tegevus Ametiühing Ametiühingu eesmärk on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine. Ametiühingusse kuulumine või mittekuulumine on vabatahtlik ning ametiühingusse kuulumise või mittekuulumise eest ei tohi inimese õigusi piirata. Ametiühingu võivad asutada vähemalt viis töötajat. Ametiühingute pädevusse kuulub: ü töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandja, kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega; ü õigusaktide eelnõudesse ettepanekute esitamine töötajate õigusi ja huve puudutavates küsimustes; ü ettepanekute esitamine töö- ja sotsiaalküsimusi reguleerivate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks; ü tööohutuse ja töötervishoiu olukorra parandamiseks koostöö tegemine tööandjaga; ü töötajate konsulteerimine ja informeerimine; ü oma liikmete esindamine ja kaitsmine
Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida
toimib või mitte. Teine tulemus võrdleva käsitluse puhul on vaadelda erinevusi ja sarnasusi ning põhjendada, miks mingi element süsteemis on. Näiteks Venemaal on endiselt oluline tööraamat. Tööraamat on olemas ka Valgevenes ja Ukrainas. Tööraamat tekib Euroopas kahel erineval eesmärgil tekib nõukogude liidus ja natsi-Saksamaal. Saksamaal kontrolliti sellega inimese tausta. Nõukogude liidus oli eesmärgiks kirjeldada töötaja tööalast karjääri, kuid ka kontrollida, kas inimene teeb tööd või mitte, sest oli töötamise kohustus. Kolmandaks võrdleva tööõiguse eesmärgiks on tuleviku perspektiivide selgitamine ehk mis võiks tulevikus saada. Tuleviku perspektiive püütakse kujundada ka seetõttu, et tulevikus robotid võtavad töö üle kuidas seda reguleerida. Võrdleva meetodi ülesandeks on parema ülevaate andmine siseriiklikust süsteemist. Kui
kuidas töötulemust realiseerib. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Nii tegutsevad näiteks FIE-d. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) sõlmitakse tööleping, s.t kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (edaspidi T) teeb teisele isikule tööandjale (edaspidi TA) tööd ja allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA maksab tehtud töö eest tasu, TLS § 1 lg 1. 2) isik nimetatakse (valitakse) ametikohale, suhte aluseks on nimetamise või valimise akt.
koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks
aaeb-2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus VVM - vabariigi valitsuse määrus VÕS - võlaõigusseadus õpik - Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Koost. M. Muda. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008 I Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus - töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Tööõiguse kujunemine - Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitse õigusena, sest töötaja oli töösuhtes majanduslikult nõrgem pool. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Kujunes välja koos industrialiseerimise ja masstootmise tekkimisega. Tööõigus hakkas arenema 19. sajandi lõpus. (Eestis baseerus tsiviilõiguslikul teenistuslepingul, mille sisuks oli teise isiku tööjõu kasutamine, mis oli olemas ka Balti eraseaduses.)
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud
TÖÖÕIGUS Usaldusisik - tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisiku õigused: · teda ei tohi koondada, vallandada, diskrimineerida, · tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; · saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga;
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast
09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Miks peab tänapäeval töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust
alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsundusleping). (1.1.1) töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel (TLS § 1 lg 1): - teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile - tööandja maksab töötajale töö eest tasu Allumine on töölepingu kese, kui alluvussuhet ei ole, siis on tegemist võlaõigusliku lepinguga (KL; TVL) – neil on võrdsed läbirääkimisvõimalused. Samas tänapäeval on töötaja palju parem ekspert kui tööandja, aga ikkagi peab olema alluvussuhe. Alluvus väljendub selles, et tööandja määrab kindlaks töö tegemise aja, viisi ja koha. Miks tööandja tahab TL alusel sõlmida KL – töösuhtes on töötajal väga palju
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel:
Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult
tööandjaga, kelle õigusi tuleks kaitsta. 2. Mida peetakse silmas tüüpilise (klassikalise) töösuhte all? Millised on ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis on tulevikutöö? Kas ja kuidas see muudab tööõiguse kohaldamisala? ❏ Tüüpiline (ehk klassikaline) töösuhe - töösuhe, milles on töötajal üks kindel töökoht, tema ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping ning tema koormuseks on täistööaeg. ❏ Ebatüüpilised töösuhted - töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping, töötaja asub tööle osalise tööajaga, renditöö, kaugtöö, nõudetöö (Nõudetöö korral võib olla kokku lepitud minimaalne ja maksimaalne tööaeg, samuti võib tööaja kokkulepe puududa. NB! tänapäeval ei ole nõudetöö Eestis
ületöötunnid ja mis peamine, kuidas tekkinud ületunde hüvitada töötajale. Kuna summeeritud tööajaarvestuse rakendamine on pigem erand kui reegel, siis veel erandlikum on antud arvestuse korral ületundide tekkimine ja nende hüvitamine rahas. Kuna seadus on äsja jõustunud ja tegemist on ühe erandliku ja keeruka olukorraga, ei ole seadusandja suutnud näha ette kõiki üleskerkivaid nüansse ja üksikasju, samas aga peavad raamatupidajad antud olukorras hakkama saama ilma töötaja ja tööandja huve kahjustamata. Antud probleemide käsitlemisel on vaadeldud ja kirjeldatud reaalset olukorda, mis kerkis üles OÜ-s Kinnisvarateenindus ja lisaks asjatundjate arvamusele tuuakse välja ka töötajate seisukoht antud teemal. Lisaks ületunnitöö tasustamisele keskendutakse käesolevast töös ka täiesti uuele ja Eesti 3 Vabariigis esmakordselt tööandjale kehtima hakanud kohustusele, ajutise töövõimetuse
majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulunduaorganisatsioon ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. (MTÜS) 8. Aktsiisimaks - kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus. 9. Alampalk - ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on kehtestatud seadusega ja kehtib enamikule täistööajaga töötajatele kogu riigis. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Mahaarvamised on riigiti erinevad. Miinumpalga jaoks lepitakse enamikus riikides kokku kuupalga määr. 10. Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine
tagajärgedega. AKTIIVNE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA- riik tegeleb tööpuuduste põhjustega. 25. Kuidas toimib töötuskindlustussüsteem? Kellel on õigus saada töötuskindlustust? Töötuskindlustuse ülesanne on kindlustada inimesele töötuse ajal majanduslikuks toimetulekuks piisav sissetulek, ent samal ajal peab see toetama ka töötu võimalikult kiiret tööellu naasmist. Õgus toetust saada on töödotsival töötul. 26. Tööaja fikseerimine töölepinguseaduses. Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). 27. Kuidas reguleeritakse tööealise elanikkonna õiguseid ja kohustusi? 28. Mis on ametiühing? Ametiühing on organisatsioon, mis tekib ainult töötajate soovil ja algatusel selleks, et töötajate ühisel jõul ja koostöös tööandjaga parandada töö- ja elutingimusi ning kaitsta töötajate õigusi ja huve.
kõrgemad ametikohad ja pikaajalised töötajad vastavalt tööstaažile ja keskmisele töötasule. Hüvitise arvutamine käib sarnaselt Eestile: esimese 3 kuu jooksul saab 75% töötaja keskmisest palgast, järgmised 4 kuud saab 50% keskmisest palgast ja edasi 45%. Esmaskordsed töötud ja pikaajalisd töötud(üle 12 kuu) saavad hüvitise miinimummäära ulatuses. (Размер… 2015) Töösuhted on Venemaal reguleeritud kollektiivsete töölepingutega. Lepingus on kajastatud tööandja ja töövõtja andmed, kohustused ja tasud. Töölepingu võib tööandja lõpetada igal ajal vastvalt ilmnenud vajadustele või töötaja poolt rikitud punktidele. Venemaa on endiselt kasutusel ka tööraamatud, kuhu tehakse sissekandeid töökogemuste kohta. Riigieelarvesse laekuvad maksud pole suuresti erinevad teiste riikidega võrreldes. Peaksime arvesse võtma Venemaa kui riigi võimekust ja suurust, kõikide maksude
organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks: ● Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; ● Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida;
Mõisted 1. Riskianalüüs Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele. 2. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. 3. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. 4. Sisekontroll Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 5
(võrdseid olukordi tuleb käsitleda võrdselt). Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et puudub igasugune otsene või kaudne diskrimineerimine. Võrdne kohtlemine tähendab ka isikute vaba liikumise põhimõtet, et ei oleks piiranguid töö saamisel. Euroopa Liidu Liikmesriigi kodanikul on õigus vabalt valida elu ja töökohta. Eestis- Soolise võrdõiguslikkuse seadus-tagab põhiseadusest tuleneva soolise võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse. Tööandja peab järgima töötaja võrdse kohtlemist ja tagama kaitse diskrimineerimise eest. 5.Euroopa Liidu õigussüsteem- esmane ja teisene õigus Esmane õigus-EL põhiõiguste harta, EL sotsiaalharta, Euroopa põhiseaduse leping, Maastrichti leping Teisene õigus- direktiivid, meeste ja naiste võrdne kohtlemine, meeste ja naiste võrdne tasustamine. Õiguse allikateks on nii esmane e primaarne, kui ka teisene e sekundaarne õigus. Primaarse õiguse
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb
Kuna selle teema kohta leiduvaid raamatuid on väga vähe, leidsin ma kõige värskemat materjali ja informatsiooni ajalehtede artiklitest ning internetist. MÕISTED JA ANDMEALLIKAD Tööturg on abstraktne turg, kus saavad kokku töö otsija ja töö pakkuja. Tööturul on kaubaks tööotsija oskused teha teatud tööd ja töö, mida teha vaja on. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Sellist olukorda ei eksisteeri praktiliselt kunagi. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks. Olukorda tööturul hinnatakse kõige sagedamini rahvastiku hõiveseisundi järgi. Vaatluse alla
Tööandjal tekivad tema väitel paindlikumad võimalused töö ümberkorraldamiseks, nii et kogu ettevõtmine pankrotti ei läheks. «Kui ikka 10 protsenti tööjõust tuleb koondada, et ülejäänud 90 protsenti oma töö säilitaks, siis tuleb seda ka teha. Paindlikumad suhted ja töötukassa tugi jätab ellu paljud väikeettevõtted,» lausus Kõiv. «Töökohad säilivad ja kergemini luuakse uusi. Seaduse jõustumisel ei pea tööandja enam pidama riigiga paralleelselt personaliarvestust.» Uus töölepingu seadus jõustub 1. juunist 2009. Toimetas Alo Raun, vanemtoimeta Noorpoliitikud kutsuvad üles laenuvabadele pühadele 18.12.2008 www.tarbija24.ee Poliitilised noorteühendused kutsuvad üles inimesi pühade eel kainet mõistust säilitama, oma rahalisi võimalusi arukalt hindama ja mõttetuid kulutusi vältima.
· Kuidas võimaldab tööviljakuse kasv ettevõtetel ja töölistel aja jooksul rohkem teenida? · Kuidas samal ajal varustada tarbijaid paremate ja odavamate toodetega? · Kuidas seletada palkade tõusu nõudluse ja pakkumise muutustega? · Millised peamised muutused on aastate jooksul tööjõus toimunud? · Kuidas on seotud tööliste investeeringud oma oskustesse ja teadmistesse ning nende võime pidevalt kohaneda muutuva majandusega ja sellest kasu saada? · Kuidas tekkisid ametiühingud ning kuidas mõjutas nende kasv tööseadusandlust? · Kuidas on aastate jooksul muutunud töötajate ja juhtkonna vahelised suhted? Tööjõu koosseis Tööjõu moodustavad kõik vähemalt 16-aastased inimesed, kes parasjagu töötavad või otsivad tööd. Eestis on umbes 49% rahvastikust tööga hõivatud. Sellest umbes 11% tegeleb põllumajandusega, 32%
4) 17 aastased tööd, mis ei ole keelatud töölepingu seaduse §7l2 alusel. Nõusolek vaja seaduslikult esindajalt. Kuid alaealine ei tohi teha tööd, mis: a) ületab tema kehalisi võimeid b) ohustab tema kõlblust c) sisaldab ohte, mida ta ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuste või väljaõppe puudumise tõttu d) takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist e) ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. 4. Kes võib olla tööandja Tööandja võib olla: juriidiline isik (eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik), 18 aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. 5. Millistele tegevusaladele ei laine töölepingu seadus? Tööõiguse normid ei laiene eriseadutega reguleeritud teenistujale riigi ja KOV asutustes. 6. Mis on tööleping? Millist osa ta etendab töösuhtes? Tööleping Töölepingu alusel teeb füüsiline isik, st. töötaja teisele isikule, st. tööandjale tööd, alludes
perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised suhted vajavad korrastamist, poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad töölepingu tulemusel. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksma töötajale tööeest tasu, ning peab kindlustama talle ettenähtud töö tingimused. Tööõiguse kujunemine: Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitseõigusena, sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemaks pooleks. Töö õigus kujunes välja koos
töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik poolte vahel välja kujundada töösuhe, mis arvestab mõlema lepingupoole vajadusi ja huve. Rohkem võimalusi kasutada kaugtööd, osalise tööajaga jne. TLS normid laienevad ainult tööle, mida tehakse töölisena või teenistujana. Ta ei laiene riigi ja kohaliku omavalitsuse (KOV) asutustele, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistujale jne. Nende teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus (ATS). Avalik teenistus on teenistus, kus töötatakse riikliku või KOV asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikad on: 1.Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid. 2. Euroopa sotsiaalharta teostab või reguleerib Euroopa Liidu (EL) sotsiaalpoliitikat, sh töösuhete reguleerimise aluspõhimõtteid. Töösuhte reguleerimine EL-s on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. 3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid. 4
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Teie käes on raamat, millest leiate selgitused 2009. aastal jõustunud töölepingu seadusele. Töölepingu seadus reguleerib töötaja ja tööandja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. Seadus koondab individuaalset töösuhet reguleeriva normistiku, sealhulgas reeglid töölepingu sõlmimisele ja lõppemisele, töötasule, töö- ja puhkeajale, puhkusele ning vara- lisele vastutusele. Raamatu eesmärk on pakkuda vajalikke teadmisi, kuidas töölepingu seadust rakendada ja oma töösuhtest tulenevaid õigusi otstarbekalt kaitsta. Selgitused on mõeldud neile, kes
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö
ühendused. Nende eesmärk on edendada kohaliku elu ja tugevdada inimeste ühte kuuluvus tunnet. Seda laadi seltsi ja ühinguta töös osaleb inimene vabatahtlikult rahalist tulu saamata. Samas annab see võimaluse enese teostuseks ja tunda end täis väärtusliku ühiskonna liikmena. Kodaniku ühendusi on 3 liiki: MTÜ-mitte tulundus ühingud(kõige rohkem) ja nende loomiseks on vaja 3 iskut ja põhikirja. Kord aastas üldkoosolek, ametlikult registeeritud. SIHTASUTUSED-on asutatud mingi kongress probleemi lahendamisekd ühiskonnas. Sageli rahastatakse mingit kindlat valdkond. Registeeritud. SELTSINGUD-mitte formaadsed ühendused, tkivad iseenesest, ei ole ametlikult reigisteeritud. Keegi ei tea palju neid ametlikult on . Tugev kodaniku ühiskond on demokraatia tagatiseks. Nt kohaliku looduskaitse seltsi survel võib valisus loobuda jäätme hoidla ehitamisest elamete lähedusse. Kodaniku ühiskonda alla kuuluvad: *korteri-ja suvila ühistu. *huviala ühendused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
