......4 1.2. Tööandja kohustused suhetes ametiühingutega...................................................5 1.3. Usaldusisik...............................................................................................................7 2. Ametiühingute ajalugu..................................................................................................9 2.1. Ametiühingute teke Eestis....................................................................................10 2.2. Ametiühingud Eesti Vabariigis............................................................................11 2.3. Ametiühingute nõukogulikud aastad..................................................................11 2.4. Ametiühingud taasiseseisvunud Eestis................................................................11 3. Hetkeolukord Eestis.....................................................................................................14 Kokkuvõtte............................................
(Keskerakond, SDE) Parempoolsed esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Nende meelest peab iga inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama ise. Parempoolsed kannavad oma nimes tavaliselt märksõnu konservatiivne, kristlik-demokraatlik või liberaalne.(IRL, reformierakond). Tsentristid on parteid, kes mõnes küsimuses kalduvad vasakule, mõnes paremale. (rohelised, rahvaliit) 2. Kodanikuühendused ja ametiühingud Tänapäeva demokraatlikus riigis pole klassikalised parteid ja ametiühingud, et osaleda avalikus elus. Nende kõrval on saanud populaarseks tegevused, mis polegi otseselt võimuga seotud. Tihti on kavandatav tegevus kestvam ning nõuab seetõttu püsivamat organisatsioonilist või juriidilist vormi. Sellised kodanikuühendused tegutsevad paljudes ühiskonna valdkondades. Jagunevad ülesehituselt ja tegevuspõhimõtetelt: MTÜ, SA ja seltsingud. Lisaks parteidele on
Ametuühingute peamiseks ülesandeks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Ametiühingud ei sõltu riigiasutustest, tööandjatest ega teistest organisatsioonidest ja on täiesti iseseisvad. Igal isikul on õigus liituda mõne ametiühinguga, või see ise asutada. Samuti on igal isikul ka õigus mitte kuuluda ametiühingusse. Töötaja võib liituda nii oma töökohal oleva ametiühinguga kui ka iga teise ametiühinguga. Ametiühingud üritavad konflikti korral jõuda kokkuleppeni tööandjaga, üritades seista võimalikult palju töötaja huvide eest. Tavaliselt tööandja ja ametiühing saavutavad konsensuse, aga äärmuslikemal juhtudel, kui kokkuleppele ei jõuta, algatab ametiühing tööseisaku e. streigi. Viimase eesmärk on saavutada omapoolsete nõudmiste täitmine tööandja poolt. Levinum streikide põhjus on näiteks erimeelsused palgatõusu osas. Üks hetk annab üks osapool streigile järgi. Mõnikord
peaaegu kõik · Vahepeal kerkisid esile ka konservatiivid · 1905 said uuesti võimule liberaalid Majanduslik areng · 19. saj. Inglismaal juhtiv positsioon maailmas · Sealne raha (naesterling) usaldusväärseim · Inglismaa käsutuses oli odav tööjõud ja tooraine · Suur maaelanike vool linnadesse · 19. saj. lõpul positsioon muutus, USA ja Saksamaa tempo kiirem · 20. saj. algul USA ja Saksamaa Inglismaast ees Majanduslik areng Ametiühingud · Töölised lõid ametiühinguid, kuhu esmalt kuulusid oskustöölised · Eesmärgiks oli majandusliku olukorra parandamine, üksteise abistamine · Mõjukaim võistlusvahend- streik · 1867 loodi Parlamendireform- töölised said parlamenti · Ametiühingud olid tugevaks poliitiliseks jõuks Inglismaal Tööerakonna loomine · 19. saj lõpp- oli tööpuudus ning palju töötuid · Töötud moodustasid ametiühinguid oma õiguste kaitsmiseks · 1893
Kõik inimesed võivad kuuluda ja luua parteisid Erakondadesse kuulub 5% täiskasvanud EV kodanikest Vasakparteisid iseloomustab sotsiaalne õigus. Riigi ülesandeks on võimalikult suur toetus. Paremparteisid iseloomustab moto: inimene peab ise oma eluga toime tulema Reformierakond Isamaa ja Respublika Liit Kristlikud Demokraadid Keskerakond Rahvaliit Sotsiaaldemokraadid Vasakpartei Ametiühingud Poliitikat kujundavad ka ametiühingud. Nendeg peetakse läbirääkimisi tööalastes küsimustes (palk, tööaeg, ohutus, sotsiaalkindlustus). Eesti Ametiühingute keskliit ühendab 25 tööstuse, kaubanduse, transpordi ja ehitusega seotud kutsealade liitu. Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon koondab teeninduse, kultuuri ja hariduse valdkonna. Mõlemal organisatsioonil on üle 7000 liikme. Õiguskaitse ja kohus
1905-1906 toimus I Vene revolutsioon (lüüa saamine sõjas Jaapaniga tõukeks) : Ajendiks Verine pühapäev. Revolutsioon suruti maha sõjaväe abil.Revolutsiooni mõjul anti välja 17.oktoobri manifest. Kehtestati sõna, koosoleku ja organisatsioonide loomise vabadus. Lubati kokku kutsuda valitav esindusvõimu organ Riigiduuma. Venemaal hakkas kujunema konstitutsiooniline monarhia: *loodi poliitilised erakonnad ja ametiühingud, leevendati tsnsuure. 1906-1909 teostati Stolõpini juhtimisel agraarreform: *talupoegadele anti õigus oma hingemaa enda omandisse kinnitada ja lahkuda külakogukonnast. Majapidamise arendamiseks antakse laenu. Talupoeg võis maa müüa ning kolida Siberisse vabadele maadele. Pangast oli võimalust saada laenu. Venemaa kiire areng väljendus: *kiires rahvastiku kasvus *raudteevõrk *kiiresti arenes tööstus. 20
Uus tehnika, uus tootmisviis Sekkusid Euroopa asjadesse Dzassiajastu President Franklin Delano Roosvelt Demokraadid Tarbekaupade hulgitootmine Jäi eemale Rahvasteliidust Pilvelõhkujad Kuritegevuse kasv Vabariiklased Elavnes ehitustegevus Isolatsionism Kaheparteisüsteem Ametiühingud Mõju suurenemine Ladina- Maffia Ameerikale Paremerakonnad Suurlinnade kasv Suur majanduskriis Uued kaubad Neutraliteediseaduse Kongress Suurlinnade kasv vastuvõtmine Reisilennukid
Too näited kõikidesse valdkondadesse Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Palju skandaale Toetasid ettevõtlust Vabaduste puudumine Plaanimajandus President F.D Roosevelt ametiühingud Mittesekkumine Hoolitsemine abivajajate Demokraatlik partei poliitikasse eest Uued tehnikaviisid Keeldus põhikirjast Kuritegevuse kasv Vabariiklased Ei suutnud end ise Saksamaa abistamine Hea ühiskonna olemasolu Valitseb presidentaalne reguleerida võim
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigu...
nõudma siis tööandja premeerib neid ja tõstab palka 3) Algus polnud suuremaid organisatsioone kuhu poole pöörduda, et palka juurde nõuda jne 6.Miks hakkas 19.saj lõpus tööliste olukord paranema? Töölisliikumine. Töökord hakkas paranema kuna töölised hakkasid kurtma, et valitseb suur ebaõiglus. Osa töölisi liitusid ametiühingutega mis aitasid töötingimusi paremaks saada. 1880 hakkasid ametiühingud ettevõtete juhtidele nõudmisi esitama ja streike korraldama. Hiljem olid ettevõtjad sunnitud töötingimusi parandama. Töölised nõudsid enamasti suuremat palka, siis veel pikemat puhkeaega ja paremat haridust, samuti ka paremat töökeskkonda(ilusamad tualetid, vabrikusööklad) 7.Muutused transpordis 19.saj? Mõju inimese elule. Ehitati välja raudteed, uued kanalid, veeteedele aurikud, alguse sai ka autode ja lennukite tootmine. Transpordirevloutsioon
aastal. 1917. aastal ning peale seda aastal 1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit. Suurteks juhtideks olid: Adolf Hitler Benito Mussolini Lenin ja Stalin Kommunistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Fasistid Töölispartei. Uus majandus poliitika Majandust juhtis riik, Moodustatikorporarsioone (NEP), Plaanimajandus, Plaanimajandus, ehitati ja Ametiühingud ja parteid Kolhooside tekke, Gulagid, kiirteid, sõjaväe areng. (v.a.Fasistid) kuulutati Industraliseerimine, ebaseaduslikuks, Ainupartei Ainupartei Juhikultus ehk ülistati juhti, Juhikultus, Plakatid ja Salapolitsei, Kollektiviseerimine reklaamid juhist, Juhikultus, Salapolitsei. Ajakirjandust oli riigi
26. 1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset
Hetkeseisuga veel ametiühingutel on päris palju õigusi ja privileege, näiteks 99% Eesti ettevõtetes tegutsevatest usaldusisikutest on ametiühingute valitud. Kuid valitsus kavandab uut eelnõu, mis kärbib ametiühingute õigusi tunduvalt. Valitsuse eelnõu: vähendab töötajate õigusi ja võimalusi ise otsustada oma esindajate üle töötajaid esindaks informeerimisel ja konsulteerimisel vaid üks usaldusisik, sisuliselt jätab ametiühingud ilma õigusest esindada töötajaid osaledes informeerimises ja konsulteerimises töökohtadel; kaugema eesmärgiga soovib tõrjuda ametiühingud välja töökohtadelt; ei lisa midagi töötajate usaldusisikute õigustele; ei loo tingimusi, mis on hädavajalikud efektiivseks dialoogiks tööandjaga töökohal; nõuab informeerimise ja konsulteerimise protseduuris osalevalt usaldusisikult formaalset volitust esindada kõiki töötajaid; eelistab
2.Ametiühingud 3.Efektiivsuspalk 1. Miinimumpalk ● Miinimumpalk on tasakaalupalgast kõrgem vähekvalifitseeritud tööjõu puhul, näiteks noored ● Empiirika: 10% miinimumpalga suurendamine, suurendab noorte töötust 1-3% ● Aga miinimumpalk ei selgita suurt osa loomulikust tööpuudusest, sest enamus töötajaid saab tasakaalupalgast kõrgemat palka. Kui tõstame miinimumpalka siis see vähendab ümbrikupalkade hulga. 2. Ametiühingud ● Ametiühingutel on monopoolne võim. Seda kasutatakse oma liikmetele kõrgema palga nõudmisel. ● Ametiühingute Liikmelisus Ja kollektiivlepingutega kaetus Sees-ja väljasolijate teooria Seesolijad: Hõivatud ametiühingusse kuuluvad töötajad, kelle huvi on säilitada kõrge palk. Väljasolijad: Töötud , kes ei kuulu ametiühingusse ja kes oleks pigem huvitatud tasakaalupalgast, et oleks rohkem töökohti. 3. Efektiivsuspalga teooriad
Miks oli tööandjal kerge töölisi ära kasutada? · Vaeste rasket olukorda võeti paratamatusena · Töölised lootsid et kui virisemata rügada, läheb olukord paremaks · Keegi ei tahtnud musta nimekirja sattuda · Ei protesteeritud (kirjaoskamatus takistas aktsioonide toimumist) · Streigid olid seadusega keelatud · Riik lähtus tööandja huvidest Töölisliikumise teke · Alguses ei mõistetud valitsevat ebaõiglust · Osa töölisi koondus ametiühingutesse · Ametiühingud hakkasid nõudmisi esitama ja streike korraldama · Nõuti kõrgemat palka, pikemat puhkeaega, paremat haridust, masinate täiustamist, paremat töökeskkonda · Riikide valitsused hakkasid 19.saj lõpul, peale töölistele valimisõiguse andmist nende heaolule tähelepanu pöörama
- Eesti Rahvusringhääling ERR II sektor ERASEKTOR (kõik eraomanduses olevad ettevõtte; tulu saamis eesmärk..) Siia kuuluvad näiteks: - pangad: Swedbank, Ühispank - AS-d - OÜ-d - EMOR - Saar Poll (küsitlusfirmad) III sektor MITTTULUNDUSSEKTOR (ei tegele tulu saamis eesmärgil) Siia kuuluvad näiteks: - korteriühistud - spordiseltsid ja -klubid - ametiühingud - SA-d - MTÜ-d ( MTÜ Setu Riders) - seltsid - looduskaitseühing jm.
tähtsaim ülesanne. Inimelude väärtus oli väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel oli igati õigustatud. mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias: Kehtis üheparteisüsteem. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Mussolinil oli piiramatu võm (oli kogu Itaalia rahva juht). Ettevõtteid kontrollis riik. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone, mille tegevust kontrollis fasistlik valitsus. Ametiühingud ja kõik poliitilised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. 4. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (lk 58-61): kes olid Adolf Hitler ja natsid: Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimees, Saksamaa poliitik, riigipea. miks kerkisid natsid Saksamaal esile: Mõne aastaa kehtestasid nad riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. mis on "Mein Kampf" ja millest see räägib: Hitleri kirjutatud raamat (,,Minu võitlus"), mis rääkis ta
Huvirühmade liigid: 2. Kogukondlikud rühmad- hõim, suguvõsa, kastisüteem , etnilised rühmad. Organiseerumatud. Rühma liikmed väljendavad oma hoiakuid valimiste, protestiaktsioonide, vägivalla kaudu. 3. Institutsioonilised rühmad: sõjavägi, riigiametnikud, kirikud, ülikoolid, teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena 4. Kaitserühmad: ametiühingud, seisab töötajate õiguste eest, kaitsevad kindla rühma huve, eesmärk riigivõimu mõjutamine. 5. Edendamisrühm- kes püüab mingit väärtust v elementi edendada laiemalt . . nt. naisühendused, rohelised. Huvirühmade mõjukus: Määrand poliitilise süsteemi iseloom: Pluralism, Korporatism,Kontrollitus/allutatus Huvirühma legitiimsus Liikmeskond Selle arvukus, esindavus, kui mõjukas, pühendumus Rahavõimaluste olemasolu
oli hariduse omandamine tunduvalt lihtsam, kättesaadavam, lausa kohustuslik ja mis kõige olulisem tasuta. Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed, pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. Seda kõike kompenseerisid rajoonikomiteed ja asutuste ametiühingud. Perekonna eelarvest see ei läinud. ,,Raudse eesriide" tõttu oli reisimine välismaale komplitseeritud. Kapitalistlikesse heaoluriikidesse reisimiseks tuli läbida toutu bürokraatlik kadalipp. Pidi tõestama, et olid truu kommunistlikule ideoloogiale. Olid teatud tingimused kapitalistlikesse riikidesse reisimiseks: kodanik pidi olema abielus ja ei tohtinud olla sugulasi välismaal. Nõukogude Liidu piires ja sotsialistlikesse välisriikidesse sõitmine oli tunduvalt lihtsam
Kodanikuühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused.
Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende
asuva Ringkonnakohtu valvel olnud sõjaväeüksus tule rahva poole. Tapeti 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli üle 200. Pärast Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti avaldamist, asutati Eestis esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, mille rajajaks oli J. Tõnisson, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi ka esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. (Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon [WWW]) 10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, sellest hoolimata 12. 20. detsember 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paides ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide
mille põhjuseks on halvad töötingimused või madal palk. Kuid kuidas mõjutab see meie ühiskonda? Streik pärineb 18-19. sajandist, mil toimus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre oli periood, mille põhitunnuseks oli manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Sel ajal polnud tööliste töötingimused väga head ning palk oli ka kehvavõitu. Siis hakkasidki töölised organiseerima ametiühinguid, kuhu ühinesid esmalt oskustöölised. Ametiühingud pidasid tööliste nimel läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu oma sihiks üksteise majandusliku olukorra parandamise. Tööliste võitlusvahendiks oli streik, nagu on see ka tänapäeval. See pole esimene kord, mil pedagoogid streigivad. Õpetajad streikisid ka 4. detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni eestvedamisel. Seda peetakse Eesti üheks suuremaks streigiks. Eesti kõige pikimaks streigiks on 2004. a. septembris toimunud
Margaret Thatcher kas vaid Raudne Leedi? Proua Thatcher on jätnud ajalukku tugeva jälje, olles esimene naispeaminister Suur- Britannias. Ja veel kolmekordne! 1975.a sai temast Briti konservatiivide liider.Võimule saades lubas ta lõpetada Briti aeglase majandusarengu ja kiirendada seda. Ta oli tugevalt vasakpoolsete vastane. Thatcher lubas teha lõpu sotsialismile tema silmis riigistamine. Ametiühingud olid jama, riigistatud ettevõtted samuti. Tema silmis aitasid eraettevõtted majanduse kitsikusest välja. 80ndatel, Thatcheri 'valitsusajal', oli Suur-Britannia majanduslikult heal järjel. Enne parlamendi liikmeks saamist oli Thatcher hoopis teisel alal. Kuna ta oli omandanud Oxfordi ülikoolis keemiku hariduse, siis töötas ta keemikuna firmades, kus ta aitas välja töötada võimalusi jäätise säilitamiseks. Samuti näitas Thatcheri nö inimlikkust ka see, et peaministriks olemine ei takistanud tal (võimalusel) iga päev oma abikaasale ja/või k...
ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. Veretöö toimus 16. oktoobril ning selle tulemusena sai surma 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli 200. Päev pärast Tallinna tragöödiat kirjutas Nikolai ll alla 17. oktoobri manifestile. Asutatakse esimesed poliitilised parteid – Balti Konstitutsioonipartei, Eesti Konstitutsioonilis-demokraatlik erakond ja Rahvameelne Eduerakond. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Sisuliselt olid peaaegu kõik eesti erakonnastunud või erakonnastumata poliitilised voolud ja liikumised valitsusega opositsioonis. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi. 17. oktoobri manifestile järgnenud vabadusepäevad jõudsid haripunkti detsembri algul. Paljudes kohtades mingi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, looda
Töö riigiasutustega Koostöö erakondadega Otsene surve: Mõjutatakse parlamendi liikmeid või tippametnikke Survegruppide poliitiline roll on riigiti erinev. o Valitsemiskorraldus o Poliitiline kultuur o Ühiskonna ees olevad probleemid. Sotsiaalsed liikumised Erineb survegrupist ja erakonnast oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Tänapäeval kujutavad need endast rahvusvahelist võrgustikku.NT: 20 saj. Algul ametiühingud., erakonnad(rohelised). 20.saj II poolel kerkisid esile vaimsed väärtused.(võrdsus, turvalisus, õiglu, keskkond). Uute sotsiaalsete liikumiste tunnusjooned: Killustunud võrgustikud, ebaselged Toetajaskond on laialivalguv ja muutub pidevalt Probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi vastukajale Tegevus ei mõjuta otseselt nende enda sotsiaal-majanduslikku olukorda Eelistavad otseseid aktsioone Sagely riigiülesed, vahel üleilmsed.
diktaatorist riigipea kuni oma surmani aastal 2005, olles sellega ühe pikima ametieaga president. Samal ajal kui teised isehakanud valitsejad Aafrikas pooldasid mitmeparteilist demokraatiat, eelistas Eyedema endiselt totalitaarset riigikorda oli ainult üks partei. Togos oli palju siseriiklike probleeme. Näiteks, 1985. aasta suvel toimusid mitmed pommirünnakud pealinnas Lomes. Rahvas ei olnud valitsemiskorraga rahul, toimusid kahtlased mõrvad ja teised kuritööd. Erakonnad ja ametiühingud nõudsid rahuldavates tingimustes valimisi. Võim oli aga nii tugevalt president Eyedama käes, et ta võitis kõik valimised ülekaalukalt. Aasta 1991 kevadeks oli riigipea sunnitud läbi viima reforme, sest streik jätkus. Juulis ja augustis 1992 peeti läbirääkimisi uue poliitilise kokkuleppe loomiseks. 27.septembril võeti vastu uus demokraatlik põhiseadus, mis ametlikult algatas Togo neljanda vabariigi.
ja pool aastat teised kuna vahepeal oli vaja teha tööd. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild, vallalistel Mustpeade gild. Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud - tsunftid, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail,
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuuriks loetakse vägivallaga võetud võimu, kus võim on koondatud ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu. 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul asendus demokraatia diktatuuriga ning 1939. aastaks valitses dikatuur enamikes Euroopa riikides. Miks kehtestati paljudes riikides karmikäeline diktatuur? Itaalias vahetusid valitsused väga tihti ning linnades oli suur tööpuudus. Neis tingimustes loodi Rahvuslik Fasistik Partei, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Tema lubas majanduselu taas heale järjele viia ning leidis palju toetajaid tänu rahva ülistamisele. Lõpuks 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku dikatuuri kinnistamine. Nõukogude Liidus oli totalitaarne diktatuur. Diktatuur kujunes seal välja aastate vältel. 1918. aasta jaanuaris saadeti laiali Asutav Kogu ning mõne ...
Inglismaa Parlamentaarne monarhia -Leiboristlik partei ja Liberaalne partei. -Kolooniatele toetumine, sealt said tehased Toorainet, Hirm Sksmaa ees. -Maksude tõstmine viis riiki edasi, Vananenud Tehnika tõttu rolli langus maailmamajanduses. Prantsusmaa Demok. Vabariik -Kiriku roll riigi ning haridussüsteemist kaob - Rivaalitsemine GB lõppes, Liit Venemaaga Sksmaa vastu, Sõda Preisiga (kaotab), Lootsid Tagasi saada Elsas ning Lotringi piirkonda. Sksmaa Monarhia -Saksa sotsiaal demokraatlik partei -Kooniaal poliitika, hirm GB laevastiku ees. -Sidus end maailmakaubandus ning maailma- Rahandus süsteemiga. USA - Vabariik -Ametiühingud(maailma tööstus töölised) -Sekkuti maailma poliitikasse (Suur edu) -Kiire areng, Suur eksport, orjuse kaotamine, Sisserännet ei piirata. Venemaa Absoluutne monarhia -Siseriikligud pinged, Revolutsioonid (maha) -Suur lüüasaamine, Üritati Balkanit aidata Austria-Ungari vastu. -Kiiresti arenev riik I ms põ...
Mida suurem oli Itaallaste rahutus seda rohkem suurenes fasistide mõjuvõim. 1921.aastal saavutas fasistlik partei võidu. 1922.a. määrati Mussolini peaministriks. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem ja hakati fasistlikku diktatuuri kinnistama. Loodi salapolitsei ja koonduslaagreid. Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja muudeti ta kogu Itaalia rahva juhiks e. Duceks. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtjaid kontrollis riik. Keelati ametiühingud ja teised politiilised parteid.Ametiühingute asemele loodi Korporaatsioonid. Tsenseeriti ajakirjandust. Riik määras töö-ja igapäevaelu. Mussolinit tunnustati paljudes riikiides. Nende hulka kuulus ka Winston Churchill. Paljud arvasid, et Mussolini oli suutnud luua hästi toimiva riigi. Itaalia diktatuur oli mõnevõrra mõõdukam, võrreldas Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liiduga. Mussolini välispolitiika oli sõjakas, eesmärk oli muuta Vahemeri Itaalia sisemereks. Praegust
ametiühingute tegevusest on võrdlemisi madal. Kahjuks on tänase seisuga olukord üsna samasugune. ELANIKE SUHTUMINE AMETIÜHINGUTESSE: väga vähesed kinnitasid osalemist kodanikuühendustes (vaid 14% küsitletutest) ning kõigest 13% küsitletutest leidsid, et nad peaksid olema ühiskondlikult aktiivsemad. Vastustest ilmnes, et väga suurel osal inimestest puudub arvamus ametiühingute kohta ning nad ei tea ametiühingute tegevusest kuigi palju. Ligi veerand vastajatest leidsid, et ametiühingud on passiivsed ja nõrgad. Eestis on palju ametiühinguid,nagu näiteks: Riigi-ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liit(ROTAL) Eesti Teenindus-ja Kaubandustöötajate Ametiühing (etka) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Haritlaste Ametiühing
ergutamine. Seega tuleb majanduse elavdamiseks langetada makse. Aastaid on läbi meedia massidele pähe taotud müüti Eesti madalatest maksudest ning ülisoodsast maksu ja ettevõtluskeskkonnast. Tegelikkuses on Eesti maksukoormus üks maailma kõrgemaid, asudes 183 riigi arvestuses 131. kohal. Võimule tulles surus Thatcher Alamkojas läbi ametiühingute õigusi piiravad seadused. Eestis on ametiühingud nõrgad. Nad ühendavad vähemat arvu inimesi ja selle tõttu ei lähe nad nii kergesti streikide peale nagu mujal LääneEuroopas. Näiteks Soomes on ametiühingu liikmed rikkamad ja streikiv ametiühinguliige ei kaota sissetulekutes midagi. Eesti ametiühinguliikumine pole võimeline saavutama laia mõjujõudu. Thatcherismiaegses Suurbritannias erastati viimastel aastakümnetel tööerakondlaste poolt natsionaliseeritud ettevõtted. Sama teed on mindud ka Eestis
pahempoolsed erakonnad. Rahvarinne saavutas ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne valitsus asus riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. NSV Liidus lammutati täielikult tsaariaegne riigi aparaat ja rajati uus. Samuti võeti vastu uus põhiseadus. Saksamaal tegutses Hitler esialgu seaduse raames, hiljem sai temast ainuvalitseja. Saksamaa majanduskriisi lahendamiseks hakati majandust riiklikult juhtima, keelati kõik teised erakonnad ja ametiühingud ning kaotati töötus, kõik tööjõulised inimesed pidid töötama relvatehases. Itaalias Rahvuslik Fasistlik partei, tsensuur. Riik kontrollis ettevõtlust, töölised jagati kutsekogudesse. Osa riike vajas pigem demokraatlikku korda, kui diktatuurilikku korda, osad lihtsalt ei suutnud kehtestatud organisatsioonivormist vabaneda.
Günter Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" - kokkuvõte Akadeemia 1990 nr 4, lk 718 - 723 Nõukogude Liidu ebademokraatlikku struktuuri on püütud korrigeerida liidu algusaegadest peale. Töölised on tulutult nõudnud baasisotsialismi (ametiühingud jm), ehk siis tegelikult sotsiaaldemokraatiat. Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist. [leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha leninlik parteihierarhia, mistõttu on alati võimalik pööre stalinismi poole. [le...
Nad lõid rünnakrühmad, kes hakkasid kommunistidele vastu, seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Suurenes Töölispartei valijate arv. 1933. aastal nimetas riigipresident Hitleri vabariigi kantsleriks. Riigipäevahoone põlengu süüdlasteks nimetati kommunistid ja nad saadeti laiali ning kehtestati üheparteisüsteem, kus valitsejaks sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Keelati ametiühingud. Pärast riigipresidendi surma võttis Hitler endale selle ameti üle ja muutus diktaatoriks ehk füüreriks. 6. Totalitaarse ühiskonna tunnused: · Üks partei, üks ideoloogia · Juhikultus · Demokraatlike vabaduste ja õiguste piiramine · Riigi huvid kõrgemad kui üksikisiku omad · Sise- ja välisvaenlased · Sõjaks valmistumine · Sala- ja julgeolekuteenistused.
milles olid sotsiaalne ja rahvuslik alge, haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. Asutati esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja omavalitsust
hakkas pealinna kaitseks organiseerima rahvuskaarti. Pariisis toimus valitsusvastane ülestõus. Ülestõus saadi kontrolli alla ja võim läks Pariisi Kommuuni kätte. Nad tegid tööliste olukorra kergendamiseks muudatusi. Prantsusmaal polnud ametiühinguid. Inglismaal töölised hakkasid organiseerima ametiühinguid, nad pidasid läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu sihiks üksteise abistamise ning majandusliku olukorra parandamise. Nende mõjukaim võitlusvahend oli streik. Ametiühingud muutusid Inglismaal tugevaks poliitiliseks jõuks. Tööliste esindajad pääsesid parlamenti. 19. sajandi lõpul tekkis tööpuudus. Mina arvan, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei sarnanenud üksteisega. Neil olid erinevad valitsemis viisid ja eesmärgid, mille tulemusena oli neil erinev sise- ja välispoliitika. Inglismaa oli majanduses edukam ja töölisliikumine oli minu arvates Inglismaal arukam kui Prantsusmaal.
1922 loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevid liiduvabariike. Saksamaa ja sakslased polnud leppinud Versailles süsteemiga. Kuna Hitler võitles kommunistidega ja lubas Versailles süsteemi tühistada, siis oli tal palju poolehoidjaid. Tänu sellele pääses Natsionaal partei valitsusse ja Hitler sai kantsleriks. Kui riigipäeva hoones oli tulekahju, saadeti kõi parteid peale Natsionaal Töölispartei laiali ja keelati ametiühingud. Kui riigi president suri, võttis Hittler tema kohustused üle, muutudes diktaatoriks. Pärast seda hakti kaotama kodanike vabadusi ja õigusi ning algas tolitaarne riigikord. Suurbritanniaas ja Prantsusmaal oli suhteliselt pikk demokraatili minevik. Suurbritanniademokraatlik võim oli väga tugev, riigipeaks oli kuningas või kuninganna ja parteisid võis olla vaid kaks, mis olid mõlemad demokraatlike väljavaadetega. Prantsusmaal korraldati küll riigipööre, aga see suruti maha
daks kantsleriks Adolfi. Sellajal kui Hitler pidi vangistuses olema kirjutas ta raamatu. Kirjutamist alustas ta 1924a.kevadel. Raamatu nimi oli "Mein Kampf" Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine. Esimene köide anti välja 1925a ja teine köide 1926a. 1933a.toimus Riigipäevahoone põleng. Süüdlaseks peeti kommuniste. Valitsus sai erakorralise volituse kehtestada üheparteisüsteemi. Kõik erakonnad saadeti laiale peale NSDAP. Keelati ka ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse. Riigipresidendi surma võttis Hitler endale ka selle ameti. Abiellumine juudi kui võõra tõu esindajaga keelustati. Järgiti et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Tervetel ja tugevatel inimestel pidi rohkem lapsi sündima. Riigivõim sai õiguse sekkuda inimeste eraellu. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Juutide valduses old pangas, kaubandus ning muud tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad. 1935a
Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus (sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim)Iseloomuustas kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Töötu- ja vaesustoetused, pensionid ja stipendiumid kehtestati. Sotsiaalse turvalisuse ühiskond- ühiskond, kus riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile. Nt. Norra, kes hakkas kasutama põhjamere gaasi ja naftavarusid ja sai ülikõvaks riigiks. Ja Rootsi, kes ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks, kasutas ära sõjajärgsete kaupade puudust teistes riikides müües neile varustust. Ja kuna Soome pidi maksam NSVL sõjahüvitist, sidus neid majandus ja tööstus idapoolse turuga. Pärast hüvitise tasumist jäi soomele väliskaubandus tähtsale kohale, kuna ta sai tooteid...
näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühingud teetööliste ametiühing, erakonnad SDE, IRL, korteriühistud jne.) Riigi tunnused: territoorium, rahvas, majanduslik tegevus, rahaühik, sotsiaalsüsteem, transpordisüsteem, valitsus, rahvusvahelini tunnustatus, Põhiseadus, kohtusüsteem, Riigivõimu tunnused: 1. seaduste loomine 2. omab üht keskpunkti 3. maksude kogumine/kehtestamine 4. rahva esindamine rahvusvahelisel areenil 5. igapäevaelu korraldamine 6. kasutab vajadusel vägivalda
luua poliitilisi organisatsioone) · ERE (Esti Rahvameelne Eduerakond)- novembris 1905. J.Tõnissoni asustatud esimene legaalne patei Eestis (nõudmisteks konstitutsiooniline monarhia, Eestile enesemääramisõigus, talumaade suurendamine) · ESDTÜ (Eesti Sotsialldemokraatlik Tööliste Ühisus)- P.Speek jt., kelle eesmärgiks oli autonoomne Eesti sotsialistlikul Venemaal · ,,Teataja" ringkonnad ei jõudnud partei loomiseni · Loodi esimesed ametiühingud (Tallinnas ja Tartus) f)Rahvaasemike koosolek- revolutsioonimeeleolude rahustamiseks ja ühisseisukohtade väljatöötamiseks J.Tõnissoni algatusel Tartus novembri lõpul: · Üle Eesti u. 800 saadikut (vallad, linnad, seltsid) · Juba koosoleku algul vastuolud koosoleku juhataja valimisel · J.Tõnissoni pooldajad lahkusid ja toimus 2 eraldi koosolekut Mõõdukamad (J.Tõnisson) ,,Bürgemüsse" saalis Radikaalid (Jaan Teemant) Tartu Ülikooli alusas
Selles võis olla midagi head ja samas ka halba. Poliitika ja elu arenes sel ajal , tehti reforme ja arendati tööstust , kaubandust ja muud. Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks leidis 16. oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek. Kuigi kuberner polnud
· Varjatud töötus inimestel, kes soovivad töötada, kuid ei otsi aktiivselt tööd/otsivad omal käel ilma riiklikke teenuseid töö leidmiseks kasutamata · Vabatahtlik nõudlus tööjõu järele on olemas, kuid inimesed pole nõus vastavatel tingimustel töötama · Mittevabatahlik nõudlus tööjõu järele puudub täielikult · Klassikaline ettevõtte tootmismahu vähenemisest tingitud väiksem nõudlus töötajate järele Tööpuuduse vähendamine ja vältimine · Ametiühingud töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega) · Riik - uute töökohtade loomine, pensionikindlustus, haigekassa kindlustatus töötule, võimalused ümberõppeks, töövaidluskomisjon, töökohale ennistamise võimalus Tallinna linn sotsiaaltöökohad · Ettevõtlikkus Kasutatud materjalid · http://raulpage.org/koolitus/aktiivse.html#22 · Statistikaamet
Linnades elasid orduajal peamiselt sakslased,kes moodustasid käsitööliste ja kaupmeestenaelanikkonna kõrgema kihi.Talupojad püüdsid raske elu eest linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõisnike surve alt linnadesse elama, töötasid halvematel ja vähem tasuvamatel tööaladel. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid.Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild,vallalistel Must peade gild.Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised,kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud -tsunftid, kus valvati selle järele,et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd.Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft
Kodanikuõigused, vähendati kirikut koolis ja ühiskonnas, Tasuta algharidus. 12.Millised olid Prantsuse majanduse põhiprobleemid? Veini ei tahetud enam osta, põllum. konkurentsist väljas. 13.Kes on rantjee? Laenuprotsentidest / väärtpaberituludest elatuv isik. 14.Kuidas püüti ellu viia Prantsuse välispoliitikat? Tugev sõjavägi, liitlane Venemaa ja Inglismaa. 15.Mis võimaldas Inglismaal olla juhtiv tööstusmaa? Odav tööjõud ja tooraine. 16.Miks loodi ametiühingud? Et tööliste elu parandada. 17.Kes olid feenid? Mida nad taotlesid ning kas see õnnestus saavutada? Iirimaa poliitilise salaühingu liikmed. Iseseisvust, ei saavutanud. 18.Miks loodi Tööerakond? Oli tööpuudus ja väljaõppimata töölised tahtsid õiguste eest võidelda. 19.Milline oli Inglise valitsuse koloniaalpoliitika? Tugines sõjaväebaaside võrgule, laiahaardeline, toorainet sai. 20.Mis oli dominioon? Too näide
Ametiühingud on töötajate esindusorganid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga. Ettevõtted (tööandjad) ja töötajad peavad läbirääkimisi ning sõlmivad kollektiivse töölepingu e. kollektiivlepingu, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused. Arenenud riikides esindavad töötajaid neil läbirääkimistel ja ka üldse tööandjate ees ametiühingud. Töötajate huvide kaitsmiseks kasutavad ametiühingud mitmesuguseid mõjutusvahendeid, millest tuntum on streik. On mitmesuguseid streigi liike: 1. Hoiatusstreik- töö katkestatakse mõneks minutiks või tunniks 2. Solidaarsusstreik- streigitakse solidaarselt mingi teise ettevõttes, majandusharus või riigis sterikivate töötajatega 3. Pikaajaline streik- võib kesta nädalaid kuid 4. Üldstreik- kui kõik töötajad teatud piirkonnas või riigis katkestavad töö
toetamine) Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Liikmeskond Alati kindel, lisaks olemas Mõnikord raske põhikiri määratleda Survegruppide liigid: 1. kategooriakaitse grupid Huvituvad enda elu- või äritingimuste parandamisest (nt ametiühingud seisavad töö- ja palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate informeerimist kaupadest ja teenustest, tootjate ühingud püüavad mõjutada riigi maksu- ja tollipoliitikat). Kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve (nt põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, naftaärimeeste). Hästi välja kujunenud organisatsioon, tegevus ja nõudmised aja jooksul põhimõtteliselt samad. 2. edendamisgrupid
Osa võttis sellest üle 20 tuhane tööstustöölise ja raudteelase. Novembris jätkus revolutsiooni areng tõusujoones. Uue ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid Tallinna töölised 3. novembril. Suurimaks väljaastumiseks oli ülevenemaaline posti- ja telegraafitöötajate streik, millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille tagajärjel halvas streik telegraafi ja posti tööd kogu Eestis. 1905. aasta lõpul rajati Tallinnas ja Tartus esimesed ametiühingud. Peterburi eeskujul valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. 1905. aasta novembris asutati Tartus Eesti sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ). Selle eesotsas olid P. Speek, Karl ja Gottlieb Asr, Karl Ruga. Partei põhikiri puudus ja liikmeks võeti kõik soovijad, kes tunnustasid partei programmi. ESDTÜ organisatsioonid loodi üle kogu Eesti ja nende liikmete arv ulatus 10 000-ni. 1906. aastal aastal lagunes partei täielikult. Osad ühinesid 1907. aastal VSDTP-ga. 27
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
