Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Andmine ja saamine suhetes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhivajadus, vahetuse, hüved, reaalsus, hoolitsus, truudus, alice, prestiiz, ratsionaalsus, psühholoogiline, kogemine, truudusetus, hoolimatus, ümberkujundamine, viimine, rääkimine, ealised, eiramine, hoolivus, turvatunne, abielust, arvad, abielluda, ootadKui suhte alguses on oluline harjuda uute rollidega, siis hiljem omandavad tähtsuse pühendumine, vastupidavus rutiinile, kohanemine laste sünni ja ealiste muutustega( näiteks murdeiga), abikaasa eest hoolitsemine jms. Pereema ja isa kohustuste kõrval on inimene jätkuvalt ka romantilistes suhetes abikaasaga. Mitme rolli täitmine toob paratamatult kaasa pingeid, sest see ei pruugi sugugi lihtne olla. Peresuhted sotsiaalse vahetuse teooria taustal Pereelu taustal on kestvad pinged mehe ja naise vahel väga frustreerivad ehk pinget tekitavad. Kui vallalisena saab sagedaste ebakõlade korral suhte lõpetada, siis pere juurest lahkumise otsust ei langetata kergekäeliselt. Vaatamata sellele, et inimene pole rahul partneri käitumise või iseloomujoontega, võib ta soovida jätkata nii abielu kui ka perekonnaelu. Igal abielul on oma riskid, hüved ning kulud. Psühholoogid John Thibaut ja Harold
8. Aidata vanemaid kasvatamises. Pere argipäev ja suhteprobleemid (11) lk 181 küsimused: 1. Milliseid oma kasvuperekonna tegevusi ja kombeid sooviksite jätkata enda loodud peres? 1. Sünnipäevapidustused, jõulukingid, lastele päkapidud jõulude eel, ühised väljasõidud, ühised tegevused 2. Mis on eduka peremajanduse aluseks? 2. Väljaminekute kaardistamine, määratleda hetkeolukord, eesmärkide seadmine, tulude fikseerimine, planeerimine. 3. Selgitage, mis on suhetes hüved ja kulud? 3. Hüved: abikaasalt emotsionaalse, psühholoogilise, materiaalse toe saamine, soojuse, stabiilsuse, armastuse, imetluse, hoolitsuse ja muu positiivse kogemine. Kulud: isiku pingutused käituda abikaasa jaoks sobivalt, truudusetus abielus, abikaasapoolne hoolimatus, loobumised, vaba aja puudumine. 4. Milliseid suhteid kahjustavaid käitumisviise olete tuttavate juures täheldanud? Kas nad teie arvates teavad, kuidas selline käitumine mõjub suhtele? 4
Poisid tunnetavad end maskuliinsemana, teatava sotsiaalse staatuse omandamine enda jaoks, sellest ka räägitakse. - Täiskasvanuiga Erik Erikson (1902-1997). Varajane täiskasvanuiga intiimsus versus isolatsioon. Tähtsad on armastus, võrdsus lähedastes suhetes. Keskmine/hiline täiskasvanuiga generatiivsus versus stagnatsioon. Elukutset, elukaaslast vahetatakse (generatiivsus). Jõupingutused järeltulevate põlvede aitamises. Altruism, lahkus, hoolitsus. Stagnatsiooni tunnusjoon on isekus. Pikaajalised suhted baseeruvad parterite sarnasusel. 20-39 aastased valivad tihti endale sellise vormi, et nad ei abiellu, pühendutakse karjäärile. Ka lähisuhetes võib olla üksildane, kui ei saavutatakse teatud soovitud lähedust, üksikud seevastu isegi ei pruugi enda üksildastena tunda. Rahulolu seksuaaleluga on kooselavatel paaridel uuringute järgi suurem kui abielus olevatel paaridel. 3 erinevat kooseluvormi
Agape isetu ja vaimne armastus Psühholoogide Clyde ja Susan Hendricki uuringute järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. 3.2.5. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 23 aasta jooksul. 3.2.6. Bioloogilised ja psühholoogilised käsitlused Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele.
• Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti • Töödimensioon Heaolu dimensioonid: • Füüsiline e. kehaline heaolu - normaalne anatoomiline areng; bioloogiliste protsesside häireteta kulgemine. • Vaimne heaolu e. hingeline tasakaalustatus – ellusuhtumine, positiivne häälestatus, oprimism, seesmine rahulolu, õnnetunne • Emotsionaalne heaolu – kajastub inimese eluga rahulolus ja enesehinnangus • Psühholoogiline heaolu – mõõdetav ärevuse, depressiooni ja haigusega kohenemisvõimega • Sotsiaalne heaolu – sotsiaalse võrgustigu struktuur ja toetus, integratsioon ühiskonda ja toimetulek oma sotsiaalsetes rollides; turvalisus, kindlustunne, suhtlemisvõimalused Hõlmab erinevate vajaduste rahludamise võimalusi. On seotud eelkõige tervise, eluaseme, hariduse, ühiskondlike teenuste ja kultuurist osasaamisega ning rolliga ühiskonnas. Sisaldab suhteid inimestega, kellega oleme kontaktis.
püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED SOOJÄTKAMINE - ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON – turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK - toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS – vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe
ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED SOOJÄTKAMINE ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada).
lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid: lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne. Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha Väga kultuurispetsiifiline(sh isegi ühe riigi sees suured erinevused) Aeganõudev- vaja longituuduuringut
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik
See lähenemine uurib erinevate nähtuste konstrueerimist inimese poolt. Näiliselt ,,objektiivsed" asjad on tegelikult loodud ühiskonna, kultuuri poolt. Looduslikud nähtused on tegelikult loodud ühiskonnas ja võivad erinevates ühiskondades olla erinevad. Näiteks sugu, rass (mustaks ja valgeks saadakse alles ühiskonnas), lapsepõlv, seksuaalsus. Leiab, nt et ühiskond kasvatab mehed ja naised. Sotsiaalse vahetuse teooria. Esindaja George Homans (1910-1989). Inimeste lähisuhted sarnanevad majandusliku kauplemisega. Inimesed vahetavad suhetes psühholoogilisi hüvesid (heakskiit, tunnustus). Eelnevat teooriat arendab edasi ratsionaalse valiku teooria. Esindaja Gary S. Becker (majandusteadlane) (1930-). Rakendatakse majandusteaduslikku lähenemist. See on tänapäeva majandusteaduse nurgakivi. Inimene püüab igas olukorras ja igas eluvaldkonnas
Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem tal tekib olulisi teisi. · Üldistatud teine (gerenalized other) kuidas teised inimesed teda näevad Fenomenoloogiline sotsioloogia · Berger ja Luckmann (1966) ,,Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine" · Maailma ei ole lihtsalt olemas; inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma · Maailma konstrueerimine on sotsiaalne protsess, ehitatakse koos teiste inimestega. Sotsiaalse vahetuse teooria George Homans (1910-1989) · Lähisuhted sarnanevad majandusliku kauplemisega · Inimesed vahetavad suhtes psühholoogilisi hüvesid (heakskiit, tunnustus) Ratsionaalse valiku teooria sarnane sotsiaalse vahetuse teooriale Gary S. Becker (1930 - ) · Tänapäeva majandusteaduse nurgakivi · Inimene püüab igas olukorras ja igas eluvaldkonnas oma kasumit maksimeerida · Abielu, laste saamise, kuritegevuse, uimastisõltuvuse majandusteaduslik analüüs.
Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia uurimisvaldkond on äärmiselt lai alates indiviidide vahelise suhtlemise analüüsist kuni globaalsete ühiskondlike protsessideni. Seotud mitmete erinevate teadusharudega: Psühholoogia Ajalugu Sotsiaalantropoloogia Majandusteadus Politoloogia 9 Haldus Sotsioloogia kui teaduse erinevad vaatenurgad: · Psühholoogiline sotsioloogia tekkeaastatel mõjutas arusaamu ühiskonnas toimunust. Inimkäitumist mõjutavad ainult temast endast tulenevad tegurid. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis; · Demograafiline vaatenurk uurib rahvastikku ja selles toimuvaid protsesse
(kõige uuem, naiste probleemide peamine põhjus on Hüpotees -uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates mees. Mehed tahavad domineerida naiste üle, nii asjad on. Hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. majanduslikult kui ka seksuaalselt). Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist seost. Nt. inimese haridus(sõltumatu) omab Sotsiaalse vahetuse teooria (George Homans) väidab, et positiivset mõju inimese sissetulekule(sõltuv). inimestevahelised lähisuhted on nagu majanduslik Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine kauplemine. Inimesed vahetavad mitmesuguseid hüvesid (selgitamine, kas hüpotees vastab tõele või mitte). (heakskiit, tunnustus). Sellised suhted, kus üks pool ainult 3.Andmete kogumine
Toodete sisenemine kultuuri ei tähenda, et kogu kultuur muutub. Kumb muudab rohkem kultuuri, kas toode ise või sotsiaalsed suhted, mis uute toodetega kaasnevad? Jaotus ja vahetus Tootmine on alati teatud määral diferentseeritud (sr eri inimestel on juurdepääs eri toodetele, erineval hulgal), seega tuleb tooted ümber jagada või vahetusse anda Vahetus- ja jagamisviiside aluseks on teatud olemasolevad inimsuhted Vahetuse ja jaotuse käigus luuakse erinevaid inimsuhteid Karl Polanyi vahetusviisid Vastastikune ehk retsiprookne – toimub inimeste vahetuste kasulikkuse kaudu. Ümberjagav ehk resdistributiivne – tooted koondatakse ladviku kätte, kes kontrollivad uuesti jagamist ühiskonnas olevate tarbijate vahel. Turumajanduslik – kaubavahendus, milles kaupade hinna määrab nõudluse ja pakkumise suhe. Üldine retsiprooksus Vastastikusus, mille puhul ei oodata võrdset vahetust
teise kohta info hankimiseks. Üheks selliseks on selliste küsimuste esitamine, mis kutsuvad esile vastuküsimuse ja vastuse. Teine võimalus on eneseavamine selleks, et julgustada teist samuti eneseavamisele. Mõnevõrra riskantsemaks strateegiaks on aga provotseerida teatud lahkarvamused mingite üldiste teemade üle selleks, et murda seda üldist viisakuse maski ja saada teada seda, millised on teise tõelised tunded. Sellise vahetuse käigus ei toimu mitte ainult konkreetse info vahetus vaid väljendatakse ka oma arusaamu ja uskumusi, mida teine omakorda interpreteerib ja tõlgendab oma arusaamade kohaselt. Kõige selle alusel võidakse otsustada kas suhte jätkamise kasuks või siis loobutakse jätkamisest. 3) Prosoodia Sõnad võivad omandada erineva tähenduse sõltuvalt sellest, kuidas neid välja öeldakse. Seda mitteverbaalse kommunikatsiooni valdkonda, mis tegeleb hääldamise
suu avamist ja huulte prunditamist Sotsiaalne naeratus u 3kuuselt vastastikusus sotsiaalne kaaslane Sotsiaalne vastasmõju sh sotsiaalse kinnituse otsimine ehk juhised tundmatus olukorras reageerimiseks (Campos et al., 2000) Lahutusoleku rahutus Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu Harry Harlow (1905-1981) Kiindumuse aluseks on psühholoogiline turvatunne Katse: kaks asendusema John Bowlby seotusteooria Emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus o Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist o Ema hääle ja lõhna eelistamine o Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk) o Põhjuseks hirm tundmatu ees o Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele
Tänapäeva uurijad on üht meelt, et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne. Võimalikud minad (possible self) Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus): Personaalne mina sotsiaalne mina taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad Mina kontseptsiooni dimensioonid: füüsiline mina sotsiaalne mina psühholoogiline mina Need minad tekivad arenguliselt sellises järjekorras! Rogers keskendus eriti minakontseptsiooni tähtsusele. See koosneb kolmest osast: ideaalsest minast, tegelikust minast ja enesehinnangust. Enesehinnang sõltub ideaalse mina ja tegeliku mina vahelistest erinevustest. Suur erinevus ideaalse ja tegeliku mina vahel tähendab madalamat enesehinnangut. Väiksem erinevus tähendab kõrgemat enesehinnangut.
1.11. Mis panuse andis Georg Simmel (1858-1918) sotsioloogia arengusse? Soovitas keskenduda suhtlevatele kinimestele, et saada vastust küsimusele, kuidas on ühiskond võimalik. Ühiskond oli Simmeli jaoks ühiskonnaliikmete vaheliste vastasmõjude muster. Alustas igapäevaelu elementidega ja jõudis suhete kvaliteedi analüüsimiseni. Tema objekt ja meetodid erinesid, kuid oli teistega sarnaselt vastu sotsiaalse käitumise taandamisele üksikisiksustele. Reaalsus moodustub ühtseks tervikuks alles inimeste omavaheliste suhete käigus. 1.12. Mis panuse andis Georg Herbert Mead (1863-1931) sotsioloogia arengusse? Inimestevaheline interaktsioon oli sotsioloogiliste uuringute peamine objekt. Vestlusega loome reeglid ja tähendused - ühiskonna kord. Sotsiaalses interaktsionis esineb alati ettearvamatust ja pinget. 1.13. Mis panuse andis Talcott Parsons (1902-1979) sotsioloogia arengusse? Strukturaal-funktsionalistliku koolkonna esindaja
Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on Partnerit idealiseeritakse Väärtustatakse kõiki partneri suhteid Partner kuulutatakse enda omaks Suurendab rahulolu oma eluga ---> :) Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :( On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni Teadlik vastutus suhte kvaliteedi eest Lähtub kontrollimatutest impulssidest 4.Stressi ületamise strateegiad: probleemile suunatud toimetulek. Probleemilahenduse meetod sobib otseselt ja kaudselt kontrollitavate probleemide puhul. Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi. 0. samm Probleemi sõnastamine 1
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine. Noorukiea piirid. Kuna noorukiiga algab ja lõppeb? Kõikides ühiskondades on noorukiiga täiskasvanuks saamise iga- üleminek ebaküpsest küpsusesse, bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne, majanduslik.Erinevates valdkondades üleminek erineva pikkusega ning kõik ei toimu ühel ja samal ajal – ühes valdkonnas küps, teises ebaküps + igas valdkonnas on oma algus ja lõpp, erinevused kõikidel. 1.1Noorukiea ajalooline kujunemine Inimkonna algusest peale. Juba antiikajal näiteks Aristotelese hinge sit. Oli esimene kirjalik ülestähendus murdeea kohta. Kui poisid on 2*7 a vanad siis neil on käitumises ärevus (tüdrukutel on sel ajal menstruatsioon)
nii nagu loodusteadused. Kui viimased uurivad ainult objektide (näiteks aatomite, molekulide) käitumise väliseid põhjusi, siis need teadused mis uurivad inimest, peavad arvestama, et nende uurimisobjekt on eriline, kuna omab teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seetõttu peab sotsiaalteadlane oma uurimisobjekti mõistma (saksa k. verstehen), tema käitumise motiividest aru saama ja alles seejärel käitumise põhjused välja tooma. Ideaaltüübid Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest abstrahheeruma. Seega peab teadlane looma oma uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised omadused ja jätab kõrvale kõik mitteolulise. Siis saab reaalselt eksisteerivaid objekte võrrelda nende ideaaltüübiga. Sotsiaalne tegevus
2.Verevalumid näo piirkonnas 3 17000 3.Luumurrud käte, jalgade, keha ja näo piirkonnas 1,3 7000 4.Suguelundite vigastused, katkenud rasedus 1 6000 5.Torke- ja lõikehaavad, sisemised verejooksud 1 6000 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003 Vägivallast tingitud psühholoogiline trauma Pikaajalised sümptomid / PTSD ( posttraumaatilise stressi häire ) Pikemat aega avalduvad sümptomid väljenduvad inimese käitumise, emotsioonide, suhete, sotsiaalse elu, isiksusomaduste, eluviisi ja/või tervisliku seisundi muutumises. PTSD (posttraumaatilise stressi häire) on meditsiiniline diagnoos pikaajaliste sümptomite kohta, mille on põhjustanud korduvad sündmused, mille hulka kuuluvad eluohtlikud olukorrad, tõsised
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
- Eesmärk süstemaatiliselt argumenteerida ühe võimaluse poolt ja teise vastu 1. luua testitavad hüpoteesid 2. vali sobilik lähenemisviis uuringule. Survey (kaardistus) 3. andmete kogumine 4. andmete anaklüüsimine ja järelduste tegemine 5. tulemuste jagamine teiste teadlastega Protseduurid vt slaide, loe raamatust 2. Sotsiaalpsühholoogia ajalugu, 20.02.2018 120 aasta vanune teadus, enamus arengust viimase 60 aasta jooksul. Kaks sotsiaalpsühholoogiat: - psühholoogiline: keskmes on indiviidi reageerimine sotsiaalsele stiimulile - sotsioloogiline: grupid või sotsiaalsed muutujad, sotsiaalsed rollid, kultuurinormid jms Üleskutse need valdkonnad omavahel ühendada (Backman, 1983). Kirjeldav sotsiaalpsühholoogia - Ulatus kuni 19.saj II pooleni. Inimene vajab eksisteerimiseks ühiskonda oli mõlema seisukoht. Inimene on sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse produkt. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
Põhineb hierarhiatel ja reeglitel. Ideaalsuhe ühiskondade jaoks samas nimetab demokraatiat raudkuuliks, kus indiviid ei oma tähtsust. Valitsejad valitakse juriidiliselt paika pandud reeglite teel, Põhineb hierarhial ja reeglitel, mitte isiklikel huvidel ning bürokraadi ainus sissetulek tema töö, ei võta altkäemaksu Karisma rutiniseerumine kui indiviid ei suuda enam võimu hoida ning järglasel puuduvad karismaatilised omadused siis rühm laguneb. Weberi metodoloogia - Sotsiaalne reaalsus on tähendusrikka sotsiaalse suhtlemise tulemus. Seega saab reaalsust defineerida ainult selles reaalsuses tegutsevate inimeste konstruktsioonide kaudu. Nende konstruktsioonide tegelikku esinemist saab tõestada kvalitatiivsete andmete mõistmise kaudu ning tähendusrikkaid kirjeldusi esitades selle kohta, kuidas sotsiaalne elu toimib. Difusionism sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahele.
koomiksid, margid. Autod vananevad ja kaotavad väärtuses aga kui nad saavad u 30 aastat vanaks, hakkab nende väärtus tõusma. Kuid see ei ole ka nii ühesuunaline: eriti Ameerikas collectibles: osta asju nüüd, et need muutuksid singluaarseteks (müüdamatuteks) ning siis saaksid sa need kalli raha eest maha müüa. Näited objektiklassidest: Kuna komplekssetes kultuurides (vs primitiivsed kultuurid) ei ole erinevaid ringlusi (elamistarvikud, prestiiz, inimesed/maa), siis ei ole kindel, kunas vahetatakse ,,üles" kunas ,,alla". Seepärast siis ongi mõnedel juhtudel kinnitatud kõrgem kuid mitterahaline väärtus esteetiliste, stiili, etniliste, klassi, pärimuslike esoteerikate külge. Kunst või ajaloolised objektid on kommertsmaailmast ,,kõrgemal". Ja ka see ei ole mitte püsiv - singulaarsuse säilitamine/taastamine toimub ka peale seda, kui objekt on raha vastu vahetatud (Picasso, mis varastati maksab 670 000 dollarit
Kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine, Dimensioonijuhtide meeskonnatöö. Struktuuritüübi valiku eeldused: Ebakindel keskkond, Vähemalt 2 liigendamistunnust, Osalejate avatus. Eelised: Paindlikkus ja uuenduslikkus, Asjakohased meeskonna otsused, Ülevaatlik ja selge koordinatsioon, Spetsialiseerimine eri dimensioonide järgi võimalus kontsentreeruda mõlemale, Funktsionaalse autoriteedi psühholoogiline eelis, Motivatsioon probleemilahendamisprotsessis osalemise kaudu, Tööjõu paindlikum rakendamine, Tugisüsteemide efektiivsem kasutamine. Puudused: Alaline konfliktioht, Ühe dimensioonijuhi mõjukuse tendents, Ebaselged alluvussuhted, Suur kommunikatsiooni ja informatsioonivajadus suured administratiivkulud, Otsustusprotsessi pikenemine (ajakulu), Paljude kahtlaste kompromisside oht,
lapspõlvest ja emotsionaalsetest suhetest vanemate ja lapse vahel. Igal organismil on kaasasündinud vajadus end realiseerida! Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. Eneseteostus (self-realization) - Oma sisemise potentsiaali realiseerimine. Baasvajadused: rahuldamist eeldavad vajadused ja turvalisusvajadus. Eesmärk: terviklikkus. I KAKS VAJADUSTE RÜHMA: Turvalisusvajadus (need for security) – füüsiline ja psühholoogiline. Rahuldamisvajadus (need for satisfaction) – füsioloogilised, psühholoogilised (nt raha), domineeriv vajadus on turvalisusvajadus. II KULTUUR JA NEUROOS: Kultuur determineerib isiksuse ja isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist). Erinevates kultuurides on erinevad rituaalid inimeste kaitstuse loomiseks ehk kultuur determineerib ja määrab ära mis on isiksuse puhul normaalne ja isiksuse patoloogia.
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
...............................................23 1.7.7 Järjekindlusetus............................................................................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused....................................................................................................23 1.7.9 "Ah, sind ..."............................................................................................................... 24 1.7.10 . Liigne hoolitsus.........................................................................................................24 1.7.11 "Lapsi peab hellitama!".............................................................................................. 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.........................................................
annaabi.ee 
