vahel Puudub Fookuses Kaugemal kui kahekordne fookus Kujutis Kujutis Suurendatud Samasuunaline Vähendatud Ümberpööratud Samasuur 23. Joonisel on kujutatud nägemishäire. Mida on kujutatud Lühinägija silma Kaugelnägija silma Terav kujutis tekib Silma võrkkestal Võrkkesta ette Võrkkesta taha 24. Mis on okulaar? Optilise seadme silmapoolne ots Optilise seadme obijektipoolne ots 25. Joonisel on kujutatud nägemishäire. Mida on kujutatud? © anmet.jg 2010 Leht 5 Füüsika 8. klassile Lühinägija silma Kaugelnägija silma Terav kujutis tekib Silma võrkkestal Võrkkesta ette Võrkkesta taha 26
Kommunikatsiooniinstituut PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA KOERTEL referaat Koostas: Kristiina Tammik Juhendas: Arko Olesk Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus: 3 Progreseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA: 4 Arukas aretus: 5-6 Kasutatud allikad: 7 SISSEJUHATUS Areneva silmavõrkkesta kõhetumise, PRA(Progressive Retinal Artrophy), näol on tegemist silmahaigusega, mida esmakordselt on kirjeldatud 20.sajandi alguses. Progresseeruv võrkkesta atroofia on võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõppeb pimedaksjäämisega. Esimeseks märgiks on kanapimedus, laienenud pupillid, tavalisest
Põhilised refraktsioonivead, mille korrigeerimisega optometrist tegeleb on: 1. Lühinägevus ehk müoopia. Müoopiline silm on oma mõõtmetelt kas liiga suur või on tema optiline tugevus liiga tugev. Lühinägevuse korral koonduvad lõpmatusest tulevad kiired võrkkesta ees ja kaugel olevad objektid paistavad ebaselged. 2. Kaugelenägevus ehk hüperoopia. Hüperoopilise silma korral koonduvad lõpmatusest tulevad valguskiired võrkkesta taga ja kujutis tekib samuti reetinast taha poole. Põhjus võib olla liiga lühikeses silmas või liiga nõrgas silma optilises süsteemis. Sellisel juhul noore inimese silm aga akommodeerib ka kaugele vaadates, mis väsitab ripslihast ja põhjustab omakorda kaebusi nagu näiteks peavalud. 3. Vanaeanägevus ehk presbüoopia. Presbüoopia korral on vanusest tingituna vähenenud silmaläätse elastsus, mistõttu silm ei suuda akommodeerida ehk kohaneda lähedal asuvate
MEELEELUNDITE SEMINAR Anne Vahtramäe, 22.10.2020 NÄGEMINE 1. Kuidas toimub kujutise tekkimine võrkkestal? ● Optiline süsteem: vesivedelik, silmalääts ja klaaskeha - läbipaistvad, murravad valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3
· erinevatel inimestel veidi erinev kuju · Kaugelevaatamisel lihason lõtv LÄÄTSE PINGUTAV LIHAS silmaläätsekumeruson · muudab läätse vajadusel väiksem fookuskaugussuureneb kumeramaks · muutub läätse fookuskaugus · Kujutistekibvõrkkestale · võimaldab ühe ja sama läätse ja võrkkesta vahelise kauguse korral teravustada võrkkestale erinevatel KLAASKEHA · läätse ja V Õ R K K EST võrkkesta vah tis ruum on täide eline i a tek i b k uju tud klaaskeha · Si ga tõeline KOLVIKESED ja KEPIKESED ra tud
võrkkestahaigus e retinopaatia. Diabeetiline retinopaatia on Eestis 30-65-aastaste hulgas üks peamine pimedaksjäämise põhjus. Referaadi neljas osas uurin diabeetilise retinopaatia erinevaid tahke. Esimeses osas tutvustan diabeeti üldiselt, et mõista haiguse olemust ning sellest lähtuvaid retinopaatia tekkepõhjusi. Teises osas käsitlen juba diabeetilist retinopaatiat lähemalt selle liike ja tunnuseid. Kolmas osa on pühendatud võrkkesta tüsistuste ennetusele ning viimane, neljas selle ravile. Töö eesmärk on saada ülevaade antud seisundist, mis puudutab tihedalt optomeetria valdkonda. Olgugi, et Eestis optometristid retinopaatia raviga ei tegele, on neil oluline nõuandev ning ennetusabi roll. Seega peab tundma diabeetilist retinopaatiat, kui tähelepanu nõudvat seisundit. 4 1 DIABEET Diabeet e suhkurtõbi (Diabetes mellitus) on energiaainevahetushäire, mis põhineb
Pärilikud silmahaigused Progresseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA Progresseeruv reetina e. võrkkesta atroofia (PRA) on üldnimetus grupile koerte pärilikele võrkkestahaigustele. Kuigi on olemas mitmeid liigitusi sellele haigusterühmale lähtuvalt haiguse ilmnemise east ja võrkkesta haigusnähtudest, viivad kõik PRA vormid paratamatule pimedaksjäämisele. Mõnel tõul, näiteks iiri setteritel või norra põdrakoertel, hakkab haigus avalduma väga varakult (juba kuuenädalastel kutsikatel). Sellist tüüpi PRA puhul on probleem põhjustatud kolvikeste ja kepikeste võrkkestal paiknevate valgustundlike nägemisrakkude arenguhäirest. Sellised kutsikad ilmutavad juba
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest
2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt Kepikesed nägemine pimedas neid on külgmiselt rohkem Võrkkesta taga on koht, kus kolvikeste tihedus on maksimaalne tsentraallohk. Ja veelgi suurema tihedusega kollatähn. Silm fokusseerib kujutise tsentraallohu piirkonda, eriti terava nägemise korral kollatähni piirkonda. Võrkkestas on piirkond, kus rakud puuduvad nägemisnärvi väljumiskoht võrkkestas pimetähn. Silmamunal 6 lihast, mis kuuluvad tserobrospinaalsesse NS-i. Nende abil toimub
tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke pole DALTONISM EHK VÄRVIPIMEDUS Punased, rohelised ning siniseid kolvikese d erinevad kolvikesed reageerivad erineva lainepikkusega valgusele. Liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud. Enamjaolt kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel Harvemini silma võrkkesta ning nägemisnärvi haiguste tüsistused https://www.youtube.com/watch?v=E8kj_y9Zic0 Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise NÄGEMINE · Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest · Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. · Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi.
nägemishäiretest lühi ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib Lühinägelikud kannavad kujutis võrkkesta ette. kaksiknõgusate klaasidega prille. Kaugnägevus Silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis tekib võrkkesta taha
Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate ehk plussklaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasena. Kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse- punase, kollase,sinise- jaoks. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt rohelist ja punast. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. Hästi saab värve eristada vaid heas valguses, sest kolvikeste talitlemiseks on vaja küllaltki tugevat valgust. Parim valgus silmadele on päevavalgus.
Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Kuidas me näeme ?
kumerdub. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Vanusega lääts tuhmub. Sellist seisundit nimetatakse kataraktiks e. hallkaeks. 3. klaaskeha- silma seestpoolt täitev geeljas mass. Klaaskeha moodustab 80% silma ruumalast. Klaaskeha jääb silmaläätse ja võrkkesta vahelisse ruumi. Selle ülesanne on võtta aktiivselt osa akommodatsiooniprotsessist ning säilitada seestpoolt silma ühtlane toonus. Väikelastel on klaaskeha tugeva geelitaolise konsistentsiga, kuid täiskasvanueas algab selle veeldumine. Üle 50aastastel inimestel (ja noortel lühinägelikel) algab klaaskeha veeldumisest tingitud klaaskeha irdumine võrkkestalt. Irdumise käigus võib klaaskeha
Kepikesed valgustundlikud rakud, mis eristavad musta valgest Kolvikesed valgustundlikud rakud, mis võimaldavad tajuda värvusi Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn võrkkesta osa, kus on ainult kolvikesed Daltoonik värvipime Kanapimedus võimetus hämaras ja öösel näha. Kurtus kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad
Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest -> Silmaava -> Lääts -> Klaaskeha -> Võrkkest Võrkkestale tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Värvide eristamine Meie silmad eristavad värve tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Ülejäänud värvid kujunevad nende põhivärvuste segunemisel. Lühi- ja kaugelenägevus Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugele asuvaid esemed paistavad ähmasena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Sellisel juhul murduvad valguskiired
Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. · Lühinägelikel inimestel on silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Seetõttu ei teki pilt võrkkestale, vaid selle ette ja kaugel olevatest esemetest ei moodustu selget pilti. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette · Lühinägelikud inimesed kannavad kakskinõgusate klaasidega ehk miinus prille. Need klaasid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega võrkkestale. prille Kaugnägevus · Kaugnägelikel inimestel on silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus. Seetõttu tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugel olevaid esemeid näeb
lekkima kusjuures verekogused on väga väikesed. Harva võib esineda ka kolesterooli või teiste veres sisalduvate rasvade lekkimist võrkkesta. Nõgemist kahjustavad enim maakula turse ja isheemia. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) http://prillid.files.wordpress.com/2 012/11/retinopaatia1.jpg? w=300&h=276 PROLIFERATIIVNE RETINOPAATIA - paljud veresooned sulguvad ja võrkkesta verevarustus häirub tugevalt. Selleks et verevarustus säiliks kasvavad silmapõhja uued nõrgad veresooned, mis paraku ei suuda pakkuda piisavat tuge. Lisaks kipuvad uued veresooned alatasa lekkima ja armistuvad, mis omakorda muudab silmapõhja kurruliseks või põhjustab selle irdumist. (Eesti http://prillid.files.wordpress.com/20 nägemistervisekeskus 2014) 12/11/retinopaatia2.jpg? w=229&h=300 Makulopaatia ...
Nägemine: KOKKUVÕTE · Inimene vaatab tavaliselt kahe silmaga, seetõttu näeb ta ruumiliselt. Norma nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtme asukohta. · Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. · Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid eserr hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenäge inimestel tuleb nägemise parandamiseks kanda kumerate ehk plussklaasid prille. · Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed vad ähmastena. Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tu vait ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise paran miseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. · Nägemishäireks on ka värvipimedus
reetina pildistamiseks. OKT'ga on võimalik näha reetinat kihtide kaupa. See annab oftalmoloogile võimaluse kaardistada reetina ja mõõta selle paksust. Need mõõdud aitavad panna õiget diagnoosi ja annavad glaukoomi ja teiste reetina haiguste raviks juhiseid. Teiste reetina haiguste alla kuuluvad maakula degeneratsioon (AMD) ja diabeetiline retinopaatia. (Rebane ja Harak 2014; Francis jt 2017). Inimese silm areneb eesajust. Üle võrkkesta paiknevate ganglionirakkude aksonitest saab nägemisnärvi otsal ühinedes alguse nägemisnärv. Silma võrkkestas võivad tekkida muutused mitmete aju haaravate haiguste korral. Tänu OKT-le on võimalik silmapõhja seisundit koetasandil uurida sellisel viisil, et luulised struktuurid ei sega uuringut. (Rebane ja Harak 2014). OKT pildid ilmuvad kas erinevates värvides või hallina ning värv oleneb erinevate kudede tagasipeegeldusest
keskpunkti Kujutis nõgusläätses- kujutis on alati vähentatud, samapidine, päiv Võrkkest- sinnna tekib kujutis, kujutis on vähentatud, ümberpööratud, tõeline Silmalääts- kinnitub silmalihaste abil, mis muudavad silmaläätse kumerust Normaalnägemine- kujutis tekib võrkkestale nii lähedastest kui kaugetest esemetest Lühinägija- lähedale näeb hästi, kaugele halvasti, lähedastest esemetest tekib kujutis võrkkestale, kaugetest võrkkesta taha Kaugelnägija- kaugele hästi, ligidale halvasti, kaugetest esemetest tekib kujutis võrkkestale, lähedastest võrkkesta taha
· Silmakoobas Third level Fourth level · Silmalaud Fifth level · Ripsmed ja kulmud · Sarvekesterefleks Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte Pilt tekib võrkkesta ette. Kaugele aitavad näha miinus prillid. Lühinägevus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaugnägevus Silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus Kujutis tekib võrkkesta taha Täpselt nähakse kaugel olevaid objekte
Lühinägevus-nõgus prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugelenägevus-kumer prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta taha. Vanadusest tingitud kaugelenägevus- kumer prilliklaas.kujutis tekib võrkesta taha,silmalääts ei kumerdu lähedale vaadates piisavalt. Närvi raku ehitus-jaotub kesknärvisüsteemiks-juhib kogu
Mustana kui neelab enamuse talle peale langevast valgusest Kiirus tühjuses300000 km/s Üks asi on teisest .... Opt. tihedamast keskkonnas on valguse kiirgus väiksem kui opt. hõredamas keskkonnas. Läätse opt tugevus nimetatakse läätse fookuskaugus pöördväärtust D= 1/f Millal on 1dptr on siis kui fookuskaugus on 1 m Positiivne on kumerlääts Negatiivne on nõgus lääts Lühinägelikkus kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette (vaja nõgusläätse) Kaugnägelikkus lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha (vaja kumerläätse) Värviline klaasfilterlaseb läbi seda värvi valgust milline ise on läbi ei lase peremees ootab kitselt raha sulane tema liha Vari täisvari tekib sinna kuhu valgus ei satu Poolvaripiirkond mida valgusallikas valgustab osaliselt Vari tekib läbipaistmatu keha taha valguse sirgjoonelise levimise tõttu .
tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse nõgus läätsega prille . Kannavad negatiivse optilise tugevusega prille. Kaugelenägija : Kugelenägija näed kaugeid esemeid hästi, lähedasi halvasti. Lähedasest esemest tekib terav kujutis võrkkesta taha. Kasutatakse kumerläätsedega prille. Kannavad positiivse optilise tugevusega prille. Normaalnägija : Näeb selgelt nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid . Terav kujutis tekib võrkkestale niilähedasest kui kaugest esemest. Fotoaparaat : On valgus kindle kamber ,selle esiosas on üks või mitu läätse , mis tekitavad objektiivi. Filmile tekib keha mis on tõeline , vähendatud ja ümberpööratud.
vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Soonkest sisaldab rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. Kujutis tekkimine
· Klaaskeha- moodustub silma sültjast sisemusest. · Võrkkest- katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. · Kolvikesed ja kepikesed- võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud. Kolvikesed võimaldavadtajuda värve ja kepikesed eristavad musta ja vaget ning objektide tumedust ja heledust. Lühinägelikkus · Kujutis tekib võrkkesta ette. · Parandamiseks vaja nõgusaid prilliklaase(+) Kaugelenägevus · Kujutis tekib võrkkesta taha. · Parandamiseks vaja kumeraid prilliklaase(-) Tasakaalu- ja kuulmiselund- kõrv · Inimese kõrvad on tasakaalu- ja kuulsmielundid. · Inimese kõrv koosneb 3 osast: väliskõrv,sisekõrv ja keskkõrv. · Väliskõrva moodustava kõrvalest ja väline kuulmekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus.
sagedamini meestel. Kanapimedus Inimene ei näe hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini Hallkae ehk katarakt läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist. Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutis tekib võrkkesta taha. Täpselt nähakse kaugel olevaid objekte. Pluss prillid suurendavad
kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest (ka objektide heledust ja tumedust), kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähniks on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte.Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavadelektrilisi impulsse
Vajalikud on täiendava optilise jõuga pluss-läätsed, mis võimaldavad lähiobjektidest terava pildi tekkimise. Kui te olete kaugnägelik, fokusseeruvad nähtavad kujutised mitte võrkkestale, vaid selle taha. (joonis) LÜHINÄGELIK Korrigeerimiseks on vajalikud miinus-läätsed, et silma optilises mõttes ,,nõrgestada", võimaldades selge pildi tekkimise kaugemal asuvatest objektidest. Kui te olete lühinägelik, ei fokusseeru kujutised silmapõhjal. Võrkkesta asemel koonduvad need punktis võrkkesta ees. (joonis) Lühinägevuse, kaugnägevus jne ravivõimalused sõltuvad mitmetest teguritest, näiteks teie vanus, tegevused ja elukutse, kuid tavaliselt ravitakse seda kontaktläätsede või prillidega VÄRVIPIMEDUS Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks X-kromosoomi ning kui üks neist
lõõgastub, mille tagajärjel Zinni ligamendid pingulduvad ja venitavad läätse lamedamaks. Silmaava ehk pupill laieneb mõnevõrra ja silmamunad divergeeruvad. Akommodatsiooni häireteks on lühi ja kaugnägevus. Mõlemal juhul on läätse läbimõõdu muutmine häiritud. 1 Lühinägevus lühinägevuse korral tekib kujutis mitte täpselt võrkkestal vaid võrkkesta ees. Lühinägevuse korral on lääts suurema kumerusega, murrab kiiri tugevamini. Lühinägemise korrigeerimiseks kasutatakse kaksiknõgusaid prilliklaase. Kaugnägevus kaugnägevuse korral on olukord vastupidine. Terav kujutis ei teki mitte võrkkesta ette vaid taha. Lääts on tavaliselt mõnevõrra lamedam. Kaugnägevus on iseloomulik tunnustele, mis toimuvad vanemas eas. Läätse elastsus väheneb, mistõttu ta omandab ka lamedama kuju
võtavad vastu valgusärritusi. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest. Kõvakesta all paikneb soonkest. Inimene näeb ruumiliselt. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujund võrkkesta taha. Tuleb kanda kumerate ehk plusskraadidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näivad ähmastena. Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Tuleb kanda nõgusate ehk miinuskraadidega prille. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Nägemishäireks on ka värvipimedus. Värvipimedad ehk daltoonikud ei
- läbipaistvad - murravad valguskiiri, on seega silma läbipaistvateks ja valgust murdvateks keskkondadeks. - moodustavad OPTILISE SÜSTEEMI - silma sattuvaid valguskiiri FOKUSEERITAKSE ja nad tungivad VÕRKKESTA - seal tekib esemete SELGE KUJUTIS vähendatuna ja ümberpööratuna * toodavad ripskeha ja * vikerkesta ja klaaskeha vahel, * läbipaistev sültjas ollus vikerkesta veresooned * kaksikkumer * täidab läätse ja võrkkesta * silmamuna ees-ja tagakambris - murrab enim valguskiiri vahelist ruumi - toidab sarvkesta - läätsel on omadus muuta * ei sisalda veresooni, närve - hoiab silmasisese rõhu kindlal fookuskagust - tasemel AKOMMODATSIOON- silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid.
eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva inimese silmas ilmub, nagu fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess nägemistaju. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silmal
n′ − n D= r D = silma murdmisvõime, mis on redutseeritud silmas 60 dpt nʹ= silma murdumisindeks, mis on 1,33 n= õhu murdumisnäitaja, mis on 1,00 r = kumerusraadius, mis on 5,5 mm Refraktiivne ametroopia Refraktiivse ametroopiaga on tegemist siis kui silma pikkus on 22,22 mm ja murdmisvõime on 60 dpt-st erinev. a) Silma murdmisvõime on võrreldes silma pikkusega liiga väike ja optilise teljega paralleelsed kiired koonduvad võrkkesta taha. Tegemist on kauglenägevusega e hüperoopiaga. b) Silma murdmisvõime on võrreldes silma pikkusega liiga suur ja optilise teljega paralleelsed kiired koonduvad võrkkesta ette. Tegemist on lühinägevusega e müoopiaga. Refraktiivne ametroopia jaotatakse alarühmadesse kõrvalekalde kvaliteedi järgi: • Murdumisnäitajaametroopia: sarvkesta, kambrivedeliku, läätse või klaaskeha murdumisnäitaja on normist erinev
kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Kaugnägelikud kannavad kaksikkumerate klaasidega prille
(Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 70.) Võrkkestal on valgustundlikud rakud ,,Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest (ka objektide heledust ja tumedust), kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse 3 kollatähniks. Kollatähniks on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses.
Pimetähn koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest seal asuvad veresooned. Vajalik sellejaoks, et silma jõuaksid toitained ja hapnik. Kõvakest ümbritseb silma tagaosa. (2) Kuidas liigub valgus läbi silma? Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva pupilli. Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. (3) Kuidas, milline ja kuhu tekib kujutis? Lühinägelikel tekib võrkkesta ette ümberpööratud kujutis. Kaugnägijatel tekib võrkkesta taha ümberpööratud kujutis Vanadusest tingitud kaugelenägevuse puhul ei kumerdu silma lääts lähedale vaadates piisavalt ja kujutis tekib võrkkesta taha. (4) Ruumiline nägemine. Kuidas tekib? Miks? Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Inimese eellastele, kes elasid ja liikusid puudel, oli ruumiline nägemine äärmiselt tähtis. See võimaldas õigest hinnata esemete suurust ja vahekaugusi.
Eseme kaugust, mille puhul on eset kõige mugavam vaadata nimetatakse parima nägemise kauguseks. Selleks loetakse 25 cm. Nägemishäired Kaugelenägevus Lühinägevus Kaugelenägevatel Lühinägevatel inimestel lähedale vaadates tekib esemete kujutis inimestel lähedale võrkkesta ette. vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Prillid Kaugelenägevus Lühinägevus Luup ehk suurendusklaas Luubina võib töötada iga kumerlääts, tavaliselt kasutatakse selleks läätsi, mille optiline tugevus jääb vahemikku 10... 40 dptr. See tagab suurenduse 2,5x ... 10x. Koondav lääts töötab luubina, kui ese asub läätsele lähemal kui selle fookuskaugus.
Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse
Ripskeha koosneb sidekoelisest osast ja pigmentepiteelist, sisaldab rohkesti veresooni ja tundenärve. Ripskehal paikneb ripslihas, mis osaleb akkomodatsioonil. Ripskeha produtseerib kambrivedelikku. c. pärissoonkest ehk soonmik Soonmik moodustab suurema osa silmamuna keskmisest kestast. Ta on ripskeha eesmise osa jätkuks ja koosneb sidekoest ning kolme eri läbimõõduga veresoonte kihist. Ta sisaldab kogu ulatuses pigmenti, mis kaitseb võrkkesta väljaspool pupilli piirkonda silma langeva valguse eest. Tema peaülesandeks on silma toitmine. 3. Sisemine kest ehk võrkkest (reetina) Võrkkest on õhuke, pehme konsistentsiga plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemine - klaaskehale. Võrkkesta tagumine suurem pärissoonkestaga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nim. optiline e. nägemisosa. Eesmises väiksemas ripskeha ja vikerkestaga
Kepikesed ja kolvikesed- valgustunlikud rakud, mis võtavad vastu valgusärritusi. Nendes moodustuvad närviimplusid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kepikesed- ( 150 mil. )- eristavad musta valgest, objektide heledust ja tumedust. Kolvikesed (7 mil.)võimaldavad tajuda värvusi. Kollatähn- võrkkestal pupillil vastas olev koht, kus kolvikesi on kõige rohkem, see on kõige teravama nägemisega piirkond. Pimetähn- võrkkesta piirkond, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. Valgusliikumine Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava ehk pupilli. Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. SARVKEST- SILMAAVA-LÄÄTS-KLAASKEHA-VÕRKKEST. Kui objekt asub silmale lähedal Ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeraks ning vähendatud kujutis tekib võrkkestale, sidemed lõdvad. Kui objekt asub kaugemal
kandma? Lühinägevus Kaugelenägevus Tunnus Lähedale näeb hästi, kaugele Kaugele näeb hästi, lähedale ebateravalt ebateravalt Põhjused * silmalääts liiga kumer või * silmaläätsliiga lame või silmamuna silmamuna liiga pikergune normaalselt lühem * kujutis tekib võrkkesta ette * kujutis tekib võrkkesta taha Häire Kanda nõgusate ehk miinusklaasidega Kanda kumerate ehk plussklaasidega parandamine (-) prille (+) prille 4.Miks on silmade tervishoiu seisukohalt kahjulik lugeda liikuvas sõidukis? (2) Pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend ja silmaläätse kumerus kogu aeg kas väheneb v. suureneb. Silmad pöörduvad pidevalt paremale- vasakule, üles- alla. See põhjustab
tuhandest.Kui laps kardab kooli minna, ei pruugi tegu olla koolifoobiaga. Kartus võib olla põhjendatud (olla seotud õpetaja, koolikaaslase või raske õppetööga). Valguskartus ehk silmade valguskartus ehk fotofoobia on sümptom, mis seisneb ülemäärases valgustundlikkuses ja vastumeelsuses päikesevalguse ning väga valgete kohtade suhtes. Valgus tekitab silmades ebamugavustunnet või valu.Valgustundlikkus tuleneb tavaliselt ülemäärasest valgusest, mille tõttu võrkkesta fotoretseptor-rakud on ülestimuleeritud ning saadavad nägemisnärvi liiga palju elektrilisi impulsse. See tekitab reflektoorse vastumeelsuse valguse suhtes ning ebamugavustunde või valu. valgust võib olla liiga palju, kui silm on kahjustatud (näiteks sarvkesta abrasioon või võrkkesta kahjustus) või kui pupill või pupillid ei ole võimelised normaalselt kokku tõmbuma (see kaasneb okulomotoorse närvi kahjustusega).
valgustundlikke rakke ei ole ja nii on nimetus õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, eespoolne nähtav ala on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest, see sisaldab palju veresooni. See varustab silma rakke hapniku ja toitainetega, osaleb silma temp . reguleermises. Kaugnägevuse korral näeb silm kaugele hästi kuid lähedal olevad objektid on ebaselged. Selle inimese silmalääts on kas liiga lame või silmamuna normaasest lühem, sp tekib lähedalt vaadates eseme kujutis võrkkesta taha. Seotud inimese vanusega. Silma elastsus väheneb, sp lähedale vaatamisel silmalääts ei kumerdu enam piisavalt,st jääb liiga lamedaks. Inimene hakkab lugedes teksti üha kaugemale nihutama, et seda selgesti näha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate e plussklaaside prille. Suurendavad valguskiirte murdumist, nii et kujutis tekib silma võrkkestale. Lähinägevuse korral näeb silm hästi lähedale, kaugele näeb ähmaselt. Põhjustab kas
temp. 4.keskaju-edastab infot suurajust lühike jätke, mis võtab vastu närviimpulsse kaugelenägevus-nägemishäire, kus lähedal seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi neuriit:närviraku pikk jätke, mille kaudu liiguvad asuvad objektid on hägused, kujutis tekib e. toonuse säilimise eest, 5.-piklikaju-ühendab närviimpulsid rakust välja info liigub- ühest võrkkesta taha, tuleb kanda +prille e. kumerläätsi peaaju seljaajuga, reg. elundite tegevust nt närvirakust teise nõrkade elektriliste lühinägevus-nägemishäire, kus kaugel asuvad hingamine ja südametegevus) Seljaaju impulssidega refleksid:kiired objektid on hägused, tuleb kanda +prille e. ül:1
Soonkest-Rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega ning osalevad silma temperatuuri reguleerimises Kõvakest-Katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa KEPIKESED- võimaldavad nägemist ka hämaramas, eristavad musta ja valget KOLVIKESED-eristavad värve ja vajavad rohkem valgust. Neid on kolme tüüpi, iga põhivärvuse jaoks. KAUGELENÄGEVUS- inimene näeb kaugele, lähedale mitte, aitab kaksikkumer lääts. Pigem vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta taha. LÜHINÄGEVUS- inimene näeb lähedale, kaugele mitte, aitab kaksiknõgus lääts. Pigem nooremas eas ning leevendub vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta ette. DALTOONIKUD ehk värvipimedad ei erista värvusi, pärilik puue ja esineb rohkem meestel. Pole ravitav. SILMI TULEB HOIDA BLABLABLA... Kõrvad on inimese kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. VÄLISKÕRV:Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus), kuulmetõri
Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestal on valgustundlikud rakud-kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. 1.4 Värvide eristamine Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. On ka mõned inimesed kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt roheline ja punast. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. 5 1.5 Elu pimedana
SOONKEST palju veresooni, varustab silma rakke hapniku ja toitaintega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. VÕRKKEST - katab silma tagaosa seestpoolt, valguskiired tekitavad sinna vaadeldava objekti ümberpööratult ja vähendatud kujutise. NÄGEMISNÄRV - kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda . KLAASKEHA - valguskiired läbivad klaaskeha. Lühinägelikkus lääts on ümmargune, kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugnägelikkus lääts on lame, kujutis tekib võrkkesta taha. Värvipimedus levib emalt, avaldub alati meestel. Kolvikesed tagavad värvilisuse; kepikesed tagavad must-valge nägemise. Kollatähn asub võrkkestal pupilli vastas. VÄLISKÕRV · Kõrvalest koondab väliskk helid ja suunab kuulmekäiku. · Väline kuulmekäik algab väliskõrvalestast, kuni trummikileni. KESKKÕRV - trummikile eraldab väliskõrvast .
(1) Olenevalt karotenoidist tekib üks või kaks retinooli. Beeta-karoteenist tekib neid kaks. Retinool on A vitamiini derivaat. Toidust omastatavad beeta-karoteen ja alfa-karoteen on pro- vitamiin A karotenoidid. Aga silma võrkkestas neid ei leidu. Vaid luteiin ja zeaksantiin (6) jõuavad silma võrkkesta. 3.3 Karotenoide omastamist mõjutavad tegurid Eelnevalt sai mainitud, et inimene oma elutegevuseks vajalikke karotenoide ise ei sünteesi, seega, peab neid kätte saama toidust. Seejuures on oluline, et karotenoidide kättesaadavus toidu koostisest oleks võimalikult kõrge. Aine omastatavuse või kättesaadavuse all mõeldakse aine osakese vabanemist toidu koostisest ning selle võimalust imenduda seedumisel organismi (3)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
