2 aasta pärast saadeti ka see laiali. Charles I jaoks : kukutati troonilt, hukati kui süüdlane kodusõjas Inglismaa jaoks : Kuulutati vabariigiks, taastati parlamendi ülemkoda. 14) Restauratsioon Inglismaal 1660.a. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni, taastati kuningavõim ning troonile sai Charles I poeg Charles II, hakkasid toimuma vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. 15) Toorid ja viigid. Parlamendis olevad kaks rivaalitsevat rühmitust millest hiljem kujunesid välja erakonnad. Toorid toetasid kuninga ja anglikaani kiriku võimu tugevnemist, viigid agaesindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seista kuninglikule omavolile. 16) Habeas Corpus Act. Isikuvabaduste Akt. 1679a. Inimest tohib vahistada ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuleb esitada süüdistud ühe ööpäeva jooksul
- Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine - Nirvaana - Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid - Albaanlased - islamiusulised - Inglased anglikaanid , väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protsestandid - Islandid protestandid ehk luterlased 4. Kes olid: - O.Spengler väitis et iga kultuur hukkub kord, st et inimesd jäävad aga kultuuri ei ole (väärtuste süsteemi)juhul kui uut kultuuri ei teki - Anaximenes miletose koolkond, maa on taldrik,mis hõljub õhus, õhk seostub eluga, ürgaine on õhk - T. Hertzl sionism, juudi rahvuslik vabadusliikumine, juudid ei ole kuskil kaitstud, tule luua juudiriik, kus ei
* Eetika 10 käsku ehk dekaloog * Judaism jaguneb: ortodoksideks järgivad õpetust nii täpselt kui võimalik; konservatiivideks; liberaalideks ortodoksed ei pea neid üldse juutideks, sest nad ei hoia kinni muistsetest praktikateks. KRISTLUSE TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Kristlus on sündinud judaismist * Kristlus on maailma suurim ja mitmekesisem religioon * Suurimad kristlikud suunad: õigeusk, katoliiklus ja protestantism * Protestandid jagunevad: luterlased, anglikaanid, baptistid, nelipühilased, adventistid, Jehoova tunnistajad. * Jeesus sündis neitsist ja suri ristil * Olulisim palve Meie Isa palve * Ainujumal, kelles on kolm isiksust. * Piibel koosneb vanast ja uuest testamendist. Vana testament ehk tanah. Uus testament koosneb neljast evangeeliumist ehk rõõmusõnumist. * Kindel väide, mida tuleb tõena võtta dogma * Kristlikule traditsioonile omane nähtus usutunnistus * Kristlikud tavad ja rituaalid sakramendid/salasused
iirlased, horvaadid ja sloveenid. ÕIGUSLIKUD RAHVAD 1054 skisma, kreeklased, Balkani poolsaared- bulgaarlased, rumeenlased, serblased, makedoonlased, venelased, ukrainlased ehk väikevenelased, valgevenelased. Kaukaasia- grusiinid, armeenlased, azerbaitsaanlased. PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis, 1.)luterlased: rootslased, taanlased, norralased, soomlased, islandlased, eestlased EELK 2.) Anglikaanid-inglased ISLAM türgi, albaania, Kosovo. Sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja põhjaosa (DDR) Katoliiklikud on lääne ja lõunaosa, pluss veel baierlased. Läti on 50:50 põhja-läti on luterlik ja lõuna-läti on katoliiklik. Austria austria-sakslased, katoliiklik maa. Sveits - katoliiklik. Holland- pooled katoliiklased, pooled on kalvinistid. RENESSAANSI MÕJU JA OLEMUS
anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja pühakirja. Protestantismis on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus. Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu), aga ka vahetult üksikkristlaste tasandil. Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. 6 Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Protestantlus http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/kristlus/protestantlus
Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. - Nirvaana - Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid - Albaanlased - islamiusulised - Inglased anglikaanid , väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protsestandid - Islandid protestandid ehk luterlased 4. Kes olid: - O.Spengler väitis et iga kultuur hukkub kord, st et inimesd jäävad aga kultuuri ei ole (väärtuste süsteemi)juhul kui uut kultuuri ei teki - Anaximenes miletose koolkond, maa on taldrik,mis hõljub õhus, õhk seostub eluga, ürgaine on õhk - T
vähemust. Cromwell nimetas end lordprotektoriks. 1655. saadeti ka see esinduskogu laiali. Cromwell oli rahva seas ebapopulaarne puritaanlike vaadete tõttu. Cromwell suri 1658 ootamatult. Rahvas juubeldas. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim ning troonile astus Charles II (valitses 1660-1685). Kehtestati usuvabadus, taastati parlamendi ülemkoda. Pärast 20 aastat toimusid Inglismaal valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Paarlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (kuningavõim ja anglikaani kirik) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuningliku omavolile), kellest hiljem kujunesid erakonnad. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Restauratsiooniajastu pani ka aluse parlamentarismi kindlustumisele. 1714.aastal tuli võimule saksa päritolu Hannoveri dünastia. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal alamkojas
Väärtpaberiturg, esimene tõeline börs Amsterdamis Holland IdaIndia kompanii oli esimene tõeline aktsiaselts, mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas. 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. loobuti pühakutekultusest (asuti hävitama altarimaale ja pühakujusid) talupoegade sõda Saksamaal mitu usulahku (luterlased, anglikaanid, baptistid, mennoniidid, presbüterlased katoliku kirikust lahku löönud usuvoolude tunnistajaid nimetati protestantideks inimese isiklik suhe Jumalaga 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. jõupingutused katoliku kiriku positsioonide taastamiseks Pärtliöö (1572): Pariisis tapeti Prantsuse protestantide koorekiht, see murdis reformatsiooni selgroo
3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel üleloomulike nähtuste sfääri. - Sloveenid - katoliiklus 10. rooma helleniseerumine väljendus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, - Albaanlased - islamiusulised kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. - Inglased anglikaanid , väliselt katoliiklased, põhimõtetelt B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed protsestandid sarnaseid ( - Islandid protestandid ehk luterlased C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. 4. Kes olid: Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. - O
Charles I süüdi mõistetud parlamendisaadikutele. Inglismaa ja Sotimaa vahel taastati personaalunioon. Kehtima jäid ka aastatel 1640-1641 paika pandud parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda. 15. Toorid ja viigid. Pärast kaht aastakümmet toimusid Inglismaal taas vabad valimised, mis tõid alakotta rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid ja viigid, kellest hiljem kujunesid erakonnad. Toorid toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist. Viigid esindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seisa kuninglikule omavolile. 16. Habeas Corpus Act. 1679. aastal avaldatud isikuvabaduse akt keelas Inglise kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded.
) · Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. · Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. 17 PROTESTANTLUS · Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. · Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. · Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. 18 Protestantluse levik Euroopa riikides 19 · Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632) · Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632
krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. Reformatsiooni(ehk usupuhastus) all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal ( kiriklik ja ilmalik võim, kiriku maavaldused jm.) - loobuti pühakutekultusest (asuti hävitama altarimaale ja pühakujusid) - talupoegade sõda Saksamaal - mitu usulahku (luterlased, anglikaanid, baptistid, mennoniidid, presbüterlased - katoliku kirikust lahku löönud usuvoolude tunnistajaid nimetati protestantideks - inimese isiklik suhe Jumalaga - Augsburgi usurahu – 1555 a. sõlmitud leping, milles kehtis reegel „kelle võim, selle usk“; sellega lõpetati ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte rühma: a) katoliiklikud ja b) protestantlikud kalvinism – Johann Calvini loodud õpetus, mis oli eriti range ja rõhuv ning levis Madalmaades,
ühendatakse Inglismaaga. 1653.a. saadab parlamendi laiali ja kehtestab sõjalise diktatuuri Restauratsioon 1660.a.kutsus parlament Charles II tagasi. Breda deklaratsioon lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused. Kuningas taganeb deklaratsiooniga lubatud usuvabadusest st. riigiametisse said ainult anglikaanid Isikuvabaduse ja parlamentarismi kindlustumine 17. sajandi lõpul ja 18. sajandil- Inglismaa tõus juhtivaks koloniaalvõimuks- Kuninganna Victoria ajastu- Kuninganna Victoria valitsusaeg, mis kestis 20. juunist 1837 tema surmani 22. jaanuaril 1901. Victoria aeg oli Briti rahva jaoks pikk õitseng, seda nii Briti impeeriumist laekuva tulu kui ka kodumaiste tööstuslike uuenduste tagajärjel
a Hastingsi lahing, Normandia hertsogist William Vallutajast saab Inglismaa kuningas; Inglise õukonnas pr. keel; Usuvõitlused: · Henry VIII (1509 1547) : anglikaani kiriku rajaja (1534); · Mary I (1553 1558): püüdis taastada katoliiklust; hispaanlasest abikaasa; · Elisabeth I (1558 1603): anglikaani kiriku tastamine; 1558 Hispaania sõdib Inglismaaga; kirjanduse õitseaeg (Shakespeare); · puritaanid: radikaalsed anglikaanid; eesmärk viia reformatsioon Inglismaal lõpuni; 1642 1649 Kodusõda: · 1642 tüli parlamendi ja kuninga vahel kasvas kodusõjaks; parlament sõjas edukam; 1649 kuninga Charles I avalik hukkamine (rahvas ei kiitnud heaks) 1649 1660 Inglismaa ,,vabariik": · võim peaminister Oliver Cromwelli ja teda toetava sõjaväe käes; sõjaline diktatuur; rahvas vihkas Cromwelli; riik surus peale äärmuslikku puritaanlust; 1658 suri
aastal koostatud rahvastikupüramiidi vaadeldes võib järeldada eelseisvaid keerulisi aegu umbes kolmekümne aasta pärast, arvestades praeguse tööealise elanikkonna vananemist. Vananeva rahvastikuga riikide, sealhulgas Suurbritannia suurimaks probleemiks saab vanurite ülalpidamise ja hooldamisega seotud majanduslikud küsimused. Riigi kõrget arengutaset näitab lisaks naistele ka meeste kõrgeealisus, mis on naistega võrdne koguni kuni 70.- 74. eluaastani. Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja moslemid. Viimased on peamiselt sotlased ja sisserännanud. Turism Turism ei eelda ainult inimeste reisimist oma kodukohast eemale, vaid see on tihedalt seotud majutuse, toidutööstuse, vaatamisväärsuste ja transpordiga. Suurbritannias on turistidel vastavalt enda võimalustele valida kodumajutuste (Bed and Breakfast), karavaniparkide, hostelite, motellide ja hotellide vahel,
o Tuntumad viinamarjad istandused Barossa Valleys Hunter Valleys Murray Valleys Transpordisüsteem Õhutransport o Väga tähtsal kohal Rong o Idast läände o Lõunast põhja o Aeganõudev Pikad vahemaad Üle 3 ööpäeva kestev reis Praamid o Sydneys Valitsevad usundid Katoliiklased o 26% Anglikaanid o 26% Muud kristlased o 23& Rahvastik ja asustus Suur osa sisserändel o Umbes 91% rahvastikust on Euroopa päritolu o 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal 2011.aasta rahvaloenduse andmetel Tööstus Kalatööstus Kaevandused Toiduainetööstus Keemikaalitööstus Panus maailma majandusse Eksport Kivisüsi Rauamaak Kuld Import Autod Arvutitehnika
Keskmine rahvastiku tihedus on umbes 250 in/km2. Inglismaa on suurima ja Sotimaa väikseima rahvastiku tihedusega. Suurim linn ning riigi poliitiline ja administratiivne keskus on pealinn London, kus asuvad kõik peamised valitsusasutused ja Ühendatud Kuningriigi parlament. Ealine struktuur (1995): 9,4% rahvastikust 0-15 aastat vana, 15,7% üle 65 aasta vana. Mehi on Britannias natuke vähem kui naisi iga 100 mehe kohta 104 naist. (Lisa 2) Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja muslimid. Enamasti räägitakse inglise keelt, omapärase aktsendiga, Põhja-Wales'is räägib siiani palju inimesi kõmri keelt. Enamik neist töötab autotööstustes või arvuti- ja elektroonikatööstusettevõtetes. Varem täie jõuga töötanud söekaevandused on nüüdseks suletud. 6 Energiamajandus
Religioon ja globaliseerumine USUNDID MAAILMAS Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille pooldajate arv ületab 100 miljonit inimest. Tähtsamad ülemaailmse levikuga usundid on järgmised:. India päritolu: hinduism, dzainism, budism; Hiina ja Jaapani päritolu: taoism, konfutsianism, sintoism; Ees-Aasia (semiidi) päritolu: judaism, kristlus, islam. 4 Kristlus 2.1 miljardit (sh katoliiklased, üigeusklikud, anglikaanid, luterlased, nelipühalased, evangelikaalid jne) Islam 1.5 miljardit (sunniidid, siiidid jne) Hinduism 900 miljonit Hiina omausundid 394 miljonit Budism 376 miljonit Põlisusundid 300 miljonit Sikhism 23 miljonit Judaism 14 miljonit Baha 7 miljonit Dzainism 4,2 miljonit Shinto 4 miljonit Maailmareligioonid (2 definitsiooni) on 1.need usundid, mis on oma esialgsest tekkekohast väljapoole liikunud. 2
keerulisi aegu umbes kolmekümne aasta pärast, arvestades praeguse tööealise elanikkonna vananemist. Vananeva rahvastikuga riikide, sealhulgas Suurbritannia suurimaks probleemiks saab vanurite ülalpidamise ja hooldamisega seotud majanduslikud küsimused. Riigi kõrget arengutaset näitab lisaks naistele ka meeste kõrgeealisus, mis on naistega võrdne koguni kuni 70.- 74. eluaastani. (Lisa 5: Suurbritannia rahvastikupüramiid.) Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja moslemid. Viimased on peamiselt sotlased ja sisserännanud. III. Energiamajandus 8 Suurbritannias leiduvad maavarad on kivisüsi, rauamaak, kivisool, kips, kaoliin, maagaas, nafta ja tina. Tööstuses on oluliselt kahanenud söekaevandamise, musta metallurgia, laevaehituse, auto- ja tekstiilitööstuse osatähtsus
Wedgwood) viies laps kuuest. Darwinil oli üks vanem vend Erasmus, kolm vanemat õde Marianne, Caroline ja Susanne ja üks noorem õde Catherine. (Charles...) Darwin oli isa poolt Erasmus Darwini ja ema poolt Josiah Wedgwoodi lapselaps. Mõlemad perekonnad olid oma religioossetelt veendumustelt suuresti unitaarid (usuliikumine, mille pooldajad tõstavad esile Kristuse jumaliku olemuse ja Jumala ühtsuse), kuid osa Wedgwoode olid anglikaanid. Charles kasvatati koos õdede-vendadega unitaarideks, jumalateenistusel käisid nad unitaarses kirikus. (Charles...) 1817. aasta kevadel läks Darwin Shrewsbury päevakooli, mille eesotsas oli pastorihärra G. Case., seal õppis ta ühe aasta. Sama aasta 17. juulil suri Darwini ema, keda ta hilisemas elus palju ei mäletanud. Darwin imestab oma eluloos "Autobiograafia", et ei mäleta emast muud kui tema surivoodit, musta sametkleiti ja kummalise ehitusega töölauda. Isa
jünger Jeesuse õpilane; üldjuhul 12 meest, kes said õiguse levitada ristiusku ning ravitseda apostel juudid kristluses, kelle Jeesus läkitas kuulutama kristlust nii juutidele kui paganatele üle maailma protestantism reformeeritud kirik; roomakatoliku kirikust eraldunud kirikute üldnimetus; üldjuhul mõeldakse kalvinismi ja luterlust; muuhulgas ka nelipühilased, babtistid, metodistid, presbüterlased, anglikaanid sakrament toiming, millega vahendatakse Jumala armu Selgita: Suhtumine surma loodususundites suhtutakse erinevalt; osades on paratamatu, teistes välditav; mõnes on surm eksitus; seostatakse kuuga; seotud esimese inimese patuga; surm võib olla halb nõidus või kuri vaim; tunded on hirm, aukartus, õud; elavaid tuleb surnu eest kaitsta; kodukäija tekib siis, kui inimene on valesti surnud, valesti maetud või on tehtud vale
poeg Charles II (valitses 1660 – 1685), kes kuulutas välja usuvabaduse ja amnestia ning taastas vahepeal kaotatud parlamendi ülemkoja ja piirangud kuningavõimule. Parlamendi alamkotta toimusid üle pika aja valimised, kuhu moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (ing k tories; kuningavõimu Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 14 toetajad ja anglikaanid) ja viigid (ing k whigs; usulise tolerantsi pooldajad; vastustasid kuninga omavoli). Restauratsiooni tulemusena kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. 1685 – 1688 valitsenud James II läks taas parlamendiga tülli, vihastades viimase välja katoliku usku astumisega. Inglise parlament vastas sellele trooni pakkumisega James II tütre Mary abikaasale- Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile (nn Kuulus revolutsioon 1688)
viladega puu, mis on levinud troopilises Ameerikas ja Kariibi mere saartel. Kasutatakse nii taime puitu, vaiku, koort, vilju, lehti kui ka õisi. Religioon: Jamaikalased on väga religioosne rahvas. Religioonist on läbi imbunud nii akadeemilised debatid, äri, tseremooniad kui ka poliitika. Ligikaudu 80% elanikest tituleerib end kristlasteks. Paljudest ristiusu variatsioonidest levinumateks on anglikaanid (43% elanikest), baptistid, metodistid ja rooma katoliiklased (5%). Rooma katolism saabus Jamaicale hispaanlastega, anglikanism inglastega. Baptismi kiire levik toimus eelkõige selle eitava hoiaku tõttu orjapidamisse. Saarel eksisteerivad islami, judaismi ja hinduismi kogukonnad. Juudid saabusid saarele juba 16. sajandil, põgenedes Hispaania inkvisitsiooni eest. Jamaica usunditest pakuvad huvi kultused, milles on ristiusk segunenud Lääne-Aafrikast pärineva animismiga
süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. aastaks oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on kreekakatoliiklik (õigeusklik), kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. sajandil omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi taga, kuni keiser Constantinus kuulutas 313.a kristluse lubatud usundiks ja peatselt sai tast riigiusund. 300. a paiku sai Armeeniast maailma esimene kristlik riik. 732.a pani Frangi riigi
Kristlus · Suurim religioon maailmas Üle 2 miljardi kristlase e u 32 % maailma elanikkonnast · Mitmekesiseim religioon maailmas? Kirik · 1065 suur kirikulõhe · Õigeusu kirikud, ida-kirikud · Rooma-Katoliku kirik, lääne-kirik · Protestandid, 16. sajandi reformatsioon Luterlased Anglikaanid Baptistid Nelipühilased Karismaatlised Adventistid Jehoova tunnistajad Sõltumatud protestantlikud kirikud, piibli-kirikud Jeesus Kristus · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a.- ~26-36 m.a.j.) · Jesua/Jehosua · Jeesus Kristus · (võitu, salvitu) Messias, Jumal? Inimene? Inkarnatsioon "Sõna sai lihaks" · Ristija Johannes · Saatan kiusab Jeesust · Imedetegija, tervendaja
emakeelsed (afrikaani keel, põhines hollandi keelel), kohtus võis asju ajada ka afrikaani keeles. Buuris sõda oli esimene välissündmus, mida Eesti talupoeg ajalehe kaudu tähelepanelikult jälgis. Sümpaatia kuulus buuridele. Sellest sõjast on eesti keeles sõna transvaal: madin, mahtra. Teine probleem oli Iirimaa probleem. Iirimaa oli üks osa Inglismaast. Iirlased eristasid end eeskätt usu järgi, sest nad olid katoliiklased, inglased olid aga anglikaanid. Sajandivahetusel toimus iirlaste seas rahvuslik ärkamine, tähelepanu pöörati keelele, 1905. aastal loodi esimene Iiri rahvuslik partei Sinn Fein, tõlkes Meie Ise. Partei eesmärk oli täielik iseseisvus. Esialgu ei taotletud Iirimaal täielikku iseseisvust, vaid omavalitsust ehk et iirlased saaks oma asjade osas ise otsustada ehk sooviti autonoomiat. Autonoomia sai Iirimaale anda Inglise parlament. Otsiti parlamendis Iiri autonoomia idee toetajaid
aastal koostatud rahvastikupüramiidi vaadeldes võib järeldada eelseisvaid keerulisi aegu umbes kolmekümne aasta pärast, arvestades praeguse tööealise elanikkonna vananemist. Vananeva rahvastikuga riikide, sealhulgas Suurbritannia suurimaks probleemiks saab vanurite ülalpidamise ja hooldamisega seotud majanduslikud küsimused. Riigi kõrget arengutaset näitab lisaks naistele ka meeste kõrgeealisus, mis on naistega võrdne koguni kuni 70.- 74. eluaastani. Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja moslemid. Viimased on peamiselt sotlased ja sisserännanud. Rahvastiku vanuseline koosseis: Rahvastikupüramiid: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.htm Suurlinnad London London on Inglismaa ja Ühendkuningriigi pealinn ja Rahvaste Ühenduse keskus
Stuartid üritavad eirata parlamenti, kuid 1673 võetakse vastu test act, mis keelustas mitteanglikaanidel töötada riigiametites. 1679 sõlmitakse habes corpus act, millega rõhutatakse vanu väärtusi. Peale Charles II-t kardeti, et võimule saab katoliiklane James II. Tekivad parteid: toorid ja viigid. Toorid pooldavad James'i, kuid James'ile on vastu viigid, kes pooldavad Charles II vallaslapsi. Viigide hulgas domineerivad puritaanid, toorid on enamasti anglikaanid. 1685 pärib trooni James II. James II pahandas aga anglikaane ning kaotas tooride poolehoiu, kuna ilmutas oma katoliiklust. 1688 toimub "kuulus revolutsioon". James II tütar esimeses abielust Mary oli abiellunud Hollandi Oranje Willemiga (William III). Mary ja William tulid koos sõjalaevastikuga ning veretu revolutsiooniga võeti võim üle. Kuulus revolutsioon tähistab parlamendi võitu ning kinnitatakse konstituts monarhia (1689) ("Bill of Rights")
kirikut, seega ei tahtnud paavst luba anda, kuna ta oleks võinud Karl V soosingu kaotada. Henry VIII sai 1534 supremiaatiaakti ehk ülemvõimuaktiga Inglise kiriku peaks. Tal oli palju toetajaid, sest kirikuvaldused läksid riigile nüüd. Lõplikult kinnistus anglikaani kirik Henry VIII tütre Elisabeth I ajal, kui parlament kiitis heaks anglikaani usutunnistuse. Kuninganna Mary ajal püüti katoliiklust taastada, kuid see tekitas inglastes pahameelt. Puritaanid (inglise katoliiklased) ja anglikaanid omavahel läbi ei saanud. 27. Vastureformatsioon Vastureformatsioon on katoliku kiriku reformatsioonivastane tegevus. Vastureformatsiooni sisu oli nii otsene võitlus reformeeritud kiriku vastu kui ka katoliku kiriku enda uuendused. See oli edukas seal, kus feodaalkord oli tugev ja tekkiv kodanlus nõrk. Sest reformatsiooni käigus tõsteti esile töökus ja kodanlusele see sobis. Vastureformatsioonist võib rääkida alates 1540ndatest. Selle kõrgaeg oli 1550-1575.
4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. Pisut alla 300 miljoni liikme. - Protestantlikud/usutunnistuslikud kirikud: protestandid, anglikaanid, vabakogudused. Kokku 585 miljonit protestanti, nelipühilased 600 miljonit. Kõige rohkem kristlasi Euroopas, üle 500 milj, u sama palju Lõuna-Ameerikas. Ilmselt varsti kõige rohkem Aafrikas. Aasias 365 miljonit, Põhja-Ameerikas natuke üle 200 miljoni. Nelipühilaste kõrval kõige kiiremini misjoneerivaks on ikkagi katolikukirik (alged jäävad 16. sajandisse). Õigeusukiriku aluseks on territoorium, idee kohaselt peaks ühe kiriku raames kuuluma sellel
hukatud kuninga poja Charles II. 4.aprill 1660- Breda deklaratsioon- kehtestas koos usuvabadusega üleüldise amnestia(mis ei laienenud vaid hukatud kuningat süüdi mõistnud parlamendisaadikutele). Taastati personaalunioon Inglismaa ja Šotimaa vahel. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal konstitutsiooniline monarhia. Parlamendi ülemkoda taastati. Pärast kahtkümmend aastat toimusid taas vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Kujunesid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (Tories) ja viigid (Whigs). Kui toorid olid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt, esindasid viigid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kuninglikule omavolile. Independentlik armee saadeti laiali, aga ka kuningal ei lubatud sõjaväge pidada. Samas keelati ka relvastatud vastupanu kuningavõimule (Non-Resistance Act). 1679. aastal avaldatud Habeas Corpus Act keelas Inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja
parlament 3.nov. 1640 Inglismaa revolutsiooni algus, kutsus parlamendi taas kokku, rünnakud kuninga vastu, 1641 õigusakt, millega parlamendi võib laiali saata ainult ta enda nõusolekul kuningast sõltumatu parlament Pikk parlament 1640-1653 Inglismaa kodusõda 1642-1649 · kuningaväed e. rojalistid ja parlamendi väed rojalistid kaotavad · kuningas P- ja Lääne-Inglismaa, vana-aadel, feodaalne aristokraatia, anglikaanid · parlament L- ja Kagu-Inglismaa, kodanlus, uusaadel, puritaanid · rojalistid kaotasid Oliver Cromwelli kontroll kuninga üle, 1648 asuti kuninga üle kohut pidama Alamkoda moodustas 1649.a. Kõrge Kohtu e. tribunali, hukati Charles I, kaotati Lordide koda ja kuninga ametikoht. 19. mai 1649 vabariik. Täidesaatev võim Riiginõukogu (41 liikmest 31 olid parlamendi saadikud), parlament valis selle 1 aastaks, tegelikult ei lahutatud seadusandlikku ja täidesaatvat võimu.
- Mitteusulised põhjused : Henry VIII abieluprobleemid 1530.-tel, aga ka a. Riiklik anglikaani kirik Inglismaal mitteusulised põhjused: Henry VIII-da abieluprobleemid 1530-tel, aga ka humanistide tegevus, Wycliffe-i pärand. Kujunes Elizabeth I valitsusajal (1559). Õpetuse sisu protestantlik, vormid meenutavad Kat. Kiriku liturgiaid. Allub valitsejale. 16 saj. Inglismaal moodustasid anglikaanid poliitilise tsentri. Vastandusid protestantlikud puritaanid ehk kalvinistid / Katoliiklased. Inglismaa usuline lõhenemine. Paljudes Euroopa Riikides toimub usuline lõhenemine: Saksamaal, Sveitsis , Prantsusmaal, Inglismaal, Madalmaades ( protestantlik holland kuulutab iseseisvuse 1581) - Uued protestantlikud (riigi)kirikud - Kirjaoskus - Individuaalse usuelu süvenemine ja mentaliteedi muutumine
Suurbritannia on üks Euroopa tihedamini asustatud riike, rahvastiku keskmine tihedus on 248 in/km2, tihedaim on asustus Inglismaal ja väikseim Sotimaal. Riigi rahvastikust elab 83,7% Inglismaal, 8,5% Sotimaal, 4,9% Walesis ja 2,9% Põhja-Iirimaal. Suurbritannia on Euroopa suurim põgenike sihtriik. Loomulik iive on olnud viimastel aastatel pidevalt positiivne. Linnarahvastik moodustab 89% (2005). Suurbritannia rahvastikust on 29% anglikaanid, 17% muud protestandid ja 11% katoliiklased, 41% ei seo end ühegi usuga. Suurbritannia hõlmab peale Suurbritannia saare ja Iiri saare kirdeosa ka rannikumere väiksemaid saari, Euroopa mandriosast eraldavad teda Calais' väin ja Põhjameri. Saarte rannajoon on tugevalt liigestatud, Sotimaa läänerannik ja Iirimaa kirderannik on tüüpilised fjordrannikud. Suurbritannia saare kesk- ja lõunaosas ulatuvad kaugele sisemaale jõgede lehtersuudmed
möödapääsmatult vajalikuks avaliku korra säilitamiseks. Suures osas sai maise valitseja vastutuseks otsustada selle üle, milline on õige usuline õpetus. Religioon ja poliitika segunesid rohkem kui varem, kuid ühtset protestantlikku poliitilist teooriat ei tekkinud, kõik sõltus pigem ajast ja olukorrast ning natuke teoloogiast ka. Kuninga jumalikku valitsemisõigust pooldasid üldjoontes nii Inglismaa anglikaanid, Saksamaal luterlased kui ka absolutistlikku kuningavõimu pooldavad katoliiklased (näiteks gallikaani kirik Prantsusmaal1). Kuigi nende teoloogiad olid väga erinevad, olid kõikide ühiseks vaenlaseks kas kalvinistid või jesuiidid. Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja Calvin toonitasid, et vastupanu valitsejatele on alati kurjast (algselt puudus kalvinismis ka
annaabi.ee 
