Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Andres Noormets Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres
noortele tervislikku eluviisi ja õiget toitumist. Janne on väga energiline, Janne on sündinud 17. aprillil Kunstide Maja 1974 Pärnus. Ise on ta tegelenud tantsujuht. Ta annab nii tantsimisega alates 5. eluaastast. aeroobika kui ka tantsutunde. Tantsujuhtimist on õppinud Tema õpilased on öelnud, et ValgevenesVitebskis ning ennast Janne energia ja rõõmsameelsus täiendanud Viljandis Eve Noormetsa annab neile uut jõudu trenni loov- ja vabatantsu kursustel ning teha. Treener jagab tüdrukutele Tallinnas aeroobika kursustel.Praegu ka näpunäiteid õige toitumise juhendab Janne Pärnu Kunstide kohta: Kõige tähtsam on Majas vabatantsu mitmekesine toit ja pidev ettevalmistusstuudio ja ainevahetus. Ennast näljutada aeroobikaringe. pole mõtet, sest ükskord annate te ikka oma isule järele ja
Siberisse deporteeriti ca 10 tuhat isikut. Kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolsevike terrorile. Pigem oleks olnud üsna kummaline, kui eesti mees ei oleks nüüd võidelnud. Osa meestest oli metsas ka lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks, kuid aktiivseid metsavendi oli sõjaajaloolase Tiit Noormetsa hinnangul ca 12 000. Mitmel pool riigis võtsid sissid võimu enda kätte enne Saksa vägede saabumist. Tartus kaitsesid tuhatkond eesti meest Tartu Linna Partisanide Pataljonist üheksa või kümne kilomeetri pikkust rindejoont mitme Nõukogude diviisi vastu. Suvesõja (mis kestis läänesaartel sügiseni) lõpul oli vastupanu koordineerimiseks loodud üle-eestilise relvaorganisatsiooniga Omakaitse liitunud eri hinnangutel 25 000 kuni 40 000 meest.
Ihu ja hingega". Teatrikuu raames on seal väljas oma maja töötajate looming. Esindatud on 25. isiku teosed - maalid, joonistused, fotod, keraamika ja käsitööesemed. Maalide ja graafikaga osalevad ekspositsioonis näiteks galerist Pusa, peakunstnik Silver Vahtre, lavastusala juht Andrus Jõhvik, näitleja Kaili Viidas ja reklaamitoimetaja Ilona Rääk. Samuti on väljas näiteks näitlejate Karin Tammaru, Piret Laurimaa ja lavastaja Andres Noormetsa tööd. Minu lemmikteoseks kujunes Kaili Viidase pliiatsijoonistus "Hetk vaikusega". Kujutatud oli paljast meest, kes istub kuuvalgel silindril, mis koosneb väikestest väänlevatest kehadest. Pildi meeleolu on mõtlik ja nukker mehe pea on langetatud, käed umber põlvede, ta istub alasti ja üksi. Mulle tundus, et kehad silindris sümboliseerisid mõtteid, mida vältida ei saa oma mõtete ees oleme vaikuses alasti. Teine huvitavam teos oli Ilona Räägi "Minu lemmiknäitleja"
Raua raamatule midagi juurde. Korratakse lugusid, mis on juba raamatuna ilmunud. Ent kui raamat oli/on haarav ja tempot kruviv rokihitt, siis Vanemuise laval näeb vaid ähmast mälestust millestki, mis võis nimetada rokiks. Need, kes loodavad kaasa elada Vanemuise mõne aasta tagusele rokkooperile «Ruja», peavad pettuma. Ent teater ei nimetagi «Musta pori näkku» rokklavastuseks või -muusikaliks. Ametlikult kannab Andres Noormetsa lavastus määratlust «lauludega mokumentaalne talksõu» (libadokumentaalfilm). Nalja Vanemuise uuslavastuses saab, sest parodeerida-karakteerida «Musta pori näkku» näitlejad oskavad. Vanemuine ja Noormets võtsid pureda raske ülesande ning jäid raamatule alla. Samas pole kõik sugugi kadunud esietendusel olid näitlejad nähtavalt pinges. Kui nad sellest krambist aga väljuvad, võib see lavastus veel ellu ärgata. (H
süüdistaksid sõpra? Valik: metsavendlus 1941 Kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolševike terrorile. Pigem oleks olnud üsna kummaline, kui eesti mees ei oleks nüüd võidelnud. Osa meestest oli metsas ka lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks, kuid aktiivseid metsavendi oli sõjaajaloolase Tiit Noormetsa hinnangul ca 12 000. Mitmel pool riigis võtsid sissid võimu enda kätte enne Saksa vägede saabumist. Tartus kaitsesid tuhatkond eesti meest Tartu Linna Partisanide Pataljonist üheksa või kümne kilomeetri pikkust rindejoont mitme Nõukogude diviisi vastu. Suvesõja (mis kestis läänesaartel sügiseni) lõpul oli vastupanu koordineerimiseks loodud üle-eestilise relvaorganisatsiooniga Omakaitse liitunud eri hinnangutel 25 000 kuni 40 000 meest
punaväkke lootuses relvad saada, et need hiljem Eesti iseseisvuse teenistusse pöörata. Lubatagu arvata, et väga palju selliseid ei olnud. Ebausaldusväärseks peetud eestlased saadeti esialgu Põhja- Venemaale tööpataljonidesse, kus mõne kuuga suri neist ligi kolmandik raske töö ja nälja kätte. Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustatud Punaarmee 22. territoriaalne laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 7000 eestlast, viidi juuli alguses Eestist välja (seejuures õnnestus Noormetsa hinnangul rohkem kui 1000 mehel Eestisse jääda) ja saadeti lahingusse Wehrmacht'i vastu. Taandumislahingutes sai mõnisada eestlast surma, kuid ligi 5000 meest läks sakslaste poole üle või langes nende kätte vangi. Detsembris 1941 hakati N Liidus moodustama Eesti rahvusväeosi, kuhu koondati 27 000 meest, neist 90% eestlased, sh Venemaa eestlased. 8. Eesti laskurkorpus osales 1942/43. aasta vahetusel vihastes võitlustes Velikije Lukis sissepiiratud Saksa garnisoni ründamisel
õpetaja nende peale karjub. Siis nad istusid ja üritasid teiste õpilaste nägudest välja lugeda, mis meeleolu parajasti klassiruumis valitseb. Seda kõike vaadata oli tõeliselt koomiline, nii et terve õhtu oleks saanud suurepäraselt sisustatud ka ainult Kõrve ja Kolditsa marginaalseid tegelasi jälgides, muud teksti lihtsalt kuulates. Ühes stseenis oli aktsioonis vihane matemaatikaõpetaja Molotov Allan Noormetsa kehastuses. Tema tunnid olid kõige naljakamad, kus ta sõnu valimata õpilasi kõiksuguste viisakate ja ebaviisakate nimedega kostitas. Mingil ajal tekkis naer üle saali, kui Molotov pidi korraks oma sõimamise katkestama ja jäi otsa vaatama talle pingsalt suhu vaatavale gruusia vürstile. Vürst istus nagu ikka arusaamatuses, mõeldes, et noh küll siis mingi põhjus on, kui nii kõva hääletooni kasutades räägitakse ja vaatas õpetajale arusaaja näoga otsa. Siis hakkas