Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Miks on vaja uurida eesti ajalugu maailmaajaloo kõrval?"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
traditsioone, ajaloot, ajalooga, sündisin, elan, austan, pidutsema, peot, eladimpeerium(kas vib teise riigi suhtes kas. Vägivalda,kas peab olema palju riike v üks maailmariik) Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et vältida korruptsiooni Kus tuleb mõte, et alamatel üldse õigused, kas eesmärgiks pigem vabadus või hoopis võrdsus? Miks tegeleda ideede ajalooga? 1. Kasu filosoofidele? Antikvaarne huvi v vastused tänap küsimustele(kuidas teadus töötab v avastusteni jõutakse); ka vanadelt mõtlejatel võimalik midagi õppida(filosoofia); kuidas me suhtume progressi inimajaloos; võimalik hoiak- teaduslik- tehniline progress, ent inimloomus pm sama Tsükliline süsteem-ajalugu kordub, käib üles-alla ja mingid printsiibid ja põhimõtted taas rakendatavad.
.. Ühe asja. - Aga kus ta on? - Veel ei tea, hakkan otsima. - Jumal, kui huvitav. Aga Teie...Kuule, meie sinuga, minu meelest, oleme üheealised. Lähme üle ,,Sinale". Kui vana sa oled? - Laseme käia! Mul on 17, aga sul? - Aga mul 20. Nii tahaks küsida, ka sa tead, kust sed asja otsida? - Veel mitte. - Võib-olla aidata sind? Ma olen praegu koolivaheajal, palju vaba aega. - Tänan, ebamugav. - Ah, mis ebamugav!? Mul on endal huvitav. - Aga teie... see tähendab, sina, ammu elad Moskvas? - Ma siin ei ela, ma siin õpin MGU-s. - Mis see on? - See on Moskva riiklik ülikool. - Millises fakulteedis? - Ajaloo. Ma tegelen ajaloo ja kultuurisidemetega Eesti ja Venemaa vahel. - Vaja ju! Nagu venelased ütlevad: Kus hundist räägid seal hunt on! - Täpselt. Ma olen väga kasulik inimene sulle. - Imestama panev, - mõtles andres, millseid üllatusi mõnikord meile kingib elu. Kuidas nii võib juhtuda
las ootab kuni jälle vaja läheb. Olen arvamusel, et oma juurte tundmine annab tänapäeva Euroopas kindlustunde, aitab eristuda muust massist ja jääda eestlaseks, ühtlasi austades teisi rahvaid ja kultuure. Hetkel seostan ennast rohkem Eestiga kui Euroopaga. Olen paljulapselisest perest pärit maanoor ja pealinna ärimaailmast kaugel. Minul on olnud õnn üles kasvada vanematekodus, ma ei ole pidanud elama üürikorterites ja erinevates linnades. Minus elab edasi ürgne eestlane: austan vanu traditsioone ja kombeid, mulle meeldib mõelda ja rääkida eesti keeles. Inimene peab teadma, kes ta oli minevikus ja kes on tulevikus. Peab teadma kes ta on, kust ta on ja mis teda selle maaga seob. Mulle meeldivad vanad asjad, nende aeg ja pärimuskultuur ei lase seda unustada. Austan vanu eestlaste laule. Ise mängin juba kümme aastat rahvamuusikaorkestris kontrabassi, ei häbene kanda pastlaid ja mulgikuube. Kui ma tunnen oma rahva ajalugu ja
juhtude kirjeldamine. Iga inimkonna ajaloo kirjutaja valib välja sellest mingi tüki. See ei ole ju tegelikult enam inimkonna ajalugu vaid selle tüki ajalugu. Popperi kriitika seondub tegelikult sellega, kuidas Saksamaal ajalugu kirju- tati. Kunsti- ja meditsiiniajalugu pidas ta siiski võimalikuks. Tegelikult kerkib siit küsimus, et mis see ajaloo kirjutus siiski on? On tekkinud probleem. Kõrgkoolides õpetatakse, koolides õpitakse. Need, kes avalikkust ajalooga erutavad, ei ole üldjuhul professionaalsed ajaloolased. 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste Ontoloogia5 on mõiste, mis kirjeldab reaalses toimivat. Kui ajalugu on onto- loogia mõiste, siis osutab ta mingile tegelikkuse osale, mida teised mõisted ei kata — või niiviisi ei kata. Möödunud sajandi alguses ütles E. Bernheim, et ajaloolased uurivad inimkonna arengut. Suurte muutuste teket ning nende põhjusi. Üks hilisemaid ajaloofilosoofe, M
Tõnisson. Temast saab seal õppejõud, millest õiguse ajalugu on vaid üks osa. Tahab omada Tartus maja, aga kuna peab selleks äialt laenu võtma, on ta pikka aega võlglane. Kohtus naisega kui naine oli veel tudeng. Õpetab õiguse ajaloo kõrvalt ka õigusteooriat. Et teenida lisaraha õpetas ta ka agraarõigust ja ka riigiõigust kõrgemas sõjakoolis.Kõik eesti haritud põllumehed ja ohvitserid olid tema juures õppinud. Ta tegeles poliitikaga, ülikoolijuhtimisega, eesti õiguse ajalooga, riigiõigusega ja agraarõigusega, tõusis ka peaministriks. Ta aga on ka väga nõrga tervisega ja ahelsuitsetaja. Sureb vähki lõpuks. Polnud kogemust kuidas õpetada doktoreid, Leesment kes pärast formaalselt oli tema õpilane, kurtis, et Ulumets andis talle uue teema peale Selleri surma. Kriminaalõigus Eestis, aga see oli liiga lai teema. Püüab distantseeruda, Bungest aga võtab palju temalt üle. 1940a. Toimub valitsusevahetus, tal
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased. *pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita. siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks. tegelem põhimõtetega ja lõppkriteerium on see, kas asi toimib või mitte, mitte kas ta on õige
· Vaimne kultuur - Sümbolid, märgid: asjad, mille abil edastatakse mingit sõnumit - Sotsiaalsed normid, reeglid, kombed: ettekujutused õigest käitumisest - Väärtused, ideaalid: inimesete arusaamad sellest, mis on hea ja väärtuslik Peamised sümbolsüsteemid · Loomulik keel keele sõnavara, grammatika · Diskursus inimeste vaheline vestlus, kirjalikud tekstid, põhineb loomulikul keelel Keelelise varieerumise tasandid · Keelkond seotud ajalooga (Indo-Euroopa keelkond, Uurali keelkond jt.) · Keel - seotud teineteisest arusaamisega (eesti keel, inglise keel jt.) · Dialekt seotud geograafilise piirkonnaga (Põhja-Eesti murre, Lõuna-Eesti murre) · Sotsiolekt seotud sotsiaalse staatusega (keskklassi vs. Töölisklassi keel, haritlaste vs. Talupoegade keel) · Stiil, register, seotud situatsiooniga (ametlik vs. Igapäevane keelekasutus) · Diskursus
Yldbak; Adler284 Valikvastustega eksam 17.mai 15.15 T318 Teadus Teadus keskajal märkimaks ükskõik millise teadmiste haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu rakenduseta. Kasutati vastandina kunstile. Oluline valida määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. 1726 Watts (16741748) teadus on õpetatud meeste korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, tuleb teha metoodilise vaatluse uuringuid. Kui ei tea, kust idee on tulnud, ei pruugi me sellest aru saada. Statistilise andmeanalüüsi meetodeid kasut tänapäeva psys. Selleks et teha põhjuslikke järeldusi, tuleb teada, millel (nt mõõtmisskaalad) põhinevad teadmised. Teaduslik meetod> rakendus. Määratleda võib suvalistel viisidel. Teadmiste liik, mis on eristav teise
Unenäolise kergusega tekitatakse asju ja inimesi ning pühitakse nad niisama kergesti minema. Aeg, ruum ja subjekt mitmestuvad ja muudavad kuju, situatsioone defineeritakse vajadust mööda ümber. ,,Tegelikkus" on kõigest üks ja kaugeltki mitte esmane fiktsionaalse maailma regioon, kust pääseb takistamatult hauatagusesse ilma, unenägudesse, fantaasiaseiklustesse. Taolise subjektiivse reaalsuse pinnal varieerib Valton identiteedi, armastuse, surma teemasid. Elad unenägudes kui mälestustes, mälestustes kui unenägudes, see on kõik, millest sa koos seisad, öeldakse novellis ,,Hetk" (,,Läbi unemaastike", lk 110). Valtoni unenäod pole aga intiimselt isiklikud, vaid pigem arhetüüpsed ning kõlbavad sellistena hästi üldiste eksistentsiaalpsühholoogiliste mudelite karkassiks. Novellis ,,Näitemäng" mängib ,,mina" tundmatut rolli tundmatus näidendis, ,,Kontrolltöös" on
Teadus keskajal- märkimaks ükskõik millise teadmiste teadmised, pean teadma, kuidas Mina- teadmised haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile rakenduseta. Kasut. vastandina kunstile. Oluline valida kuulub ja vastupidi. määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. 1726- Watts (1674-1748)- teadus on õpetatud meeste Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete Mis on mina?1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest kirjeldades. Alati ei saa tõestada, kuid võib argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, määratleda. See on mõistmiseks vältimatult vaja
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteisest. - Psühholoogia
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Maailma loomislegendid: Suur Veeuputus Koostaja: Anastassia Larina Aine: ajalugu Õpetaja: Tanel Mazur Narva 2013 Sisukord 1 Sisejuhatus...............................................................................3 Suur Veeuputus Piibli järgi.............................................................5 Suur Veeuputus Babüloonia eepose järgi............................................6 Kokkuvõte................................................................................9 Kasutatud allikad .......................................................................10 2
18. sajandil algas see, mida võib pidada juba uurimiseks. Algas Vahemeremaades ning tuntakse seda klassikalise arheoloogia nime all. Johann Joachim Winckelmann oli renessanssi ajal oluline mees, alustas ka kaevamisi Pompeis. Ta on klassikalise kunstiajaloo rajaja, kuid sellega seoses rajas ta ka klassikalise arheoloogia. Selleks, et kunstiajalugu uurida, alustas ta väljakaevamistega. Arheoloogia kui teaduse areng toimus valdavalt põhja pool, Vahemeremaades oli ta pigem seotud kirjaliku ajalooga. Põhja-Euroopas oli aga sel hetkel ajastu, kus ei olnud nii palju kirjalikke allikaid, mis tõttu oli vaja panna esemed ise rääkima. Muinasesemed said algusest peale ise uurimisallikad. Selleks, et arheoloogia tekkiks oli esmalt vaja kogumist. Kogunesid juba piisavalt suured arheoloogilised kollektsioonid ning alguses olid nad pudru ja kapsad. Aegamisi hakati neid aga korrastama ning süstematiseerima. Christian Thomsen oli üks arheoloogia metodoloogia isadest. 1816 korraldas ta
o Kõige tuntum liikumine Saksamaal: ,,Torm ja tung": saksa kirjaniku Goethe kuulus teos ,,Noore Weetheri kannatused" (1774), oli ülipopulaarne raamat. (Napoleoni üks lemmikumaid raamatuid, mida ta kandis sõjas kaasas). Sisu lõppeb peategelase enesetapuga, draagiline. Tol ajal saigi moeks enesetapu sooritamine noorte seas (õnnetu armastus jm). Varajane surm oli: elad kõike läbi võimsalamt kui vanemad inimesed sinu ümber. Romantismi aegne üks kangelasi oli 17-aastane Chatterton (inglise luuletaja), kelle matusel viibisid tolleaegse Briti kirjanduse eliit. Tema puhul räägiti enesetapust, kuid pole kindel, kas oli enesetapp. Seda kõike arvestades pole ime, et 1789 kui toimus suur pratnsuse revolutsioon, ja revolutsiooni järel ilmus dokument ,,inimese ja
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uuenev ja dünaamiline maa. Prog
Osales kodu-uurimistel ning esimesed teosed olid tema õlul. Pärast 2 maailmasõda- nimetust kultuurigeo ei kasutatud ja sellega otseselt ei tegeletud. Teatud mõttes kodu-uurimine jätkus, kuid NSVL range pilgu all. Esimene kultuurigeo töö Kentsi poolt: Eesti ,,kõrve" nimelised kohad. Varep- tema õlule jäi geograafia õpetamine pärast 2 maailmasõda. Enamik uurimistöödest lähtus koduuurimisest. Tuntud on tema kartoteek. Tegeles palju geograafia ja kartograafia ajalooga: uuris mellini atlast ja rückeri kaarte. Teda loetakse üheks parimaks eestimaa tundjaks läbi aegade. Tema tööd pole otseselt kultuurigeograafilised, kuid omavad elemente. Tema pärand on siiamaani kasuatatav eesti maastikuline liigestus. Eilart- biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Töödes palju kultuuriloolist materjali. Propageeris looduse ja kultuuri ühtsust. Raamat: ,,Inimene, ökosüsteem ja kultuur". Käis tihedalt läbi kunstnike ja
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas Tänapäeval väidab suur hulk meie kaasmaalasi, et religioon kui selline on mõttetu ning ajast ja arust. Kõike selgitab teadus. Õige on darvinism, mis Charles Darwini evolutsiooniteooria näol annab teada, et liikide areng sõltub looduslikust valikust ning iga liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeriks mõnda usundit. Ei e
sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimission tõsta noorte moraalset ja intelektuaalset taset ja aidata kaaskodanikke näha oma rumalust ja ühes sellega aidata ennast tundma õppida. Inimese esmane eesmärk peab olema tõeotsing ja enesekontroll ning ülim hüve peitub võimalikult suures hingeharimises ja kõlbelise mõistlikkuse otsingutes
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, retoorika, tõendus" Tuna 4/2003
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest või loomuli
Filosoofia arvestus PSHG III kursus Mõisted Filosoofia - kreekakeelest tulnud sõna, tähendab tarkusearmastust otsetõlkes. Filosoofia uurib ilu, tõe ja hüve loomust, teadmiste võimalikku saavutamist, välismaailma olemasolu. Filosoofia on kogu selle tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. FIlosoofia eesmärk on luua võimalikult terviklik maailmapilt. Metafüüsika on filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ja alusmõistete uurimisega. Põhiprobleemid on näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos. Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut Ratsionalism(ratio mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes.
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t
nimel? Selle asemel et päevast-päeva leiba ja putru süüa, oleksid nad võinud jääda koju, metsa, kus nad saaksid olla vabad ning elu nautida. Aga eestlased juba on kord sellised. Me tahame ikka rohkem ega ole rahul sellega, mis meile juba antud on. Me vaatame üha enam kaugete maade poole, jätame maha enda kodumaa, et otsida õnne kuskilt mujalt, kuid ma olen üpriski kindel, et lõpuks saavad kõik aru, et vahet ei ole kus sa elad, või kui palju varandust sa kokku oled ajanud, õnnelikumaks see sind ikka ei tee. Jääb vaid loota, et sellest Kivirähki moraalist üha rohkemad inimesed aru saavad.
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroopa suurriikide kons
Sisuline kriitika, allikate kontroll hakkab 18. sajandi II poolest. 19. sajandil Saksa ajalookirjutuses buum. Balti valgustajad pea eranditult diletandid, viis ratsionalistliku optimismimi ja usuni progressi. Sellega kaasnev minevikku-eitav suhtumine ja allikate eitamine. ,,Keskaja kui pimeduse aja allikate" suhtes üleolevad. Nt vene kirjutuses pannakse kahtluse alla kõik, mis on keskajast pärit. Minnakse äärmusse sellega. Pea kõik Balti valgustajad tegelenud Balti ajalooga, lühiksesed ekskursid Vene ja Lääne-Euroopa ajalukku. Agraarsuhete ajaloo ja pärisorjuse esiletõstmine nende poolt. Valgustustegelased esimestena eestlaste- lätlaste muistsetest õigustest rääkinud, toetuvad rahvuslikuajaloo kirjutamist. Valgustuslik-antikvaarne suund, nt J. G. Arndt. Valgustuslik-kontseptuaalne suund, nt J. G. Eisen, rõhutas kogumist. Arndt antikvaarsele suunale. Kuressaare kooli juhendaja, Halle kooli (pietism) kasvandik. Liivimaale tulles alguses koduõpetaja
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saada eelarvamustest ja inimloomuse
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade ko
ajaloost. Tema avastas Eesti elanikkonna keskaegsetes linnades. Kogus selle teema kohta hulga materjale, mis ta Saksamaale kaasa võttis. "Saksa ja mittesaksa varauusaegses Tallinnas"?. Töötas läbi Taani hindamisraamatu - kogu Põhja-Eesti asutus. Publitseerinud ka allikaid. Ta ei olnud ajaloolasena korrektne, uskus oma hüpoteese. Manfred Hellmann 1912-1992 - õpilased on olnud Saksa ajaloolased, kes on Liivimaad uurinud Angermann - Johanseni viimane õpilane, tegeles Venemaa ajalooga, Hansa ajalooga. Õpetanud terve rea saksa ajaloolasid, kes Liivimaa vanema ajalooga tegelasid. Niitemaa 1917-1991 - sotsiaalajalugu ja kaubandusajalugu uurinud Herbert Ligi, Sulev Vahtre ja Enn Tarvel. Benninghoven - ajaloo standardteoste autor. Poole ajaloolased on ka andnud panuse Liivimaa ajaloo uurimisse, eriti Toruni ülikooli ajaloolased. 13.02.12 Keskaja Eesti ajalooallikad. Potentsiaalselt on allikas iga kaasaegne asi - tekst, ese, pilt, samamoodi nt keel, muutused, mis on keeles toimunud sellel ajal
Eeskujuks peaks võtma planeetide ideaalse liikumise. Küünikud loobuvad tasakaaluideest ja lähevad tagasi hedonismi juurde. Tekib B) intellektuaalne hedonism - õnn peitub targalt valitud naudingutes. Äärmuslik versioon: ainult tõde pakub naudingut, mis on väärt kogemist, kõik muu on teisejärguline C)Religioosne hedonism inimese ülim hüve on taastada side jumalaga. Probleem: see taastub tavaliselt alles hauataguses elus, õnn jõuab meieni alles hauataguses elus. Lahendus: elan oma elu nii, et saan hauataguses elus nn õndsa ekstaasi. Alates 11. Sajandist hakatakse sellest lahti ütlema. D),,Hüpe" idee suurimast hüvest hauatagusest elust jääb. Ainult, et lisandub see, et elus peab selle ka ära teenima. E)Romantismi eetika ülim hüve peitub loomingus. Hea elu peitub loomingulises eneseteostuses. Oluline pole enam nii väga hauatagune elu, söömine, seksimine...:D F)Eksistentsialismi eetika õnn peitub vabaduse teostamises
annaabi.ee 
