Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Analüürimeetodid äriuuringutes eksam V1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tootlikkus, swot, regressioonvõrrand, regressioonimudel, keskväärtus, kuluanalüüs, autokorrelatsiooni, analüüsis, ohte, tows, astmefunktsioon, eksam, weaknesses, seostada, kvalitatiivsed, tegevusplaan, subjektiivsus, sisesed, aetud, taktika, modelleerimine, standardiseeritud, majandusnäitaja, seletatav, omahind, nõudlus, tootmiskulud, võrdlev5. Mis on kummagi mängija eesmärgiks kahe isiku nullsumma mängus? Kahe isiku nullsummaline maatriksmäng tähendab, et mängijate huvid on diametraalselt vastupidised. Mängijate eesmärgiks kahe isiku nullsumma mängus on võita, ja kuna ühe mängija võit tuleb nn ,,teise taskust", siis võita saab ainult üks, seega iga mängija eesmärgiks on seatud, et just tema võidab. 6. Mida nimetatakse mängu hinnaks? Mängija A võidu ja mängija B kaotuse ühine keskväärtus on mängu hind. 7. Mitu võimalikku käiku on reamängijal ja millises vahekorras peab ta neid valima, kui tema optimaalne strateegia on P 0; 0,75; 0,25 ? Tõenäosus P=(0;0,75;0,25) näitab, et tegemist on reamängija tõenäosustega, veerumängija tõenäosus oleks Q=(q1;q2). Kuna 1.käigu tõenäosus on 0, siis esimesi käike mängija üldse teha ei saa, seega on mängijal kokku 2·2=4 käiku. Mängija teeb käike vastavalt 75% juhtudest 2. käiku ja 25% juhtudest 3. käiku. 8
2. Efektiivsus (efficiency). Iseloomustab hinnangute hajuvust. 3. Mõjusus (consistency). Iseloomustab koondumist suurte valimite korral – suure valimi korral 4. Asümptootiline jaotus – suure valimi korral 5. Asümptootiline efektiivsus – suure valimi korral 7. Hinnangu nihe, nihketa hinnang. Hinnangu nihe võrdub parameetri hinnangu keskväärtuse ning parameetri tegeliku väärtuse β vahega: Parameetri hinnang on nihketa (unbiased), kui hinnangu keskväärtus võrdub parameetri tegeliku väärtusega: ● Kahest hinnangfunktsioonist on parem see, mis on nihketa. ● Nihketa hinnangfunktsioone võib olla mitmeid nt sümmeetrilise jaotuse korral on üldkogumi mediaani nihketa hinnanguteks valimi aritmeetiline keskmine ja valimi mediaan. 8. Hinnangu efektiivsus, efektiivne hinnang. ● Efektiivne hinnang on nihketa vähima dispersiooniga hinnang kõigi nihketa hinnangute seas.
Analüütiline rühmitamine Mingid osakogumid (tootmisharud, regioonid) jagatakse rühmadesse ja samuti rühmitatakse need omakorda mõne muu näitaja põhjal (netokäive, tootlikkus). Saab leida osakogumi keskmise ja näitaja keskmise igas rühmas. Osakogumid (tootmisharud, Netokäibe taseme intervallid regioonid jm) Ettevõtete arv Keskmine tootlikkus Aij Bij Ettevõtete arv u Keskmine tootlikkus u Aij on ettevõtete arv i-ndas osakogumis ja netokäibe j-ndas intervallirühmas Bij on tootlikkuse tase i-ndas osakogumis ja netokäibe j-ndas intervallirühmas Probleemiks võib olla kogumite piisav suurus ja millised tunnused võtta muutujateks
8 1 b1 0.93 0.8 Leiame t-statistiku väärtuse: t 1.444 . Kuna t-statistiku se1 0.09 absoluutväärtus on väiksem kui 1.99 (kahepoolne hüpotees), siis tuleb jääda nullhüpoteesi juurde, mille kohaselt tarbimise sissetulekuelastsus naistel ei erine statistiliselt oluliselt väärtusest 0.8. Ülesanne 3. Investeeringute analüüsis kasutatakse regressioonimudelit rt = B0 +B1rmt + ut, kus rt – aktsia dividendimäär rmt – aktsiaturuindeks e. börsiindeks Parameetrit B1 tõlgendatakse investeeringute analüüsis beeta koefitsiendina (beta cofficient), millega väljendatakse tururiski. Finantsökonomeetriast on tuntud regressioonimudel, mis iseloomustab IBM aktsia kasumimäära kujunemist Chicago aktsiaturul. Mudel on konstrueeritud H. R. Fogleri ja S. Ganapathy poolt 1956-1976. a. andmetel, kasutades 240
Hinnangfunktsioon on reegel parameetrite hinnangute leidmiseks. Tuntudmad regressioonmudeli parameetrite hindamismeetodid on: harilik vähimruutude meetod (OLS), suurima tõepära meetod, momentide meetod ja üldistatud vähimruutude meetod. 6. Hinnangute omadused. Nihe, efektiivsus, mõjusus 7. Hinnangu nihe, nihketa hinnang. Hinnangu nihe võrdub parameetri hinnangu Beeta keskväärtuse ning parameetri tegeliku väärtuse beeta vahega. Parameetri hinnang on nihketa kui hinnangu keskväärtus võrdub parameetri tegeliku väärtusega. Parem on see, mis on nihketa. Hinnangu keskväärtus - tegelik keskväärtus. Nihe hajuvus koondub ühte kohta, ühele poole keskmisest väärtusest. Nihe iseloomustab süstemaatilist viga 8. Hinnangu efektiivsus, efektiivne hinnang. Efektiivne hinnang on nihketa vähima dispersiooniga hinnang kõigi nihketa hinnangute seas. Väike hajuvus, efektiivne ja suur hajuvus vähem efektiivne. Efektiivsus iseloomustab hinnangute hajuvust 9
meetod: igal näitajal võib olla oma kaal. I etapp. Näitajate süsteemi määratlemine II etapp. Näitajate standardiseerimine (normimine) (näitajate ühtsesse mastaapi viimine) III etapp. Leitakse xij2 , näitajate kaalud K j ja ettevõtete reitingud Ri IV etapp. Ettevõtted reastatakse reitingu Ri suuruse järgi (max Ri esimesena jne.) V etapp: abinõud, meetmed, soovitused 3. SWOT ja TOWS MEETOD I etapp: SWOT-analüüsis kirjeldatakse (ettevõtte) sisemisi tugevusi (strengths) ja nõrkusi (weaknesses) ning väliskeskkonna pakutavaid võimalusi (opportunities) ja ohte (threats). See on vahend sise-ja väliskeskkonna analüüside tulemuste kokkuvõtteks, mis annab ülevaate (ettevõtte) konkurentsiolukorrast. Meetodit võib seostada strateegiate ja tegevuskavadega. Esialgu kvalitatiivsed näitajad. Näitajad võib panna pingeritta ja anda neile kaalud. Alati oluline märkida, kas
1. Autokorrelatsioon ja heteroskedastatiivsus võivad mudelis olla kahel põhjusel: 1) mudeli spetsifikatsioon on vale. Mudelist on välja jäetud mõned olulised muutujad ja/või mudeli funktsionaalne kuju on vale. Mudel tuleb ümber vaadata. 2) Tavalise vähimruutude meetodi rakendamise protseduur võib anda standardhälvete nihkega hinnangud. Tuleb kasutada uusi lähenemisi mudeli parameetrite hindamiseks. Autokorrelatsiooni testitakse aegridade puhul. Kui juhuslikud vead korreleeruvad omavahel, siis on olemas autokorrelatsioon. Kui autok. Esineb, tuleb mudel ümber vaadata, tuleb muuta spetsifikatsiooni. 2. Asümptootilised hinnangud kui juhuslike vigade normaaljaotuse eeldus ei ole täidetud, siis usalduspiirid on asümptootilised. Nad on täpsed siis, kui valimi maht on lõpmatu; lõpliku valimi mahu korral usalduspiirid on ligikaudsed. 3
2. on alati moodist suurem 3. on alati geomeetrilisest keskmisest suurem 4. normaaljaotuse puhul on moodiga võrdne 5. ei ükski Standardhälve 1. leitav dispersiooni ruuduga 2. paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus 3. ei saa olla lineaarhälbest suurem 4. varieeruvas reas = 0 5. ei ükski Normaaljaotuse korral 1. puudub sümmeetria 2. st. hälve = 0 3. Mo = Me ei võrdu aritmeetilise keskmisega 4. keskväärtus on alati = 0 5. ei ükski Seos Y = 18,5 + 0,48 X 1. kirjeldab X-i mõju Y-le 2. kirjeldab seose tugevust 3. kirjeldab Y-i mõju X-le 4. on pööratav ka kujule X = 18,5 + 0,48 Y 5. ei ükski Tasandusjoon Y = 18,5 – 0,48 X 1. näitab kasvavat lineaarset tendentsi 2. parameeter b ei tohi olla negatiivne 3. vabaliige 18,5 kirjeldab joone tõusu 4. igal ajaperioodil väärtused vähenevad 0,48 korda 5. ei ükski Eksponentkeskmine
......................................................................................................................................17 Lisa 1. Sõltuva ja sõltumatu tunnuse vaheliste seoste graafikud..........................................17 Lisa 2. Sõltuva ja sõltumatu tunnuse vaheliste seoste graafikud logaritmitud muutujate korral.....................................................................................................................................19 Lisa 3. Analüüsis kasutatud andmed.....................................................................................20 Lisa 3 järg..............................................................................................................................21 Lisa 4. Kirjeldav statistika....................................................................................................23 Lisa 5. Esialgse mudeli korrelatsioonikordajate maatriks....................................................24
sündmuste A ja B summa 2. Sündmus C, mille korral toimub nii sündmus A kui ka sündmus B C on sündmuste A ja B korrutis 3. Kindel on see, et toimub kas sündmus A või sündmus B või sündmus C A, B ja C moodustavad täeliku süsteemi 2. Juhusliku suuruse X väärtuste hulk on {2; 4; 5}. Vastavate väärtuste esinemise tõenäosused on p(2)=0,5; p(4)=0,2 ja p(5)=0,3. Suuruse X keskväärtus on järelikult 3,3 3. Kui sündmuse A tõenäosus p(A)= 0,7, siis selle vastandsündmuse tõenäosus on 0,3 4. Visatakse korraga kahte täringut. Kui suur on tõenäosus, et mõlemal täringul tuleb silmade arv "6"? 1/36 5. Kui p(A)=p(A|B), siis sündmused A ja B on sõltumatud 6. Kahe sündmuse korrutise tõenäosus võrdub nende sündmuste korrutiste tõenäosusega, kui sündmused A ja B on sõltumatud. 7
Mo=Me ei võrdu aritmeetilise keskmisega (kõik peaks võrduma) 4. geom. Keskmine ja aritm. Keskmne on alati sama tähendusega 5. kolmandat järku standardmoment on võrdne nulliga 6. neljandat järku standardmoment on võrdne kolmega 7. kui ekstsess on neg, siis jaotuskõver on lamedam ja laiem 8. puudub sümmeetria (esineb sümmeetria) 9. standarthälve = 0 (siis on sirge) 11. keskväärtus on alati = 0 (ei ole alati, näiteks vanus või pikkus) Kümne aasta pikkusele aegreale arvutati tasandusjoone võrrand Y=20,5 2,5X. Kuidas saadud tulemus tõlgendada? 1. See funktsioon näitab sõltuva ja sõltumatu muutuja vahel väga tugeva seose olemasolu 2. Mitte kuidagi, sest parameeter b ei saa tulla negatiivne 3. Näitab sõltuva muutuja 2,5 ühikulist vähenemist x-i ühe ühikulise juurdekasvu korral 4
kirjeldatud regressioonimudeli poolt. Determinatsioonikordaja mõõdab, kui hästi regressioonisirge lähendab vaatlusandmeid. Determinatsioonikordaja väljendab regressioonimudeli poolt kirjeldatud hajuvuse (ESS) suhet modelleeritava näitaja (endogeense - sõltuva muutuja) koguhajuvusse (TSS). KOVARIATSIOONIKORDAJA Kahe muutuja vahelise seose tugevuse ja suuna kirjeldamiseks võib kasutada kovariatsioonikordajat: · muutujate X ja Y hälvete korrutiste keskväärtus · andmepaaride hälvete keskmine (murrujoone pealne osa on jagatud n-ga) iseloomustab tunnuse ühismuutuvuse (kovariatsiooni) astet Kovariatsiooni väljendav juhuslik suurus cov(X,Y) võib olla vahemikus (-, ) Kovariatsioon on : · positiivne, kui muutujate X ja Y keskmine hajumine ümber nende keskväärtuste toimub samas suunas; · negatiivne kui vastassuunas; · cov (X, Y)= 0, kui juhuslikud suurused on sõltumatud.
Joonisel 1 On kujutatud ühisfaktori mudel: kõik mõõdetud muutujad (Muutuja 1- Muutuja 5) on mõjutatud osaliselt ühiste faktorite (Faktor 1 ja Faktor 2) ja osaliselt unikaalsete komponentide (Jääk 1-Jääk 5 poolt). Uuriv faktoranalüüs püüab kindlaks teha mõõdetud tunnuste “taga” oleva faktorstruktuuri. Kinnitav faktoranalüüs võimaldab teha kindlaks, kas hüpoteetiline mudel kinnitub andmetele o Peakomponentide analüüsis toimub vastupidine protsess: eeldatakse, et muutujatest tekib uus komponent (joonisel nooled vastupidised). o EFA käigus eeldatakse, et mõõdetud muutujate varieeruvuse eest vastutavad tekkivad ühisfaktorid ja unikaalsed faktorid. PCA käigus tekitatakse uued muutujad lihtsalt kui lineaarkombinatsioonid mõõdetud muutujatest Faktoranalüüs eeldab, et latentne tunnus on vaadeldud tunnuste vaheliste
millest alates tekib kasum. Projekti hindamine projekt koosneb aja jooksul toimuvate majanduslike tegevuste jadast. Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid (kriteeriumid) Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. Modelleerimise põhiskeem Modelleerimiseks nimetatakse mudeli ehitamist ja selle kasutamist. Mudelit defineeritakse kui materiaalset või mõttelist objekti, mis on võimeline asendama mingit teist materiaalset või mõttelist objekti, et seda uurides saada teadmisi asendatava objekti kohta. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks
Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. 1.3. Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid on: y kvaliteet y paindlikkus y kiirus y hind (tootmiskulud) 1.4. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. 1.5. Operatsioonijuhtimise baasmeetodid Otsustusmaatriks Väliskeskkonna seisundid Tegevuse S1 S2 ...Sj... Sn alternatiivid Väliskeskkonna seisundite esinemise tõenäosus
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
protsess kui plaani enda koostamine. Taotlusdokumendi koostamine ning äri- ja turundusplaani koostamise üldine protsessiskeem on leheküljel 7 toodud joonisel ,,Äri- ja turundusplaani ning taotlusdokumentatsiooni koostamise protsess"). Turunduse planeerimise sammud: 1. missiooni ja visiooni kirjeldamine/ülevaatamine; 2. välis- ja sisekeskkonna analüüsi läbiviimine: a. organisatsiooni profiili, sh olemasoleva ja turustatava turismitoote kirjeldamine; b. SWOT analüüs; c. kliendisegmentide kirjeldamine ja sihtsegmentide määratlemine; d. konkurentsianalüüs; e. sihtturgude kirjeldamine. Punktide a, d ja e osas tuleb plaani koostaja(te)le esimesel võimalusel anda ülesanne alustada info kogumisega ja punktide lahtikirjutamisega. Hiljem vaadatakse need veel kord ühiselt üle. Punktid b ja c valmivad ühistööna; 3. eesmärkide, sh turunduseesmärkide püstitamine; 4
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
Seejuures jaotatakse tootmistegurid aktiivseteks (tööjõud ja ettevõtlus) ning passiivseteks (maa, kapital, informatsioon). Efektiivsuse kriteeriumid Milline tootmine on parim? Kas see: 1. mis annab rohkem toodangut suurema ressursside hulgaga? 2. mis annab odavaima toodanguühiku? 3. mis annab rohkem toodangut kulutatud ressursside ühiku kohta? Eristatakse: 1. Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus 2. Majanduslik efektiivsus 3. Sotsiaalne efektiivsus 4. Keskkonna ehk ökoloogiline efektiivsus Tehniline efektiivsus ...näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. Tehniline efektiivsus = toodang/kapital, maa, tööjõud Ei arvestata sisendite hindu ning väljund antakse naturaalühikutes, mistõttu tehniliselt efektiivne lahendus võib majanduslikus mõttes anda kahjumit.
Efektiivsuspalgad · Struktuurne töötus · Varjatud töötus 17 Töötuskindlustushüvitis (UI - Unemployment insurance) · UI tagab töötule mingi kindla aja jooksul teatud osa tema endisest palgast · UI suurendab tööotsimisele kuluvat aega: töötuks olemise alternatiivkulu väheneb töö leidmise hädavajadus väheneb ja tööle naasmise aeg pikeneb · Töötuhüvitise kasutegurid: kasvab tõenäosus leida endale kõige sobivam töökoht suurem tootlikkus ja parim võimalik sissetulek Töötus tekib tasakaalupalgast kõrgema palga maksmisel (nn klassikaline töötus). Palkade jäikuse põhjused 1. Miinimumpalk · Miinimumpalk on tasakaalupalgast kõrgem vähekvalifitseeritud tööjõu puhul · Empiirika: miinimumpalga suurendamine 10% võrra suurendab noorte töötust 1-3% · Aga miinimumpalk ei selgita suurt osa loomulikust tööpuudusest, sest enamus töötajaid saab tasakaalupalgast kõrgemat palka! 2. Ametiühingud
kodeeritakse 5-palli (7-palli vm) skaalaks. Järjestustunnuste puhul ongi kodeerimine mõistlik, sest saame teha kõkkuvõtvaid arvutusi (keskmine rahuolu, keskmine haridustase), kuid analüüsija ei tohi tulemuste interpreteerimisel kaotada seost tegelike vastusevariantidega. Nominaalsete ja binaarsete tunnuste puhul on kodeerimine küll mugav kuid tekib oht andmete töötlemisel automaatselt sõnu ,,kokku arvutada", näiteks esitatakse analüüsis lemmikhobi või soo keskmine, mis ei oma aga mingit sisulist tähendust. Andmetabelis võib olla erinevaid vigu, toome siin välja süstemaatilised ja juhuslikud vead. Süstemaatiline viga on üldjuhul mõõtmisvahendi viga, see tähendab, et kõikidel vastajatel on vastused mingi süstemaatilise veaga. Juhuslikud vead võivad tekkida kas vastaja või andmete sisestaja hajameelsusest. Parandada saab andmetabelis üldjuhul vaid sisestaja vigu, selleks peab
2)Hüviste optimaalse jaotuse korral ei ole nende ümberjaotamise kaudu võimalik suurendada mõne tarbija rahulolu, ilma et sellega kaasneks vähemalt ühe tarbija heaolu vähenemine. 3)Kui ühiskonnas on nimetatud olukord, määratletakse seda kui PARETO efektiivset-optimaalset. Vilfredo Pareto (1848 – 1923) oli itaalia majandusteadlane. Alternatiivkulu kasutatakse suhtelise eelise määramisel. Suhtelise eelise mõistet kasutati esialgu David Ricardo poolt, kui ta analüüsis erinevate riikide väljavaateid ja kasulikkust omavahelises kauplemises. 4)Absoluutne eelis mingi kauba tootmisel on sellel riigil, mis on võimeline tootma nimetatud kaupa suuremas koguses. 5)Suhteline eelis mingi kauba tootmisel on sellel riigil, mille alternatiivkulu on väiksem. NÕUDLUS JA PAKKUMINE 1.Turu olemus 2.Nõudlusseadus 3.Nõudlust mõjutavad tegurid 4.Pakkumisseadus 5.Pakkumist mõjutavad tegurid 6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal 7
o 2-3-iga võimalus suurendab kasumit o 4- halvimad võimalused A B-> Kõrge Madal Kõrge 1 2 Madal 3 4 OHUD so ebasoovitav areng (nt kasumi või käibe vähenemine), mis võib tekkida seoses nt halva turustustegevusega (A- Ohu tõenäosus, B- Ohu tõsidus) o 1-Suured ohud o 2-3 võitlus ohu vastu! o 4- Väikesed ohud Kuidas hinnata võimalusi ja ohte, kuidas käituda? o 1 – suured võimalused ja ohud, võivad ettevõtet palju mõjutada o Vaja äriplaani, et realiseerida võimalused; vaja tugevat planeerimist, et ohud kõrvaldada o 2-3 iga võimaluse ärakasutamine annab kasumit; ohtude puhul vaja pidevat jälgimist ja e/v tegevuse suunamist, et ohtu ei tekiks o 4- neid võimalusi või mitte arvestada; ohtude puhul käituda nagu 2-3 puhul.
o 2-3-iga võimalus suurendab kasumit o 4- halvimad võimalused A B-> Kõrge Madal Kõrge 1 2 Madal 3 4 · OHUD so ebasoovitav areng (nt kasumi või käibe vähenemine), mis võib tekkida seoses nt halva turustustegevusega (A- Ohu tõenäosus, B- Ohu tõsidus) o 1-Suured ohud o 2-3 võitlus ohu vastu! o 4- Väikesed ohud · Kuidas hinnata võimalusi ja ohte, kuidas käituda? o 1 suured võimalused ja ohud, võivad ettevõtet palju mõjutada o Vaja äriplaani, et realiseerida võimalused; vaja tugevat planeerimist, et ohud kõrvaldada o 2-3 iga võimaluse ärakasutamine annab kasumit; ohtude puhul vaja pidevat jälgimist ja e/v tegevuse suunamist, et ohtu ei tekiks o 4- neid võimalusi või mitte arvestada; ohtude puhul käituda nagu 2-3 puhul.
o 2-3-iga võimalus suurendab kasumit o 4- halvimad võimalused A B-> Kõrge Madal Kõrge 1 2 Madal 3 4 · OHUD so ebasoovitav areng (nt kasumi või käibe vähenemine), mis võib tekkida seoses nt halva turustustegevusega (A- Ohu tõenäosus, B- Ohu tõsidus) o 1-Suured ohud o 2-3 võitlus ohu vastu! o 4- Väikesed ohud · Kuidas hinnata võimalusi ja ohte, kuidas käituda? o 1 suured võimalused ja ohud, võivad ettevõtet palju mõjutada o Vaja äriplaani, et realiseerida võimalused; vaja tugevat planeerimist, et ohud kõrvaldada o 2-3 iga võimaluse ärakasutamine annab kasumit; ohtude puhul vaja pidevat jälgimist ja e/v tegevuse suunamist, et ohtu ei tekiks o 4- neid võimalusi või mitte arvestada; ohtude puhul käituda nagu 2-3 puhul.
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka
f) Hindade jäikuse põhjused:
a. Tarbijate piiratud ostujõud
b. Pikaajalised palgalepingud,
c. AÜ-de tegevus
d. Vabad tootmisvõimsused
e. Hindade muutmise kulukus
Kogupakkumise kõvera nihe
Põhjused (mõjurid):
· Palgatase
· Tootmissisendite (tooraine, energia, kütuse) hindade muutus
· Tehnoloogia ja tootlikkus
· Tootmistegurite pakkumine
· Valuutakursi muutus
Kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaal (1)
Täishõive tasakaal (Q=Q*)
Majandus toodab allpool potentsiaalset tootmismahtu (Q
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
annaabi.ee 
