Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Eesti mees ja tema naine”". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
näitleja, sepo, kujutlus, lavastaja, köler, kujutluse, tool, mõjuma, retsensioon, käisin, peep, peaosa, jutuga, isad, hoiame, pannud, enesestmõistetav, edastada, muule, katsumus, poega, kujutlust, vanaonu, esimesest, ladus, sujuvalt, teemale, rohkemgi, jutust, võrdlused, inimsoo, niimoodi, koguks, usaldust, sõnaliselt, lahkas, tuttavatestRetsensioon "Mirandoliina" Käisin 19ndal veebruaril vaatamas VAT teatri etendust ”Mirandolina”. Etenduse autor on Carlo Goldoni, lavastaja Giorogio Bongiovanni ja lavastaja assistent Auri Jürna. Antud etenduses mängib peaosa Katariina Unt, võõrastemaja perenaine, keda kõik armastavad ja jumaldavad. Etendus keskendubki eelkõige naiselikkusele ning sellele, mida Mirandoliina oma iluga suudab saavutada. Kuidas ta oskab ka kõige külmema südame üles soojendada ja panna ka kõige kalgima ja tundetuma mehe endasse armuma. Mirandolinasse kõrvuni armunud külalised
b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant. Teatri uurimise ajalooline perspektiiv teatrihoonete ajalugu Teatri uurimise esteetiline ja teoreetiline perspektiiv kunstiteose uurimisel keskmes. Uuritakse teatri enda
pragmaatiline tasand. Teatris on kasutusel 3 koodi: Teatri erikoodid; Esmased kultuurikoodid- elukogemus; Teisesed kultuurikoodid-kultuurikogemus · Teatriantropoloogia-Tegeleb teatri tekke, piiride ning funktsioonide uurimisega. Kaks suunda: teoreetiline(A.Artaud, R.Schechner), praktiline(P.Brook, E.Barba) · Teatrifenomenoloogia 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid 1) Konstantin Stanislavski näitleja töö endaga. Kuidas näitleja elab oma rolli sisse, kuidas ta elab karakteri rolli läbi. 2) Bertolt Brecht - tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 3) Peter Brook 4) Jerzy Grotowski
Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on loomulik kui vaataja end tunneb nagu kodus, näitleja end aga külalisena. Pärast kuninga surma oli klassitsistlik teater suremas. Voltaire püüdis teatrit päästa kõikvõimalike reformidega. 1759. aastal hakati sisse viima muudatusi, Commedie Francaise ehitati suuremaks, kohtade arvu suurendati ning PUBLIK EEMALDATI LAVALT. Sisuliselt tähendas see reform lava eraldamist saalist, kahe autonoomse tsooni tekkimist.mänguruum iseseisvus ning nõudis suuremat tähelepanu. Lava oli nüüd nagu tühi ruum, mida näitleja ei olnud harjunud täitma.
tõelised teatrikomöödiad. Suured dionüüsiad kestsid 5-6 päeva.Esimesel päeval kanti Dionysosele pühendatud väikesest templist teatrisse Dionysose puuskulptuur.Neljandal päeval algasid 2-3 päeva 6 kestvad etendused. Teatrietendusi korraldati näitekirjanike e dramaturgide võistlusena kaks korda aastas. Kümme kuud varem tuli esitada kolm tragöödiat ja saatürdraama. Vaid kolme parema autori töid hakati ette kandma. Dramaturg pidi olema ka lavastaja, laulude ja tantsude seadja ja protagonist e esinäitleja. 1.Theatron e vaatemängude koht. Ka amphi, tähenduses "mõlemalt poolt", "ümberringi". · 2. Orkestra laulva ja tantsiva koori asukoht, selle keskel paiknes Dionysose altar, kus enne etenduse algust veinijumalale sokk ohverdati. · 3. Skeene näitlejate riietumise ja maskide ning teatriinventari hoiukoht. · 4
Lopel on näidend ,,Tõsine teesklus" ühest rooma näitlejast, kes kutsutakse Rooma imperaatori ette mängima kristlikku märtrit. Selle ajal juhtus Genesiusega see, et ta elas liiga hullult rolli sisse, temast oli saanud kristlane pärast näidendit suri kristliku märtrina roll viidi kaasa ellu, esmaklassiline läbielamine. Lope tundis teatrit hästi, aga nagu väljaspoolt, kuna ta ise polnud näitleja (nagu Shakespeare, Moliere jne). Professionaalne näitleja on kahestunud üks osa elab rolli sisse, teine kontrollib: · Hispaania näitlejate mäng oli kodeeritud tinglike märgizestide süsteem. Zestid olid loetavad mingis märgisüsteemis. Need ei olnud olustikulised zestid. · Näitlejad deklameerisid laval värsse, sest näidendid olid kõik kirjutatud värssides. · Toimus näitlejate pidev töö publiku emotsioonidega (pinge langetamine ja tõstmine).
juurprobleemiks. Jõudes karakteriteni, ilmnevad mõningased probleemid. Kõige vähem probleeme on olnud Mathildega. Ta on esitataud kas pisut labasemalt või pisut peenemalt, pisut pealetükkivamalt või diskreetsemalt, aga loll ja võimukas on ta olnud alati. Sandril on aga natuke rohkem variatsioone. Ühelt poolt on kimbatusest tuhvlialune, aga samas on ta kirjandus konjunktuurlane ning lõpuks on ta raha ahne kadetseja. Näitleja jaoks on mängulised võimalused suuremad ning tõlgenduslikke probleeme pole. Probleemid on alati olnud seoses Vestmanni ja Piibelehega. Vestmann on rikas ja põikpäine isa. Karl Menning, Vanemuise direktor, draama juht on väitnud, et Vestmann on rohkem Ameerikalik tegelaskuju kui Eesti oma. Aga peale maailmasõda ning sellele järgnenud maailm tegi selle vahe täiesti tasa, sest ameerikalikud äriviisid jõudsid ka Eestisse. Intrigeeriv selle näidendi juures on see,
Ise ei ole siis evõimeline enam mõtlema. Ei oldud enam võimelised vastu võtma nt Sophoklese näidendeid, ,,Leiba ja tsirkust!" - gladiaatorite võitlus. Gladiaatorite võitlused olid omamoodi lavastused. Nt inseneeriti terve lahing, mitte aind maismaalahinguid vaid ka merelahinguid etendati. Võisteldi omaval, väikeste armeede vahel, metsloomadega. Sel ajal, st 1.sajandil eKr, jätkati komöödiate ja tragöödiate lavastamist, suure muutuse tegi läbi näitlejatöö olemus see muutus. Näitleja tantsis ja laulis, asendas kõne ja liikumise. Vaatajad käisid nautimas sisu vormi, mitte tehnilist külge. Rooma tehnilistelt ideaalsete näitlejate töö hakkas mõjutama oraatorite kunsti. Cicero oli mures, arvas, et kõnekunst hukkub. Cicero kasutas Roskio tuntud näitleja nõuandeid. Üks näitleja spetsialiseerunud kõnele, teine pantomiimile laval kaks näitlejat. Sõna asendab rooma teatris zest, mõtte asendab esteetika, sisu asendab vorm/tehnika
Ekke ostab pileti näidendile, kuid kui ta saali siseneb on ta seal üksi, sest teised inimesed on seisukohal, et kes siis tühja saali ikka esimesena minna tahab, näidendi algusel hakkavad alles inimesed saali valguma. Näidend ei ole küll suurem asi, aga Ekke oli väga vaimustatud. Etenduse vaheajal astub Ekke jalutusruumi, ta tõmbab riide eest ära ja vaatab mis lava taga toimub. Tema arvates ei ole näidend lavataguse elu kõrval midagi. Ekkelt küsitakse, et kas ta on näitleja. Ta mõtleb veidi ja ütleb siis, et on osalenud küll Hamletis ja et ajalehed koguni kirjutasid sellest. Ekket vaadatakse veidi kahtlaselt, et tõi pudel viina ja oskab näidelda ka veel. Nüüd astub taharuumi arvepidaja, kes ütleb, et seekord saime täismaja, aga kui arvutused kokku kõik lüüa ja kulud maha arvutada, siis tuleb välja, et ega näitlejatele endile väga midagi nagu maksta ei olegi. Arvepidaja küsib siis Ekkelt, et kas ta ei ole
Ekke ostab pileti näidendile, kuid kui ta saali siseneb on ta seal üksi, sest teised inimesed on seisukohal, et kes siis tühja saali ikka esimesena minna tahab, näidendi algusel hakkavad alles inimesed saali valguma. Näidend ei ole küll suurem asi, aga Ekke oli väga vaimustatud. Etenduse vaheajal astub Ekke jalutusruumi, ta tõmbab riide eest ära ja vaatab mis lava taga toimub. Tema arvates ei ole näidend lavataguse elu kõrval midagi. Ekkelt küsitakse, et kas ta on näitleja. Ta mõtleb veidi ja ütleb siis, et on osalenud küll Hamletis ja et ajalehed koguni kirjutasid sellest. Ekket vaadatakse veidi kahtlaselt, et tõi pudel viina ja oskab näidelda ka veel. Nüüd astub taharuumi arvepidaja, kes ütleb, et seekord saime täismaja, aga kui arvutused kokku kõik lüüa ja kulud maha arvutada, siis tuleb välja, et ega näitlejatele endile väga midagi nagu maksta ei olegi. Arvepidaja küsib siis Ekkelt, et kas ta ei ole mõelnud
Nõukogude ajal puhkes sõda, sõjakeerises sai kodu pihta. Suurem osa tema käsikirjadest ja materjalidest põles ära. 1944. a õnnestus Soome kaudu Rootsi põgeneda. 1950 viimane luulekogu „Tuli ja tuul”. Suri 1965. aastal, maetud Stockholmi Pilet 3 1. Antiikteater – tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus” VANAKREEKA TEATER – koosnes kolmest osast: orkestra e ringikujuline tantsuväljak, ajutine hütitaoline ehitis ehk skene, kus näitleja saaks oma välimust muuta (tähtsaimaks oli tegelastüüpi iseloomustav mask), kolmandaks osaks oli theatron ehk vaatamispaik. Laugjalt tõusval maastikul oli alguses. Enamasti mereranniku lähistel, hiljem jätkati seda ehitustüüpi ka sisemaal. Eelkäijaks rahvapidustused Dionysose auks, tragöödiavõistlused, näitlejad olid meessoost ja maskidega, rahva osa täitis koor, katarsis, deus ex machina. Thespis eraldas koorist ühe näitleja, kes suhtles kooriga ja rääkis.
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .........................................................
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Gailit TEOSE PEALKIRI: Ekke Moor TEOSE ŽANR: Psüholoogiline rändur romaan ILMUMISAASTA: 1941 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil. Tolleaegsetes tema novellides puudub rööm ja on rohkelt groteskseid visioone inimestest kellel on suured vaevad. Looming saavutas kõrgtaseme 1920 aastal kui ta novellid said realistlikumaks. Peale Eestist pagemist aastal 1945 ei kirjutanud Gailit enam palju kuid see väheke mis ta lõi nagu näiteks „Leegitseb süda“ mis r�
on mats, Kaval-Ants neg. tegelane. "Kuningal on külm" ('36) - näidend, allegooriline. Oludest ja nende muutumisest ühel suvalisel Euro maal, 30ndate II poole iseloomustus. Fantastiliste novellide kogud "Pöialpoiss" (1923), "Meie rebane" (1932), essee "Hiina ja hiinlased" (1938). Pilet 4 7. ANTIIKTEATER- TEKE, LAVASTUS, KORRALDUSLIK KÜLG. SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protagonist
Nipernaadit, on aga viimasest stiililiselt ja ka süzeeliselt ühtlasem. Ohtrasti esineb siin G lemmiktegelast - mõnest fanaatilisest ideest haaratud inimest - rannakuninganna Jevdokia, talumees-praost Odja ja teised. Selles teoses on pessimismi asemel juba vaikne rahulolu lihtsate rõõmude, töö ja kodu ning lähedastega. 4. ,,Toomas Nipernaadi" analüüs Pilet 3 1. Antiikteater tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg. Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protahonist
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
kasutatakse ära teraskontsruktsiooni võimeid Mõeldakse suuremalt, planeeritakse terveid linnakuid Fargose tehas - väliskandvaid seinu praktiliselt ei ole Korterelamute kvartal Berliinis - 1957. Teine maailmasõda > vaja ehitada maju kiiresti, leiutatakse moodulmajad Ludvig Mies van der Rohe 1886-1969 USA Barcelona pavilion - hispaania 1929 - Farnsworth house - väga minimistlikud majad, jalgadel kuna on palju üleujutusi Toolid - Barcelona tool, vähe keevitusi, lihtsad toota (teoreetiliselt) Seagram Building - mõtles läbi terve kvartali De Stijl Schröederi eramu - 1924 geomeetrilised vormid = the word, 5 põhitooni Tool 1917 - paistab ebamugav Le Corbusier - 1887-1965 Villa Savoys - mingi osa majast sammaste peal, lintaken Notre-Dame kabel - mängitakse valguse, kuidas päevasel ajal seda tuppa tuua ja kuidas seda mõjutada Kuup tool - Ühiselamu - moodulmaja, 1947-1953, poed all, korterid keskel, lasteaed koos
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana
Aristophanes; (Roomas) Plautus, Terentius. Antiikaja ning tänapäeva teater ja teatri külastaja. Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Nii on olnud juba mitmeid sajandeid. Teatrietendusi esitatakse nii teatrihoonetes, kultuurimajades, kui ka tänavatel. Vanakreeka näitlejad olid ainult mehed, neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi. Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased. Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog. Koor koosnes 12-25 inimesest. Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised zanrid olid tragöödia, komöödia ja saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus. Teatrietendused toimusid linnapeal, kus oli
tegelikult suudab. Peale kuldmedaliga kooli lõpetamist asus Wilde Londoni Salisbury tänavale, jätkates seal oma uurimusi kirjanduse, esteetika ja ajaloo üle. Oma luuletusi avaldas ta mitmesugustes ajakirjades ning üritas avaldada neid ka raamatus, mis ei õnnestunud. Üldiselt vihati Wilde kogu Londonis, sest ta rõhutas pidevalt oma geniaalsust. Luuletuste ilmumise aastal sõitis Wilde USA-sse, et leida oma näidendile ,,Vera and the Nihilists" lavastaja, kuid tema näidendit ei saatnud edu. Lisaks pidas ta USA-s ka mitmeid loenguid erinevatel teemadel. 1883. aastal läks ta kauemaks ajaks Pariisi, kus liikus kirjanduslikes ja kunstilistes ringkondades. Seal olid tema intiimsemateks sõpradeks Paul Bourget, aga ka Verlain, keda ta ei suutnud välja kannatada tema haiguse pärast, mis rikkus ta ilutunnet. Aasta lõpul oli ta tagasi Londonis, kus hakkas sissetuleku saamiseks pidama loenguid ,,Ilusast majast" ja
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi ve
kordamööda laulminealgeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist. Hiljem lisanduvad müütide lood. Kreekas tekib 2 näideniliiki: tragöödia ja komöödia. Tragöödia lõpus pidi olema saatiirdraama, mis pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag.
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
asemel, osad nägud selles nalja, vähesed jalutasid saalist välja igal juhul nad reageerisid. PERFORMATIVE aspekt on esineja (tantsija) poolt panustatud. Esitaja lisab olemasolevale koreograafiale või lavastusideele selle, KES ta on, KUIDAS ta täiendab teisi aspekte (viit eelnevat) etenduses. See võib toimuda erinevalt üks tantsija on esteetiliselt väga nauditav liikuja, teine suudab töö esteetikat täpsalt tajuda, kolmas on suurepärane näitleja, neljas esindab erinevaid rasse või soolisi aspekte töös, viies on koomilise andega jne. Kõik nad funktsioneerivad esteetilite, referentsiaalsete (näitleja), metalingvistiliste, etenduslike ja suhtluslike aspektide kaudu töös. Märgates 6 semiootilist funktsiooni koos 3 märgilise tasandi (poietic, trace, aesthesic) toimimisega, teades 4 meediumi kasutamist töös saame materjali järelemõtlemiseks ja otsuste tegemiseks koreograaf-lavastajatena ja tantsijatena.
kujunenud justkui kasuvanemad ja keda tal oli väga kahju maha jätta. Kohapeal asub ta kohe kultuurielu edendama. Ta organiseerib algul isetegevusringi, mis hakkab hiljem ka näidendeid etendama. Inimestele Nurijjä meeldib ning ta pälvib paljude lugupidamise. Tasuna ennastohverdava loomingulise töö eest saab ka Nurijjä oma suure võimaluse: ühel hetkel satub Gjünei kislakki gastrollile Bakuu Draamateater. Üks näitleja haigestub ning Nurijja peab teda asendama. Tema hingestatud mäng meeldib teatri asjameestele väga ning peatselt kutsutakse ta Bakuu Draamateatrisse. Nii saab ta võimaluse suureks kunstiks. Siiski ei ole mitte kõik külaelanikud tema poolt. Eriti on tema vastu tema kunagise kallima Murati 19 naine Hümmat. Nimelt tema kunagine kallim, Murat valmis Nurijjä pärast oma naise maha jätma. Nurejjä, ehkki Murati sõnad on tema kõrvadele muusika, keeldub siiski suurte kõhkluste järel
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass
Selleks, et asja raskemaks teha, saatis Hera suure vähi, kes Heraklest võitluse ajal kannast näpistas. Loomulikult lõi Herakles ka vähi maha. Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur. Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb. näitlejad olid ainult mehed, neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi. Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased. Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog. Koor koosnes 12-25 inimesest. Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised zanrid olid tragöödia, komöödia ja saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus
AT kajastas oma elgsel kujul Dionysose usundi kannatlikku külge selle kõlbelises ümbermõtestuses. Teatritekst kasvab välja koorilüürikast. 6.-5. saj piirimail Thespis lisab koorile esilaulja, kes on kooriga dialoogis. Koor on staatiline, esilaulja dünaamiline käib ära, esitab erinevaid rolle, deklameerib, mitte ei laula. Koor võttis osa mängust, kujutades isikute rühma, kes oli asetatud suzeelisse seosesse näitleja kujutatavate isikutega.On algeline teater. Nim antiiktragöödia varajaseks ajajärguks. 5. saj peeti Ateenas 2x aastas suuri pidustusi, kevadel on need eriti rõõmu- ja rahvarohked peetakse dionüüsiaid (Dionysuse auks). Üheks pidustuste osaks on näidendid, korraldatakse võistlusi valitakse 3 näitekirjanikku, kes esitavad võistlusele 3 tragöödiat ja 1 draama, zürii valib võitja. Autor paneb teksti ka lavale ja algselt esitas koos näitlejatega
Miks võttis isa Uku sülle? Miks ei saanud Uku rattaga koju sõita? Miks ei saanud Martin Uku rattaga koju sõita? Mida võis Uku sellest õnnetusest õppida? Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega 2. tegevus Teema: Tüdruk ja tuul. Sidusa ja tervikliku teksti äratundmine. Eesmärk: Lapsel tekib kujutlus jutustuse ehituslikest üksustest (lausest ja sõnast) Laps eristab sidusat teksti mittesidusast tekstist. Laps eristab sõnu lauses, kasutades sõna tähistamiseks noope. Laps lõpetab teksti alusel põhjust väljendavaid liitlauseid kasutades sidendit sest. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, lauseskeem, sõnanoobid. Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
annaabi.ee 
