mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu). Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt. Metsikuid alpakasid ei ole olemas. Alpakade vanimaks tänaseni elusaks eellaseks loetakse vicunjasid (vt lisa 2.). Alpakad on suuremad kui vicunjad, kuid väiksemad teistest kameliididest: kaamelitest ja laamadest. Alpakadel puuduvad ülemised lõikehambad ja isastel kasvavad täiskasvanuks saades võitlushambad. Täiskasvanu ikka jõuab emane alpaka 18 - 24 kuu vanuselt, isane 2 - 3 aastaselt. Emased alpakad on tiined umbes 11,5 kuud ja juhul kui näiteks ilm ei ole sobiv,
ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on ,,Alpakavill", ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest
Käesoleva referaadi teemaks on „Alpakavill“, ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest
villasegudes. Guanakovillast valmistatakse ka jämedakoe- list riiet ja vaibamaterjali. Guanako nahka, eriti vasikate oma kasutatakse punarebase karusnaha asendajana, kuna väga sarnase tekstuuri tõttu on neil raske vahet teha. Koodlühend - WU Albakavill Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid. Alpakad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt umbes 6000 aastat tagasi. Inkad hindasid alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast. Seda kutsutigi inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele
Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 9 Google.com 8 CHAVINI KULTUUR 850-400 a eKr Chavini kultuur sai alguse tänapäeva Peruu aladelt Chavin de Huantari linnast, alguspaik on väga soodne. Chavini ümbritsevad kolm tähtsat keskkonnatsooni: niisutatud org põhjast, kartulipõllud oru kõrgematel kallastel ja kõrgest puna-rohumaast, kus karjatati laamasid ja alpakasid. Selles kultuuris oli tähtsal kohal religioon. Linnad olid olulised religioossed keskused, keeruka monumentaalse arhitektuuriga, mida kaunistasid jahmatavad kujutised. Linnades tegelesid elanikud käsitöö ja kunstiga. Selles kultuuris ilmneb imetlus kaslaste kujutiste vastu. MOCHE KULTUUR 100-750 a pKr Moche tsivilisatsioon õitses Peruu põhjarannikul. Õigustatult on Moche kuulus oma kolme
kullavarude suurust, rahvastikuandmeid jm teavet. 13 Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud, sest 1530-1532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Enamik inkade riigi 12 miljonist elanikust olid talupojad. Villa ja liha saamiseks pidasid nad laamasid ja alpakasid, terrasspõldudel kasvatati maisi, kartuleid ja muid köögivilju. Käsitsi kooti villast ning puuvillast kangast, valmistati savianumaid. Linnu ja teid kaitsesid kivist kindlustused, kuid enamik perekondi elas savitellistest ehitatud majades. Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nad kasutasid tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste
4.2.3. Tootmine Põllumajanduses töötab 32% Boliivia, 25-27% Peruu ja Ecuadori, 17% Colombia ja 13% Tšiili rahvastikust. (The World Factbook, 2016) Paljudel nõlvadel on arendatud terrasspõllud, et suurendada põllumajanduseks sobiva maa suurust. Peamised põllukultuurid on kartul, mais, põldoad, kohvioad ja kinoa. Piirkonna looduslikke karjamaid kasutatakse suures osas karjakasvatuseks. Põhiliselt kasvatatakse lambaid, kitsi, veiseid, laamasid ja alpakasid. Kuigi suurem osa Andide põllumajanduslikust toodangust on mõeldud kohalikuks tarbimiseks, siis mõningaid produkte kasvatatakse piisavas koguses, et neid eksportida. Peamisteks põllukultuurideks mida eksporditakse on kohvi (suuremalt osast Colombiast), tubakas ja puuvill. Suurt hulka kokat eksporditakse Colombiast ja Boliiviast, vaatamata proovidele tootmist tõkestada. Loomadest ekspordib Colombia kariloomi, Peruul on suur piima konserveerimise ja karjakasvatussektor
annaabi.ee 
