Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

\"Seitsmes rahukevad\" V. Luik - sarnased materjalid

minategelane, kartis, arvas, ekspressionistlik, hiline, vaatas, rasused, vanaemalt, tlema, hiljuti, majades, mahaj, ksteist, rahukevad, kevadet, karjus, tujukas
thumbnail
2
docx

“Seitsmes rahukevad” V.Luik

"Seitsmes rahukevad" V.Luik Aasta 2000, trükk 86 1. 10 küsimust oluliste sündmuste kohta, miks ja kuidas 1)Miks hakkas minategelane kapi ja seina vahelises praos nutma? (Kukk hakkas lendama, aga ta ei näinudki seda, kuid tõeline põhjus oli see, et tal läksid mõttes omavahel sassi võõras ärapiinatud lehm ja nende kukk, kellele ta oli ise hirmu teinud.) 2)Kuidas nimetas minategelane 1983 sügise ja 1984 talve pakutavaid moerõivastusi? (Terroristirõivad, katastroofirõivad ja eneseetapjarõivad.) 3) Mis raamatu pistis Maire minategelasele kaenlasse ja miks raamatut vaadates minategelane raamatu kinni lõi ja maha kukutas? (Maire pistis minategelasele kaenlasse "Seitse pitseri lahti murtud Saladus avalikuks saanud". Minategelane jälgis pikalt pilti "Suur kuju rusudeks löödud", mis tekitas temas õõvastust ja kohati ehmatust ning kuju läbitungivad

Kirjandus
145 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Seitsmes rahukevad Viivi Luik

Seitsmes rahukevad Viivi Luik 1. Millised mured ja hirmud on lapsepõlves? Too näiteid! Lapsepõlves võib olla palju erinevaid muresid, kuigi üldjuhul on lapsepõlv periood, mil alles tutvutakse eluga ning alati on keegi valmis aitama. Näiteks kui minategelane oli karjamaal koos vanaemaga ja tal tekkis soov raamatut lugeda, oli vanaema peaaegu koha nõus seda tegema, olenemata sellest, et laps oskas juba lugeda. Üsna tihti jäi aga raamatut lugedes mulle mulje, et laps tunneb pidevat survet ning hirmu selle ees, millega ta hakkab tegelema vanemana, sest ema ning vanaema polnud just kõige paremal elujärjel ja sõltusid tugevalt lähedastest. Teost lugedes tekkis

Kirjandusteose analüüs
543 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Viivi Luik "Seitsmes rahukevad"

raamatu, et näidata kui tark ta on. Samuti tahtis peategelane ise raamatu kirjutada. Raamatu pealkiri oleks olnud „ Suure seinakella käsiraamat“, mille jaoks oli ta eeskuju saanud „Hobuse kasvataja käsiraamatust“. Seega, peategelane oli igasuguste raamatutega kokku puutunud. Peategelasele meeldis ka „Laste rõõm“. 14. Hirmud( nii peategelase hirmud kui ka üldised hirmud). Arutle, too näiteid, põhjenda. Peategelasel oli palju hirme nagu lastel ikka. Näiteks kartis peategelane õhtuti oma nukku. Tema vanaema viis Manni sahvrisse, et peategelane saaks rahulikult magama minna ning ei kardaks. Veel kartis peategelane maja, kui ta üksi kodus oli. Talle tundus nagu keegi justkui vaataks akendest välja,toas naksusid põrandad ning kapiuks vajus iseenesest irvakile. Samas, ei olnud peategelane ainuke, kellel olid hirmud. Näiteks, onu sees oli hirm ärapeidetud Saksa täägi pärast, vanema sees mure ning hirm riigilaenu

Kirjandus
108 allalaadimist
thumbnail
2
doc

,,Seitsmes rahukevad´´ Viivi Luik

Herman Eek XII K Kirjalik osa ,,Seitsmes rahukevad´´ Viivi Luik 1) Räägi minategelase lapsepõlvest. Minule jäi mulje, et lapsepõlves oli minategelane pigem pettunud oma elus ning ta ei tundunud olevat väga õnnelik. Tema ainuke huvi ja rõõm tunduski olevat raamatud ja raamatukogu. Tema parimaks sõbraks oli minu arvates Ilves, kes oli raamatukogu raamatupidaja. Lapse vanemad olid suhteliselt vaesed ning isa oli suurem osa ajast kodunt eemal. Muidugi siis, kui isa oli kodus, olid kõik õnnelikud ja kuulasid tema jutte väga pingsalt, kuid arvan, et isa pidev eemalolek võis tüdrukut mõjutada tugevalt

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seitsmes rahukevad

Viivi Luik "Seitsmes rahukevad" Sügis. Minategelane ja ema läksid pihlakamarju korjama. Mt. leidis kuuse alt metsavendade keedupoti, ema jättis selle sinnapaika, sest oli uusmaasaaja tütar. Mt. vihastas ja karjus: "Nunnad ja mungad, vaarao!". Ema püüdis teda keelata, aga see ei mõjunud, sest mt. teadis, et ema sõltus tema vanaemast ja onust, ta oli temas 17 aastat vanem ning raha oli tal ainult 25 rubla, mille ema oli saanud mt. isa käest. Mt pidas end talle sülle langenud õnneks ning võis röökida kui tahtis. Oma

Kirjandus
1359 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

Mari on elava fantaasiaga, kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. Psühholoogiline sotsiaalne romaan. Ka ajalooline. Konflikti käivitab see kui von Kremer pani Marile silma peale . Mari eristub teistest tüdrukutest , sest ta oli rõõmsameelne. Naise ostetavuse ja müüdavuse teema.Probleemideks on taluinimese rikastumine,võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus.Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud,unistused "Pisuhänd" -1913 ;elles komöödias on käsitletud äri-ja kultuuriprobleeme. Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
224 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Kirjanduse lõpueksam

1916 sooritab eksternina gümnaasiumieksamid. Kujuneb üsna arvestatavaks literaadiks. Huvitub igasugustest ismidest, võtab mõjutusi Venemaalt (Majakovski), sokeerib kõiki. Moodustab rühmituse "Moment", 1913 ilmub album "Moment esimene". Sinna kuulus ka m. Heiberg, R. Roht ja veel mõned. Albumi kaanel vaas krüsanteemidega. Visnapuu laseb end hiljem krüsanteemidega pildistada. "Noor eesti" kritiseerib teda ­ ülbitsevad. Album impressionistlik ja ekspressionistlik. Kriitika tõmbas tähelepanu, 1914 ilmub "Roheline moment", sest albumi lehed rohelised. Seal on näiteks püramiidi kujuliselt kirjutatud luuletus "Vaarao tütar". 1917 kandideerib "Tallinna teataja" toimetajaks, pani end kirja ka ülikooli filoloogia teaduskonda, aga ei lõpeta. Saab toimetajaks, kolib Tallinnasse, kohtub tööl August Gailiti, oma suuuuurima sõbraga. 1917 ühineb Siuruga, esimene luulekogu ilmub tal nende mõjutustega, "Amores". Seal palju armastusluulet, õnnenautimist

Kirjandus
378 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu

Eesti kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Nad näitasid Aliidele ka pilte Zarast. Aliide väitis, et ei ole tüdrukut näinud. Viimaks sõnasid mehed, et Aliide olevat Zara sugulane ja seetõttu on tema maja ainuke oletatav koht, kuhu neiul tulla oleks. Aliide eitas neiuga sugulust ning jäi enesele kindlaks. Mehed lahkusid, kuid lubasid tagasi tulla. Zara kuulis konkus seda kõike, mida mehed olid Aliidele rääkinud. Kui Lavrenti ja Pasa olid lahkunud, siis hakkas ta konkus karjuma, et see kõik olevat vale. Ta arvas, et Liide vihkab teda nüüdsest. Liide polnud endas kindel ning ei läinud esialgu Zarat konkust vabastama. Zara kartis, et Aliide annab ta välja, Aliide mõtles isegi Zara tapmisele. Aliide lasi siiski neiu konkust välja. Peatselt ilmusid Lavrenti ja Pasa uuesti, seekord põgenes Zara Aliide majast ning jäi kaugemale juhtuvat jälgima. Aliide laseb Lavrenti ja Pasa maha. Viimaks saadab Aliide Zara minema. Aliide teab et Ingel, Linda ja Zara saavad eesti passid ja ka selle Aliide maa

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Nüüdiskirjandus

Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate

Kirjandus
276 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Kirjandusteaduse alused

Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu

Kirjandusteadus
46 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

need Augustuse ees kostaksid ja ülistaksid teda. Kirjeldab ka kohalikku rahvast, elukombeid, loodust, kohalikku keelt jne. VERGILIUS – sündis Põhja-Itaalias Milano lähistel. Peale hariduse saamist läks ta Rooma, et teha karjääri advokaadina. Aga kuna tal puudusid selle jaoks vajalikud omadused pöördus ta kodukanti tagasi. Tema suur kirg oli luuletamine. Ja oma mõisa ülalpidamise kõrval tegeles ta luuletamisega edasi. Kuni tema luule sattus ühe kohaliku võimu esindaja kätte, kes arvas, et ta on üks andekas luuletaja ning tänu sellele eestkostjale sattus ta ikkagi Rooma. Tema maavaldused konfiskeeriti, kuna Augustus jagas maa sõjaväelastele ümber. Ta eestkostja saatiski ta siis Rooma. Rooma sattus ta Maecenase juurde, kes toetas luuletajaid ja 7 kunstnikke. Tänu priile ülalpidamisele sai Vergilius edasi luuletada. Hiljem sai ta omale

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Novellikirjanik, kes tegi kaastööd Noor-Eestiga Aira Kaal ­ põhiliselt luuletaja, aga ka prosaist, kes tegutses peale II maailmasõda. Pärit Tornimäe kandist. Luulekogu ,,Ma ei anna relva käest". Proosa ,,Kodunurga laastatud". Aadu Hint ­ 30-ndal aastal kirjutas ,,Pidalitõbi", ,,Vatkutõbilas", kuna kartis, et on ise ka nakatanud. Peateos on 4 osaline romaan ,,Tuuline rand", mis sai ka 1965. aastal ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Alguses mõtles teha 5 osalist, aga tal tekkis juba 1 osaga sensuuris probleeme ning ta ei näinud sellel enam mõtet. Mõtles, et võiks teha Saaremaa oma tõe ja õiguse. Pärit Lümanda kandist. Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Õppis SÜG-is. Teise maailmasõja ajal võitles Punaarmees. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

pole nähtud «säärast marmoritükki kogu maailmas», nagu seda ütlevad vanad aktid stiilis, mis Gargantualgi * suu vett jooksma ajaks; teises otsas aga kabel, kus seisis Louis XI kuju, mille ta oli lasknud voolida ja millel ta oli kujutatud põlvitavana püha Neitsi ees ja kuhu ta, hoolimata sellest, et kuningakujude reas kaks nissi tühjaks jäid, oli lasknud üle tuua kahe pühamehe, Karl Suure* ja Louis Püha raidkujud, kellel ta arvas olevat suure mõju taevas nagu kunagi Prantsusmaa kuningad. See kabel, alles uus, ehitatud vaevalt kuus aastat tagasi, vastas peene arhitektuuri valitud maitsele, sisaldas imeväärseid raidkujusid ja peeni ning sügavaid tsiseleerin-guid, mis meie juures iseloomustavad gooti ajajärgu lõppu ning jätkuvad kuni kuueteistkümnenda sajandi keskpaigani renessansi muinasjutuliste arhitektuuri-fantaasiatena. Väike läbipaistev rosett portaali kohal oli eriti peene filigraani

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". 8 g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin ­ võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna ­ tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna ­ egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara ­ tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine

Kirjandus
105 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos

Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlaste muistne vabadusvõitlus on Balti ristisõdade üks osa, mis toimus aastatel 1208- 1227. Sõja põhjuseks loetakse katoliku kiriku soovi laiendada oma võimupiire Euroopas ning vallutada uusi maid. Sõda lõppes aga eestlaste kaotusega ning seejärel liideti Eesti Lääne- Euroopa kristliku kultuuriga. Peale Eestimaa vallutamist toimus pikka aega siinsete maade jagamine erinevate ordude ja riikide vahel. Pärast maade jagamist tuli aga maaisandatel oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada, rajati linnuseid, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed, kelleks võisid enamasti saada Põhja-Saksamaalt pärit vasallid, kuid samas ka kohalikud ülikud, kaupmehed ja linnakodanikud. Hiljem läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid kiiresti omaks uued väärtushinnangud, uue keele ning sulandusid vasallkonda. 13.saj keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma val

Ajalugu
130 allalaadimist
thumbnail
9
docx

20. sajandi saksa kirjandus

Sisuliselt pole ühendus eriti tugev. Võib-olla üks teema. Aga nt pole kronoloogiline. Ühendus on vaba. Klassikalises dramas koha-tegevus-ajaühtsus. Siin loomulikult mitte. Ajaline edasi-tagasi liikumine on tavaline. Üks steen toimub ühes, teine teises kohas. Wandlungsprozess des Protagonisten: Ernst Toller die Wandlung (1919). Idée - Schaffung des Neuen Menschen. Teema on tavaliselt siiski olemas. E.Toller on üks kuulsaim ekspressionistlik näitekirjanik. Uus ühiskond vajab uut inimest. Natuke religioosne sisu poolest. Sarnasus Kristusega. Tavaline inimene ­ missiooniga inimene ­ lunastaja. Georg Kaiser (Von morgens bis mitternachts, 1912, Gas, 1918), Walter Hasenclever (der Sohn, 1914). Bertolt Brechti varased draamatööd võiks ka ekspressionismi alla arvata. Georg Kaiser: Gas I ja II Need on stseenilised eksperimendid või mõttemängud. Siin see stseenide kasutamine eriti hästi näha. Ise kutsus neid Denk-Spiele

Saksa kirjanduse ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas.  1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja

Eesti kirjanduse ajalugu
190 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

tühine - ta ei mõista naist lõpuni. Nende esimesel ühisel reisil - Rivierasse, on ka esimene tüli. Ravic arvab, et Joan eelistab talle glamuuri ja jätaks ta iga hetk, kui midagi paremat silmapiirile ilmuks. See paneb Joani vihastama - süüdistus oli täiesti alusetu. Nende kahe vahele tekib lõhe. Päevad hiljem aitab Ravic tänaval ühe õnnetuse ohvrit, reflektoorselt, ja ta arreteeritakse. Noh, oli siis vaja... Ülekuulajaks on Leval, politseinik, kellel Ravic isiklikult hiljuti oli sapipõie liigsöömise pärast välja lõiganud - khm, Durant' nime all muidugi, tolle suurest honorarist sai Ravic väljapressimise peale 2000, see võttis ihnuskoilt tüki küljest. Levalile rääkis aga igasugust soga kokku küündimatutest pagulasarstidest-soperdistest, mille tagajärjel-mõjul Levalile saab Ravic kolm kuud vangistust ja ta saadetakse riigist välja. Kogu selle aja jooksul armastus Joani vastu ainult kasvab, samas kui naine on kindel et Ravic teda

Kirjandus
69 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Eesti kirjandus alates 1940ndatest

Eesti kirjandus alates 1940ndatest Eesti kirjandus 40ndatel Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (1943­44). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut ­ Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 ­ 1977) 1944

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Kirjanduse konspekt 10-12. klass

Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 18-19.sajand oli eepika

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Tõde ja õigus II osa - märkmed

- hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki herr Ollinoga, kes asja vaatama tuli, kuid selleks ajaks istus juba Tigapuu laua taga ja pühkis näolt verd - sündmusest oli kuulnud ka direktor, kes asja vaatama tuli, Ollino ja Tigapuu valetasid talle, et Indrek ja Tigapuu hullasid ning viimane kukkus peaga vastu lauda, Maurus ei uskunud seda, kutsus Indreku oma kabinetti, teades, et tema on ainukene kes tõtt räägib, Indrek

Kirjandus
394 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Prima talvearvestus - Eesti kirjandus, Vene kirjandus

Marie Under elas aastatel 1883 ­ 1980. Tema põline kodu asus Hiiumaal. Isa oli koolmeister, Marie oli pere teine laps. Varsti koliti Tallinna, kus Under läks 4-aastasena saksa väikelaste kooli. Selle tõttu ei osanud ta varsti enam eesti keelt. 1901, kui Under oli 18, sai kool läbi ning ta läks tööle ,,Teataja" toimetusse. Samas töötas ka Vilde, kellesse Under lootusetult armus. Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine peaks hakkama eesti keelt õppima. 1902 abiellus Under raamatupidaja Karl Hackeriga, neid sidus omavahel Hiiumaa. Kahekesi kolisid nad Moskvasse, kus mees sai tööd majandusülemana. Venemaal sündisid ka kaks tütart, kuid abielu katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga. Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13. 1904 (oli 21) sai ajalehte ,,Postimees" trükki esimene luuletus, trükki aitas selle Ants Laikmaa

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

inimese mõttetu julmuse stseene. Psühholoogiline); 1864"Ülestähendusi põranda alt"; 1866 ­ "Kuritöö ja karistus" (Peterburi 19. saj keskel, vaesus ja viletsus, Raskolnikov ja tema idee ­ osadel inimestel on õigus vägivallale passiivse massi suhtes. Sonja Marmeladova kannab D ideid headuse võidust kurjuse üle. Svidrigailov ja Luzin kui Raskolnikovi teisikud); 1868 ­ "Idioot" (rahapuuduses kirjutatud, kartis, et välja tuleb keskpärane asi. Ptglne vürst Mõskin, ilmsüütuke, headuse kehastus, aga elu on karm ja lõpuks saadetakse Mõskin idioodidiagnoosiga tagasi Sveitsi, kust ta alguses Venemaale oli naasnud (oli olnud seal langetõveravil). Armastus, halastus ja kaastunne ­ Mõskin ei tule selle kõigega korraga toime. Mõskin kui Kristus); 1872 ­ "Sortsid" (tolleaegne Vene noor põlvkonda, kes on kurjast vaimust vaevatud

Kirjandus
540 allalaadimist
thumbnail
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Esiotsa ei olnud eestlane mitte pärisori, vaid peaaegu vaba rentnik. Aga mida enam võõraste sisserändajate hulk ja ühes hulgaga võim kasvas, seda rohkem nõuti talupoja käest, ja sada aastat pärast maa allaheitmist kinkis Taani kuningas Christoph II kõik eesti soost talupojad oma vasallide, taani ja saksa soost isandate pärisomanduseks igaveseks ajaks. Tal poleks tarviski olnud seda teha, sest pärisorjus oli juba ammu enne täit hoogu võtnud. Hirmus oli veel hiljuti meie valgustatud päevil päris- 8 orja põli, palju hirmsam oli ta toorel, sõjahädast kurnatud ning ebausust pimestatud keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei õpetanud keegi. Ei tunginud ka raskesti rõhutud talupoegade hädakisa kuningateni, kes, ise kaugel ja pealegi alati koduste tülidega kaelani töös, küll pealikuid Tallinnas pidasid, kellest aga mõisnikud nii vähe hoolisid, et isekeskis seadusi tegid ning mitu korda maad Liivi ordu valitsuse alla pakkusid.

Kirjandus
62 allalaadimist
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Oma suu puhtaks öelnuna kõndis ta uhkelt metsa poole. Ta jäigi metsa mitmeks-mitmeks päevaks. Viimaks maja uksest sisenedes tekivad aga pinged. Pere on ta vastu külm ning sõnelemise lõppedes lahkub Tiina uuesti. Ta lootis et Marguski tuleb temaga, kuid poiss ei suutnud pere juurest lahkuda. Nüüd aga lahkus Tiina päris tükiks ajaks. Sellest lahkumisest oli möödunud juba 5 aastat. Selle ajaga olid Margus ja Mari end paari pannud. Jällegi on hiline talveõhtu. Margus saabus äsja koju, ta tuli kõrtsist. Neil tekib Mariga väike sõnelus. Nad ei saa enam väga hästi läbi. Kuid peagi on kuulda huntide ulgumist. Margus võtab püssi ning laseb ühe lasu, et hunte hirmutada. Kuid tekkis hääl, mis polnud looma oma. Seejärel sisenevad Margus ja Jaanus tuppa, kätel lebab Tiina. Ehmatuseks, aga keset sonimist ta tänab Margust et ta just tema tapja on. Tiina avaldab veel viimaste sõnadega Margusele

Kirjandus
407 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted

elas P ja teisal T. Nad oli armunud, kuigi vanemad keelasid seda. Nendevahelises müüris oli pragu, mille kaudu nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all. Thisbe hiilis välja ja tõttas ööpimeduses hauale. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end mõõgaga surnuks.. veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. T tuli aga tagasi ning nähes P laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. Nii ongi mooruspuu marjad punased. Shakespeare'I Romeo ja Julia arhetüüp! 9.pilet ORPHEUS JA EURYDIKE Orpheus oli surelike suurim muusik, tema ema oli muusa ja isa Traakia ülik. Emalt sai ta muusikaanni ja Traakia, kus ta üles kasvas, edendas seda. Mitte keegi ei suutnud tema

Kirjandus
157 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kirjanduse eksam

Huumor sees, armastuslugu. d. "Märkmeid surnud majast" - sunnitöö e. romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin - võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna - tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna - egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara - tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine

Kirjandus
221 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused

Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile ­ liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kauaks, poliitika poln

Kirjandus
266 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Proosa, luule, draama ja kassetiajastu

Kordamisküsimused 1) Luule, draama ja proosa ülevaade.  Luule – vabavärss, seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing.  Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo  Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid: isikuromaanid,

Kirjandus
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun